ei pidanud. 1866. aasta Baltimaade vallaseadus vabastas talupojakogukonnad sellest mõisa ,,eestkostest" ja vald muutus riiklikuks haldusüksuseks, jäädes oma territooriumilt aga ikkagi enamasti veel ühe mõisa piiridesse. Seaduse alusel hakati talupoegi pärisorjusest vabaks laskma, vabakslaskmine pidi lõppema 14 aasta jooksul ning vabakslastud said priinime (perekonnanime). 1835. aastaks pandi kõigile Eestimaa kubermangus elanud lihtrahva esindajatele kohustuslikus korras perekonnanimed, seniajani kasutati isikutel liignimedena, kas elukoha- või ametinimetuse või isikuomadustest tuletatud liignimesid. Säilis mõisniku politseivõim, talupoegade liikumisvabadus jäi piiratuks. 2.5 1856. aasta Eestimaa talurahvaseadus 1856. aasta Eestimaa talurahvaseaduse "Walla kogukonna seadus" järgi tunnistati talupoegade kasutuses olev maa talumaaks, mille võis elujõuliste taludena rendile anda, soovitavalt raha eest või talupoegadele päriseks müüa.
enne sulgu on samuti punkt: Esimene refereeriv lause. Teine refereeriv lause. (Karu, 2001, 11.) Soovitav on märkida leheküljenumber (numbrid), eriti kui tegemist on faktide, arvandmete, definitsioonide, loetelude või muu otseselt viidatava autori originaalse panusega seostuva infoga. Nt: Kükametsa elanikest veerand on kiskjad ja kolmveerand toituvad taimedest (Jänes, 2000, 18). Kui allikal on kaks autorit, tuleb nende mõlema perekonnanimed viites esitada, eraldades nad komaga. Nt: Kükametsa elanikest veerand on kiskjad (Jänes, Karu, 1999, 24-26). Kui autoreid on kolm kuni viis, esitatakse esimesel viitamisel kõikide autorite perekonnanimed. Edasistel viitamistel esitatakse esimesena märgitud autori nimi, lisades sellele lühendi jt. Nt: Kükametsas on palju elanikke (Jänes jt, 2000). Refereeriva tekstilõigu sisesel viitamisel, kui tekstis on esitatud allika autor, esitatakse sulgudes allika ilmumisaasta. Nt: J
viide, mille järel enne sulgu on samuti punkt: Esimene refereeriv lause. Teine refereeriv lause. (Karu, 2001, 11.) Soovitav on märkida leheküljenumber (numbrid), eriti kui tegemist on faktide, arvandmete, definitsioonide, loetelude või muu otseselt viidatava autori originaalse panusega seostuva infoga. Nt: Kükametsa elanikest veerand on kiskjad ja kolmveerand toituvad taimedest (Jänes, 2000, 18). Kui allikal on kaks autorit, tuleb nende mõlema perekonnanimed viites esitada, eraldades nad märgiga &. Nt: Kükametsa elanikest veerand on kiskjad (Jänes & Karu, 1999, 24 26). Kui autoreid on kolm kuni viis, esitatakse esimesel viitamisel kõikide autorite perekonnanimed. Edasistel viitamistel esitatakse esimesena märgitud autori nimi, lisades sellele lühendi jt. Nt: Kükametsas on palju elanikke (Jänes jt, 2000). Refereeriva tekstilõigu sisesel viitamisel, kui tekstis on esitatud allika autor, esitatakse sulgudes allika ilmumisaasta. Nt: J
Keskaja vältel vähenes naiste abiellumisiga, sest noortele naistele oli vaja anda vähem kaasavara. Kõrge suremuse tõttu linnaperedes jõudis vähe lapsi täiskasvanuikka. Näiteks oli kolmandikes Genova peredes vaid üks laps. Pärijad, pärandus ning selle jagamine oma ja kasulaste vahel oli maaomandil põhinevas sotsiaalkindlustuseta ühiskonnas ääretult oluline. Ka sugukonnaa ning suguvõsa au peeti ülimalt oluliseks. 11. sajandil hakkasid levima perekonnanimed, algul aadlisuguvõsadel esivanema või päritolukoha järgi, hiljem ka teistes jõukates peredes. Esimesed ülikoolid Itaalias (ja üldse maailmas) asutati Bolognas 12. sajandi lõpul, Padovas aastal 1222 ning Napolis 1224, juba enne aastat 1000 eksisteeris Salernos meditsiinikool. Kaupmeeste hulgas oli levinud kirjaoskus rahvaladina keeles, ilukirjanduses valitses ladina keel. Uusaeg Omavahel pidevates vastuoludes olevad linnad ei suutnud võistelda suurvõimudega: 16
majandusprognoosid; 2) kuritegevuse ja väärtegude üldistava statistika; 3) riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ning nende struktuuriüksuste põhimäärused; 4) riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele esitatavate avalduste ja muude dokumentide vormid ning nende täitmise juhendi; 5) riigi ja kohaliku omavalitsuse ametnike ametijuhendid; 6) riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste koosseisud ja neis asutustes ettenähtud ametikohti täitvate ametnike ees- ja perekonnanimed, hariduse ja eriala, telefoninumbrid ning elektronpostiaadressid; 7) andmed ohu kohta inimeste elule, tervisele ja varale; 8) riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste töötulemuste ja ülesannete täitmise aruanded; 9) avalik-õiguslike juriidiliste isikute nõukogu ja juhatuse liikmete nimed ning elektronpostiaadressid; 10) avalik-õiguslike juriidiliste isikute tegevusaruanded ja tulude-kulude aruanded; 11) riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse üksuste ning kohaliku omavalitsuse asutuste
nad ei oleks pärisorjad. 1816 aastal kaotati Eestis pärisorjus. Kehtestati talurahvaseadused. Talupojad said vallasvara endale, kindlad maksud, tekkis vallakogukond, ta ei olnud enam ori, teda ei tohtinud majast välja tõsta, kui ta tätis oma kohustused ja tal oli liikumisvabadus oli piiratud. Talupoeg pidi sõlmima mõisnikuga rendilepingu. Teda ei tohtinud ümberkäija nagu mingit kaltsu, saavad perekonnanimed. Sajandi keskel ta võis ära osta talu, hakatakse raharenti maksma, taheti majandust arendada. Vallakogukond lahendas talupoegade riiu- ja varanõudeasju, jälgisid koormiste täitmist ning määrasid väiksemaid karistusi. Talurahva omavalitsus ei tegutsenud mõisnikust sõltumatult. Eestit tabas viljaikaldus ja näljahäda. Levisid kuuldused, et Venemaa jagab tasuta maad. Paljud liikusid välismaale. Usk tsaarivalitsusse pani paljud usku vahetama. 12
selle vältimiseks hakati maamõõtmisandmeid võltsima · 23. mail 1816 ja 26. märts 1819 uued talurahvaseadused: 1) kaotati pärisorjus (üleminekuaeg 14 a) 2) talupojad kuulutati isiklikult vabaks, moodustasid vaba talurahvaseisuse 3) talupojad kuulutati kolme suurde rühma (peremehed, sulased ja mõisateenijad) 4) talupojad võisid elukohti vahetada ainult kubermangu piires 5) talupojad said perekonnanimed 6) loodi vallad 7) talupojad kaotasid kõik õigused maale, mõisnik andis selle neile rendile, nomineerimata teorent- talupojad sattusid täielikku majanduslikku sõltuvusse mõisnikust 8) lubati omada kinnisvara ja sõlmida rendilepinguid mitmes kohas 9) muudeti varasemad mõisate mõõtmised kehtetuks 10) pärisorjus asendus teoorjusega 5. Millised olid olulisemad maakasutust iseloomustavad jooned 19
reale viimata. Võrdust ja võrratust väljendavad avaldised esitatakse omaette real. Näide. tts = tm + tkäs, (1) kus tts montaazitsükli kestus min.; tm masina aeg min.; tkäs käsioperatsioonide kestus min. Kirjanduse loetelu Kasutatud kirjanduse loetelus tuleb ära tuua kõik antud töö koostamisel kasutatud ja viidatud allikad. Loetelu koostamise aluseks on autorite perekonnanimed tähestikulises järjekorras. Kui teose autor ei ole teada, siis on järjestamise aluseks pealkirja esimene sõna. 8 Raamatud Raamatute puhul on olemas kaks erinevat moodust: variant 1 Tuuakse ära autor või autorid (perekonnanimi koos initsiaalidega), teose pealkiri, väljaande number (esimese trüki korral numbrit ei märgita), ilmumiskoht (pole vajalik kui teos on korraga
1562-1565 kuulus see Taanile, 1565-1575 ja 1582-1600 Poolale, 1575-1582 Venemaale. 1600-1710 oli saar nagu teisedki Eesti alad Rootsi Kuningriigi koosseisus, olles 1627 kuni 1680 algul von Thuri ja seejärel de la Gardie eravaldus. Saarele jõudis luteri usk. Halduslikku kuuluvusse tõi muutuse Põhjasõda, mille tulemusel Kihnu koos teiste Eesti aladega ühendati Vene impeeriumiga. Puhkenud katk jättis ellu umbes 60 inimest. 1819. aastal vabastati talupojad pärisorjusest ja neile anti perekonnanimed. Foto 1: Pulmarong 1846-1847. aastatel toimus saarel usuvahetus, enamik kihnlasi siirdus õigeusku lootes saada tsaari käest maad. 19. sajandi II poolel elavnes saarel purjelaevandus. Hakati soetama kiviveolaevu, tulusaks 4 Marek veoartikliks kujunes ehituskivide transport Pärnu ja Riiga. Moodustati laevaseltse ja kaubeldi laevameistrid
tassitäisi on võimatu üle lugeda. Istungid algavad aeglaselt. Teile esitatakse hulk küsimusi teie tausta, hariduse ja palju muu kohta. Ärge võtke kõneaineks ühtki Türgi poliitilist probleemi. 6 Teie ärikirjad peaksid olema väga ametlikud ning lugupidavad vanemusastmete ja hierarhia suhtes. Perekonnanimed kirjutatakse tavaliselt suurte tähtedega, kuupäevad järjekorras kuupäev/kuu/aasta(vahel punktid, mitte sidekriipsud) ning viisakusväljend ja ametinimetus on sama levinud kui Kirjavahetus viisakusväljend ja perekonnanimi. Kirjutage oma elektronkirjad, kirjad ja faksid kindlal viisil: kasutage lühikest sõbralikku
......... Krooni. Leppetrahvi maksmine ei vabasta kohustuse täitmisest. 9.6. Lepingu mittetäitmisega või mittenõuetekohase täitmisega teisele lepingupoolele tekitatud kahju hüvitamise küsimustes juhinduvad pooled LS paragrahvidest 127, 128, 132, 134, 136, 139. 9.7.Leping on koostatud ja allakirjutatud eesti keeles kahes (2) võrdset juriidilist jõudu omavas identses eksemplaris, millest üks jääb käsundajale ja teine agendile. Poolte esindajate ees- ja perekonnanimed ning allkirjad: Käsundiandja 7 Agent 8 MAAKLERILEPING Tallinnas, "....."......................... ...a. Aktsiaselts ABC, registrikood 10000000001, asukohaga Pärnu mnt. 999 Tallinn, edaspidi nimetatud"käsundiandja", juhatuse liikme Peeter Pärn, isikukood 3500200456, elukoht Tallinn, isikus ühelt poolt ja
Eesti 18. sajandil (Aastast 1721 Põhjasõja lõpp) Pärast Põhjasõda ja katku oli siia jäänud arvestuslikult 120 000-170 000 inimest. Sajandi lõpuks oli Eesti aladel 500 000 inimest küllaltki kiire rahvaarvu kasv. Massilist sisserännet ei toimunud, rahvaarvu kasv toimus loomuliku iive arvelt, laste üleskasvamist soodustas suhteline sõjategevuse puudumine ning Eesti aladelt ei võetud ka mehi Vene sõjaväkke. Ka suuri epideemiaid pärast katku sel sajandil enam ei olnud. Balti erikord Eesti ja Liivimaa eriseisund Vene riigi koosseisus. Suures osas eksisteeris see läbi 18.saj, arvestati siinsete baltisaksa aadlite huve. Vene võimud kartsid, et nende riik pole püsiv kardeti Rootsi uut pealetungi, et baltisakslased pole riigitruud, aga nende järeleandmiste tulemusena saavutati see, et baltisaksa aadel oli Vene riigi truu. Balti erikord sisaldas endas restitutsiooni riigistatud mõisate tagasiandmine endistele omanikele. Enne oli vaja dok...
koormised ja maksud mõisa heaks on täidetud. Määrati kindlaks eesti ja läti talupoegade koormised ning piirati mõisnike kodukariõigust. Järgmiseks vabastati talupojad pärisorjusest (eestimaal 1816, kuramaal 1817 ja liivimaal 1819a). talupojad ei olnud enam mõisnike omand vaid moodustasid vaba talurahvaseisuse. Maa jäi aga mõisnike ainuomandiks ja talupoeg pidi seda rentima ja selle eest tasuma teotööga(teorent). Talupoegade liikumisvabadus jäi piiramatuks ja neile anti perekonnanimed. Liivimaal 1849a ja eestimaal 1856a algas üleminek teotöölt raharendile ning talude päriseksmüümine talupoegadele. Talurahvareformidega pandi alus iseseisva ja majanduslikult mõtleva peremehe kujunemisele. Talurahvaseadustega ja pärisorjuse kaotamisega hakkas mõisa kõrvale kujunema talurahva kui seisuse enda omavalitsus vallakogukond. Loodi vallakohtud, mis lahendasid talupoegade omavahelisis riiu- ja varanõudeasju, jälgisid koormiste täitmist ning määrasid väiksemaid
· Kui nimi lõppeb vokaaliga siis lisatakse vaid käändelõpp · Kui nimi lõppeb konsonandiga, siis tuleb kõige pealt lisada i ning seejärel käändelõpp alaleütlev A. Kuusepuu Kuusepuule K. Nõgu Nõgu'le T. Mägi Mägi'le M. Vaher Vaher'ile Erandid · -ne lõpulised perekonnanimed, mida käänatakse kui vastavaid mõiseid A. Raudne > A. Raudsele · -s lõpulised nimed (va. Ühesilbilised) kasutatakse tüvevokaali e M. Saukas > M. Saukas'ele A. Saar > A. Saar'e / A. Saar't / A. Saar'ele Võõrnimede käänamine · Võõrnimede käänamisel lähtutakse hääldusest a) kui nimi lõppeb tummavokaaliga, siis lisatakse kõigepealt tüvevokaal -i ning seejärel käändelõpp b) kui nimi lõppeb tummakonsonaldiga, siis lisatakse üksnes käändelõpp
Töökeskkonnanõukogu analüüsib ettevõtte töötingimusi, registreerib tekkivad probleemid ja teeb tööandjale ettepanekuid nende lahendamiseks ning jälgib vastuvõetud otsuste täitmist. Tööandja teavitab töökeskkonnanõukogu moodustamisest kirjalikult hiljemalt kümne päeva jooksul Tööinspektsiooni kohalikku asutust, esitades järgmised andmed: 1. nõukogu esimehe ees- ja perekonnanime, ameti ja kontaktandmed; 2. nõukogu liikmete ees- ja perekonnanimed, ametid; 3. nõukogu liikmete volituste kehtivuse aja. Töökeskkonnanõukogu: 1. analüüsib korrapäraselt ettevõtte töötingimusi, registreerib tekkivad probleemid ja teeb tööandjale ettepanekuid nende lahendamiseks ning jälgib vastuvõetud otsuste täitmist; 2. osaleb ettevõtte töötervishoiu ja tööohutuse arenduskava ning ettevõtte rekonstrueerimise, remondi, tehnoloogiliste uuenduste ja muude plaanide koostamisel; 3
dictionaries)? Need tehti 17 sajandil, kuna kreeka ja ladina laenude hulk oli nii suur et emakeele kõnelejad ei saanud enam hakkama. 55. Kuidas on ladina keel mõjutanud praegust Euroopa isiku ja kohanimevaramut? Tuua näiteid. Kohanimed on seotud rooma kolooniate rajamisega vallutatud aladel. Näiteks: Lugdunum> Lyon, Augusta RauricaAugst (Sveits) Eesnimesid on säilinud üksikuid (LuciusLucia, Cornelius, Marcus) aga perekonnanimed on tugevate mõjudega: AugustusAugust, AntoniusAnton, Nina 56. Kas ja millistel keele tasanditel on ladina keel mõjutanud eesti keelt? Millistel perioodidel see toimus/toimub? Milline ja miks on seejuures otselaenude suhe vahendajakeele kaudu ülevõetud keelematerjali? Tuua näiteid eri tüüpi laenudest. Eesti keel kasutab ladina tähestikku, väikeste muudatustega. Keelekontakt ei olnud otsene, vaid
1816 Eestimaa kubermang Pärisorjus kaotati. Talupoegade ost, müük Langetas 1819 Liivimaa rüütelkond keelustati, talupojad saidisiklikult vabaks. Pidid maad rentima. Võisid sõlmida lepinguid ja omada vara. Ei tohtinud vahetada elukutset, kolida maal linna ega teise kubermangu. Talupojad said endale perekonnanimed. 1849 Liivimaa rüütelkond Talu- ja mõisamaad said kindlad piirid. Tõstis 1856 Eestimaa kubermang Talupoegadele võimalus maa välja osta. Tõstis Üleminek teorendilt raharendile. Uuendused põllumajanduses. ● 1830. aastast hakati kasvatama mõisates kartulit ● 1840. aastatel jõudis kartul talupõldudele ● Hakati kasvatama lina eriti lõuna-eesti taludes
SAJANDI ESIMESEL POOLEL (õpiku I osast lk 121-122) Miks ja millal kaotati Eestis pärisorjus, milliseid muudatusi ja probleeme see talupoegade ellu tõi, millised muutused toimusid talupoegade elus 19. saj. keskpaigas, mida kujutas endast talurahva omavalitsus, miks toimus väljarändamisliikumine ja nn keisri usku minek. Eestis kaotati pärisorjus 1816. aastal. Talupoegade vabastamine toimus ilma maata. Maad pidi mõisniku käest rentima ja selle eest tasuma teotööga. Talupoegadele anti perekonnanimed. 19. sajandi kespaigas algas talude päriseksmüümine talupoegadele. Talurahva omavalitsus oli enda vallakogukond. Loodi vallakohtud, mis lahendasid talupoegade omavahelisi riiu- ja varanõudeasju, jälgisid koormiste täitmist ning määrasid väiksemaid karistusi. Varustati magasiaitadesse vilja, kust said talupojad häda korral võtta. Üldkoosoleku otsused teostusid alles pärast mõisniku nõusolekut. Väljarändamisliikumine toimus, sest usuti, et Venemaal
· Maa jäi mõisnikule, mida tuli teotöö eest rentida · Anti piiratud liikumisvabadus · Talupojad said perekonnanimed 1849 1856 Liivimaa Eestimaa · Üleminek teotöölt raharendile · Talude päriseksmüümine 2. Talurahva omavalitsuse kujunemine a) Seni korraldas talupoja igapäevaelu mõis b) 19.saj algul vallakogukond talurahva omavalitsus:
Mõisade juurde moodustati mõisavallad, mis võisid mõisavalitsuse järelvalve all otsustada lihtsamaid talupoegade ühiseluküsimusi. Mõisavald võis asutada ja üleval pidada talurahvakoole. Hakati talupoegi pärisorjusest vabaks laskma, vabakslaskmine pidi lõppema 14 aasta jooksul ning vabakslastud said priinime (perekonnanime). 1835. aastaks pandi kõigile Eestimaa kubermangus elanud lihtrahva esindajatele kohustuslikus korras perekonnanimed, seniajani kasutati isikutel liignimedena, kas elukoha- või ametinimetuse või isikuomadustest tuletaud liignimesid. Säilis mõisniku politseivõim, talupoegade liikumisvabadus jäi piiratuks. Talupoeg sai isiklikult vabaks. Maa kuulutati mõisniku ainuomandiks, talupoeg sai seda kasutada vaid rendi eest, mille suurus oli mõisniku määrata. Talupoeg võis minna ühe mõisniku juurest teise juurde, kuid ta ei võinud minna linna ega teise kubermangu. 5. Hilisemad talurahvaseadused
kirikuõpetajad täitsid ja saatsid Stockholmi analüüsimiseks tabelid-ankeedid, mis näitasid kohaliku elanikkonna arvu jaotumist seisuste, sugupoole ja eagruppide kaupa. Tulemuseks statistilised koondregistrid. 18.sajandi II poolest alates on kõikidest Põhjamaadest usaldusväärsed elanikkonna allikad. Põhjamaade lihtinimene ajalooallikates Skandinaavias talurahvas ei kasutanud perekonnanimesid, vaid patronüüme, millest 19.sajandi II poolel arenesid perekonnanimed nt Svensson, Andressen, Nilssen, Finnbogadottir. Perekonnanimed olid kõrgematel seisustel nagu aadel, kirikuõpetajad, kodanlus, käsitöölised, sõdurid. Soomlastel olid (talu)rahva perekonnanimed, mis varauusajal taandusid Lääne-Soomest, aga säilisid Ida-Soomes: nt Korhonen (iidne Ida-Soome tüüp) / Virtanen (Lääne-Soome uus tüüp 19.sajandi lõpust). Põhjamaades ka talunimedest arenesid perekonnanimed 19.sajandil. Miks rahvastik hakkas kasvama 18.sajandil?
mail 1816 Eestimaal ja 26. märtsil 1819 Liivimaal. Eesti talurahvas kuulutati pärisorjusest priiks. · Maa tunnistati mõisniku ainuomandiks. · Talupoeg pidi talus elamiseks mõisnikult maa rentima. · Talupoeg pidi teokohustusi täitma. · Normeeritud koormised asendati "vabade" rendilepingutega. · Renditingimused määras mõisnik. · Talupoja liikumisvabadus oli piiratud. · Talupojad said endile perekonnanimed e. priinimed. · Nimed panid talupoegadele mõisnikud. · Levisid saksapärased perekonnanimed. · Priinimed eestindati 1930ndate II poolel. · Viljahindade langemisega 1820-30ndatel kaasnes rendihindade tõus ja talude "mõisastamine". · XIX sajandi alguses hakkas mõisa kõrvale kujunema talurahva omavalitsus- vallakogukond.
Kloostrite ehitamine keelati ja paljud kloostrid sekulariseeriti ilmalikustati. 843. tuleb võimule kuninganna Theadora, ikonoklasm lõpeb, elusat kujutada tohib aga seda kujutatut ei tohi kummardada. Ikonoklasm annab retsidiive nt 1524 pildirüüste Tallinnas. Islamis kompenseeriti elusa kujutamist mustrite ja kalligraafiaga. 31. Atatürgi mausoleum Mustafa Kemal Atatürk. 18811938. Hakkab Türgi eest võitlema, rajab 1923 Türgi Vabariigi. Annab rahvale perekonnanimed. Endale laseb nimeks anda 1934. aastal Atatürk (türklaste isa). 1928 kehtestab ladina tähestiku. Keelab polügaamia. Muudab Türgi Euroopapäraseks (väga julmade vahenditega). Keelas surmanuhtlusega fessi (kooniline punane peakate) kandmise. Suri alkoholimürgitusse. Mausoleum ehitati 194453. Ümber mausoleumi on muuseumid, kus on ta isiklikud esemed (autod, golfivarustus) 32. Agamemnon ja Klytaimnestra Trooja sõda läheb lahti, sest Paris on röövinud Agamemnoni naise õe Helena
Kirjanik viljeles seda oma teostes tervelt kümme järgnevat aastat. (Allik 2003: 18) (Viite järel punkti ei ole) Ulatuslike refereeringute korral tuleb viide lisada iga lõigu lõppu. Viitamine autorile Autorile viitamisel kirjutatakse autori perekonnanimi ilma eesnimetäheta (Allik). Eesnimetähte kasutatakse juhul, kui viidatavas kirjanduses on kaks või enam sama perekonnanimega autorit, nt (Allik, A.), (Allik, J.). Mitme autoriga teosele viitamisel eraldatakse autorite perekonnanimed komaga (Allik, Tamm, Kärner). 10 Rohkem kui kolme autoriga teosele viitamisel on sobiv panna viitesse esimese autori nimi lühendiga jt, nt (Allik jt). Autorita teosele (kogumikud, almanahhid jms) viitamisel kasutatakse: - pealkirja esimest sõna kolmpunktiga, nt Noored... (Noored filoloogid); - pealkirja suurtähtlühendit, nt EIS (Eesti-inglise sõnaraamat),
teeksid siis paremini töö kui neil oleks parem ja nad poleks enam pärisorjad. Talupojad ei olnud enam mõisniku omand, vaid moodustasid isiklikult vaba talurahvaseisuse. Kehtestati uued talurahvaseadused. Talupojad tohtisid omada vallasvara. Nad said talukoha põlise kasutamisõiguse juhul, kui maksud ja koormised mõisa heaks olid täidetud. Talupojad vabastati pärisorjusest aga maa jäi siiski mõisnikule, talupoeg pidi seda rentima. Vabastatud talupoegadele anti perekonnanimed. Talurahvaseaduste kujunemise ajal tekkisid talurahva omavalitsused vallakogud. Loodi ka vallakohtud, mis jälgisid koormiste täitmist ning määrasid väiksemaid karistusi. Siiski ei olnud vallakogus sõltumatud seadused läksid jõusse mõisniku heakskiidu järel. Esimest korda levis kuulu jutt, et igaüks kes Venemaale kolib saab endale maatüki tasuta ja kergeusklikud talupojad ruttasid seetõttu Venemaale elama, nende ehmatuseks ei saadudki maatükke. Mõned aastad
meeldi üks naise iseloomuomadus, leiab ta temas teise, mis on meeldiv." Prohvet Muhammed oli äärmiselt edukas sotsiaalne reformaator, nagu ka vaimne ja poliitiline juht, kes võitles nõrkade ja rõhutute õiguste eest. Naiste kohta käivatel Koraani värssidel oli naiste staatust ja õigusi tunduvalt parandav efekt ajal, mil need ilmutati. Mosleminaistele anti õigus omada, pärida ja müüa oma kinnisvara nii, nagu neile sobis, tagasi lükata pealesunnitud abielusid, jätta alles oma perekonnanimed ja identiteet ka pärast abielu, algatada lahutust ja saada haridust seda kõike juba 7. sajandil. Kontrastiks masendavale olukorrale, mis mõjutas naisi tolleaegses maailmas, paistsid mosleminaised silma õppimise ja saavutuste poolest. Nende hulgas oli muu hulgas ka palju tähtsaid õpetlasi ja teadlasi. Prohvet kuulutas: ,,Teadmiste omandamine on kohustus igale moslemile, naisele ja mehele," ja tema oma naine Aisa andis hiljem tuhandeid tema ütlusi hilisematele põlvedele edasi
aluspõhjalisele Põllumäele. Linna lääneosas on arteesia allikad. Olemuselt on Kärdla parklinn on palju kõrghaljastust, hooned on väiksemat sorti ja on palju aedu. Kärdla kui väike rootslaste küla oli arvatavalt olemas juba 14. sajandil, kuid vanim tänaseni säilinud kirjalik teade pärineb aastast 1564. Vanadest nimedest on tuntumad Kertil, Kärtellby, Kertel. Kärdla esimestest asukatest - rootslastest annavad märku mõned tänasedki koha- ning perekonnanimed. Kärdla enda nimi tuleb samuti rootsi keelest ja tähendab tõlkes soist, märga orgu. Linnast läbi looklev Nuutri jõgi on oma nime saanud Knudi-nimeliselt mehelt või tema talult. Kärdla on aedlinn (linnaõigused 1938). Sellest annavad tunnistust suured aialapid ümber väikeste puumajade, vuliseva veega kraavid ja ojad, palju puid, põõsaid ja lilli. Vana Kärdla ehk siis merepoolne osa on kui romantiline nukulinn, vanavanemate ja lapselaste koosolemise imeline maa
update LAENUTAMINE set Tagastamine = curdate() where laenamise_id = 5; update LAENUTAMINE set Tagastamine = curdate() where laenamise_id = 8; update LAENUTAMINE set Tagastamine = curdate() where laenamise_id = 16; 10. Leia laenutajad, kes on oma raamatu tagastanud. SELECT lug.Eesnimi, lug.Perenimi from LUGEJA as lug, LAENUTAMINE as l where l.tagastamine is not null and l.lugeja_id = lug.Lugeja_id; 11. Väljasta raamatuid laenutanud lugejate ees- ja perekonnanimed. SELECT Eesnimi, Perenimi from LUGEJA INNER JOIN LAENUTAMINE ON LUGEJA.Lugeja_ID=LAENUTAMINE.Lugeja_ID; 12. Leia mitu raamatut on iga laenutaja laenanud kokku (väljasta lugeja ees- ja perenimi ning laenutuste arv) SELECT lug.Eesnimi, lug.Perenimi from LUGEJA as lug, LAENUTAMINE as l where l.Tagastamine is not null and l.Lugeja_id = lug.Lugeja_id; 13. Grupeeri raamatud väljaandmise aastate järgi ja leia igal aastal lehekülgede arv ja hind kokku.
arendamisel. Eesti keele uurimine, eestikeelne kirjasõna. Nimekaimad estofiilid: Johann Heinrich Rosenplänter (1782-1846) Pärnu Elisabeti koguduse pastor. Andis välja eestikeelset ajakirja. Ilmselt tänu sellele ajakirjale huvitus eesti kultuurist rohkem ka Kristjan Jaak Peterson. Johann Philipp von Roth (1754-1818) Kanepi pastor. Erakordne õnneliku eluga mees. Mõjutas kogu Liivimaa kubermangu kultuuri- ja koolielu. Ilmselt pani oma kihelkonnas esimesena eestlastele perekonnanimed. ,,Tarto Maa Rahwa Näddali- Leht". Koolide arendaja Lõuna-Eestis. Otto Wilhelm Masing (1763-1832) eesti juurtega, ema sakslanna, ise pidas end sakslaseks. Seotud Rosenplänteriga. Äksi kiriku õpetaja. Õnnetu elu. Tema kirjastustegevus polnud samuti eriti edukas. Põhja-Eesti keele pooldaja. Estofiilide tegevuse põhisuunad: Eesti keele arendamine. Ühise eesti kirjakeele küsimus. Esimese eestikeelse ajalehe väljaandmine. 1806 ,,Tarto Maa Rahwa Näddali-Leht" (von Roth)
ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. AÜS § 9 Ametiühingu valitud esindaja on kohustatud: 1) teatama kirjalikult tööandjale ametiühingu asutamisest selles ühingus, asutuses või muus organisatsioonis hiljemalt kuu aja jooksul, arvates ametiühingu asutamiskoosoleku toimumisest; 2) teatama kirjalikult tööandjale ametiühingu usaldusisiku ning ametiühingu juhatuse liikmete ees- ja perekonnanimed, töökohad ja volituste kestuse. AÜS § 21 51. Töötajate usaldusisiku seadus: a. Usaldusisiku valimine ja tema pädevus Üldkoosolek otsustab usaldusisiku valimise ja tagasikutsumise tingimused ning korra.Usaldusisiku valimise ja tagasikutsumise tingimused ning kord peavad tagama kõigile töötajatele võimaluse osaleda usaldusisiku valimisel ja tagasikutsumisel. TUIS § 7 Usaldusisikul on õigus:
kõik koormised ja maksud olid mõisa heaks täidetud. 1804.a määrati kindlaks talupoegade koormised ja piirati mõisnike kodukariõigust e mõisniku õigust karistada talupoega ihunuhtluse või lühiajalise arestiga, täielikult kaotati see alles 1805.a. Talupojad vabastati pärisorjusest Eestimaal 1816, Kuramaal 1817 ja Liivimaal 1819. Talupojad moodustasid vaba talurahvaseisuse, kuid maa jäi mõisniku omandiks. Talupojad said endale perekonnanimed. 1849.aastal hakkas Liivimaal ja 1856.aastal Eestimaal toimuma üleminek teotöölt raharendile ning talude päriseksmuumine talupoegadele. Mõisa kõrvale hakkas kujunema talurahva kui seisuse enda omavalitsus- vallakogukond. Loodi vallakohtud, mis aitasid lahendada talupoegade omavahelisi riide, jälgisid koormiste täitmist ning määrasid väiksemaid karistusi. Tekkis ühisvastutusel olev nn viljapank, sellest tagavarast said talupojad hädaajal laenu võtta.
Orjuse kaotamise pärast alanud kodusõda algas 1861. aastal ja lõppes neli aastat hiljem Põhja osariikide võiduga, kuid võitu tumestas peagi uus tragöödia kui 14. aprillil 1865. aastal tapeti Washingtonis Fordi teatris president Lincoln. Kodusõja tulemusena kaotati orjus kogu USA territooriumil, kuid selle tagajärjel muutus orjade elu korraldamine keeruliseks, kuna enamus neist olid kirjaoskamatud ning ilma elu-ja töökohata ning neile tuli anda perekonnanimed ja kujundada arusaamu tsiviilelust. 19. sajandi teine pool oli USA-s tööstusliku tõusu aeg ning selle tulemusena muutus USA 1890. aastatel maailma juhtivaks tööstusriigiks, olles muuseas ka maailma suurim nisutootja. Hoolimata tööstuse kiirest arengust olid tööliste palgad väikesed , tööpäevad pikad ja töötingimused viletsad. Ühendriikide välispoliitika peamiseks eesmärgiks sai võimu kehtestamine läänepoolkeral. 33. Venemaa 19. sajandil 1855
sekretäride isikukoodid. lõikes. Väljastada töölehele Filter_2 nende inimeste Risttabeli andmete alusel koostada isikukoodid, kelle palk jägub sobiv diagramm. 3-ga täpselt. 3 Filtreerida töölehele Filter_1 koduloomadeta Koostada risttabel: meeste ja naiste inimeste ees- ja perekonnanimed, kelle palk keskmine palk osakondade ja linnade on üle 15000. lõikes. Väljastada töölehele Filter_2 nende inimeste Risttabeli andmete alusel koostada ees- ja perenimed, kes elavad sobiv diagramm. V-tähega algavates linnades. 4 Koostada risttabel: meeste ja naiste
Rahvaarv langes 170 000 inimeseni, sest 1700-1710 toimus laastav sõjategevus Eestimaa pinnal, pluss 1710-1711 tugev katkulaine. 19.saj talurahva reformid 19.saj algul olid talupojad pärisorjad. 1802.ja 1804. a talurahva muudatused- põline talude kasutamisõigus, kindlad koormised, piirati kodukariõigust, lubati vallasvara, hakkas kujunema vallakogukond 1816.ja 1819. a seadused- isiklikult vabad, osaline liikumisvabadus(kuid maa jäi ikka mõisnikule), perekonnanimed, teokoormised muutusid teorendiks(mõisnik määras), loodi vallakogukond, valiti vallaesimees (E-vallatalitaja, L- vöörmünder) 1849 ja 1856. a talurahva seadused- teorendilt maarendile, (võimaldas talude päriseks ostmist), algas talude kruntide rajamine, tekkisid mõisamoonakad 1863.a passiseadus- laienes liikumisvabadus (võis kaugemale kui 1 kubermangu piires) 1865. a keelati kodukariõigus 1866.a vallaseadus 1868.a teorent keelustatakse, jääb raharent Pilet 4
lõikes. Väljastada töölehele Filter_2 nende inimeste Risttabeli andmete alusel koostada isikukoodid, kelle palk jägub sobiv diagramm. 3-ga täpselt. 3 Filtreerida töölehele Filter_1 koduloomadeta Koostada risttabel: meeste ja naiste inimeste ees- ja perekonnanimed, kelle palk keskmine palk osakondade ja linnade on üle 15000. lõikes. Väljastada töölehele Filter_2 nende inimeste Risttabeli andmete alusel koostada ees- ja perenimed, kes elavad sobiv diagramm. V-tähega algavates linnades. 4 Koostada risttabel: meeste ja naiste
kodukari õigus kaotati täielikult alles 1865.a. Talupojad vabastati pärisorjusest Eestimaal 1816, Kuramaal 1817, Liivimaal 1819.a. Tp ei olnud enam mõisnike omand, vaid moodustasid isiklikult vaba talurahvaseisuse. Maa jäi siiski mõisnike ainuomandiks. Tp pidi seda mõisnikult vaba kokkulepe alusel rentima ja tasuma selle eest teotööga e. teorendiga. Tp liikumisvõimalus oli endiselt piiratud. Vabastatud talupoegadele anti perekonnanimed e. priinimed. 1849 Liivimaal ja 1859 Eestimaal toimus üleminek teotöölt raharendile ning talupoegadele talude päriseks müümine.Eestlasest sai taluperemees ning mõisas hakkasid tööle palgatöölised e. mõisamoonakad. Pilet nr 3 ; ( 2) Eestimaa ja Liivimaa liitmine Venemaaga ei muutnud siinset kultuurielu, sest Venemaa enda kultuur oli halvemas seiskorras kui Baltikumi oma. Seevastu tihenesid sidemed Saksamaaga. Kuna Tartu Ülikool oli terve 18
11.Mis talurahvareforme viis Aleksander I Baltikubermangudes läbi? 12.Kuidas mõjutasid Napoleoni sõjad Eestit. 13.Arutle kuidas hinnata eestlaste olukorda 18.saj. (pos. ja neg. jooned) 10.vagadusliikumine usk, võrdsus, vendlus Tagajärjed: Kuritegevus kadus Kõrtsid jäid tühjaks Inimesed muutisid töökateks Tekkis ettevõtlikus 11.Õigus vallasvarale, Valla ja kihelkonna kohtud, Õigus pärandada talusid, talupoegadele perekonnanimed ja vabadus. 12.Võeti Liivimaalt kokku 20000 meest Eesti 19. saj. Alguses 1820-1855 19 saj. I poolel olid eestlased ametlikult vaba rahvas, kuid tegelikult muutunud polnud midagi. Elu oli läinud isegi raskemaks. Talurahvas oli vabastatud ilma maata ja maa kasutamise eest tuli ikka teotööd teha. Talupoegade protestivormiks maa mittesaamisel oli:
enam katta. Uuendusmeelsete mõisnike katsed muuta olemasolevat mõisamajandust. .Talurahva õigusetu olukord Baltikumis kiskus alla Vene mainet Euroopas. Haritlaste väljaastumised pärisorjuse kaotamise suhtes Tähtsus: 1.Talupoeg sai isiklikult vabaks, kuigi maa jäi mõisnikele 2.Talupoegade omavalitsuste(vallad) moodustamine 3. Talupojad said perekonnanimed 4. Haridus muutus talupoegadele kättesaadavaks *jüriöö ülestõus Jüriöö ülestõus oli eestlaste ülestõus, mis algas jüriööl 23aprillil 1343. teada olevalt algas ülestõus taanlaste valduses olnud alal Põhja-Eestis, kuid hõlmas ka teisi piirkondi, eriti lääne- ja saaremaad, läänemaal on ülestõusu alguseks märgitud 25.aprill. Eestlased rüüstasid Padise kloostri ja tapsid seal 28munka, samuti hulgaliselt saksa soost vasalle. Eestlased valisid endile
'Mänd' on ilmselt laensõna ja laenatud lätlaste, leedulaste esivanematelt. Algselt tähendas sõna 'mänd' noore okaspuu, harilikult männi ladvast valmistatud köögiriista, mida kasutati toidu segamisel. Põhja-Eestis on levinud ka nimetused 'männi', 'männa', 'männ'. Põlismändide puhul kasutatakse ka nimetusi 'ong' või 'hong'. 2.15.1 Eesti pärisnimed Eestis on hariliku männi nimetustest moodustatud perekonna- ja kohanimesid. Mänd, Pedak ja Pedajas on üsna levinud perekonnanimed. Tuntud on näiteks Heljo Mänd. Douglas Wells kirjutas oma raamatus "Jänki seiklused Hiiumaal", et enamiku hiidlaste perenimi tuleb männipuust, alates maavanemast, kelleks tollal oli Tarmo Mänd, ja lõpetades tema enese naisega (Männiste). 2.16Sümboolika Vanade kreeklaste jaoks olid männikäbid meheliku viljakuse sümboliks. Männioks oli ka Eesti NSV vapil. Mändi on kujutatud ka Elva linna vapil ja Nõmme linnaosa sümboolikas. Mänd on ka Tallinna Saksa Gümnaasiumi logol. 2
Variandi number 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 Arendatud filter (tulemused esitada töölehtedel Filter_1 ja Filter_2) Filtreerida töölehele Filter_1 nende meeste isikukoodid, kelle vanus jääb vahemikku 30 kuni 40. Filtreerida töölehele Filter_2 pallimängudest huvitatud töötajate isikukood, sugu ja osakond. Filtreerida töölehele Filter_1 nende naiste ees- ja perenimed, kelle vanus jääb vahemikku 50 kuni 60. Filtreerida töölehele Filter_2 nende töötajate perenimi, osakond ja amet, kelle palk on üle keskmise. Filtreerida töölehele Filter_1 Tallinnas elavate kassiomanike isikukoodid. Filtreerida töölehele Filter_2 nende töötajate ees- ja perenimi, kelle palk on alla keskmise. Filtreerida töölehele Filter_1 kalapüügiga tegelevate meeste ees- ja perenimed, kelle vanus on üle 50. Väljastada töölehele Filter_2 nende ees- ja perenim...
heaks jätkuvalt tööd tegema ja teokoormised isegi suurenesid. Ka on pärisorjusest vabastamise daatumid sümboolsed, tegelikkuses võttis uue korralduse sisseviimine ligi 20 aastat aega. Eestimaal kaotati 1816. aasta seadusega ka vallakohtud, Liivimaal jäid need aga alles, just suures osas sellega seletatakse ka talude päriseksostmise ja rahvusliku ärkamise suuremat edu Lõuna-Eestis. Koos priikslaskmisega pandi eestlastele ka perekonnanimed. Rannarootsi vabatalupoegadel olid need juba ammu, ka mõnedes eesti kihelkondades olid valgustuslembesed mõsnikud juba perekonnanimesid pannud. Samas leidus ka piirkondi, kus ka pärisorjusest vabastamise järel läks nimedepanek visalt. 1836. aastal pandi aga kõigile talupoegadele sundkorras perekonnanimed. Uusaeg: · Eesti 19. sajandi esimesel poolel. Krimmi sõda Nikolai I valitsusaeg tõi ka Eestis kaasa seaduste täpsema süstematiseerimise ja
*Piiratud liikumisvabadus talupoeg võis vabalt minna ühe mõisniku juurest teise juurde, kuid linna elama asumiseks või oma kubermangu piirest lahkumiseks tal luba ei olnud. Pärisorjusest vabastamisega kaasnes perekonnanimede panek. Varem kutsuti talupoegi nende talu, ise ja ristinime järgi (Kahvre Hansu Mart), nüüd lisandus perekonnanimi e priinimi. Kuna enamasti panid nimed mõisnikud, levisid eestlaste hulgas ka saksakeelsed või saksapärased perekonnanimed, kuni nende nimede eestindamiseni 1930 aastati teisel poolel. 30. Priiuse esimesed aastakümned Lk. 149-151 (vallakohtud, magasivili, külarahvas: pererahvas, sulasrahvas, vabadikud ehk popsid, mõisarahvas, mõisakoormised ja riiklikud koormised) *Vallakohtud- loodi 19.saj alguses talurahvaseadustega. See koosnes kolmest liikmest, kellest ühe nimetas mõisnik, teise valisid endi hulgast peremehed ja kolmanda sulased.
tähenduse. Varasema perioodi laiema ja amorfsema sugulaskonna asemel hakkas domineerima üks meesliin, millest jäeti võimaluse korral välja nooremad õed-vennad, nõod ja naised. * 13. sajandi aadlidünastiatel oli 10. sajandi dünastiatega võrreldes erijooni: nad olid paremini identifitseeritavad, koondunud meesliini ümber ja nad olid laiema sugulaskonna nõudluste osas palju tõrjuvamad. Neil oli perekonnanimed, mis saadud nende valduste või linnuste järgi ja muutsid nad läbi aegade äratuntavaks, eristasid visuaalselt nooremat ja vanemat haru ning andsid eelistuse meesliinile. * Tekkis uus kord, mille kohaselt päris isa järel kogu vara vanim poeg, teised said tühise osa isa külluslikust pärandist. Nii pandi alus ,,dünastiale" kitsamas tähenduses- läbi aegade kestvale isa ja poja liinile, mille aluseks oli perekonna pärusvara.
lõikes. Väljastada töölehele Filter_2 nende inimeste Risttabeli andmete alusel koostada isikukoodid, kelle palk jägub sobiv diagramm. 3-ga täpselt. 3 Filtreerida töölehele Filter_1 koduloomadeta Koostada risttabel: meeste ja naiste inimeste ees- ja perekonnanimed, kelle palk keskmine palk osakondade ja linnade on üle 15000. lõikes. Väljastada töölehele Filter_2 nende inimeste Risttabeli andmete alusel koostada ees- ja perenimed, kes elavad sobiv diagramm. V-tähega algavates linnades. 4 Koostada risttabel: meeste ja naiste
koostamise koht märgitakse nimetavas käändes; protokolli kuupäevaks on koosoleku toimumise (mitte allakirjutamise) kuupäev, seetõttu võib kogu kuupäeva trükkida; number (viit); koosoleku alguse ja lõpu kellaajad; tekst, mis on konkreetne ja täpne. Teksti osad on järgmised: o informatsioon osavõtjate kohta: koosoleku juhataja ees- ja perekonnanimi; protokollija ees- ja perekonnanimi; osavõtjate ees- ja perekonnanimed on esitatud perekonnanimede tähestikulises järjekorras. Kui osavõtjaid on rohkem kui 15, vormistatakse registreerimisleht, mis lisatakse protokollile. puudujate ees- ja perekonnanimed. Puudujate märkimine on eriti oluline, kui otsuse langetamiseks on vajalik kvoorumi olemasolu. Informatsioonil on ka distsiplineeriv sisu. kutsutud isikud, kes osaleb üksnes konkreetse päevakorrapunkti
lõikes. Väljastada töölehele Filter_2 nende inimeste Risttabeli andmete alusel koostada isikukoodid, kelle palk jägub sobiv diagramm. 3-ga täpselt. 3 Filtreerida töölehele Filter_1 koduloomadeta Koostada risttabel: meeste ja naiste inimeste ees- ja perekonnanimed, kelle palk keskmine palk osakondade ja linnade on üle 15000. lõikes. Väljastada töölehele Filter_2 nende inimeste Risttabeli andmete alusel koostada ees- ja perenimed, kes elavad sobiv diagramm. V-tähega algavates linnades. 4 Koostada risttabel: meeste ja naiste
asutust. Nõukogu liikmete nimed ja nende volituste kehtimise ajad pannakse välja nähtavale kohale. Tööandja teavitab töökeskkonnanõukogu moodustamisest kirjalikult hiljemalt kümne päeva jooksul Tööinspektsiooni kohalikku asutust, esitades järgmised andmed: nõukogu esimehe ees- ja perekonnanime, ameti ja kontaktandmed; nõukogu liikmete ees- ja perekonnanimed, ametid; nõukogu liikmete volituste kehtivuse aja. Töökeskkonnanõukogu: analüüsib korrapäraselt ettevõtte töötingimusi, registreerib tekkivad probleemid ja teeb tööandjale ettepanekuid nende lahendamiseks ning jälgib vastuvõetud otsuste täitmist; osaleb ettevõtte töötervishoiu ja tööohutuse arenduskava ning ettevõtte rekonstrueerimise, remondi, tehnoloogiliste uuenduste ja muude plaanide koostamisel;
● Aleksander I reformid. 1816. ja 1819. aasta talurahvaseadused: ● 1812. aasta Napoleoni sõjaretk– lükkas kavandatud vabastamise edasi; ● 1816. aastal Eestimaa ja 1819. aastal Liivimaa pärisorjusest vabastamine; ● Vabastamise järel: ○ orendileping mõisnikuga; ■ isiklikku maad enamasti ei saadud; ■ rendi tasumiseks rügati edasi mõisapõllul. ○ oprii- ehk perekonnanimed. Talupoegade kohustused: ● Mõisakoormised: ○ teotöö; ○ naturaalandam; ○ maksud. ● Riiklikud: ○ pearaha; ○ nekrutiks võtmine – Vene sõjavägi. ● Kogukondlikud (vallas): ○ teede korrashoid; ○ magasiait (tagavarad); ○ ehitustööd; ○ vaeste hoolekanne. ● Kirikumaks. Uued tuuled: ● Soov pageda Venemaale – (asjatu) lootus saada maad;
*Mustafa Kemal (Atatürk ehk türkaste isa) tuleb võimule, võtab ette palju reforme, muutes Türgi väga demokraatlikuks läänelikuks riigiks 1)seab sisse ilmalikud kohtud eraldas kohtud usust ja loobus sariaadist 2)viidi läbi haridusreform, suleti usuteaduskond 3)püüti suunata riik ilmalikule suunale *sultan kõrvaldatakse võimult (nii vaimulik , ilmalik võim kuulub sultanile) *1923 a kuulutatakse Türgist Vabariik *1928 a kaotati islami kui riigiusundi staatus *Riietus, perekonnanimed, naised võisid töötada riigiasutustes, mitme naise pidamine *mitme partei süsteem - valitsevaks Rahvapartei (juht Mustafa Kamal) Demokraatlikuks muutuvad: Saksamaa, Austria, Prantsusmaa, Inglismaa, kogu Euroopa peale Venemaa, kes on totalitaarne ja Ungari. USA W.Wilson (1913-1921) DP H Hoover (1929-1933)VP F.D. Roosevelt (1933-1945) 1 Ms andis USA-le majandusliku võimsuse.
Kui esitatud seisukohti võrreldakse teiste autorite omaga alustatakse viidet sulgudes lühendiga vrd. Nt: (vrd Johnson-Laird & Wason 1977). Soovitav on märkida leheküljenumber (numbrid), eriti kui tegemist on faktide, arvandmete, definitsioonide, loetelude või muu otseselt viidatava autori originaalse panusega seostuva infoga. Nt: Kükametsa elanikest veerand on kiskjad ja kolmveerand toituvad taimedest (Jänes 2000:18). Kui allikal on kaks autorit, tuleb nende mõlema perekonnanimed viites esitada eraldades nad märgiga &. Nt: Kükametsa elanikest veerand on kiskjad (Jänes & Karu 1999:24-26). Kui autoreid on kolm kuni viis, esitatakse esimesel viitamisel kõikide autorite perekonnanimed. Edasistel viitamistel esitatakse esimesena märgitud autori nimi jt. Nt: Kükametsas on palju elanikke (Jänes jt 2000). Refereeriva tekstilõigu sisesel viitamisel, kus on tekstis esitatud allika autor, esitatakse sulgudes allika ilmumisaasta. Nt: J
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
