Maailmapilt - ISLAM (0)

Põltsamaa Ühisgümnaasium
MAAILMAPILDID – ISLAM
Referaat
Koostaja :
Klass:
Aprill 2012

Sissejuhatus

Autor valis teema, kuna tunneb huvi islami, kui maailmas laialdaselt levinud usundi, vastu. Teema on oluline, sest islam jääb järgijate arvult alla vaid kristlusele ja on tänapäeva läänelikule maailmale tihti kauge ja arusaamatu. Autor tahab välja selgitada islami tõelise olemuse. Mis on islam? Mida kujutab endast Koraan ? Milline on naiste olukord islamimaades ? Mida ütleb islam terrorismi kohta? Referaadi koostamiseks kasutab autor nii vastavateemalisi teoseid kui ka internetilehekülgi.

Mis on islam?

Islam tekkis 7. sajandil tänapäeva Saudi Araabias, selle loojaks on Meka kaupmees ning hilisem usu-, militaar - ja riigijuht Muhamed ( Muhammad ), keda islamiusulised (ehk moslemid ) austavad kui prohvetit. Islam (tähendab araabia keeles alistumist) on monoteistlik religioon , selle pühakirjaks on Koraan. Tänapäeval on islam suuruselt teine religioon maailmas. Aafrikas ja Aasias, eriti aga Lähis-Idas, on islam juhtivaks usundiks paljudes riikides (Põhja-Aafrikas ja Lähis-Idas on moslemeid üle 90% elanikkonnast). Arvestataval hulgal moslemeid elab ka mitmetes Euroopa riikides, samuti Põhja- ja Lõuna-Ameerikas. Ka Hiinas ja Indias moodustavad islamiusulised küllaltki suure osa rahvastikust. Suurimad moslemi kogukonnad elavad kolmes Aasia riigis: Indoneesias, Pakistanis ja Bangladeshis. Islam on kõige kiiremini kasvav religioon tänapäeva maailmas. Islami peamised voolud on sunniitlus (u 90 % moslemeist) ja šiiitlus (u 10%).
Sunniitide ja šiiitide vahelise lõhe põhjustas juba islami algaegadel Muhamedi poliitiline pärand. Nimelt ei jätnud Muhamed peale oma surma maha juhatusi, kuidas talle järglast valida. Üks, suurem moslemite grupp valis järgmiseks islamiriigi juhiks - kaliifiks - prohveti lähedase sõbra Abū Bakri. Teine, väiksem rühm aga arvas , et Muhamedi järglaseks peaks saama tema väimees ‘Alī ibn Abī Tālib. Abū Bakri toetajatest said sunniidid , Ali toetajatest šiiidid.
Kõigi moslemite usu põhiolemuseks on kuuletumine Allahi (ainujumala) tahtele. Nn islami viis sammast on islami usu viis alustala (kohustust), milleks on usutunnistus („ Allah on ainus jumal ja Muhamed on tema prohvet “), palvetamine (5 korda päevas), paastu e. ramadaani pidamine (ühe kuu vältel aastas ei tohi päikesetõusust loojanguni süüa-juua, ravimeid tarvitada, suguelu elada), palverännak Mekasse (tuleb ette võtta kord elus, on siiski soovituslik), vaestele annetamine.
Sõna Allah tähendab araabia keeles „Jumal" ja on kasutusel nii araabiakeelses Piiblis kui Tooras, seega ei tasu arvata, et moslemid kummardavad kedagi teist Jumalat, kelle nimi on Allah. Kuna aga sõna Allah ei saa pöörata ega käänata, moodustada sellest naissoost sõna ega mitmust, siis armastavad moslemid, ka siis, kui nad ei ole araablased , kasutada Jumalast rääkides just seda sõna.
Vastavalt islami tõekspidamisele oli prohvet Muhammed Jumala viimane sõnumitooja. Nii nagu kõik Jumala prohvetid ja sõnumitoojad, nagu näiteks Noa, Aabraham , Mooses ja Jeesus , oli ka tema vaid lihtsurelik. Kristlased jõudsid läbi oma vääranaloogi järeldusele, et moslemid kummardavad Muhammedi, kuna nad ise kummardavad Jeesust. Alates keskajast on Euroopas moslemeid kutsutud muhameedlasteks. Muhammed, nagu Jeesuski, ei nõudnud iial endale jumalikku seisust. Ta kutsus inimesi kummardama vaid Kõigevägevamat Jumalat ja rõhutas pidevalt oma inimlikku staatust, et inimesed ei teeks tema suhtes sama viga, nagu kristlased Jeesuse suhtes tegid. Et ära hoida enda ülistamist, palus prohvet Muhammed alati temale viidates kasutada fraasi „Jumala sõnumitooja ja Tema sulane“. Moslemid armastavad ja austavad teda väga, kuna ta oli kõrge moraaliga inimene ja tõi inimkonnani Jumala tõe selgest ainuusust. Juba islami väga varajastel algusaastatel ilmutas Jumal, et Muhammed saadeti halastuseks kogu inimkonnale, andes selle kaudu meile teada, et sõnum islamist levib laialt. Moslemid püüavad selle poole, et järgida prohvet Muhammedi suurepärast eeskuju, kuid nad ei kummarda teda mitte mingil moel. Lisaks õpetab islam austama kõiki Jumala prohveteid ja sõnumitoojaid, kuid nende austamine ja armastamine ei tähenda nende kummardamist, mis peab olema suunatud vaid otse Kõigevägevamale Jumalale . Muhammedi või ükskõik kelle teise Jumala kõrval kummardamine on üks suurimaid patte islamis.
Moslemite jaoks on oluline järgida šariaati ehk šariat - islamiseaduste süsteemi, mis on kasvanud välja Koraanist jt pühadest tekstidest. Tihti nimetatakse seda ka "pühaks seaduseks". Šariaat määrab lisaks usuküsimustele ka igapäevast elu ning ei näe erinevust igapäevaelu ja usuelu vahel. Šarias peitub peamine vastuolu islami ja kristliku Euroopa vahel – Euroopas jõuti riigi ja religiooni lahutamiseni, traditsioonilises islamis seda pole.
Islamiusu järgi on kõik prohvetid oma rahvale edukalt õpetanud üht ja sama õpetust – Jumal on ainus (monoteism). Muslimid usuvad, et Muhammad oli viimane prohvet pikas prohvetite reas. Nemad on võtnud tema sõnumit püha usaldusena ning hoolikalt jälginud, et sõnumit antaks edasi nii, et seda usaldust ei reedetaks. Kuigi muslimid püüavad teha kõik, et Koraani kaitsta ja austada, usuvad nad, et Koraan on tervena säilinud ja jääb alatiseks muutmatuks mitte nende eneste pingutuste läbi, vaid Jumala armust.
Sõna islaam tähendab araabia keeles „Jumala tahtele alistumine”. See sõna on tuletatud samast araabia sõnatüvest kui salaam , mis tähendab „rahu”. Islami usk õpetab, et tõelise sisemise rahu saavutamiseks peab inimene end Jumala tahtele allutama ning Tema seaduste järgi elama. Kõige tähtsam Jumalalt inimestele ilmutatud tõde on, et ei ole teist kummardamist väärivat jumalust peale Kõigeväelise Jumala ning kõik me peame Tema tahtele alluma .
Moslemeid õpetatakse teineteist tervitama öeldes „assalaamu aleikum – rahu olgu sinuga“. Igapäevased palved lõpevad sama lausega.
Islam õpetab inimest oma intelligentsi ja tähelepanuvõimet kasutama. Kindlasti pole juhus , et Jumal kõige esimese ilmutusena Muhammedile (saws) läbi ingel Gabrieli saatis just järgnevad sõnad: „ Iqra bismi rabbik alladhi khalaqa ...“ (96:1) – „Õpi/loe/retsiteeri oma Isanda nimel, kes on loonud ...“. Seega kõige esimeseks käsuks moslemitele ei ole mitte palvetamine, paastumine või palverännak vaid hoopis igasugune enesetäiendamine. Meie Looja tahab, et uuriksime meid ümbritsevat maailma ning õpiksime seeläbi tundma oma Isanda vägevust, kuna mitte keegi teine peale Tema ei oleks suuteline nii täiuslikku „kellavärki“, nagu seda on maailm, looma.
Eurooplased on harjunud mõttega, mille kohaselt usk ja teadus kokku käia ei saa. Selle eelarvamuse on neile sisse harjutanud „pime keskaeg “, kus kõike valitses kirik ja teadus mandus. Islamis käivad aga usk ja teadus käsikäes – ei saa olla üht ilma teiseta ja vastupidi.
Mõne aasta jooksul peale islami leviku algust puhkesid õitsele suured tsivilisatsioonid ja ülikoolid. Ida ja lääne ideede ja uute ning vanade mõttesuundade süntees tõid kaasa suured edusammud meditsiinis, matemaatikas, füüsikas, astronoomias, geograafias, arhitektuuris, kunstis, kirjanduses ja ajaloos. Mitmed olulised süsteemid, nagu algebra , araabia numbrid ja nulli mõiste (ülioluline matemaatika edenemiseks), toodi keskaegsesse Euroopasse moslemimaalimast. Keerulised instrumendid, mis tegid võimalikuks keskaegse Euroopa avastusreisid, nagu näiteks astrolaab, kvadrant ja head navigeerimiskaardid, töötasid samuti välja moslemid.

Koraan

Araabiakeelne sõna al-qur'ān tähendab otsetõlkes „retsitatsioon“ või „lugemine“. Islami kontkstis tähendab see Jumala viimast sõnumit inimkonnale, mille Ta ilmutas prohvet Muhammedile . Koraan on otsene Jumala sõna, nagu seal ka aeg-ajalt on kinnitatud. Erinevalt teistest pühakirjadest on Koraan täielikult nii sõnades kui ka tähenduses originaalis säilinud. Koraan on elav araabiakeelne ime: keegi ei ole iial olnud suuteline imiteerima ei selle stiili, vormi ega sisu.
See Jumala viimane sõnum inimkonnale ilmutati prohvet Muhammedile 23 aasta jooksul. Moslemid on alati uskunud, et Koraan on otsene Jumala sõna ning erinevalt mitmetest teistest pühakirjadest, ei ole tegemist aastaid hiljem religioosse nõukogu kokku pandud ning kehtestatud kogumikuga. Koraan loeti Muhammedi eluajal avalikult ette nii moslemitele kui ka mitte-moslemitele. See kirjutati ka prohveti eluajal üles ning paljud prohveti kaaslased teadsid tervet Koraani sõna-sõnalt peast . Erinevalt teistest pühakirjadest, on Koraan alati olnud ka tavausklikele kättesaadav. Tänu laialdasele päheõppimise traditsioonile on see tänaseni täielikult säilinud.
Koraan koosneb 114 Suurast ehk peatükist. Osad neist on pikemad , osad lühemad. Suurad ei ole Koraanis revelatsiooni (ilmutuse) järjekorras vaid suhtelises pikkusejärjekorras – Koraani alguses on kõige pikemad ja lõpus kõige lühemad Suurad. Erandiks on vaid üks Suura - Fatiha, ehk „Algus", Koraani kõige esimene Suura.
Koraan on Jumala sõna, iga moslemi usu ja selle parktiseerimise allikas, mis käsitleb kõiki inimesi puudutavaid teemasid - elutarkus, õpetused, eelnevate prohvetite, näiteks Aabrahami , Noa, Moosese ja Jeesuse, elu, tunnustus ja seadused, aga põhiteemaks on suhe Jumala ja inimkonna vahel. Samal ajal jagab Koraan juhiseid õiglasele ühiskonnale, inimeste õigele juhtimisele ja õiglasele majanduslikule süsteemile.
Oma õpetuselt on Koraan universaalne ning mõeldud kogu inimkonnale ja mitte vaid mõnele kindlale hõimule või „valitud rahvale“. Selle sõnum ei ole uus: tegemist on varasemate prohvetite toodud sõnumiga – alluta end Kõigeväelisele Jumalale ning kummarda vaid Teda. Koraan õpetab inimesele, kui oluline on Jumala ainsusesse uskumine ning oma elu Tema seaduste järgi elamine. Koraani õpetus pakub ka tänapäeval kahtluse, hingelise tühjuse ning „poliitilise korrektsuse“ maailmas lahendusi elu mõtte taasleidmiseks. Koraan on elu juht par excellence!
Jumal on Koraanis öelnud:
„Ja kui te kahtlete selles, mis Me oleme saatnud omakummardajale (Muhammedile ), siis tehke peatükk, mis oleks sellele sarnane, ja kutsuge appi oma tunnistajad (abilised) peale Jumala, kui olete õiglased. Jakui te seda ei tee - ning te ei suuda seda iial teha - siis kartke tuld (põrgut), mille kütteks on inimesed ja kivid ja mis on uskumatute jaoks valmis pandud. (O Muhammed ) annahead uudised edasi neile, kes usuvad ning teevad häid tegusid, nende jaoks on aiad (paradiis), milles voolavad jõed ...” (2:23-25)
Sellest ajast, kui 14 sajandit tagasi Koraan ilmutati, ei ole keegi veel suutnud kirjutada ühtki peatükki, mis kaugeltki sarnaneks Koraanile, kuna Koraanis on koos ilu, eriline stiil, riimiosavus, suursugusus, õiglane seadusandlus, tänapäeval adekvaatseks tunnistatud teaduslik informatsioon, tõeks saanud ettekuulutused ja palju muudki, nagu alles hiljuti avastatud matemaatiline kood, mille kohaselt iga sõna on Koraanis loetud (näiteks sõna päev 365 korda, sõna kuu 12 korda ja mees ning naine mõlemad võrdselt 24 korda) ja omal kohal. Koraani lühim peatükk sisaldab vaid kümme sõna, kuid sellegipoolest ei ole keegi suutnud vastata väljakutsele seda jäljendada.
Koraan on Jumala otsene sõna, mille Ta ilmutas Muhammedile läbi ingel Gaabrieli. Muhammed õppis selle pähe ning luges seejärel oma kaaslastele peast ette. Kaaslased õppisid omakorda Koraani pähe ning kirjutasid üles, vaadates veel Muhammedi eluajal kõik üksipulgi üle. Igal aastal käis ingel Gaabriel korra Muhammedi teadmisi kontrollimas, lastes tal järjest kogu Koraani peast ette lugeda, viimasel eluaastal tuli ingel Gaabriel oma testi läbi viima koguni kaks korda. Ajast, mil Koraan ilmutati kuni tänase päevani on alati olnud rohkelt moslemeid, kes on terve Koraani täht-tähelt pähe õppinud. Paljud teavad kogu Koraani peast juba 10-aastaselt. Tänu sellele, et nii paljudel moslemitel Koraan peas on, ei ole läbi sajandite Koraanis muudetud ühtegi tähte.
Kuigi Koraan ilmutati juba 14 sajandit tagasi, sisaldab see fakte, mis on alles hiljuti teadlaste poolt avastatud või tõestatud. Paljud teadlased on Koraani lugedes imestust avaldanud, kuidas on sellised teadmised sinna üldse jõudnud. Kõigile on ju selge, et 14 sajandit tagasi elanud kirjaoskamatu Meka kaupmees ei oleks suutnud välja mõeldamõelda seda, mille kindlakstegemiseks on tänapäeva helgemad pead kasutanud arenenud tehnoloogia ja keeruliste teaduslike meetodite abi.
Kaasaegsele kosmoloogiale on teada, et oli aeg, mil praegune universum ei olnud muud, kui üks suur suitsupilv (läbipaistmatu suure tihedusega kuum gaasimateeria). See on uudse kosmoloogia üks kaheldamatuid põhimõtteid. Tänapäeval võivad teadlased juba jälgida suitsust tekkivaid uusi tähti. Kõik säravad tähed, nagu ka päike, kuu ja muud planeedid , olid kord vaid üks suur suitsumass.
Jumal on öelnud Koraanis: „Siis Ta tõusis üle taeva, kui see oli veel suits ...“ (Koraan, 41:11)
Kuna nii maa kui ka taevas (päike, kuu, tähed, planeedid, galaktikad jne.) on loodud sellest samast suitsust, võib järeldada, et maa ja taevas olid üks mass. Seejärel aga eraldusid nad sellest ühtsest suitsust.
Jumal on öelnud Koraanis: „Kas need, kes ei usu, ei tea, et maa ja taevad olid kord ühtne mass ja siis me eraldasime nad?“ (Koraan, 21:30)
Dr. Alfred Kroner, Saksamaal Mainzis asuva Johannes Gutenbergi Ülikooli Geoteaduste Instituudi geoloogia teaduskonna dekaan, on üks maailma tunnustatumaid geolooge. Ta on öelnud: „Arvestades sellega, kust Muhammed on pärit, on täiesti võimatu, et ta võiks teada universumi päritolu. Teadlased on alles viimaste aastate jooksul väga arenenud tehnika abiga suutnud selle välja uurida.” Ja veel lisades: "Keegi, kes 14 sajandit tagasi ei teadnud midagi tuumafüüsikast, ei oleks kindlasti olnud võimeline ise välja mõtlema näiteks seda, et maal ja taevastel on sama päritolu.”

Islaminaised

Milline pilt kerkib teile esmalt silme ette, kui mõtlete mosleminaisest? Salapärane ja looritatud meeste rõhumise ohver, kes ootab vabastamist läänemaailma poolt? Harimatu välismaalane, kellega teil on vähe või üldse mitte midagi ühist? Kui teie tutvusringkonnas pole just moslemitest sõpru või tuttavaid, on üpris suur võimalus, et teie mulje mosleminaisest on suures osas kujunenud tänu meedias levivatele negatiivsetele stereotüüpidele – võrdkujud, millel pole tegeliku eluga kuigipalju ühist ja mis võivad olla kujundatud selleks, et ligi tõmmata rohkem vaatajaid, müüa rohkem tooteid või toetada kellegi poliitilisi ideid.
Kui palju te tegelikult teate mosleminaiste elust või väljavaadetest ja miks on see oluline? Esiteks, selle planeedi elanikkonnast moodustavad moslemid 25% ja islamist on saanud teine peamine religioon Euroopas. Kuid kas teadsite, et suurem osa Euroopa ja Ameerika islamiusku pöördujatest on naised, mitte mehed? Kas teid üllatab teadmine, et paljud naised moslemimaailmas tunnevad mõnedele lääne naistele kaasa ja näevad hoopis neid ohvritena? Kas olete kunagi vaevunud mõtisklema selle üle, miks mosleminaised , kes läände immigreeruvad, säilitavad tavaliselt oma identiteedi ja püüdlevad selle poole, et see oma lastele edasi anda? Mõtlev inimene hakkaks juurdlema selle üle, et kui islam on nii rõhuv, nagu mõned ajakirjanikud soovivad meid uskuma panna, miks ei põgene mosleminaised sellest usust hulgakesi? Mis on islamis see, mis kõidab järgijaid ka väljaspool islamiriike?
Heidkem pilk sellele, mida on islamil pakkuda haritud naisele tänases maailmas ja üritagem mõista, miks nii kõigist rassidest, erinevate nahavärvidega ja sotsiaalsest klassist (mehed ja) naised on valinud islami. Tõde, nagu ka tegelik elu, on väljaspool propagandat ja stereotüüpe.
Esiteks, Koraanis ja hadithides (Prohvet Muhammedi ütlustes) kujutatakse naist positiivselt. Koraan on ainus maailma pühakiri, milles viidatakse pidevalt meeste kõrval ka naistele ja mõlemaid kirjeldatakse kui sõpru ja partnereid usus. Järgnevad värsid Koraanist on lihtsalt mõned tähelepanuväärsed näited:
„Usklikud, mehed ja naised, on üksteisele kaitsjad, abistajad ning sõbrad; nad levitavad tõde ja keelustavad vale, palvetavad, maksavad vaestele ettenähtud almust ja nad kuuletuvad Jumalale ja Tema sõnumitoojale. Neile on Jumal armuline . Tõesti, Jumal on Kõikvõimas, Tark. Jumal on uskujatele, meestele ja naistele, lubanud aiad, mille all voolavad jõed, et seal elada, ning Eedeni aedades ilusad mõisad. Aga suurim õndsus on Jumala heameel: see on ülim õnn.“ (9:71–72)
„Tõesti, meestele ning naistele, kes Jumalale alistuvad, ja meestele ning naistele, kes usuvad, ja meestele ning naistele, kes kuuletuvad, ja meestele ning naistele, kes räägivad tõtt, ja meestele ning naistele, kes on kannatlikud, ja meestele ning naistele, kes on alandlikud, ja meestele ning naistele, kes annavad almust, ja meestele ning naistele, kes paastuvad, ja meestele ning naistele, kes hoiavad oma vooruslikkust, ja meestele ning naistele, kes peavad Jumalat tihti meeles, on Jumalal varuks andestus ja määratu suur tasu.“ (33:35)
Islamis on selge, et naise ja mehe vastandamine ei ole vajalik. Pigem on mõlema rollid hädavajalikud ja teineteist täiendavad. Koraan ütleb:
„Oo inimkond! Olge teadlikud oma kohustusest oma Isanda ees, kes lõi teid ühest hingest ja kellest Ta lõi talle kaasa ja neist kahest hajutas laiali (üle kogu maa) palju mehi ja naisi. Kartke Jumalat, kelle (nimel) te nõuate omale õigusi üksteise üle ja (pidage meeles oma kohustust nende ees), kelle üsad teid kandsid. Tõesti, Jumal vaatab igavesti teie üle.“ (4:1)
„Ärge igatsege taga teeneid, millega Jumal on teinud mõned teist ülemaks teistest. Meestele on tasu selle järgi, mis nad on ära teeninud , ja naistele on tasu selle järgi, mis nad on ära teeninud. Ja paluge Jumalalt, et Ta annaks teile oma küllusest. Tõesti, Jumal teab kõike.“ (4:32)
Prohvet Muhammed rikastas ilmutusi, mille ta sai, edasiste õpetuste ja suurepärase isikliku eeskujuga, mistõttu oli ta vägagi armastatud nii oma pere kui järgijate poolt. Ta keelas vägivalla naiste suhtes ja oli igasuguse võimu ja jõu kuritarvitamise vastu. Ta hoiatas, et nii mehed kui naised on Jumala ees vastutavad nende hoole või võimu all olevate eest, ja ütles:
„Ärgu ükski moslemimees hoidku südames halba tunnet mosleminaise vastu. Kui talle ei meeldi üks naise iseloomuomadus, leiab ta temas teise, mis on meeldiv.”
Prohvet Muhammed oli äärmiselt edukas sotsiaalne reformaator, nagu ka vaimne ja poliitiline juht, kes võitles nõrkade ja rõhutute õiguste eest. Naiste kohta käivatel Koraani värssidel oli naiste staatust ja õigusi tunduvalt parandav efekt ajal, mil need ilmutati. Mosleminaistele anti õigus omada, pärida ja müüa oma kinnisvara nii, nagu neile sobis, tagasi lükata pealesunnitud abielusid, jätta alles oma perekonnanimed ja identiteet ka pärast abielu, algatada lahutust ja saada haridust – seda kõike juba 7. sajandil. Kontrastiks masendavale olukorrale, mis mõjutas naisi tolleaegses maailmas, paistsid mosleminaised silma õppimise ja saavutuste poolest. Nende hulgas oli muu hulgas ka palju tähtsaid õpetlasi ja teadlasi. Prohvet kuulutas: „Teadmiste omandamine on kohustus igale moslemile, naisele ja mehele,” ja tema oma naine Aiša andis hiljem tuhandeid tema ütlusi hilisematele põlvedele edasi. Aiša oli tuntud oma meditsiiniliste, poeetiliste ja islami seadusalaste teadmiste, nagu ka oma isikuomaduste, iseloomu ning intelligentsi poolest. Paljud mosleminaised olid keskajal auväärsetel õpetlaste ning usujuhtide kohtadel. Mosleminaiste peamisteks takistusteks neile tagatud õiguste saamisel siis ja praegu on olnud püsivad mitteislamlikud kultuuritraditsioonid (tavaliselt ulatudes aega, mil inimesed ei olnud veel antud paikkonnas islamit omaks võtnud), ebaadekvaatne religioosne haridus ja inimloomuse halvem külg.
Islamis on abikaasade omavaheline suhe vastastikuses sõltuvuses, põhinedes armastusel ja rahul. Koraan ütleb: „Ja üheks Tema märkidest on, et Ta lõi teile teist endist kaasad, et võiksite neist lohutust leida ja Ta lõi teie vahele südamlikkuse ja halastuse. Kindlasti on selles märgid inimeste jaoks, kes mõtisklevad.“ (30:21)
Abielu ei ole seetõttu mitte üksnes füüsiline ja emotsionaalne vajadus, vaid märk Jumalalt. See on vastastikuste õiguste ja kohustustega suhe, mis põhineb jumalikul juhtimisel. Jumal lõi mehe ja naise teineteist täiustava iseloomuga ja tõi Koraanis välja seadustesüsteemi sugudevahelise harmoonilise toimimise toetamiseks.
Selleks, et kindlustada pere ja ühiskonna moraalne väärikus, oodatakse moslemimeestelt ja -naistelt teatud käitumismallide järgimist, mis mõnedele inimestele võivad tunduda ahistavatena.
Mõlema soo esindajatelt oodatakse tagasihoidlikult riietumist avaratesse läbipaistmatutesse riietesse ja situatsioonide vältimist, kus nad oleksid üksi vastassooesindajaga või mis tooks kaasa kiusatuse või arusaamatused. Lisaks sellele katavad mosleminaised oma juukseid, kuna naisi peetakse tavaliselt kütkestavamaks sugupooleks ning üks naise suureks iluks on tema juuksed.
Neid piirangud ei järgita kodus lähedaste perekonnaliikmete ringis, vaid nende eesmärgiks on kaitsta naise au avalikkuse ees ja tõmmata tähelepanu pigem tema iseloomule ning teadmistele kui välimusele.
Islamis peetakse seksuaalset tungi loomulikuks ja soovituks, kuid see on piiratud abielusidemetega. Seetõttu kurvastab moslemeid naiste ja üldse inimkeha vulgaarne kasutamine turunduslikel eesmärkidel, nagu näiteks pornograafias, mille tulemuseks on seksuaalsuse odavnemine ja perekonna ning vaimse elu õõnestamine.

Islam ja terrorism

Tänapäeva meedias kasutatakse termineid „ terroristid “ ja „islamiäärmuslased“ tihti sünonüümidena. Sellest tulenevalt on paljud jõudnud arusaamisele, et kõik terroristid on islamiäärmuslased ja kuna islamiäärmuslased kuuluvad moslemite hulka, siis järelikult on ka kõik moslemid terroristid – mis muidugi ei vasta tõele. Terroriste on ka Iirimaal, Korsikal, baskide hulgas. Kui peaks kõigile terroristlikele aktidele leidma ühise joone, siis oleks see pigem poliitika kui religioon.
Islami nagu iga usundi või ühiskondliku korra suurimaks vaenlaseks on ignorantsus, nii harimatute moslemite endi kui ka mittemoslemite teadmatus. Oma usundit sügavuti õppinud moslem ei õhuta vaenu ega soorita enesetappu, kuna ta teab, et vaenutsemine on Jumalale vastumeelt ning enesetapp islami seaduse järgi rangelt keelatud – kellelgi ei ole õigust ise oma elu lõpetada, olgu põhjus milline tahes.
Koraan ütleb: „Ja ärge tapke endid! Tõesti, Jumal on teile Halastavaim. Ja kes seda teeb vägivalla ja ebaõiglusega, selle heidame Me tulle. Ja see on Jumalale lihtne.“ ja „...Kui keegi tapab hinge (inimese), ja see ei ole tehtud teise hinge eest või ülekohtu eest maa peal, siis oleks ta justkui tapnud kogu inimkonna...“ (4:29-30; 5:32)
Prohvet Muhammed on öelnud, et seda, kes iganes end ise tapab rauatükiga, sellesama rauatükiga ka põrgus karistatakse (Sahih Al-Bukhari 2/1363). Agressiooni puhul on moslemitel muidugi õigus end kaitsta, kuid see peab toimuma ausas võitluses mees mehe vastu, naisi ja lapsi mängust välja jättes.
Islam, religioon halastusest, ei luba terrorismi. Jumal on Koraanis öelnud: „Jumal ei keela teil näidata headust neile ja kohelda õiglaselt neid, kes pole sõdinud teiega religiooni pärast, ega ajanud teid välja teie kodudest. Jumal armastab neid, kes on õiglaseid.“ (Koraan, 60:8)
Prohvet Muhammed keelas sõduritel tappa naisi ja lapsi ja ta andis neile nõu: „Ärge reetke, liialdage ega tapke vastsündinud last.“ Ja ta ütles ka: „Kes on tapnud moslemitega lepingut pidava inimese, ei saa tundma Paradiisi lõhna, kuigi see lõhn levib neljakümne aasta tee kaugusele.“
Samuti keelas prohvet Muhammed tulega karistamise . Kord loetles ta mõrva olemaks teisel kohal peamistest pattudest, ja ta koguni hoiatas, et: „Esimesed juhtumid , mida inimeste vahel Viimsel Kohtupäeval lahendatakse, on verevalamised.“
Moslemeid julgustatakse olema head loomade vastu ja neile mitte haiget tegema. Kord ütles prohvet Muhammed: „Üht naist karistati, kuna ta hoidis kassi vangistuses nii kaua, kuni see suri. Selle põhjal määrati ta Põrgusse. Ajal, mil ta kassi vangistuses hoidis, ei andnud ta kassile ei süüa ega juua ega vabastanud teda, et see võiks süüa maa peal elavaid putukaid.“
Ta ütles ka, et üks mees andis väga janusele koerale juua, nii et Jumal andestas tema patud selle teo eest. Prohvetilt küsiti: „Sõnumitooja, kas meile tasutakse loomade vastu üles näidatud headuse eest?” Ta vastas: „Tasu on iga elus looma ja inimese vastu üles näidatud headuse eest.“
Lisaks sellele, võttes loomalt elu toiduks, on moslemid kohustatud tegema seda viisil, mis põhjustab vähimal võimalikul määral hirmu ja kannatusi. Prohvet Muhammed ütles: „Kui te veristate looma, tehke seda parimal moel. Teritage oma nuga looma kannatuste vähendamiseksl.“
Selle ja teiste islamialaste tekstide valguses on islami ja moslemite seisukohalt kaitsetute tsiviilisikute südametes kabuhirmu õhutamine, ehitiste ja vara laialulatuslik hävitamine, süütute inimeste, naiste ja laste pommitamine ja sandistamine, kõik keelatud ja jälestusväärsed teod. Moslemid järgivad rahu, halastuse ja andestuse religiooni ja suuremal enamusel ei ole mingit pistmist nende vägivaldsete sündmustega, mida mõned on moslemitega seostanud. Kui moslemist indiviid sooritab terrorismiakti, on see inimene süüdi islamiseaduste rikkumises.

Kasutatud kirjandus

http://www.syg.edu.ee/oppematerjalid/ajalugu/merje_oopkaup/religioosne_mitmekesisus.html (31.03.2012)
http://www.islam-guide.com/ee/ (31.03.12)
http://www.islam.pri.ee/ (31.03.12)
Gordon , Matthew S. 2001. Islam. Tallinn: Valgus
Armstrong , Karen. 2003. Islam. Tartu: Ilmamaa
Bowker, John. 2004. Maailma usundid. Tallinn: Varrak
 

Lisa 1. Koraan

Lisa 2. Riietus

17