Üks uus asi oli õlu osa Üks xuu sas iol iel uos a ?ksu usa sio lie luo sa * vt. amiinohapete kodeerimise alternatiivsed tripletid Geneetilised haigused · Ühe ja mitme geeni vead · Marfan sündroom on autosomaalne dominantne sidekoe patoloogia (pikk kasv, südame veresoonkonnna probleemid, pikad jäsemed käte siruulatuse keha pikkuse suhe >1.05; lühinägelikkus jne.) · Seletamatud äkksurmad spordis DNA, RFLP, SNP, VTNR, microchip ja CSI · Kuigi 99.9% inimeste DNA'st on sarnane, piisab olemasolevast erisusest inimeste identifitseerimiseks SNP (snip) Single Nucleotide Polymorphism, kui muutunud on üks lämmastikalus (A,T,C,G) · DNA identifitseerimise meetodid
Lapse rahunemine tekkiva apnoe tõttu on näiliselt positiivseks tulemuseks: laps jääb vait ning ta pannakse üldjuhul magama. Raputamisel/ kiigutamisel tekkinud ajuhemorraagiate tõttu lapse seisund teatud aja jooksul halveneb, arsti poole pöördumise põhjuseks on tavaliselt süvenev teadvushäire, oksendamine ning krambid. Selleks ajaks on vanematel imiku äge raputamine enamasti ununenud. RLS on sagedamini alla 1 a vanustel lastel esinev patoloogia, millel on tõsised tagajärjed. Ülemäärane raputamine põhjustab kortikaalsete ja sildveenide rebenemise ajus, mistõttu võib tekkida ajusisene hematoom ja ajuturse. Subduraalne hematoom on kõige sagedasem patoloogia RLSi korral, esinedes 80% selle sündroomiga lastest. 25. Meeleoluhäired lapseeas. Meeleoluhäired jaotatakse: ärevushäire- ärevushäire all mõistetakse sisemist pinget ja rahutus-, kartus- või hirmutunnet. Põhiliseks sümptomiks on püsiv ärevus ise
Populatsioonigeneetika – produktiivloomade selektsiooni aluseks matemaatiliste meetodite abil. Uuritakse LV ja kunstlik valiku toimet pop. genofondile ja evolutsiooni gen. seaduspärasusi. 2. Veterinaargeneetika ja patogeneetika määrang VG on teadus, mis hõlmab geneetika neid aspekte, mis on seotud loomade haiguste, toodangu- ja eluvõimega. Uuritakse koduloomi, ulukeid, mikroorganisme ja parasiite (loomade haigustekitajaid). Patogeneetika – pärilikkuse patoloogia - uurib loomade pärilikke anomaaliaid, päriliku eelsoodumusega haigusi ja sellega seoses ka päriliku eelsoodumuse rolli erinevate haiguste etioloogias (haigusetekkeõpetuses). 3. Geneetika rakendusvaldkonnad Kliiniline veterinaarmeditsiin – haiguste päritavuse väljaselgitamine, pärilikke haigusi põhjustavate geenide ja lookuste väljaselgitamine. „Kahjulike“ geenide leviku uurimine ja nende elimineerimine populatsioonist
Loomi tuleb ravida viivitamatult pärast diagnoosi panekut ning aastaajast sõltumatult. Ravi ei planeerita ette, seda tuleb teha olude sunnil. Kliiniline parasitoos puhkeb ja ravi läheb vaja siis, kui profülaktika ja metafülaktika on olnud puudulikud. Ravi on üks parasitooside tõrjemeetmeid. terapeutiline dehelmintiseerimine (kr. therapeia -- ravi; dehelmintiseerimine) -- ravidehelmintiseerimine. Kliiniliselt haigete loomade ravimine, patoloogia muutmine normiks. Vt. ka dehelmintiseerimine, teraapia, spetsiifiline ja sümptomaatiline ravi, anthelmintikum. terminaalperemehed (ld. terminalis -- lõpul olev) -- definitiivsed peremehed. toiteperemees -- temporaarse parasiidi peremees. 25 toitumisahel. Toitumistasandite ahelsõltuvus ökosüsteemides, näit. taim -- taimtoiduline loom -- parasiit -- superparasiit. Looduses moodustavad toitumisahelad läbipõimumise
pealistumise teel perikondraalsel ossifikatsioonil Luukoe regeneratsioon Kahjustuse korral hakkavad kambiaalse kihi rakud paljunema, muutuvad osteoblastideks, mis moodustavad kahjustuse kohas põimikluu. Luumurru korral haarab põimikluu murru enda sisse ja tungib luu fragmentide vahele. Moodustub fibroosne, siis kondrofibroosne, seejärel kondraalne ja luuline kallus, lõpuks formuleerub luukude. Posttraumaatilises faasis eristatakse intramembraanset ja kondraalset ossifikatsiooni. Patoloogia korral jääb murru kohta püsivalt vohama sidekude, tekib ebaliiges. 10. loeng M. Aunapuu Närvikude Areneb neuroektodermist, koosneb neuronitest ja gliiarakkudest. Uusi närvirakke peale sündi ei teki, va gliiarakud, mis tekivad ka peale sündi. Närvikude koosneb rakkudest ja kiududest. Tervet närvirakku ei näe histoloogilises preparaadis, kuna aksonid võivad ollla kni meetripikkused. Näeme mikroskoobis raku keha, lühikesi jätkeid e. dendriite ja aksoni algust.
PEDAGOOGILINE SUHTLEMINE Loeng 2 (09.02.2012) Indiviidi suhtumine teistesse (maailmapilt) M-mina, T-teised. M+T terve positisioon M +- T Mina olen prints ja sina oled konn M – T+ Mina olen viletsam kui Teie M- T- Kõik on halvasti. Suhtumine tuleneb kodust. Positiivne minapilt ehk M + + märk tuleb armastusest. Kui laps saab aru, et teda armastatakse, siis + märk. Vanemad armastavad sageli oma lapsi, kuid laps ei saa sellest alati aru. Sageli arvatakse, et tubli lapse tagab pahandamine ja karistamine, kuid kasulikum on vähem agressiivsust ja rohkem paid. Valesti mõtlemine. Lapsed mõtlevad sageli valesti, irratsionaalselt. Sageli mehed on oskamatud, ei tule selle peale, et lapsed vajavad ka isalt hellitamist. Miks ei tule last peksta ja nurka panna... Armastuse väljendamine: Võrdsusprintsiip perekonnas, s.h jagamiseprintsiip (asjad, aeg – lapsi ei aeta isa filmi pärast teleka eest minema, igaüks sa...
Kõige vähem kaelal ja seljal. Naistel on rohkem higinäärmeid, aga meeste omad on aktiivsemad Higinäärmeid on kahte tüüpi 1) Ekriinsed (merokriinsed): sügaval epidermises asuvad toruja kujuga, naha pinnale avanevad, kõige enam levinud- lõhnatu 2) Apokriinsed: kaenla all, kubeme piirkonnas, pealael, avanevad karvanääpsu, viskoosne, suhteliselt aeglane tootlikkus- bakterite tagajärjel tekib iseloomulik higi lõhn Higistamise patoloogia Hüperhidroos e. liighigistamine - Seotud kesk- ja perifeerse närvisüsteemi probleemidega (Torakaalsümpatektoomia, botulliini süstimine) Lokaalne hüperhidroos- tavaliselt peopesade ja jalataldade higistamine on seotud emotsionaalse seisundiga Hüpohidroos (ala- vähene higistamine) ja Anhidroos ( higi puudumine) =on tavaliselt pärilikud haigused. Alahigistamine esineb ka kuumashoki puhul Higistamine
MÕISTED KOLLATERAAL - KÕRVALVERESOONED KAPILLAAR – KÕIGE PEENEM VERESOON SÜDAME MINUTIMAHT- VERE MAHT, MILLE PAREM VÕI VASAK VATSAKE PAISKAB VÄLJA ÜHE MINUTI JOOKSUL. (TAVALISELT um. 5 LIITRIT; TUGEVAL PINGUTUSEL kuni 25 LIITRIT ) TAHHÜKARDIA - SÜDAMETÖÖ KIIRENEMINE ÜLE 100 KORRA MINUTIS REFRAKTAALPERIOOD – AEG, MIL SÜDAMELIHAS POLE SUUTELINE VASTU VÕTMA JA KONTRAKTSIOONIGA REAGEERIMA UUELE IMPULSILE ANEEMIA- VAEGVERESUS HÜPOTOONIA- NORMIST MADALAM VERERÕHK OSTEOTSÜÜT- KASVATANUD LUURAKUD. OSTEOBLAST – LUURAKKUDE NOORVORME nim. OSTEOBLASTIDEKS NEFRON- NEERU STRUKTUURILIS-FUNKTSIONAALNE ÜHIK, MILLES TOIMUB URIINI VALMISTAMINE (KUS TEKIB UURIA) OVULATSIOON- KÜPSE MUNARAKU VÄLJUMINE MUNASARJAST (14 MENSTRUAALTSÜKLI PÄEVAL). SÜGOOT- VILJASTATUD MUNARAKK DEFEKATSIOON- ROOJAMINE FLAATUS- SOOLESTIKU KAUDU VÄLJUV GAAS („PUUKS“:) SÜNAPS- NÄRVIIMPULSI ÜLEKANDEKOHT NÄRVI...
Kuritegevus EVs ARVESTUS Kuritegevus EVs arvestuse küsimused 1. Kuriegevuse parameetrid – seisund, dünaamika, struktuur. Kuritegevuse parameetrite all mõistetakse neid arvulisi näitajaid, mis iseloomustavad kuritegevust kvantitatiivselt ja kvalitatiivselt. Nende abil määratakse kindlaks selle seisund, struktuur ja dünaamika. Kuritegevust iseloomustavad parameetrid on: Seisund- kuriegevuse arv mingil teatud ajahetkel (kuritegevuse sagedus), kas siis näiteks aastas, poolaastas või kvartalis, ja objektil, kas näiteks linnas või maal. Kuritegude toimepanemise sageduse määrab toimepandud kuritegude üldarv. Tavaliselt kasutatakse seisundi kindlaksmääramisel kuritegevuse koefitsente, mis näitavad mitu kuritegu pandi toime 1000 või näiteks 100000 elaniku kohta. Infot saab politseiameti veebilehelt. Dünaamika- on kuritegevus läbi aastate, kuritegevuse seisundi ja struktuuri muutumine teataval...
(peensoolehaiguste või mao operatsiooni järel) Patogenees: disahhariid laktoosi ei lammutata laktaasi poolt glükoosiks ja galaktoosiks ning hüdrolüüsimata laktoos muutub jämesooles bakterite toimel Co2, H2 ja piimhappeks sümptomid Kliinik: kõhulahtisus, -puhitus, -valud Diagnoos: 1. sümptomid vahetult peale piima tarvitamist, 2. laktoositolerantsustest, 3. peensoole biopsia Ravi ja profülaktika: piimaproduktidevaba dieet Malabsorptsioonisündroom Mitmepõhjuslik patoloogia, mille peamised sümptomid on kõhulahtisus, steatorröa, kaalulangus ja vaegussündroomid Maldigestion eelseedimise häire e. toiduosiste lammutamise häire pankrease ensüümide ja sapihapete poolt, nt. mao resektsioonijärgne seisund krooniline pankreatiit sapipais (nt. kivi sapiteedes) jm Malabsorptsioon toiduainete lammutusproduktide resorptsiooni häire, nt. peensoolehaigused (tsöliaakia, kiiritus, Crohn)
reaktsioonid, on kindlatel asjaoludel tendents korduda. Alt kolmandal tasandil on isiksuse jooned - suhteliselt püsivad ja tähtsad omadused. Kõrgeimal astmel asuvad tea mudelis isiksuse superfaktorid ehk tüübid. Isiksusedimensioonid Eysenck tõi välja kaks põhimõõdet: ekstravertsuse – introvertsuse ja stabiilsuse – neurotismim, millele hiljem lisas ka psühhotismi, vastaspoolusega superego jõud. Eysenck tüütas välja omapärase seletuse selle kohta, miks mõnel inimesel ilmneb patoloogia. Mida kõrgem psühhotismi-skaala näitaja, seda väiksem välisärritaja võib iseli kutsuda patoloogilise reaktsiooni. Eysenck kinnitab, et kõik kolm tüüpi on ¾ ulatuses sünnipärased ja üksnes ¼ osas keskkonna kujundatud. Ekstraversioon – introversioon Ekstraversioon tähendab tema järgi seltsivust ja impulsiivsust, entusiasmi, muretust, enesekindlust, suhtlemisjulgust, domineerimis soovim optimismi ja stiimulinälga – püüdu leida innustavaid väli särritajaid
Füsioloogia uurib protsesse, mis vahetussuhtes ümbrusega säilitavad elusorganismi identiteedi ja kindlustavad tema reprodutseerimise järgnevateks põlvkondadeks. Terminit "füsioloogiline" samastatakse normaalsega. Kui tegemist on haige/haigestunud organismi funktsioonide uurimisega, siis on tegemist patoloogilise füsioloogiaga. Sama põhimõte kehtib ka anatoomia puhul: haige/haigestunud organismi ehitust uurib patoloogiline anatoomia. Patoloogia kui teadus tervikuna, ongi õpetus haigustest, haigusi esilekutsuvatest põhjustest, nende tekkimisest, haigusnähtustest ning muutustest organismis. Inimese füsioloogial peatudes tuleb veel mainida peamisi organismis toimuvaid füsioloogilisi protsesse. Näiteks ainevahetus on iseloomulik kõikidele elusorganismi rakkudele. Eraldiseisvaid ainevahetusprotsesse nimetatakse assimilatsiooniks, mille all mõistetakse ainete omastamist organismi poolt ja nende muutmist keemilisteks ühenditeks e
Aistingud on maailma peegeldused. Tunnetuse allikaks on meeleline kogemus. Informatsiooni saadakse viie meele abil. A huvitus küsimustest, mis on ka tänapäeval uurimisteemadeks psühholoogias, nt. mälu. Hippokrates (u. 460377 e.Kr) moodsa meditsiini isa. Aju on psüühika organ. Uskus, et psühholoogiliste probleemide taga on ajupatoloogia, traumad ning põhjused võivad olla ka pärilikud (biogeneetiline seletus). Leidis, et keskkonnal võib olla roll patoloogia kujunemisel. Häirete ravi massaazide, soojade vannide abil. Hüsteeriat (kr.k hysteron emakas) seostas emakaga. Humoraalne (kehamahlade) teooria psüühika seostamine bioloogiliste protsessidega (kollane ja must sapp, lima, veri). Vaatlustulemuste üleskirjutamine ja katse luua vaimsete häirete klassifikatsiooni Keskaeg ja demonoloogia. Psüühilisi häireid seostati vaimude ja saatanaga, kes oli inimese kehasse läinud ning seda ekspluateerima hakanud ("kurjast vaimust vaevatud")
Morfoloogia-teadus elu struktuursetest alustest ehk elusolevuste spetsiifilisest organisatsioonist,käsitleb eelkõige organi ja organismi üldehituse seaduspärasusi. Patohistoloogia uurib harmoonia ebakõlasid ehk patoloogiaid. Normaalne ja patoloogiline histoloogia täiendavad üksteist organismi mõistmisel. Histoloogia uuritavad probleemid - Rakkude, kudede ja organite morfogeneesi,ehituse ja talitluse uurimine,üldiste omaduste ja seaduspärasuste väljaselgitamine normi, eksperimendi ja patoloogia korral. Sellesse lõiku mahub suurem osa teadustööst histoloogias. - Rakkude determinatsiooni, proliferatsiooni ja diferentseerimise, kudede füsioloogilise ja reparatiivse regeneratsiooni uurimine, histogeneeside uurimine - ealiste muutuste uurimine - koe meta- ja neoplaasia Metaplaasia- ka koe muundus,koe teisumine -ühe diferentseerunud koe asendumine teist tüüpi diferentseerunud koega.Tekib tavaliselt kroonilise ärrituse tagajärjel.
otse arterist. Arterisse viiakse kanüül või kateeter, mis ühendatakse elektrilise rõhuanduri ja registreerimisseadmetega. Näidustused: invasiivse rõhu pidev mõõtmine; kui kaudne mõõtmine pole võimalik, korduvad arterivereanalüüsid Kanüüli paigaldamise kohad: arteria radialis, arteria brachialis, arteria axillaris, arteria femoralis intrakraniaalne rõhk näidustatud raske ajutraumaga patsientidel, kellel nähtav patoloogia esmasel KT uuringul ning vajalik koljusisese rõhu muutuste ja ravile reageerimise kontrollimine. Kateetri paigaldamise kohad: ajuvatsake (võimaldab ajuvatsakese tühjendamist ajuvedelikust), epiduraalruum Norm täiskasvanud <10-15 mmHg talutav 20-25 mmHg; mõõdukas tõus 21-40 mmHg; kõrge tõus >40 mmHg 12. Neerude asendus ravi Dialüüsravi kasutatakse kehast jääkainete filtreerimiseks ja liigse vedeliku eemaldamiseks, millega neerud enam hakkama ei saa
silmapõhjades, südamepuudulikkus, isheemiatõbi, neerude puudulikkus, ajuvereringe häired. Hüpertensiooni korral kiireneb aterosklerootiline protsess , mis avaldub ka silmapõhja arterites. Tekib arterite difuusne haaratus , millega kaasneb arterite seina paksenemine.Akuutse vererõhu tõusu korral esineb difuusne vasospasm , millega kaasub ödeem ümber arterioolide. Tavaliselt oftalmoskoopilisel uuringul normaalsed veresooned pole nähtavad. Arterite seinte patoloogia korral tulevad nad nähtavale ja võib täheltada spetsiaalset valgusrefleksi. Haiguse süvenedes muutub see intensiivsemaks omandades punakas-pruuni värvuse. Hüpertooniline angiopaatia Tulevad nähtavale peened veresooned , mida tavaliselt ei näe. Alul ei pruugi arterid olla muutunud , kuid nad võivad olla kitsenenud ja läbimõõt on erinev. Sageli muutused macula piirkonnas. Võivad olla üksikud täppverevalumid. Kollatähni piirkonna väikeste veenide spiraalne looklemine võib esineda
neerud 69-71 % süda, nahk, maks 56-63% närvikude 44-51 % luud, hambad 18-24 % rasvkude 13-15 % vereplasma 7,5 % (s.o.66-87 g / l) Kudede valgusisaldus ei kõigu suurtes piirides. Suuremad kõikumised on patoloogia näitajaks. Kudede/organite valgusisaldus muutub organismi individuaalse arengu jooksul. Valkude üldtunnused l . Valgud koosnevad erinevate aminohapete jääkidest ja sellest tuleneb nende duaalsus ning mitmekesisus. A m i n o h a p e valgu ehituslik üksus aminokarboksüülhaped, aminorühma (-NH2) ja karboksüülrühma (-COOH) sisaldavad orgaanilised happed, kristalsed, värvuseta, vees lahustuvad amfoteersed ained. Looduses leidub umbes 250 aminohapet, inimorganismis umbes 60.
Teostatakse antropomeetrilisi mõõtmisi, EKG, hingamise uuringut, vereanalüüsi, arstlikku läbivaatust ja koormustest. Tervisekontrolli tulemused on delikaatsed isikuandmed ja need avaldatakse sportlastele, lapsevanematele või treeneritele. Vastunäidustused spordiga tegelemiseks: rasked üldhaigused, südamelihastepõletik, isheemia tõbi, südameklapi rikked, südamerütmi häired, äge haigestumine, raske suhkruhaigus, kilpnäärme haigused, neerupealise patoloogia, rasked elektrolüütide häired, kõrge vererõhu raskem staadium, südameinfarkt. Kehaline aktiivsus (KA) ja tervis: KA langetab südame-, veresoonkonna haiguste esinemissagedust ja suremust (suitsetamine, toitumisharjumused), kehalise aktiivsuse ja südame veresoonkonna haiguste vahel sõltuvuslik seos- soodne toime alates 500 kcal nädalas kuni 3500 kcal nädalas. Oluline KA juures on aeroobne treening, mille sagedus 3-5 korda nädalas. Äkksurmad spordis:
Türosiinijäägi (OH-rühm) tuleb fosforhappe juurde ning toimub fosforüülimine. Tekib aktiivne vorm. Seejärel on 2 teed. 1. aktiivne fosforüülitud türokinaaskompleks aktiveerib insuliin- retseptor-substraadi selle fosforüülimise läbi. aktiivne IRS-1 võib avaldada mõju läbi proteiinkinaaside. 2. võib genoomi mõjutada (DNA transktriptsiooni ja translatsiooni läbi). Neurohormonaalse regulatsiooni häirete põhjusi · KNS patoloogilised protsessid · Näärmekoe patoloogia (kasvaja, autoallergia, infektsioon, ioniseeriv kiirgus) · Hormooni metabolismi häired o Sünteesi häired (geneetilised, ensüümi /sünteesi komponentide defitsiit) o Transportvalguga seostumise häired o Häired retseptorite tasemel (retseptorite arvu/tundlikkuse muutumine) 1. Hüpotalamuse hormoonid Hüpotalamuse hormoonid on peptiidhormoonid. KNS elektriliste ja keemiliste signaalide toimel produtseerivad
Tahte funktsioonid Tahe eesmärgipärastab inimese tegevust. Selleks ta: a) Pidurdab, kontrollib ja suunab mujale tegevust, mis ei vasta inimese aktuaalsetele eesmärkidele, püüdlustele, hetkevajadustele, olukorra nõudmistele. Mittevajalikud impulsid surutakse maha või ajatatakse nende realiseerimine. b) Aktiveerib, ergutab ja suunab tegevust vajalikele ja olulistele eesmärkidele, hoiab tegevust koos. Abuulia aju patoloogia pinnal kujunenud tahtenõrkus, tegevuse motivatsiooni puudumine, kuigi inimene ise võib mõista tegevuse vajalikkust. Apraksia peaajukoore kahjustuste tagajärjel tekkinud oskamatus sooritada varem õpitud sihipäraseid liigutusi (nt tuletikku süüdata) kuigi lihasehalvatust ega kloordinatsioonihäireid ei ole. Kontrollikese Inimese tahteomadustega seonduvalt inimeste liigitamine lähtuvalt sellest, kus asub nende kontrollikese.
Tahte funktsioonid Tahe eesmärgipärastab inimese tegevust. Selleks ta: a. Pidurdab, kontrollib ja suunab mujale tegevust, mis ei vasta inimese aktuaalsetele eesmärkidele, püüdlustele, hetkevajadustele, olukorra nõudmistele. Mittevajalikud impulsid surutakse maha või ajatatakse nende realiseerimine. b. Aktiveerib, ergutab ja suunab tegevust vajalikele ja olulistele eesmärkidele, hoiab tegevust koos. Abuulia aju patoloogia pinnal kujunenud tahtenõrkus, tegevuse motivatsiooni puudumine, kuigi inimene ise võib mõista tegevuse vajalikkust. Apraksia peaajukoore kahjustuste tagajärjel tekkinud oskamatus sooritada varem õpitud sihipäraseid liigutusi (nt tuletikku süüdata) kuigi lihasehalvatust ega kloordinatsioonihäireid ei ole. Kontrollikese Inimese tahteomadustega seonduvalt inimeste liigitamine lähtuvalt sellest, kus asub nende kontrollikese.
võimekus kasvab, saavutab kõrgseisu ja seejärel hakkab taanduma. Ühes otsas on tinglikult sünd ja teises surm. Igal inimesel on erinev lapsepõlv, noorus, täisiga ja vanadus. SAAVUTUSTE KAAR ON ERINEV ARENGU TEGURID I ENDOGEENSED 1. Geneetiliselt määratletud Geneetilises mõttes võib inimeste psüühiliste omaduste erinevused jagada kahte tüüpi: - alternatiivne: osa inimestel on mingi psüühiline patoloogia, teised on terved( normaalsed) - kvantitatiivne: tunnus avaldub indiviididel erisugusel määral ( nt. Ühed on intelligentsemad kui teised, ühed on agressivsemad kui teised) , kuid sealjuures on vaadeldav pidev üleminekute jada mingite minimaalsete ja maksimaalsete seisundite vahel. Seda nimetakse normaalseks muutlikuseks. II EKSOGEENSED- VÄLISTEGURID 1. Miljoo-stihilised mõjutused 2
elanud? Oma lähedase insesti? OLULISED IDEED: Alateadvus – käitumine ja alateadvus. On miski, mis pole kättesaadav teadvusele. Psüühiline energia - käitumine funktsioon energiast, energia jäävus. Isiksuse struktuur – teadvus, struktuur, intrapsüühiline konflikt. Id, ego, superego. Kolm osa, pidevas vastuolus. Isiksuse areng – psühhoseksuaalne areng. Isiksusse tekivad teatud omadused. Ärevus – norm ja patoloogia. Viis kuidas kirjeldada ja ravida inimesi lähtudes ideest, et inimese olemus on tunda hirmu ja ärevust. Psühhopatoloogia tuleneb ärevusest. PSÜÜHILINE ENERGIA JA VAJADUSED: Psüühiline energia=energia füüsika mõttes. a) energia jäävuse seadus. b) Entroopia kasv (surm). Energia transformatsioon. Füsioloogiline erutus (tuleneb vajadusest) ja sellele vastav mentaalne kujutlus (rahuldab seda vajadust). See on aluseks kõigele, mida inimene teeb.
Frustratsioonile on kalduvamad impulsiivsed inimesed. AFEKT (tugev hingelise erutuse seisund): lühiajaline, jüuline, tormiliselt kulgev, plahvatuslik reaktsioon. 2 afekti mõistet: 1) Patoloogiline afekt (haiguslikul pinnal) teadvus häirunud, mälulüngad; oma tegude tähenduse mõistmine häiritud; kontroll puudub (süüdimatusemi kvalifitseeritav; psühhiaatria kompetents). Afekti mõistesse suhtutakse MISTAHES AFEKT ON PATOLOOGIA!!! 2) ,,füsioloogiline" afekt (Serbski) (tegel. Psühhol.) (säilib võime mõista oma tegude tähendust ha neid juhtida, kuid see võime on piiratud). Täiesti normaalne käitumine teatud olukorras (et iga normaalne inimene käitub nii sellises ebanormaalses olukorras.) Kahjuks ühist seisukohta pole. Afekt kutsub esile teadlikke ja tahtelisele kontrollile mittealluva pinge-mahalaadimise tegevuses: võimukus, tormilisus, ootamatus, kühiajalisus
esineb normikorral ka ärkvelolekus, magades kindlasti. Kui ta täiskasvanul esineb, siis ta näitab ajukoore pidurdusseisundit. Deltarütm suureamplituudiline ebakorrapärase kujuga, mille sagedus on 0,5-3,5 Hz. Kõige aeglasem biorütm. Lastel esineb vanuses 1-3 normi korral, aga täiskasvanul ja vanematel lastel on siis väga sügava ajukoore pidurduse seisundis, mis on isel narkoosile või mürgistustele (sügava joobe korral), teadvusetuse ajal. Ta esineb ka ajukasvajate pk-s patoloogia korral. Ajukasvaja ja üldse kasvajate kude on alati võrreldes põhikoega lihtsam. Nt kui ajukasvajaga tegemist, siis need rakud meenutavad seal teatud määral närvirakke küll, aga nad on palju lihtsama str-ga ja nende elektriline aktiivsus on siis madalam. Gammarütm on väga suure sagedusega üle 30. Tekib väga pideva erutusseisundi korral. Neid nelja rühma kasutatakse: 1) neurofüsioloogilistes , -parmatoloogilistes uuringutes objektiivne näitaja ei sõltu
Kasvajad jagatakse pahaloomulisteks, kui nad põhjustavad siirdeid, ja healoomulisteks, kui nad seda ei tee. KOE TASAND Inimkehas on 4 põhilist koetüüpi: epiteel- ehk kattekude, sidekude, lihaskude ja närvikude. Kõik need koed saavad alguse ühest viljastatud munarakust, kuid koosnevad väga erinevatest rakutüüpidest. Kudede uurimisega tegeleb histoloogia, seda on tähtis tunda, kuna haigusi diagnoositakse tihti just kudede patoloogia alusel. Kude on rühm sarnase struktuuri ja funktsiooni ning ühtse lootelise päritoluga rakke, mis funktsioneerivad koos mingi spetsiifilise tegevuse elluviimise kontekstis. Kude võib olla tahke (luu), poolvedel (rasv) või vedel (veri). Inimekeha 4 koetüüpi: 1. Epiteelkude katab keha välispindasid ja vooderdab õõnes organeid, kehaõõnsusi, juhasid ning moodustab näärmeid. 3 ülesannet: selektiivne barjäär ainete kehasse või kehast välja pääsemisele
- Pleiotroopsus VIII loeng 1 Käitumine: geenid - Melanhoolne, koleeriline, flegmaatiline, sangviiniline - Temperament - Sotsioloogia 62.Käitumuslik epigeneetika - Geeni aktiivsuse päranduvad muutused, millega ei kaasn DNA järjestuse muutuseid - DNA vaigistamise mehhanismid: DNA metülatsioon, histoonide atsetülatsioon - Patoloogia: stress, õppimine & mälu, toitumishäired, skisofreenia, bipolaarsed muutused, psühhopaatia, depressioon, enesetapud - Adopteerimine – adopteeritud lastel IQ sageli 20 ühikut kõrgem kui emal. Adopteerimine on protsess mille käigus võtab isik endale vanemlikud õigused ja kohustused teise isiku üle. 63.Keskkond, geenid - Närvid, toit, seks ja keskkond - Blondid enamasti põhjariikides
röntgenülesvõtteid. Kraniaalnärvid ja perifeersed närvid. Piirdenärvisüsteem ehk perifeerne närvisüsteem on närvisüsteemi osa, mille moodustavad pea- ja seljaajust väljuvad närvid ja närvisõlmed ning autonoomse närvisüsteemi perifeersed osad. Perifeerne närvisüsteem ja selle osad ühendavad elundeid kesknärvisüsteemiga. Piirdenärvisüsteemi areng, anatoomia, morfoloogia, histoloogia ja patoloogia võivad erineda nii liigiti, indiviiditi kui ka arenguastmeti. Piirdenärvisüsteem jaotub funktsionaalsuse alusel somaatiliseks närvisüsteemiks ja autonoomseks närvisüsteemiks. Kraniaalnärve on 12 paari, mis väljuvad ajutüvest (v.a. I, mis väljub otsajust). Need on pea sensoorse informatsiooni kandjad ja reguleerivad peapiirkonna motoorikat. I Haistmisnärv koosneb paarikümnest väikesest närvikiudude kimpust, mis kulgevad
elustiili kohta- kuidas patsient soovib kasutada oma keha; treeningu eelse soojenduse ja mahajahtumise protseduuride põhimõtteid. Kasutatud kirjandus Atkinson, K. Coutts, F. Hassenkamp, A.M. Physiotherapy in orthopaedics. A problem-solving approach. Elsevier Limited, 2005 Kõnni hindamine Võime liikuda on elu peamine vajadus. Kõndimine on funktsioon, mida me võtame iseenesest mõistetavana kuni teatud häire või patoloogia põhjustab muutusi normaalses kõnnimustris. Kõnniprobleeme hindab füsioterapeut juba esimesel kohtumisel patsiendiga ning kasutab saadud infot edasise ravi planeerimisel nt. “mul on valu pärast poest käimist” või “mu jalg tundub raske, kui ma kõnnin”. Kõndi peab hindama nii subjektiivselt kui objektiivselt, samuti kuulub protsessi patsiendi füüsiline hindamine (alajäseme liigeste liikuvuse, jalalihaste jõu, vaagnavöötme stabiilsuse jms. hindamine)
Ühest organist otsene või kaudne, aga alati tähtis ülesanne. Ühest organist loobumine või isegi loobumine või selle töövõime ajutine häirumine kajastub alati organismi kui terviku koha- isegi selle töövõime nemisvõimes. Normaalsete tingimuste ulatuses ja normaalseks elutegevuseks ajutine häirumine kajastub alati or- piisavad võimed vastavad normaalsele tervislikule seisundile. Patoloogia kajas- ganismi kui terviku tab võimetust nendes oludes kohaneda. Mõnikord võib väga hea sportlase mõni kohanemisvõimes funktsioon oluliselt erineda normaalsest. Tavaliselt ületab see normiks vaja mi- nevat ega ole seega patoloogiline. Loomulikult on sportlase väga hea töövõime kergesti haavatav, kui mõni esialgu väheolulise organi töövõime kas või ajutiselt häirub.
mehhanitsistlikult, teisiõnu jutlustasid elu isetekkimist. 18.-19. sajandil viidi lõpule organismi tundmaõppimine meetodite abil, mida võimaldasid paljas silm ja skalpell. Prantuse anatoom Marie-Francois Bichat (1771- 1802) loob õpetuse kudedest. Eristas viimaseid inimorganismis 21. Kudesid iseloomustanuks tema arvates kaks üldist omadust kontraktsioon ja lõõgastumine. Bichat leiab, et haigused on kudede patoloogia (hiljem Virchow läheb sellest edasi, leides, et haigus on rakkude patoloogia.) 1805 arvab Lorenz Oken (1779-1851), et kõik elusolendid koosnevad ja pärinevad rakkudest (kuju hakkab võtma rakuteooria oma lõplikul kujul). 1831. a näeb Brown (seesama, kelle järgi tuntakse Browni liikumist) taimerakus tuuma ja üldistab selle detaili kõikidele (taime)rakkudele. Rakuteooria sünd paigutatakse aastaisse 1838, mil Matthias Schleiden (1804-1881) teatas, et kõik taimede osad koosnevad rakkudest, lisaks rakkude produktid. Rakuteket
jaoks teadus meelelisest tajust ja selle taju väljendamisest ja esile kutsumisest. Kuna seda meelelist tjau saab küige efektsemalt stimuleerida kaunite kunstide abil, siis tegelas ka kaunite kunstide küsimusega. Eriti huvitas teda luulekunst, millele pööras enim tähelepanu. Eristas 5 meelelise taju alaliiki: kompimismeel, valgusetajumine, kuulmismeel, haistmismeel, maitsmismeel. Lisaks kuulus tema taju loendisse ka mälu. Liigitas meelelise taju alla ka esteetika patoloogia, mille eesmärk oli tugevate meeleliigutuste ohjeldamine ja esile kutsumine Patoloogia kr keeles tugev meeleliigutus. Üritas ka muuhulgas uurida, kas on olemas niisugusi sõnakunsti loomise põhimõtteid, mis võivad esile kutsuda väga suuri tundeliigutusi. Paljud need mõtted ei ole täna enam olulised. · Felix aesthetikus õnnelik esteet. Inimene, kes on varustatud heade loomuomaduste ja
Frustratsiooni-agressiooni teooria (John Dollard ja Neal Miller) Inimene muutub agressiivseks teatud tingimustel nagu frustratsioon. Kõige olulisemaks agressiivsete impulsside vallapäästjaks on takistused eesmärgipärasel käitumisel. Sotsiaalse õppimise teooria (Albert Bandura) Kui kõrvaltjälgitavad agressiivsed teod saavad positiivseid kinnitusi siis võib ka vaatluse teel toimuv õppimine olla küllaltki efektiivne (meelelahutuslikus kontekstis, nt filmis) Isiksuse patoloogia Isiksuse käitumise ja vaimse elu normi on lihtsam defineerida normist kõrvalekalde või hälbe kaudu. Üldiselt iseloomustavad normist väljalangemist 3 peamist kriteeriumi: · Nähtavuse harva-esinevus · Sobimatus konteksti · Isiklikud kannatused või vaevused Kui kõik need 3 tingimust on täidetud, võib 9-l juhul 10-st konstateerida ebanormaalset käitumist või seisundit. Peamised psühhopatoloogiliste häirete liigid:
dimensiooni: materiaalne (tegu kui nähtus), aksioloogiline (teatavast väärtusest lähtuv hinnang teole), formaal-juriidiline (tegu kui karistatav). Kriminoloogias on teaduskeel siiski alles algusfaasis Kriminoloogia kui teaduse seosed teiste teadustega (kriminaalõigusteadus, sotsiaalteadused, hingeteadused) Kuriteo ja kurjategijate vastu tunnevad huvi eelkõige kriminaalteadused, teisalt pakub see ja muu sotsiaalne patoloogia ka sotsiaalteadustele. Kriminaalteaduste seos kriminoloogiaga: tegemist on teatavas mõttes üksiku ja üldise vahekorraga. Iga üksik kriminaalteadus jõuab oma tunnetustegevuses ja arengus varem või hiljem arusaamisele, et midagi olulist jääb tema haardeulatusest väljapoole. Samal ajal mõistetakse, et nimelt see on oluline. Hõlmamaks konkreetsete kriminaalteaduste uurimisorbiidist välja jäävat, kuid kuriteo ning kuritegevuse adekvaatse tunnetamise
Tervisepsühholoogia yldbak Adler284 eksam 27.oktoober Tervisepsühholoogia kujunemislugu Mis on tervis? Tervis vs haigus. Disease tuntud ja objektiivselt määratletud patoloogiline protsess. Ilness olukord, kus objektiivselt määratav patoloogia puudub ja/või mehhanismid pole veel täpselt teada ja/või vastavad uurimismeetodid puuduvad tehnoloogiliste võimaluste või teadmiste piiratuse tõttu. Vaimne füüsiline sotsiaalne TERVIS. Tervis on kõrgeim hüve. Valitudo bonum optimum Olemas on sotsiaalne ja personaalne tervise väärtus. On ka ajastukeskne. Erineval ajal erinev sotsiaalne väärtus. On ka kultuuriti erinev, kultuurikeskne. Tervise tähendus võib erineda ka sotsiaalsete klasside lõikes.
maailma peegeldused. Tunnetuse allikaks on meeleline kogemus. Informatsiooni saadakse viie meele abil. A huvitus küsimustest, mis on ka tänapäeval uurimisteemadeks psühholoogias, nt. mälu. Hippokrates (u. 460377 e.Kr) moodsa meditsiini isa. Aju on psüühika organ ning psüühika on ajutegevuse avaldus. Uskus, et psühholoogiliste probleemide taga on ajupatoloogia, traumad ning põhjused võivad olla ka pärilikud (biogeneetiline seletus). Leidis, et keskkonnal võib olla roll patoloogia kujunemisel. Häirete ravi massaazide, soojade vannide abil. Hüsteeriat (kr.k hysteron emakas) seostas emakaga. Humoraalne (kehamahlade) teooria psüühika seostamine bioloogiliste protsessidega (kollane ja must sapp, lima, veri), kehamahlade tasakaal, koostise häired ning selle taastamine. Vaatlustulemuste üleskirjutamine ja katse luua vaimsete häirete klassifikatsiooni. *vt lisaks pdf Temperament Galenos (130-200 eKr) tugines põhiseisukohtades Hippokratesele
Patoloogiateenistuses on kasutusel _135 antikeha (arv täieneb pidevalt) Immunohistokeemia põhimõte: -Ag-Ak reaktsioon ag lokaliseerimiseks 33 -Värvuva või fluorestseeriva ainega märgistamine -Elektroontiheda aine kasutamine (kuld, ferritiin,peroksüdaaas) 4.Kude fikseerimise eesmärk, fiksatsiooni meetodid 5. Kude fikseerimine formaliinis: positiivsus ja negatiivsus 6. Mis on kiiruuring ehk cito uuring patoloogia laboris 7.Miks kasutatakse antigeeni taastavaid lahuseid immunohistokeemias Antigeeni taastamine(Antigen Retrieval) -Formaliini fiksatsioon võib maskeerida ag -Eeltöötlus nn. ag-taastava lahusega: lagundab proteiinide ristsidemed (tekkinud formaliini fikseerimisel) Kasutatakse: -Kuumutamine ag-taastavaslahuses (sobib parafiinlõikudele) Nimetus: "Heat Induced Epitope Retrieval(HIER)". Ensümaatiline nimetus "Proteolytic Induced Epitope Retrieval (PIER)"). 8
käsitlevad tähenduse sotsiaalse organiseeritude kirjeldusi (mis saavutatakse siis, kui eemaldatakse sotsiaalne toimija ja ajalooline taust) kui sotsiaalseid fakte ehk kuidas need faktid teivad. Semiootiline analüüs on põhimõtteliselt samasugune kui massikultuuri osaleja enda oma, sest jätab inimese ilma igasugusest agendistaatusest. Sellisr metafüüsilist väidet ei ole võimalik edasi uurida. Koodi domineerimine ei ole kapitalismi patoloogia vaid üldine inimeseks olemise tingimus. 13. Milles seisneb silmapaistev tarbimine (Thorsten Veblen) ja mis on selle tagajärjed? ,,Silmapaistev tarbimine" - pillav tarbimine, mille eesmärgiks on näidata oma rikkust ja seega edukust. Kuna rikkus näitab austusväärsust ja tarbimine näitab rikkust. Mitte kõik tooted, vaid teatud tooted on selleks eriti sobivad. ,,Silmapaistev tarbimine" - pillav tarbimine, mille eesmärgiks on näidata oma rikkust ja seega edukust
· mõõdetaval kujul (number, vanusetase jne.) Soovitav kasutada integreeritud informatsiooni Hindamisest ja tulemuste interpreteerimisest · Oluline lisainfo vaatlus, soorituse objektiivsus (testikäitumine) testide tundlikkus ja ökoloogiline valiidsus toimetulek mujal (koolis, lasteaias) · Arvesta hindaja panusega (omadused, hoiakud) · Arvesta lapse individuaalsust (temperament, kohanemine) · Väljaõpe, praktika · Eeldab arengu ja patoloogia head tundmist · Käsitle tulemusi laiemas kontekstis Lapse kognitiivne areng Kuidas teadmised arenevad? · Ajalooliselt vanim - James Marc Baldwini (1861-1934) lapse teadmiste progressiivse arengu teooriale · Jean Piaget (1896-1980) teadmiste omandamise arengustaadiumite teooria · Lev Semjonovits Võgotsky (1896-1934) sümboliliselt vahendatud kognitiivsete protsesside arengu teooria Jean Piaget (1896-1980) teooria
esile viha sellise teo toimepanijat peaks karistama ja selliseid tegusid määratletakse kuritegudena selles ühiskonnas. Kas kuritegevus on patoloogiline (haiguslik) tunnus ühiskonnale? ei. Karistuse mõte ,,Kui kuritegu on tõesti haigus, siis karistus tema eest on kui ravim ja ei saa teda mõista teisiti. On vaja mõelda sellele, milline peab olema karistus, mis täidaks ravimi rolli. Kui kuritegevus ei ole patoloogia, siis karistuse eesmärk ei saa olla tervistumine. Ehtsat karistuse funktsiooni tuleb otsida kuskilt mujalt." Karistamise eesmärk karistus peaks kindlustama ühiskonna normaalse funktsioneerimise, tõstma ühiskondliku teadvuse taset; viitab karistuse üldpreventiivsetele momentidele mõnede ühiskonna liikmete karistamine võiks tõsta teiste õigusteadvuse taset. Anoomia nähtus, mis näitab solidaarsuse kadumist ühiskonna liikmete vahel; kurjusele
● esmane Ca2+ sissevool avab sarkoplasmaatilises retiikulumis Ca2+ tundlikud Ca2+ kanalid > järsk Ca2+ sissevool ja lihaskontraktsioon. 94.Ioonkanalite defektist põhjustatud haiguste olemus ja ioonkanaleid mõjutavad ravimid (lidokaiin). Ioonkanalite defektsest funktsioonist põhjustatud haigused (channelopathies) ● Suhteliselt suur hulk harvaesinevaid haiguseid (va tsüstiline fibroos, mida vahest liigitatakse ka kanalopaatiaks) ● Enamikel juhtudel on patoloogia keskmes närvi – või närvi-lihas ülekanne. ● Domineerib epilepsia – häirunud, ülemäärane ja sünkroonne kortikaalneuronite erutus, mis väljendub krambihoogudena ● Amelogenesis imperfecta (e. emaili formeerumise häire) võib olla põhjustatud mutatsioonis geenis SLC24A4 (kodeerib valku, mis transpordib kaltsiumit hamba emaili formeerumisel Lidokaiin (xylocaine, lignocaine) ● Enim kasutatav lokaalne anesteetik
siduvusvõime on väga kõrge [muidu ei saaks lakuunist kätte], pärast sündi, üleminekul kopsuhingamisel pole nii võimast hapnikusiduvust vaja: a) osa hemoglobiini teiseneb b) osa hemoglobiini laguneb-> tekib bilirubiin->kollakas pigment, mis on mingist kogusest neurotoksiline. Kõik lapsed lähvad peale sündi kollakaks- füsioloogiline kollasus; osad lähevad tuntavalt kollaseks- mõõdetakse veres taset, kui see tase ajas tõuseb, risk närvisüsteemi kahjustusteks. Vastsündinu viiakse patoloogia osakonda, kuvöösi, sinine valgus [soodustab nahas bilirubiini lagunemist], vooliku kaudu glükoosi-magneesiumi segu suhu. Kui tase ei alane vaid tõuseb, siis verevahetus), glükoosi saab, uureat annab; Läbi platsenta lähevad ema antikehad- kaasasündinud immuunsus, mis püsib mõned kuud eeldusel et laps ei saa rinnapiima, kui ta saab rinnapiima, siis omandatud immuunsus püsib oluliselt kauem. b) loob platsentaalbarjääri (omalaadne kaitseorgan)- peab kinni teatud molekulid ja teatud
Miks? Esimesel eluaastal haigestunute seas on poisse enam kui tüdrukuid, sest poistel on sagedamini kaasasündinud neeruanomaaliaid, millele kergesti lisandub bakteriaalne infektsioon. Põletiku teket soodustab ka füsioloogiline fimoos, mis loob soodsad tingimused bakterite paljunemiseks ja põletiku ülenevaks levikuks alumistest kuseteedest neerukoesse. Seevastu nn ümberlõigatud poistel on UTI 10 korda harvem. Füsioloogiline fimoos peaks taanduma 3. eluaastal. *Fimoos on patoloogia, mille korral ei liigu eesnahk osaliselt või täielikult üle peenisepea. Miks teismeliseeas tütarlastel UTI haigestumine sageneb? Kuna tekib menstruatsioon, millega kaasneb eriti hoolikas tähelepanu vajadus suguelundite hügieenile. Lisaks võib hilisemas teismeeas olla see seotud ka aktiivse sugueluga/alustamisega. Kas imiku- ja väikelapseeale on iseloomulik ülemine UTI või alumine UTI?
eanormidega mitte kooskõlaline käitumine, kriminaalne mitmekülgsus. 18. Aktsentueeritud isiksused ja iseloomud (K. Leohard, A. Litshko). Aktsentueeritud isiksuse mõiste võttis esmakordselt kasutusele Saksa psühhiaater Karl Leonhard (19041988), kes nimetas selliselt normaalseid inimesi, kelle mõned omadused väljenduvad rõhutatult ehk aktsentueeritult. Sellistel temperamendi- ja iseloomujoontel on tendents süveneda ja areneda patoloogia suunas, jättes mingis väljendumisastmes sügava jälje kogu isiksuse struktuurile. Nende isiksusejoonte olemasolust lähtudes saab inimesi kirjeldada, klassifitseerida ja nende käitumist prognoosida. Aktsentueerituse mõiste on aluseks ka Vene psühhiaatri Andrei Litsko (sünd 1926) kontseptsioonile noorukite aktsentueeritud iseloomudest. Aktsentueeritud iseloomu all mõistetakse noorukieas ilmnevaid tunde- ja tahteelu kõrvalekaldeid, millega kaasnevad käitumishäired
sotsiaalne kontroll ja see ei lase inimesel oma libidot vabalt realiseerida, sellest tekivad inim psüühikas tugevad pinged mis peavad kuidagimoodi laabuma. Kuna inim peab oma libido jätma unarusse, võib tema käitumine selle kompenseerimiseks liikuma kahte erinevasse suunda: kas ühiskonnale tulutoovaid tegevusi või ühiskonnale ohtlike tegude sooritamine. 4.3. Aktsentueeritud isiksus. Aktsentueeritud iseloom. See pole patoloogia. Aktsentueeritud isiksuse mõiste tõi psühhiaatriasse saksa psühhiaater K. Leonhard (1964), kes nimetas nõnda normaalseid inimesi, kelle mõned isikupäraomadused väljenduvad rõhutatult. See mõiste on aluseks ka A. Litsko käsitlusele noorukite aktsentueeritud iseloomust. Selle all mõeldakse kõrvalekaldeid isiksuse arengus, eriti tunde- ja tahteelus, millega kaasnevad käitumishäired. Kõrvalekalde iseloom ei vasta aga psühhopaatia kolmele tunnusele: kõikehaaravus, suhteline
Skeemiga koos kasutatakse 10-astmelist skaalat (10 on intensiivsus, mis häirib tööd). Skeemi väljatöötamisel olid võetud aluseks järgmised aspektid: · aistingute tüüpiline ulatus keha eri piirkondades nende väsimuse puhul · anatoomilised piirkonnad · piirkondade võimalikult ühesugused mõõtmed · ülajäsemete oluline osa tööprotsessis · tugi-liikumisaparaadi patoloogia sümptomite piirkonnad · siseelundite patoloogia sümptomite piirkonnad · taktiilsete aistingute ruumilävi · uuritava piirkonna eristamise lihtsus 11. Antropomeetriline printsiip Inimesed pole ühesugused, nende vajadused, intelligents, osavus, nägemisteravus, jõud, vanus jne erinevad. Et inimese tegevus oleks maksimaalselt efektiivne, peab sellega arvestama. Kõige lihtsam ja sageli vajalikum on arvestada inimkeha lineaarmõõtmeid ja nende suuruse varieerumist.
16. PILET SKISOIDNE ISIKSUS Üldiseloomustus Ta püüab olla väga iseseisev ja sõltumatu. Talle on oluline, et ta kellestki ei sõltuks, et tal ei ole kohustusi teiste ees. Seetõttu kipub ta ennast teistest inimestest eraldama. Ta vajab distantsi. Seetõttu ei taha ta kedagi endale liiga lähedale lasta, lähedaseks saada. Suhtleb kindlates piirides. Kui seda distantsi rikutakse tema ja teiste vahel, siis ta tajub seda nagu oma sõltumatuse ähvardust, isiksuseruumi ahistamist. Enamasti ta hakkab ennast siis kaitsma. Inimestevahelistes suhetes ta taotleb asjalikkust. See ei tähenda, et talle inimeste hulgas ei meeldi olla. Talle meeldib olla sellistes inimhulkades, kus ta saab anonüümselt olla. Teistele jääb mulje, et ta on eemalseisev, jahe, eraklik, ligipääsmatu, külm. Nendega võib mõnel päeval saada hea kontakti, aga järgmisel päeval tuleb jälle nullist alustada. Nad kipuvad olema paremad kirja-...
Nt antakse ette mingi majanduslik situatsioon, personalijuhile. Küsitakse, kuidas ta seda lahendaks. Võiiii antakse ette Excel ja pead seal mingi ülesande lahendama. Juristile võidakse ette anda kaasus, kuidas lahendab? Isiksuse testid kuivõrd isiksuse profiil võiks ennustada tööga toimetulekut. Enamasti isiksuse omaduste seos sooritusedukusega väike. Seda vaja nt sõjaväes. Kui inimene nt väga neurootiline, võib olla ohuks kaaslastele. Võidakse kasutada ka patoloogia ennetamiseks. V siis välistatakse teatud omadustega inimesed täiesti. Segatestid nt mingid füsioloogilised mõõtmised, tervisliku seisundi hindamine. V ka valedetektori test, grupitestid (käitumisülesanded vms) Töölevõtu intervjuud võib olla mitu tk. Testid tavaliselt enne intervjuud. Lisainfo kogumine. Näeb, kuidas inimene käitub, räägib jne. Saame tutvustada kandidaadile tööd lähemalt. Saab vastastikkust selgust, kas töö sobib nii inimene kui tööandja
Mittevajalikud impulsid surutakse maha või ajatakse nende realiseerimine. o Aktiveerib, ergutab ja ssuunab tegevust vajalikele ja olulistele eesmärkidele, hoiab tegevust koos. 5. Tahteakt- Tahteakti põhimomendid on:Vajadus-Vajaduse tunnetamine.Motiivide võitlus.Motivatsioone teke-Soovimine-Eesmärgi ja vahendite valik-Otsustamine-Tegutsemine. 6. Abuulia- (kr k kõhklevus) on üldjuhul aju patoloogia pinnal kujunenud tahtenõrkus, tegevuse motivatsiooni puudumine, kuigi inimene ise võib mõista tegevuse vajalikkust. 7. Apraksia- (kr k-tegevusetus) on peaaju koore kahjustuste tagajärjel tekkinud oskamatus sooritada varem õpitud sihipäraseid liigutusi(näiteks tuletikku süüdata),kuigi lihasehalvastust ega koordinatsioonihäired ei ole. 8. Kontrollikese- internaal, eksternaal- Internaal-inimesed kes enda arvates ise otsustavad oma elukäigu üle ja vastutavad selle eest.
Kujult on need enamasti ovaalsed ja võivad kasvada kuni 5 x 10 cm suurusteks, neid võib olla üks või mitu(foto9). Lümfosarkoomi on leitud kolmeaastastel ja vanematel haugidel. Eesti vetes on lümfosarkoomi sageduseks selle haiguse esinemise kõrgaegadel hinnatud 1..6 % , tugevasti reostatud piirkondades enamgi. Histoloogiliselt eristatakse haugil (Esox lucius) vaadeldava patoloogia raamides kolme tüüpi lümfoomi, millest kahe puhul on kirjeldatud infiltreerumist skeletilihastesse, kus ta põhjustab lihaskiudude degeneratsiooni. Lümfosarkoom haarab ka siseelundeid ning haigus ning haigus lõpeb enamasti kala surmaga. Kuigi lümfosarkoomi on haugil leitud sagedamini enamreostunud rannikuvetest, ei peeta reostust selle haiguse esmaseks põhjustajaks. On esitatud arvamust ,et haugi lümfosarkoomi tekitajaks on viirus. Lümfosarkoom rikub haugil mitte ainult
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
