Mõeldud vaid erialaspetsialistidele. 1953 "Seksuaalkäitumine naistele". "Seksuaalkäitumine meestel" sai bestselleriks, tavainimesed janunesid seksuaalsust puudutava teabe järgi. Siiski oli seks veel tabu, tema uuringute rahastamine lõpetati. - M.Hircheld (1869-1935) sakslane. Oli homoseksuaal. Hästi produktiivne kirjutaja. Ilmutas paksu raamatu "Homoseksuaalsus meeste ja naiste hulgas" 1000 lk. Esimest korda ütles, et homoseksuaalsus pole patoloogia, see ei ole ebanormaalne. Arvas, et homoseksuaalsus on kolmas sugu. Esimene seksuaalsust puudtav ajakiri(?). Tema peamine teene oli, et mõjutas seksuaalvallas homoseksuaalsuse kajastamist. Hukati koonduslaagris. - Morton Hunt sotsioloogilised uuringus seksuoloogia vallas. "Seksuaalkäitumine seitsmekümnendatel aastatel". Esimest korda representatiivne valik: 20000 meest ja naist juhuvaliku (telefoniraamat) alusel. Küsimustikule vastas vaid 1/5
MEDITSIINIAJALUGU 1.SEMINAR Nimetage märksõnu Tartu ülikooli füsioloogiakoolkonna saavutustest Friedrich Bidder (1810-1894) jõudis enda ja oma õpilaste närvisüsteemi ning seedefüsioloogia vallas tehtud uuringutega mitmete avastuste ning uute meetoditeni. Enne füsioloogiaprofessori ametit (1843-1869) töötas ta anatoomiaprofessorina, avaldades koos Volkmanniga uurimuse, milles tõestas sümpaatilise närvisüsteemi funktsionaalse iseseisvuse. Bidderi ja tema kaastöötajate panus neuroloogiasse seisneb veel selles, et võeti kasutusele neuroni mõiste, näidati, nn ganglionirakkude olemasolu ning seda, et neist omakorda lähtuvad sümpaatilised närvikiud. Bidder ja keemiaprofessor Carl Ernst Heinrich Schmidt (1822-1894) avaldasid 1852. a ühismonograafia "Seedemahlad ja ainevahetus". See oli suur samm edasi seedefüsioloogia alastes uuringutes, osundades valkude, rasvade ja süsivesikute (mõiste võttis esmakordselt kasutusele...
aditiivne toime ühele ja samale tunnusele. Lahknemissuhe 15:1 (?). 61. Mis on IQ e. intelligentsuskoefitsient? IQ - intelektuaalse arengu, olemas olevate teadmiste ja informeerituse taseme näitaja, mida saadakse erinevate testimetoodikate abil. 62. Mis on geenide pleiotroopne efekt? Polüfeensus e. Pleiotroopsus - ühe (mutantse) geeni samaaegne fenogeneetiline toime mitmele erinevale tunnusele. Polüfeense toimega geeni mutatsioon avaldub tavaliselt mitme tunnuse üheaegse muutusena, nt. patoloogia korral sündroomina. 63. Mis on inbriiding ja autbriiding ning inbreedingu depressioon? Vt. 49 64. Fenotüübilise vaariansi komponendid. Mingi tunnuse varieeruvuse mt. Vt=Vg+Ve, kus g - korvalekalde geneetiline osa, e - korvalekalde keskonnast pohjustatud osa. Komponendid on keskkond ja genotüüp. 65. Mis on pärandumine kitsamas ja laiemas tähenduses? Pärandumine laiemas tähenduses - kvantitatiivses geneetikas, suurus, mis valjendab fenotüübilise
Kordamisküsimused eksamiks (2013) Psüühikahäirete tekkepõhjused Psühhiaatria on arstiteaduse eriala, mis käsitleb psüühikahäirete levikut, etiopatogeneesi, kliinilisi avaldumisvorme, diagnostikat, ravi/rehabilitatsiooni ja ennetamist. Kliiniline psühholoogia on rakenduspsühholoogia valdkondi, mis käsitleb tervise, haiguse, ravi ja raviprotsessis osalejatega seotud psühholoogilisi probleeme. Tekkepõhjused: Bioloogilised psüühikahäired väljendavad haiguslikke muutusi ajutegevuses tingituna arenguhäiretest (nt Alzheimeri tõbi) või ajukahjustustest (nt ajutrauma). Psühholoogilised psüühikahäirete teke on tingitud hälvetest psühholoogilistes mehhanismides. Predisponeerivateks faktoriteks haiguse kujunemisel võivad olla nt looteea eripära, sünnitrauma, sotsiaalpsühholoogilsed tegurid arenguperioodis ja ka geneetika. Haigust vallandavad faktorid võivad olla nt kehalised haigused, uimastid, psühholoogilised stressorid ja sotsiaalsed muutu...
· Rasked südame-veresoonkonna haigused · Ravimata kõrge vererõhk · Ägedad liigeste või pehmete kudede põletikud · Traumad Saun Positiivsed mõjud: · Aitab kaasa lihaste lõdvestumisele; · Parandab und; · Positiivne toime psüühikale; · Positiivsed mõjud vereringele, hingamisele, ainevahetusele, närvisüsteemile; · Aitab ära hoida kehaliste vaevuste teket; · Vähendab kehakaalu (pigem küll vee arvelt!!!). Saun on vastunäidustatud: · Maksa ja neerude patoloogia korral; · Kõrgvererõhu tõve korral; · Ajuvereringe raskete häirete korral; · Arterite, veenide, südame pärgarterite haiguste korral; · Neurovegetatiivsete haiguste korral; · Ägedate ja palavikuga kulgevate haiguste ajal; · Nahapõletike korral; · Psüühiliste häirete korral. Saunade liigid: · Soome saun; · Aurusaun; · Vene saun; · Türgi saun; · Infrapunasaun. 7 Infrapunasaun
• 2-3.a. lõppenud KV: Aju areng • Embrüogenees: ektoderm neuraalplaatn-toru 3.5. põiekese staadium ajuosade Aju areng formeerumine Lõplik närvirakkude arv määratakse: • Patoloogia korral: anentsefaalia, entsefalotseele, müelomeningotseele 1. aksonite funktionaalsete kontaktide arvuga 2. saadavate troofiliste närvikasvu faktoritega • Neuroblastide produkts. migratsioon (16-19.n.)diferentseerumine apoptoos Aju on “dünaamiline organ”-midagi pole kindlat ega fikseeritut • Patoloogia korral : mikrotsefaalia, kortikaalne düsplaasia
fokuseerimiseks. 7 kliiniku professor Johann Friedrich Erdmann, 1778-1846), eksperimentaalfarmakoloogia labor (1847, vt ka ptk 15) ning arendati seede- ning neurofüsioloogia arengus olulisi meetodeid. Kuni 1820. aastani õpetas Tartu ülikoolis füsioloogiat anatoomiaprofessor. 1820. aastal toimunud muudatuse käigus lähendati füsioloogia kliinikule, sest füsioloogiaprofessorilt oodati nüüd ka patoloogia ja semiootika (õpetus sümptomitest) lugemist. Esialgu lugesid füsioloogiat J. J. F. W. Parrot, M. H. Rathke ja Alfred Wilhelm Volkmann (1800-1877). Alates 1843. aastast oli Tartus füsioloogiaõppejõuks Friedrich Bidder (1810-1894), J. P. Mülleri õpilane (emeriteerus 1869). Bidderi poolt juhendatud laboris uuriti peaasjalikult närvisüsteemi, südame- ja veresoonkonna, seedimise ja ainevahetuse füsioloogia probleeme.
Õigus garanteerib kohustiste täitmise ja loob need institutsioonid, mille ülesandeks on vaidluste lahendamine. Kas kuritegevus on ühiskonnas haiguslik e patoloogiline ilming? 15 Durkheim arvab, et kuritegevus pole ühiskonna jaoks negatiivne ilming. Ta arvas, et kuritegevus pole ühiskonna patoloogia väljendajaks, pigem on kuritegevus ühiskonna jaoks normaalne nähtus, põhusteks on: 1. Kuritegevus on omane igale ühiskonnas => ükski ühiskond pole võimeline eksisteerima ilma kuritegevuseta. 2. iga tegu, mida me nimetame kuriteoks tuleneb ühiskonna kollektiivsest teadvusest, ükski tegu iseenesest pole kuritegu. Kuriteod on sellised teod, mille ühiskonnaliikmed on ise kuriteoks tunnistanud. Iga kuritegu kahjustab ühiskonna ettekujutust normipärasest käitumisest
Pilet 1. Isiksuse mõiste. Isiksuse joonte teooriad. ,,Suur viisik". Isiksusepsühholoogia saab alguse 20. sajand, kui tekib huvi isiksuse vastu. I MS nõuab stressitaluvuse teste, uurisid isiksuse omadusi. Isiksus on kõnekeeles iseloom, tahtelised omadused. Psühholoogias aga see, mis on teistest erinev, ainulaadne või see, mis on püsiv ja muutumatu iseloomuomaduste kogum. Isiksusepsühholoogia põhineb andmetöötlusel ja statistikal ning hoolimata 20. sajandi keskel olnud kriisist on see üks paremini arenenud psühholoogia liike. Allport'i isiksuseteooria Populaarne jooneuurimise teooria, uuris keelt. Kui keeles on sõna, siis on olemas ka isiksus. Uskus, et on olemas kardinaalne omadus, mis on isiksuse üksikomadus ja juhib teisi. Tsentraalsed omadused (5-16) on isiksuse tuum, mille abil kirjeldatakse. Sekundaarsed tunnused, mis ilmuvad vaid vajadusel. Cattell Kasutas ka statistikat. Tema teooria oli faktoranalüüs, kus omadused olid grupp...
... Impressiivne kõne eelneb ekspressiivsele. KÕNEAKTIDE PSÜHHOFÜSIOLOOGILISED RÜHMITUSED: Rühmitada võib mitmeti: 1)Mis neuroloogiline tasand on juhtiv: kommunikatiivne, nominatiivne (nimetamine, sõnavalik põhiliselt, järelkõne, kooskõne(sh kajakõne). Reegli asemel peaks kasutama variatiivset seletamist!! 2)programmeerimise iseseisvuse järgi: initsiatiivne, ajendatud (mis su nimi on?), reaktiivne, "võõras" kõne (esineb patoloogia korral (nt skisodel, sügava vaimupuudega), öeldakse mällu jäänud lauseid). 3) kõneoperatsioonide teadlikkuse järgi: (op-d, keeleüksused, kõnesegmendid) *teadlikud *teadlikult kontrollitavad (õppimise tulemus)! Oluline tasand! Metakeelelisi opp-e siin vaja. *ebateadlikult kontrollitavad (keelevaist) *teadvustamata Reaktiivne kõne: kas olete meeste rahvas või naisterahvas. Enamvähem on vastus keelematerjalina juba ette antud.
tavadest. · Objektiivtestid · Projektiivtestid Isiksuse agressiivsus Agressiivne käitumine on teist isikut kahjustav käitumine. Kõige olulisemaks agressiivsete impulsside vallapäästjaks on takistused eesmärgipärasel käitumisel. Kui kõrvaltjälgitavad agressiivsed teod saavad positiivseid kinnitusi, siis võib ka vaatluse teel toimuv õppimine olla küllatki efektiiivne. Isiksuse patoloogia Valdkond,millega tegeleb eelkõige psühhiaatria kui meditsiiniline distsipliin, kuid oma roll on siin ka psühholoogidel. Peamised häirete liigid: 49 · Ärevushäired (nt foobiad) · Somatoformsed häired (nt hüpohondria, haiglaslik kartus oma tervise pärast ja sellest tulenevad tegelikud vaevused) · Dissotsiatiivsed häired (nt identiteedi häired, isiksuse kahestumine)
mõistmisvõime, sõnaline voolavus, ruuminline ettekujutlusvõime/ visualisatsioon). Howard Gardner: intelligentsuse paljusus. Kristalliseerunud intelligentsus- on kogunenud vilumusi, kogemusi aastate jooksul, ei ole vaja mõelda, ta juba teab- R. Cattell. Oluline: mõtlemise kiirus (sh reaktsiooniaeg)- kui mõtlemine on kiire, siis jõuab hoida töömälus suurema hulga ideid, fakte, läbikontrollitud asju, töömälu maht ja täpsus. Loovus ei võrdu kõrge IQ (r=0,3). ISIKSUSE PATOLOOGIA Psühholoogiline patoloogilisus määratakse võrreldes normatiivsusega. 3 põhikriteeriumi: 1. käitumine / seisundi harvaesinevus- normi mõttes lihtsaim- kuda paar inimest suurest hulgast käituvad teisiti; 2. sobimatus konteksti; 3. isiku(te)le põhjustatavad kannatused või vaevused- kas füüsilisi või vaimseid kannatusi- mure, pidev depressiivne olek, teiste suhtes häirivalt, solvavalt käitumine. Kui need kolm on täidetud, siis on ebanormaalne vist.
tavadest. Objektiivtestid Projektiivtestid Isiksuse agressiivsus Agressiivne käitumine on teist isikut kahjustav käitumine. Kõige olulisemaks agressiivsete impulsside vallapäästjaks on takistused eesmärgipärasel käitumisel. Kui kõrvaltjälgitavad agressiivsed teod saavad positiivseid kinnitusi, siis võib ka vaatluse teel toimuv õppimine olla küllatki efektiiivne. Isiksuse patoloogia Valdkond,millega tegeleb eelkõige psühhiaatria kui meditsiiniline distsipliin, kuid oma roll on siin ka psühholoogidel. Peamised häirete liigid: Ärevushäired (nt foobiad) Somatoformsed häired (nt hüpohondria, haiglaslik kartus oma tervise pärast ja sellest tulenevad tegelikud vaevused) Dissotsiatiivsed häired (nt identiteedi häired, isiksuse kahestumine) Meeleoluhäired (nt depressioon, bipolaarne häire oma pos ja neg tsükliga)
hoia ära viljastumist või emaka sisekestale paigaldumist. Seda kasutatakse vaid siis, kui emal on päevad vahele jäänud ning beebi on vähemalt kahe või kolme nädala vanune, tema süda lööb (loote süda hakkab lööma, kui ema päevad hilinevad neljandat päeva). See ei mõju enam peale kuut või kaheksat nädalat. Iseenesliku abordi põhjuseks võib olla embrüo või loote väärareng (peamiselt varaste iseeneslike abortide korral), platsenta patoloogia või emapoolsed tegurid (peamiselt hilisemate iseeneslike abortide korral). Iseenesliku abordi esinemissagedus ei ole täpselt teada, ent erinevatest uuringutest nähtub, et see on suhteliselt kõrge. Pilet 13 1. Eesti noorte arusaam tervisest, Avatud Noortekeskuste roll tervisekasvatuses. Noorsootöötaja roll noorte tervisekasvatuses. See eesti noorte arusaam tervisest, siia võime ju pm ise ka välja mõelda
1. Isiksuse mõiste. Isiksuse joonte teooria. ,,Suur viisik". · Isisksuse psühholoogia algas 20.sajandil enne II maailmasõda, sest siis oli vajadus uurida mehi, kas nad suudavad hakkama saada stressi ja sõja pingega. · Koostati esimesed isiksuse testid. o Algul defineeriti seda kui inimeste vahelisi erinevusi (see viis isiksuse psühholoogia kriisi, kus väideti, et seda polegi olemas, kuna inimene käitub vastavalt olukorrale, tal pole midagi püsivat). 20.saj lõpus defineeriti kui inimste vahelisi sarnasusi. See pani psühholoogia uuesti arenema. 4 põhilist koolkonda: 1. Psühhoanalüütiline/psühhodünaamiline koolkond (Freud, Jung, Adler)- kõige mõjukam, kes on 20.sajandi nägu kõige rohkem kujundanud 2. Humanistlik koolkond (Maslow, Rogers) 3. Isiksusejoonte teooriad (Cattell, Eysenck) 4. Kognitiiv- käitumuslik koolkond (Rotter, Bandura) Isik...
kollane ja must- valge. Paari ühe liikme erutus pidurdab automaatselt tema antagonisti. Antud © AAVO LUUK 2003 - 2004 Psühholoogia alused 23 stimulatsiooni lõppemine vabastab antagonisti pidurdusest ja tulemuseks on tema aktiivsuse ajutine domineerimine negatiivse järelkujundina seni, kuni paari esimese liikme tavaline aktiivsus taastub. Nägemise patoloogia Värvipimedus esineb kuni 8 % meestel ja 0,3 % naistel. Levinuim värvipimedus seisneb punase ja rohelise eristamisvõime puuduses. Rohekae ehk glaukoom on põhjustatud silma siserõhu tõusust vedeliku üleproduktsiooni või puuduliku äravoolu tõttu. Tulemuseks on esmajärjekorras kepikeste hävimine võrkkesta perifeerias, mis tekitab tunnelnägemise ehk nägemisvälja tugeva ahenemise ainult fovea lähima ümbruseni. KUULMINE
Ak Fc fragmendi seostumine komplemendi C1-ga Komplemendi aktivatsioon C5a (anafülotoksiin) veresoonte läbilaskvuse tõus, neutrofiilide aktivatsioon Komplekside fagotsütoos (hapnikuradikaalide ja lüsosomaalsete ensüümide vabanemine) Koekahjustus (fibrinoosne nekroos) Ülitundlikkusreaktsioonid tekivad lahustuvate antigeenidega. Antigeen-antikeha kompleksid ehk immuunkompleksid ladestuvad kudedesse ning see põhjustab patoloogia. Immuunkompleksid tekivad iga immuunvastuse korral, kuid patoloogia teke sõltub nende suurusest, hulgast, afiinsusest ning reageeriva antikeha isotüübist. Suuremad agregaadid fikseerivad komplemendi ning eemaldatakse kiirelt vereringest mononukleaarse fagotsüüdisüsteemi poolt. Väiksemad kompleksid aga ladestuvad veresoonte seintes. Seal nad seostuvad Fc retseptoritega leukotsüütidel ning põhjustavad leukotsüütide aktivatsiooni ja koekahjustuse.
Kordamisküsimused aretusõpetuses 2012. a 1. Aretusõpetuse ajalugu kuni 1900 Juba Hippokrates (460...377 e.m.a.) märkis mõlema sugupoole tähtsust järglaste omaduste kujunemisel. Tema arvates eraldavad kõik kehaosad suguproduktidesse üliväikesi osakesi. Aristotelese (384...322 e.m.a.) arvates loode areneb ema verest, millele isa seeme annab arenemisskeemi. Seega mõistis ta info tähtsust organismi arengus. Avicenna (980...1037) rakendas Aristotelese seisukohti hobusekasvatuses. Ta kasutas puhasaretust isasloomade saamisel. Tema seisukohtadel oli oluline tähtsus araabia hobusetõu kujunemisel. Aga samuti lambakasvatuses. Edu saavutati Hispaanias peenvillalammaste aretuses. Kujunenud meriinotõud (peenvillalambad) panid aluse maailma peenvillalambakasvatusele. william harvey (1578...1657) hüpotees: elusorganismid arenevad munast, mida elustab isase seeme. sellega tehti lõpp hüpoteesilie, et elu tekib ise. Kapitalimiperiood tõi kaasa palju av...
Infitseerib seega suguelundeid, anorektaalseid kudesid, oropharynxit. HSV-2 esmane infektsioon ilmneb hiljem kui HSV-1, korreleerub suurenenud sugulise aktiivsusega. Klassikaliselt on kolle selge vesiikul punetaval taustal. AGA. Mõlemad võivad põhjustada suurt suremust silma, aju infitseerimisel, dissemineerumisel immuunsupresseeritul, vastsündinul. Haigused. HSV entsefaliiti põhjustab reeglina HSV-1. Kolded on reeglina piirdunud ühe oimusagaraga. Viiruse patoloogia, immuunpatoloogia põhjustavad oimusagara hävinemist, tõuseb erütrotsüütide sisaldus liikvoris. Tekivad krambid, fokaalsed neuroloogilised häired. Peamine viirusliku sporaadilise entsefaliidi põhjustaja, kõrge suremusega ka adekvaatse ravi korral. Esineb kõigis vanusgruppides aastaringselt. HSV meningiit on tavaliselt HSV-2 genitaalherpese komplikatsioon, sümptomid lahenevad iseenesest. Vastsündinu HSV infektsioon peamiselt HSV-2
1. Erivajaduste psühholoogia aines ja ülesanded. Seosed naaberteadustega, eriti arengupsühholoogiaga. Hariduslike erivajaduste määratlus. Erivajaduste psühholoogia on psühholoogia haru, mis uurib hälbinud arenguga laste, noorukite ja täiskasvanute psüühikat. Hälbima kõrvale kalduma keskmisest eakohasest arengust, võib olla ka positiivne. Mida väiksemad lapsed, seda suuremad muutused arengus. Teooriast saab üldised teadmised, kuid tuleb olla valmis praktikas ümber häälestuda. EV psühholoogia ülesanded: o Õppida orienteeruma erinevate arenguhälvete olemuses (lapse peas toimuv, peidetud), nende põhjustes ja ilmingutes (väliselt näha); o Õppida jälgima EV laste psüühika arengut töötamaks välja võtteid selle soodustamiseks, oluline on mõista mis arengu käigus muutub; o Õppida nägema muutusi hälbinud arengus seoses vanuse ja (pedagoogilise) sekkumisega. NB! Oluline on mõista eakohast tavaarengut, siis s...
Efektiivne tolerantsus areneb paari nädalaga ning kaob peaaegu sama aja jooksul pärast alkoholitarbimise lõpetamist. Alkoholi tarbimise neuroloogiline väljendus on põhjustatud erinevate faktorite koostoimest, milleks on alkoholi otsene ja tema metaboliitide neurotoksiline toime, toitumuslikud tegurid ning geneetiline predispositsioon. Komplikatsioonideks võivad olla intoksikatsioon, võõrutussündroomid, Wernice-Korsakoffi sündroom, toitainevaegussündroom ning muu kaasnev patoloogia. Alkoholiintoksikatsiooni kujunemine korreleerub (e.on sõltuvuses) alkoholisisaldusega veres, seda mitte üks- üheselt. Pea taha kallutamisel võib tekkida asendivertiigo (e. asendiga seotud pearinglus), see on põhjustatud alkoholi difusioonist aju rakkudesse. Väikestes doosides on alkohol stimulant, kõrgemates doosides depressant. Mõlemal juhul mõjutab ta oluliselt käitumist. Võib põhjustada ka kehasoojuse ja vedeliku kaotust (dehüdralatsiooni). Aine, mis tungib vereringesse
- hüpoglükeemiline kooma – äärmuslik variant; teadvuse kaotus Tunnused: - tugev väsimus – võib tekkida väga järsku, eriti halb, kui juhtub talvel külmaga. - Tugev näljatunne – lausa hundiisu. - Osadel ka peavalu - Kooma puhul – teadvusetus ja krambid Hüperglükeemia – glükoosi taseme tõus veres üle normväärtuse (6,1). Põhjused: - liigne magusasöömine süsivesikutest moodustatakse lipiidid, mis ladestuvad rasvadepoodesse - patoloogia: puudulik insuliini produktsioon – suhkrutõbi e diabeet. Diabeeti on 2 liiki: 1) kõhunäärme B rakud ei suuda ise insuliini piisavalt toota. Avaldub lapse- või noorukieas. Ravi: insuliini süstimine/suukaudsed preparaadid, täpne toitumise jälgimine. I tüübi diabeet. 2) Insuliini produtseeritakse organismis piisavalt, kuid organismi tundlikkus insuliini suhtes on langenud (glükoos ei saa rakkudesse siseneda ja seega on vere glükoosi sisaldus liiga suur)
Tunnused: tugev väsimus – võib tekkida väga järsku, eriti halb, kui juhtub talvel külmaga. tugev näljatunne – lausa hundiisu. Osadel ka peavalu Kooma puhul – teadvusetus ja krambid Hüperglükeemia – glükoosi taseme tõus veres üle normväärtuse (6,1). Põhjused: liigne magusasöömine -> süsivesikutest moodustatakse lipiidid, mis ladestuvad rasvad poodesse patoloogia: puudulik insuliini produktsioon – suhkrutõbi e diabeet. Diabeeti on 2 liiki: 1. kõhunäärme B rakud ei suuda ise insuliini piisavalt toota. Avaldub lapse- või noorukieas. Ravi: insuliini süstimine/suukaudsed preparaadid, täpne toitumise jälgimine. I tüübi diabeet. 2. Insuliini produtseeritakse organismis piisavalt, kuid organismi tundlikkus insuliini suhtes on langenud (glükoos ei saa rakkudesse siseneda ja seega on vere glükoosi
mitmele erinevale tunnusele. Harvadel juhtudel tuleneb polüfeensus sellest, et ühe geeni produktideks võib olla kaks või enam iseseisva funktsiooniga polüpeptiidi (või peptiidhormooni). Enamasti on polüfeensus tingitud ühe geeni produkti osalemisest erinevates ainevahetusreaktsioonides või mitmetes rakulistes vastasmõjudes ja arenguprotsessides. Polüfeense toimega geeni mutatsioon avaldub tavaliselt mitme tunnuse üheaegse muutusena, nt. patoloogia korral sündroomina. (fenogenees (phenogenesis) -- geneetiliselt kontrollitud tunnuste (feenide) kujunemiskäik indiviidi ontogeneesis; molekulaarsete, biokeemiliste, füsioloogilste, morfoloogiliste jm. protsesside ning muundumiste jada geenist tunnuseni. Fenogeneesis ilmneb alleelide ja erinevate geenide interaktsioon või ka ühe geeni erisuunaline toime erinevatele tunnustele (polüfeensus). ) Polümeeria- mitteallelsed geenid determineerivad ühte ja sedasama tunnust. polümeerne
Viktimisatsiooni vähendamise programmid seavad oma eesmärgiks ohutu tutvumisringkonna loomise. Nende tulmus on jagatav ja seega ei saa olla täpset seost potentsiaalselt ohtlikest olukordadest suurenenud informeerituse ja tutvumise korral riskantse käitumise vahel.111 Esmase profülaktika meditsiinilis-psühholoogiline aspekt näeb ette psüühiliste häirete ennetamist, õigeaegset avastamist ja ravi nii täiskasvanutel kui ka lastel ja noorukitel. (perinataalse patoloogia profülaktika, psühholoogiliste deviatsioonide varajane diagnostika ja korrektsioon, viktiimset tähendust omada võivate psüühilise ja psühhoseksuaalse arengu häirete, psühhopaatia ja deviantse käitumise diagnostika ja korrektsioon).112 Afektilaadsete, psühhopaatiliste ja sonimishäirete adekvaatne ravimiteraapia koos ratsionaalse psühhoteraapiaga võib soodustada psüühiliste häiretega isikute jaoks sotsiaalset adapteerumist,
Respiratoorne atsidoos: *seotud CO2 ja H2CO3 kuhjumisega organismi, *Respiratoorse atsidoosi otseseks põhjuseks on raskendatud CO2 väljutamine kopsude kaudu (ajutüves paikneva hingamiskeskuse kahjustus,takistused hingamisteedes, norm funkts alveoolide arvu vähenemine (kopsupõletik, emfüseem) Metaboolne atsidoos: *põhjustatud mitterespiratoorsete hapete kuhjumisest organismi ja/või aluste ulatuslikust väljutamisest, *Hapete kuhjumine organismi (neeru patoloogia, diabeet, intensiivne kehaline töö), *Aluste kontrollimatu väljutamine: oksendamine, kõhulahtisus Respiratoorne alkaloos: *tekib hüperventilatsiooni tagajärjel, mis põhjustab CO2 norm ulatuslikuma väljutamise organismist, *Hüperventilatsioon ilmneb (ärevusseisundis,kõrge palaviku mõjul, kesk- ja kõrgmäestikus liikumisel) Metaboolne alkaloos: *tekib mitterespiratoorsete hapete ulatuslikust väljutamisest ja/võialuste kuhjumisest organismi,
h. ka seksuaalinstinkti avaldumise muutus, kuid ka vastupidi - instinktiivse talitluse häire võib häirida psüühikat. Nii võib neuroos olla impotentsuse või frigiidsuse põhjuseks, impotentsus ja frigiidsus omakorda võivad tekitada neuroosi. Kuivõrd psüühika etendab seksuaalsuse avaldumise juures määravat osa, on psüühikahäired ja seksuaalhäired omavahel tugevalt seotud, nende ravis on oluline osa psühhoteraapial. Seksuaalelu kohta on raske öelda, mis on norm, mis patoloogia. Seksuaalelu "normi" võib vaadelda kolmest aspektist: 1. Moraalses mõttes tähistab norm niisugust käitumist, mida peetakse õigeks kehtiva moraalisüsteemi valguses. Moraalinormid võivad erinevates ühiskondades olla väga erinevad: näiteks suhtumine abielueelsesse suguelusse, abiellumise reeglid ja protseduurid. 2. Statistilises mõttes on normiks see, kuidas inimesed antud ühiskonnas käituvad, millal algab keskmiselt suguelu, missuguse intensiivsusega ta areneb jne. 3
Aga Iisraelis M=90 (R. Lynn). Rassidevahelisi erinevusi uurides ja palju küsitavusi ning teema on kõrge emotsionaalse laadungiga. Sooliseid erinevused: testides välditakse küsimusi, mis sugusid eristaks või need tasakaalustatakse. Erinevused ei ole üheselt tõestatud, samas nt. Lynn (1994; 1998), et meeste keskmine +2,4 punkti. Üldiselt levinud arvamus, et mehed paremad ruumilises võimekuses, matemaatikas, naised nt. Verbaalsetes ülesannetes. Seda kaudselt kinnitab patoloogia – meeste seas rohkem düsleksikuid, kokutajaid jne. Meeste seas variatiivsus suurem. Sotsiaalkultuurilised, geneetilised, hormonaalsed põhjused Keskkonna mõjust...Jagatud vs. mittejagatud keskkond Flynni efekt! (muide, praeguseks tundub olevat teatud populatsioonides lõppenud) Rikastatud keskkond: “Operation Headstart” 1960ndatel koolieelikutele jt. Lühiajaline tõus IQ’s, ent see kaob aja jooksul Siiski võimalik, et mingid MUUD eelistusi andvad omadused säilivad
lapse füüsilise väärkohtlemise liikidele. See oli nn. meditsiinilis- diagnoosisid ja ravisid lapsi ning ahistajat peeti psühhopatoloogiaga diagnostiline definitsioon, milles keskseks olid häired seoses indiviidiks. vanemate kohanemisega ning spetsialisti ülesandeks oli Tänapäevased uurimused näitavad, et vanemate psühho- identifitseerida ahistaja psühhopatoloogia. patoloogia ei esine nendes peredes, kus toimub laste Teine lähenemine ajaloos, defineerimaks lapse väär- väärkohtlemine, üldpopulatsiooniga võrreldes sagedamini. kohtlemist, oli sotsioloogiline, viidates mudelile, kus rõhutatakse nii Ajalooliste juurte tõttu on mõnedel arstidel tänapäevalgi raske patoloogiliste vanemate kui ka ühiskonna rolli. Keskne selle minetada nn. bio-meditsiiniline - sümptomitele orienteeritud mudel
kuritegusid toimepannud isikud pole psühhopaadid. 17.küsimus Aktsentueeritud isiksused ja iseloomud(K.Leohard,A.Litshko)ja 18.küsimus Aktsentueerituse tüübid ja kriminaalne käitumine Aktsentueeritud isiksuse mõiste võttis esmakordselt kasutusele Saksa psühhiaater Karl Leonhard (19041988), kes nimetas nõnda normaalseid inimesi, kelle mõned omadused väljenduvad rõhutatult ehk aktsentueeritult.Sellistel temperamendi- ja iseloomujoontel on tendents süveneda ja areneda patoloogia suunas, jättes mingis väljendumisastmes sügava jälje kogu isiksuse struktuurile. Nende isiksusejoonte olemasolust lähtudes saab inimesi kirjeldada, klassifitseerida ja nende käitumist prognoosida.Aktsentueerituse mõiste on aluseks ka Vene psühhiaatri Andrei Litsko (sünd 1926) kontseptsioonile noorukite aktsentueeritud iseloomudest.Aktsentueeritud iseloomu all mõistetakse noorukieas ilmnevaid tunde- ja tahteelun kõrvalekaldeid, millega kaasnevad käitumishäired
sama jama - nad käsitlevad tähenduse sotsiaalse organiseeritude kirjeldusi (mis saavutatakse siis, kui eemaldatakse sotsiaalne toimija ja ajalooline taust) kui sotsiaalseid fakte ehk kuidas need faktid teivad. Semiootiline analüüs on põhimõtteliselt samasugune kui massikultuuri osaleja enda oma, sest jätab inimese ilma igasugusest agendistaatusest. Sellisr metafüüsilist väidet ei ole võimalik edasi uurida. Koodi domineerimine ei ole kapitalismi patoloogia vaid üldine inimeseks olemise tingimus. 1 5. Elustiil ja habitat Tarbekaupadel on esteetiline funktsioon, kuid esteetika on ebaühtlaselt jaotunud. Staatusi eristav funktsioon on tarbekaupadel olnud modernsuse ajast alates ja isegi varem. McKendrick - tarbimine aitas kodanlusel kõrgklassi hulka ronida, Ja vastuseis - tarbimisseadused. Võitlus erineva esteetika positsiooni ja tähenduse pärast kestab. Aga
(näit. ahvid tunduvad olevat resistentsed). Teatud preparaadid (sh. fluori ühendid) vähendavad Al ladestumist organismis. Erinevad uurijad on sageli vastandlikel arvamustel Al ohtlikkuse suhtes inimestele: tuleks vähendada Al-st majapidamistarvete kasutamist. Kuigi Al sisaldus ööpäevases ratsioonis on keskmiselt 22 mg, omandab organism sellest vaid 1 mg. Tuleks regulaarselt tarbida fluoriide vm. ühendeid, mis viivad Al liia organismist välja (Geograafilise patoloogia seisukohast on tähelepanuväärne, et USA kõrgendatud fluorisisaldusega regioonides esineb vanadusega seotud nõrgamõistuslikkust vähem). 3.4. Gallium 3.4.1. Elemendi ja lihtainena 3.4.1.1. Avastamine, leidumine, saamine, kasutamine Avastas P.E.Lecoq de Boisbaudran 1875 spektraalanalüüsiga Pürenee tsinkläigus (sfaleriit ZnS) – 0,5% Ga (taval. vähem) (avastanud veel Sm, Dy) - element nimetatud Prantsusmaa (Gallia) järgi
Punast tõugu veistele on iseloomulik nahaalusest rasvkoest tingitud heledamate laikude olemasolu. 4. Nuumakonditsioon. Roided ei ole märgatavad. Nahaalune rasvkude paks ja lihastik mahukas. 5. Patoloogiline konditsioon: 19 VEISEKASVATUS a) liigne rasvumine tingitud kõrvalekaldest endokriinorganite sekretsioonis või muu patoloogia. a) näljakonditsioon e. kurtumus - tingitud organismi haigestumisest. Loomakasvatuses välditakse näljakonditsiooni kujunemist. Kui prognoos on ebasoodne, realiseeritakse loom lihaks enne toitumuse halvenemist. 3.3.1 PIIMALEHMADE TOITUMUSE HINDAMINE Toitumuse hindamine,(inglise keeles Body Condition Scoring -BCS) on mitmetes riikides kasutusel olev subjektiivne meetod kehavarude seisundi määramiseks
PSÜHHOLOOGIA ARVESTUS secunda, kevad 2010 1. PILET ISIKSUSE MÕISTE Isiksuse teema on psühholoogias olnud läbi aegade suhteliselt populaarne. Isiksus küllaltki mitmetähenduslik mõiste: 1) Inimese eripära, kordumatus, individuaalsus. 2) Püsiv ja muutumatu osa inimesest. Tuleb sõnast "persoona", mis algselt tähendas maski. Vana-Kreeka komöödiates oli see konkreetne ese. Sõna "karakter" oli algse tähendusega millegi sisse uuristamine või äramärkimine, et see on minu oma. Isiksuse jooned on millegi tunnused, mille järgi teda ära tuntakse. Psühholoogias on isiksuse teema olnud päevakorras pikka aega. Isiksus on see teema, mis kõige rohkem huvitab neid inimesi, kes ei ole eriti psühholoogialähedased. Isiksuse küsimused on sellised üldised, mis on läbi aegade inimesi huvitanud. Isiksuse temaatika on psühholoogias see temaatik...
FILO JA ESTEETIKA 1. Mis on filosoofia? Analüütilise ja kontinentaalse mõttetraditsiooni erinevused. Filosoofia ja kultuur. 2. Mis on esteetika? Esteetikateooriate liigid. Esteetiliste otsuste komplitseeritus. 3. Danto nägemus kunstiajaloost. Kunsti lõpp. 4. Esteetika ja interdistsiplinaarsus. Kunsti ja kunstimaitse suhted nende piiridest väljapoole jäävaga. 5. Antiikfilosoofia. Eelsokraatikud, Platon, Aristoteles. 6. Hellenism. 7. Antiikesteetika. Miks suhtus Platon kunsti alavääristavalt? 8. Platonist alanud filosoofiatraditsioon. Selle mõju kuni uusaja lõpuni ja selle heideggerlik kriitika. 9. Aristoteles. Kunst kui jäljendamine? Plotinose vaated kunstile. 10. Keskaja filosoofia peamised probleemid. Augustinus. AquinoThomas. 11. Pime keskaeg. Keskaja rehabiliteerimine. Annaalide koolkond. 12. Kunsti roll keskajal. Keskaja ja tänapäeva elutunnetuste erinevus. Umb...
JÜRI LIVENTAAL SISSEJUHATUS ÕIGUSTEOORIASSE RIIK JA ÕIGUS I OSA: RIIK. II OSA: ÕIGUS TEINE, KOGUMIKUKS KOONDATUD VÄLJAANNE LOENGUMAPP ÕIGUSINSTITUUDI ÜLIÕPILASTELE TALLINN 2000 1 EESSÕNA LOENGUMAPI TEISELE VÄLJAANDELE Loengumapi käesolevas väljaandes on kogumikuks koondatud autori kaks varasemat Õigusinstituudis välja antud loengumappi: 1) J.Liventaal. Sissejuhatus õigusteooriasse. Riik ja õigus. I osa. Riik. Tallinn 1997, 2) J.Liventaal. Sissejuhatus õigusteooriasse. Riik ja õigus. II osa. Õigus. Tallinn 1998. Käesolevas väljaandes on parandatud mõlemas varasemas loengumapis ilmnenud trükivigu, korrigeeritud lühendite süsteemi, samuti tehtud mõningaid üksikuid sisulisi muudatusi. Põhilises on tekstid samad, muudatused ei ole tinginud isegi kummagi loengumapi lehekülgede iseseis...
põrutusjäljed/nahamarrastused kõhul + sooleperforatsioonid, reieluumurrud + vaagnaluumurrud (+ põie rebendid), lülisamba nimmeosa murrud + kandluumurrud (+ aordiseina rebendid raske kukkumise korral kõrgusest), rinnakumurrud + rinnalülide murrud. Mitte kõik nimetatud vigastuste kombinatsioonid ei pea vastama eelpool käsitletud polütrauma / hulgi-/liittrauma määratlusele, kuid võivad tugeva verejooksu korral kaasa tuua sama patoloogia. Samuti võib vastavaid isoleeritud traumasid oma mõju poolest hulgi-/liittraumaga võrdsustada, nagu näiteks kiiresti samal ajal kulgev maksarebend või põrnarebend. Siiski on olemas hulgi-/liittrauma diagnoosiks tüüpilised vigastused: roiete hulgimurrud täiendava intratorakaalse vigastusega, roiete üksikmurrud koos paradoksaalse rindkere segmendiga, lahtised rindkerevigastused, ebastabiilsed, nihkunud vaagnaringi murrud,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
