OLUSTVERE TEENINDUS-JA MAAMAJANDUSKOOL Hiina Referaat Olustvere 2013 Sisukord Riigi üldandmed: Riik: Hiina Rahvavabariik Pindala: 9 596 960 km² Rahvaarv: 1 306 300 000 (2005) Rahvastiku tihedus: 136 inimest/km² Riigikeel: Hiina keel(mandariini keel) Riigikord: Kommunistliku partei poolt juhitav riik Riigipea: Hu Jintao Pealinn: Peking(13,8 mln elanikku) Haldusjaotus: 23 provintsi, 5 autonoomset regiooni ja 4 keskvõimule alluvat linna): Peking, Sanghai, Chongqing, Tianjin. Hong Kong ja Macau on autonoomsed erihalduspiirkonnad. Rahaühik: Hiina jüaan Suuremad linnad: Peking, Sanghai, Chongqing, Tianjin, mis paiknevad Ida-Hiinas 2 Hiina kaart. http://www.chinaforgroups
Diktatuur on autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel. Mitte millegagi piiratud, seadustega kitsendamata, jõule toetuv võim. Majandusvaldkonnas on diktatuurile omane plaanimajandus ja riigi suur osakaal, majandus teenib rasketööstuse huve, valitsus kontrollib hindu, palku, investeeringuid ning eksisteerib käsumajandus. Diktaatorlikus ühiskonnas puuduvad vabad valimised, on tsensuur, ühe partei süsteem, nt: Nõukogude Liidus kommunistid, Saksamaal natsiparteid, Itaalias fasistid, üksikisiku huvid on allutatud riigi huvidele, toimub pidev noorsoo juhtimine ja mõjutamine, vangistused, repressioonid, salapolitsei tegevus, kõikekontrolliv valitsus ja partei. Riik kontrolib haridust ja kultuuri, meedia on allutatud partei kontrollile, propagandad, isikukultus ehk ühe inimese ehk juhi ülistaminening kultuur onriigi kontrolli all
KOMMUNISTLIK HIINA IX klass 1949 ■ Kuulutati välja kommunistlik rahvavabariik ■ Partei esimees- Mao Zedong ■ Viisaastakuplaanid ■ Maoism (1) Maoism ■ Kommunistliku õpetuse suund ■ Terror ■ Allumine kommunistliku partei diktatuurile ■ Madal elatustase (2) 1958, 1966-1976 ■ Suur hüpe ■ Kultuurirevolutsioon ■ Kaos ■ Kodusõda ■ Hoop haridusele ■ ■ (3) 1976 ■ Mao surm ■ Uued ümberkorraldused ■ Turumajandus ja selle põhimõtted ■ Tihedamad sidemed lääneriikidega ■ ühelapsepoliitika ■ (4) 1980 ■ Näljahädadest saadi jagu ■ Majandus arenes
1 Sisepoliitika 191839 Maanõukogu ja Ajutise Valitsuse tegevus 191819. Asutav Kogu valimised, muutused erakondlikul maastikul (Eesti Maarahva Liit, Eesti Rahvaerakond, Kristlik Rahvaerakond, Saksa Partei Eestimaal), valimistulemused. Asutava Kogu tegevus ja 1920. aasta põhiseadus. Asutava Kogu valitsused; Riigikogu I koosseis: muutused erakondlikul maastikul (Põllumeestekogud, EISTP, Baltisaksa Erakond, majandusrühm, kommunistid); valimistulemused; I Riigikogu valitsused; 1923. aasta rahvahääletus. Riigikogu II koosseis: muutused erakondlikul maastikul (Asunike Koondus, ISTP, Rahvuslik-Vabameelne Partei, demobiliseeritud sõjaväelased, üürnikud);
1 Sisepoliitika 1918–39 Maanõukogu ja Ajutise Valitsuse tegevus 1918–19. Asutav Kogu valimised, muutused erakondlikul maastikul (Eesti Maarahva Liit, Eesti Rahvaerakond, Kristlik Rahvaerakond, Saksa Partei Eestimaal), valimistulemused. Asutava Kogu tegevus ja 1920. aasta põhiseadus. Asutava Kogu valitsused; Riigikogu I koosseis: muutused erakondlikul maastikul (Põllumeestekogud, EISTP, Baltisaksa Erakond, majandusrühm, kommunistid); valimistulemused; I Riigikogu valitsused; 1923. aasta rahvahääletus. Riigikogu II koosseis: muutused erakondlikul maastikul (Asunike Koondus, ISTP, Rahvuslik-Vabameelne Partei, demobiliseeritud sõjaväelased, üürnikud);
Keskne sõnum revolutsioon kui mõttetus, hea poliitika aluseks traditsioonid, pikaajalised protsessid ja mõõdukus (nagu Inglismaal ja seda isegi poliitiliste kataklüsmide ajastul, vt 17.saj kodusõda). Briti konservatism demokraatlikud vabadused peavad olema allutatud valitsusele, et mitte takistada majanduse arengut. Konservatism kui radikaalsuse kaotanud liberalism 19.saj Briti juhtiv liberaalne partei kaotab sajandi lõpuks oma äkilisuse, põhiteesiks saab traditsioonide austamine. Konservatism Prantsusmaal pärast revolutsiooni levivad Briti konservatiivide suunad, ent põhivastasteks pole mitte liberaalid, vaid vasakpoolsed. Traditsioonilise konservatiivse suuna väljakujunemine, enesemääratlus kui stabiilsuse hoidja suures radikaliseerumise protsessis. Muud Euroopa piirkonnad üldlevinud vasakpoolse poliitilise kultuuri teke, konservatiivid kui
Itaalia siseriiklik olukord oli keeruline. Sõja järel vahetusid tihti valitsused, sest keskvalitsus oli nõrk, moodustusid koalitsioonivalitsused, kes ei püsinud kaua koos, sest tekkisid parteidevahelised erimeelsused. Itaalia linnades suurenes tööpuudus ning töölised sattusid kommunistide mõju alla. Tekkis Võitlusliit, kuhu põhiliselt kuulusid sõjaväelased ja töötud. Neid hakati kutsuma fasistideks. Rahvusliku Fasistliku Partei juhiks sai Benito Mussolini. Mussolinil oli palju toetajaid, sest loodeti Itaalias kord jalule seada ning majanduslikku olukorda parandada. Fasistid hakkasid kõikjal itaalias looma relvastatud salku, kelle tunnuseks oli see, et nad kandsid musti särke. Mussolini õpetus: · Tähtsaimal kohal rahvus · Kõik inimesed ja kõik klassihuvid tuleb allutada rahvuslike huvide teenimisele · Inimelude ohverdamine rahvuse nimel on lubatud
teoorjus, nende müümine maast ja perest lahus ning omandiõiguse kitsendamine · reaktsioon muu hulgas ka poliitiline olukord, kus võimulolijad püüavad vägivallaga hoida või taastada vananenud riigi- või ühiskonnakorraldust · reservaat Ameerika Ühendriikides, Kanadas, Lõuna-Aafrika Vabariigis, Brasiilias ja Austraalias maa-ala, mis on jäetud elamiseks põlisrahvastele, millel on sageli piiratud omavalitsus · toorid poliitiline partei Inglismaal, mis tekkis 17. sajandil, millest kasvas välja tänane Konservatiivne Partei · viigid poliitiline partei Inglismaal, mis tekkis 17. sajandil, millest hiljem kasvas välja Liberaalne Partei · viktoriaanlik ajastu Suurbritannia ajaloos kuninganna Victoria valitsusaeg (1837-1901), mis on andnud nime suure stabiilsuse ja õitsengu ajale, mida iseloomustab nii Briti impeeriumist laekunud suur tulu, kodumaised tööstuslikud uuendused kui omanäoline
Ristiisa Gori linna elanik talumees Tsihitatrisvili. Sakramentaalse ristimise viis läbi ülempreester Hahalov köster Kvinikidze juuresolekul. Samas arhiivis on tõend selle kohta, et Jossif Dzugasvili lõpetas Gori vaimuliku kooli, ja ka seal on kirjas: sündis 1878. aasta detsembrikuu 6. päeval. On säilinud ankeet, mille Stalin 1920. aastal omakäeliselt on täitnud. Seal on sünniajaks 1878. Aastal 1922, kui Stalinist sai partei peasekretär, täitis Stalini sekretär Tovstuhha tema eest uue ankeedi, kus ta sünnidaatumiks kirjutas 21. detsember1879. Sellest ajast vältis Stalin ankeetide täitmist ja jättis selle sekretäride teha. Nii saigi valest sünnidaatumist ametlik sünniaeg. Revolutsiooniline tegevus kuni 1917. aastani Jossif Dzugasvili liitus 1898. aastal Gruusia sotsiaaldemokraatliku liikumisega "Kolmas grupp", 1899.
vähendati tunduvalt sotsiaalkulutusi riigieelarved koostati defitsiidiga (e. kulud ületasid tulud) ja suurendati riigivõlga · Reaganoomika kasutamise tulemusena vähenes inflatsioon, algas uus majanduskasvu periood ja loodi juurde ~13 miljonit uut töökohta. 1.2. USA sisepoliitika: · USA presidendid II maailmasõja järgsel perioonil: Peep Reimer Harry Truman Demokraatlik Partei 1945-1953 Dwight Eisenhower Vabariiklik Partei 1953-1961 John Fitzgerald Demokraatlik Partei 1961-1963 Kennedy Lyndon Johnson Demokraatlik Partei 1963-1969 Richard Nixon Vabariiklik Partei 1969-1974 Gerald Ford Vabariiklik Partei 1974-1977 James Carter Demokraatlik Partei 1977-1981 Ronald Reagan Vabariiklik Partei 1981-1989 George Bush (sen
Oktoobripööre VSDTP: Vene Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei ( - ) asutati 1898. aastal Minskis, Valgevenes. Ideoloogiaks marksism, eesmärk revolutsioon. Üritati ühendada Venemaa marksiste üheks parteiks. Ürituse peamiseks rahasta- jaks olid juutidest sotsialistid (nende organisatsioon Yidisher Arbeter Bund oli tollasel Venemaal suuremaid ja mõjukamaid vasakpoolseid organisatsioone). Sellel esimesel kongressil Minskis valiti uue partei juhatus (Keskkomitee), mille koosseisu kuulusid kolm meest, igaüks ühe asutava grupi esindajana. Kuna peale kongressi pandi kõik delegaadid politsei poolt vangi, siis esialgu partei mingit rolli ei mänginud. VSDTP eristas end selgelt esseeridest, kuigi tema liikmete hulgas oli mitmeid endisi tuntud narodniklasi Georgi Plehhanov, Lev Deutsch (1855-1941), Vera Zasulich (1849-1919), Pavel Axelrod (1850-1928), jt. Taotleti Venemaa proletariaadi esindamist, töölistes nähti
Rahvas pettus demokraatias ning lubasid, et kui nad pääsevad võimule, löövad korra majja. Nad tahtsid diktatuuri kehtestada, mis hävitaks rahva vaenlased ning kindlustaks majandusliku õitsengu. c) Kindlasti oli sarnaseks jooneks võimas juht. Nõukogude liidus oli Jossif Stalin ning Saksamaal Adolf Hitler. Juhi toetus oli lubatud ainult ühele parteile. NSV Liidus oli selleks kommunistlik partei, Saksamaal aga natsionaalsotsialistlik partei. Nii Saksamaa kui NSV Liit, hirmutasid oma rahvast übritseva vaelase eest, mida tegelikult alati ei olnud. See kõik selleks, et rahvas täidaks diktaatorite soovid. d) Demokraatia ja diktatuur on nagu öö ja päev. Täielikud vastandid. Mõned näited. Demokraatias on rahval sõnaõigust, neil on õigus valida, toimis mitme partei süsteem
2 2 ] Euroopa Sotsialistlik Partei Zoran Horvaatia Peaminister Riiklik: Horvaatia 2013, 1. juuli 0,84% Milanovi Sotsiaaldemokraatlik Partei Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liit 2013, 4.
Inimeste majanduslikuks toetamiseks- riik hakkas hoolitsema abivajajate eest, makstes töötutele abiraha, vanuritele pensioni ning vaesematele peredele toetusi. Dawesi plaan- tegi ettepaneku kergendada sakslaste reparatsioonikoormat ning pikendada maksete tasumise tähtaegu. Ameerika andis saksamaale reparatsioonide maksmiseks ka laenu. Mõjus elustavalt, rahandus stabiliseerus, majandus pöörudus ülesmäge kogu Euroopas. 3. Millised olid Itaalia Fasistliku Partei võimuletuleku majanduslikud ja poliitilised põhjused? Millal ja kus see partei tekkis, millised olid selle peaeesmärgid, kuidas tuli võimule? Majanduslikud: sõjalised majandusraskused- vabrikute sulgemine, inflatsioon, tööpuudud, streigiliikumine- ametiühingud ja kommunistliku partei. Teiste tehaste ülevõtmine Milanos, Torinos 1920. Üldstreigi kavandamine 1922. Poliitilised: riigipea kuningas Vittorio Emanuelle III polnud valitsemisest huvitatud
Nimelt õppis ta vaimulikus seminaris, kust ta aga halva õppeedukuse pärast välja heideti. Hilisemas Stalini ametlikus biograafias on öeldud, et "suur juht" visati koolist välja marksismi propageerimise pärast; õpingute enneaegse katkemise tegelikuks põhjuseks oli "eksamitele miteilmumine" 1903. aastal asus Stalin bolshevistlikku parteisse ja 1917. aastaks, mil see erakond oktoobrikuise riigipöörde tagajärjel võimule tuli, oli temast saanud partei häälekandja Pravdatoimetaja. Võimuhaaramise protsessis mängis Stalin minimaalset rolli: hilisemad väited tema suurest panusest oktoobripöörde ajal on SUUR VÕLTSING. 1922. aastal sai Stalinist Kommunistliku Partei peasekretär. Lenini üks tähtsamaid kaaslasi ja Stalini olulisemaid rivaale hilisemas võimuvõitluses Lev Trotski (1879-1940) kirjutas: "Stalin on meie partei kõige silmapaistvam keskpärasus, kangekaelne empiirik, kellel puudub igasugune loomunguline mõtlemine."
· "The Prevention of Literature" (1946) · "Such, Such Were the Joys" (1946) · "Lear, Tolstoy and the Fool" (1947) · "Reflections on Gandhi" (1949) · "Bookshop Memories" (1936) · "The Moon Under Water" (1946) Poeemid · "Romance" (1925) · "A Little Poem" (1936) ,, 1984" ,,1984" peategelane on Winston Smith. See raamat räägibki tema raskest elust, kus ta käib tööl Tõeministeeriumis ja kus Partei jälgib igat ta sammu ja igat mõtet. Halba mõtet nimetati mõtteroimaks. Oli sõda ja Okeaania sõdis Ida- Aasiaga. Partei juht oli Suur Vend. Parteil oli kolm loosungit: SÕDA ON RAHU, VABADUS ON ORJUS, TEADMATUS ON JÕUD. Võidu Maja katuselt võis näha kõiki nelja ministeeriumi: Tõeministeerium, mis tegeles informatsiooni, meelelahutuse, hariduse ja kunstiga, Rahuminsteerium, mis tegeles sõjaga, Armastusministeerium, mis kaitses seaduslikkust ja korda ning Külluseministeerium, mis
STAGNATSIOON 19651985, periood pärast Hrustsovi valitsemist NSVLis, mille ajal valitses Bresnev. Iseloomulik: mitte ühtegi uuendust, Breznevi doktriin(ülestõusude mahasurumine tankidega), uus venestamine, maj mahajäämuse suurenemine, dissidentluse kujunemine DISSIDENTLUS teisitimõtlemine, kujunes NSVLis stagnatsiooni ajal, Eestis 1960.ndate lõpus vastupanuks NSVLi võimule NLKP XX KONGRESS 1956 toimunud NSVLi Kommunistliku Partei kongress, kus Hrustsov pidas 7 tunnise ettekande pealkirjaga ,,Isikukultusest ja selle tagajärgedest" (salastatud kuni 1989). See vähendas Stalini isikukultust ning vihastas Mao Zedongi METSAVENDLUS vastupanuliikumine NSVLi võimule Eestis aastatel 19411953. Inimesed põgenesid metsa selleks, et näidata oma rahulolematust NSVLi võimuga JUUNIKOMMUNISTID kommunistid, kes olid seotud 1940. a juunipöörde korraldamise või selles osalemisega EKP VIII PLEENUM 1950
Nõukogude liidu lagunemine 1985 aastal uueks NLKP peasekretäriks Mihhail Gorbatsov. Sel ajal oli impeeriumi areng viinud riigi sise- ja välispoliitilisesse ummikusse. Gorbatsovist pidi saama uus partei liider, kes riigi kriisist välja viib ning säilitab sotsialistliku ühiskonnakorra. Gorbatsovi esialne uuenduskava perestroika nägi ette riigi majandusliku arengu kiirendamist. Hakati uuendama ka riigi juhtkonda. Al. 1986 tõusis päevakorrale glasnost e. avalikustamine. Sõnavabaduse avardumine, salastatuse vähendamine ühiskonnas. Kasvas ajakirjanduse ja televisiooni mõju. Kontaktide tihenemine muu maailmaga.
Salga etteotsa sai Benito Mussolini, kellel oli varsti juba sadu tuhandeid toetajaid. Avalikes kohtades lubas juht, et Itaalia saab sama võimsaks kui oli Rooma impeerium. Paljude arvates oli Mussolini just see, kes suudab Itaalias korra jalule seada ja majanduse madalseisust välja tuua. Mida suurem oli Esimese maailmasõja järgses Itaalias inimeste rahulolematus, seda suuremat soosingut sai Mussolini nautida. 1921. aasta parlamendivalimistel saavutas fasistlik partei võidu. Saksamaad hirmutas kommunist, mida tolle aja ajakirjanduses ka punaseks katkuks kutsuti. Kommuniste kardeti teisteski maades, kuid 1919. aastal loodud Saksamaa Kommunistlik Partei oli eriti aktiivne mässude korraldaja. Punaste põhivaenlaseks osutus kommunistliku parteiga samal ajal tekkinud Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei (NST), mille esimeheks oli Adolf Hitler. Esialgu suhtus avalikkus natsionaalsotsialistidesse kui ühte lärmakasse ja sõjakasse kampa. 1923
DEMOKRAATIA?" Ühiskonnas eksisteerib palju valitsusliike. Nendest kaks on näiteks demokraatia ja diktatuurid. Demokraatia on ühiskonna organisatsioonivorm, mida iseloomustavad rahva määrav osa ühiskonna küsimuste lahendamises ning kodanikuvabaduste ja -õiguste olemasolu. Kogu valitsemine käib seaduste järgi ning inimeste huvid seatakse esikohale. Elanikud on vabad ja võim on avalik. Diktatuur on valitsemisvorm, kus võimul on üks partei ja üks ideoloogia, kodanike demokraatlikke õigusi ja vabadusi piiratakse ning rahval pole mingit võimalust osaleda riigi juhtimises. Demokraatiat saab jagada veel kaheks, otseseks ehk vahetuks demokraatiaks, kus otsuseid teeb rahvas, ja esinduslikuks- ehk vahenduslikuks demokraatiat, kus rahvas valib oma esindajad parlamenti, võimuorganitesse. Diktatuuri määratlemise keerukusest tulenevalt on keerukas ka nende liigitamine. Siiski võib eristada autoritaarseid ja totalitaarseid diktatuure
kuulutab president seaduse välja või taotleb riigikohtult seaduse põhiseaduslikkuse kontrollimist. Kui riigikohus rahuldab presidendi taotluse, jääb seadus jõustumata. Kui riigikohus jätab taotluse rahuldamata, peab president seaduse välja kuulutama. 6. Valitsuse moodustamine: • Kaheparteisüsteem – riigipea kinnitab kahekordse valiku tulemused, peaministriks saab valimised võitnud erakonna liider ja valitsuse moodustab võitnud partei • Mitmeparteisüsteem – rahvahääletusel üle poolte riigikogu kohtadest saanud partei moodustab valitsuse üksi. Kui kõige rohkem hääli saanud partei saab alla poole kohtadest, teeb president ettepaneku moodustada valitsus, sel juhul peab partei valima ühe või kaks erakonda, et kokku saaks üle poolte riigikogu häältest – valitsus moodustatakse mitmest parteist, enamjuhul 2st v 3st. Moodustatakse koalitsioonivalitsus (enamusvalitsus)
Hilisstalinism 1945-1953 Võimsus ja jõuetus - Sotsiaalmajanduslik kaos - Peaeesmärk aatomirelva loomina - Kontrollis suurt territooriumi Euroopas ja Aasias - Suur armee Sisepoliitika - Kõrgemat juhtkonda iseloomustas ebalevus - Rahvakomissaride Nõukogu -> Ministrite Nõukogu - Kommunistliku Partei XIX kongressil 1952 püüdis partei juht Stalin teha parteis selliseid muudatusi, et peale teda ei oleks kellelgi võimalik omandada sarnast positsiooni ja aupaistet. Uus nimetus Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei - Kõige tähtsamaid asju otsustasid Stalin, Hrustsov, Malenkov, Beria, Bulganin Majandus - Peaülesanne taastada purustatud piirkonnad, tööstuse ja põllumajanduse ennesõjaaegne tase ja see ületada
Üheksa-aastane konflikt. Sõda algas 1978. aastal kodusõjana. Sõja vastaspooled: valitsev marksistlik Rahvademokraatlik Afganistani Partei (PDPA) ja mudzahiidid. Nõukogude väed sekkusid 1979. aastal. Afganistani Rahvademokraatliku Partei etteotsa sai 1979. aastal Hafizullah Amin. Halvenesid suhted NSV Liidu ja Afganistani vahel. 12. detsember 1979 toimus koosolek NSV Liidu mõjuvõimsama neliku vahel (Breznev, Juri Andropov, Dmitri Ustinov, Andrei Gromõko). Koosolekuga otsustati lõplikult NSV Liidu väed Afganistani viia. NSV Liidu vägede esimesed inimkaotused tulid juba 25. detsembri õhtul. 1979. aasta 25. ja 26. detsembril hõivasid Nõukogude väed pealinna ja tähtsamad linnad.
1 o Häälte lugemine. See sõltub valimisüsteemist(2): Majoritaarne valimissüsteem. Võitja on see, kes saab piirkonnas kõige rohkem hääli. Ei ole soovitatav juhul, kui on palju parteisid. Võib tekkida olukord(nt. fasistlik partei 35%, kodanli- liberaalne 15%, kommunistlik 10%,konstitutsiooniline 20%) , kus võidab see partei, mille vastu on kõik teised parteid. Nii võttis Mussolini Itaalias võimu. Proportsionaalne valimissüsteem. On tegemist
pahempoolsete erakondade liit. 2. ISIKUD Al Capone- Kurikuulus U.S.A. maffiarühmituse juht e. ristiisa kes läks vangi maksupettuste eest ja 7 a. pärast vabanes ajukahjustuse pärast. F. D. Roosevelt- U.S.A. president kes päästis Ameerika majanduslangusest HITLER- Saksamaa diktaator, kes lasi hukata ligi 6 miljonit juudiinimesi MUSSOLINI- Diktaator Itaalias, kes õpetas Hitlerile fasismi põhimõtteid STALIN- Diktaator ja kommunistliku partei esimees Venemaal. W.CHURCHILL- Inglismaa poliitik kes mõistis millist ohtu kujutavad endast diktatuurid, ning pani tangid massitootmisele- 3. DATEEERI! EESTI NAISED SAID VALIMISÕIGUSE- 1919 SUUR ÜLEMAAILMNE MAJANDUSKRIIS- 1929-1933 4. MIKS SUURENES DEMOKRAATLIKE IDEEDE POPULAARSUS PÄRAST 1. MS- Sest saadi aru, et monarhia on oma aja ära elanud. 5. KUIDAS MÕJUTAS VALIMISÕIGUSTE LAIENDAMINE VALITSUSTE KOOSSEISU JA INIMESTE MEELSUST?- I
Valitsus kasutas hulgaliselt keemiarelvi. Näiteks hukkus märtsis keemiarünnakus Halabja linna vastu tunni ajaga umbes 5000 kurdi. Poliitiline olukord pärast II maailmasõda Iraak iseseisvus 3. Oktoobril 1932. Kuni 1958. Aastani valitses seal konstitutsiooniline monarhia. Seejärel sooritati riigipööre, mille tulemusena kuningas tapeti ja Iraak kuulutati vabariigiks. Järgneva kümne aasta jooksul toimus hulgaliselt riigipöördeid. 1968 tuli võimule sotsialistlik Ba´athi partei (Araabia Taassünni Sotsialistlik Partei) ning seadsid sisse range režiimi. Partei peamine ideoloogia oli alla surutud araabia vaimsuse elluäratamine. 1979. Aastal tõusis riigi presidendiks Saddam Hussein, kes juhtis seda riiki diktaatorlikult pea veerand sajandit. Saddam Hussein ja enamik kõrgema juhtkonna liikmeid olid sunniidid. Nimi Saddam, mille Hussein endale ise võttis, tähendab tõlkes „purustaja“. Vastasleer on teda
pommitama. 1972 11-päevane jõulukampaania on sõja suurim USA tehtud pommirünnak. 1973 Pariisi rahulepingu sõlmimine, ent lahingud jätkuvad. 1975 Põhja- ja Lõuna-Vietnami ajutise revolutsioonilise valitsuse ühendatud jõud (Viet Cong) vallutavad Saigoni. Pärast sõjategevuse lõppu põgeneb veel 1 miljon inimest. 1976 Vietnam ühendatakse ja nimetatakse Vietnami Sotsialistlikuks Vabariigiks, tegelikult jätkab võimu kandjana kommunistliku partei peasekretär Le Duan. 1979 Ühepäevane sõda Hiinaga. Hiina väesalgad hävitavad piirist 40 km kaugemal kõik ettejuhtuva. ÜRO konverentsil nõustub Vietnam lubama seaduslikku väljarännet, kuid massiline põgenemine jätkub. 1986 Kommunistliku partei peasekretäriks saab Nguyen Van Linh, kes algatab liberaalse majanduspoliitika doi moi(uuendamise). 1991 Avalik antikommunistlik teisitimõtlemine kuulutatakse kriminaalkuriteoks.
kommunistliku, fasistlikule ja natsionaalsotsialistlikule liikumisele, mis lubasid karmikäelist võimu ja diktatuuri kehtestamist. Kommunistide meelest oli ajaloo liikumapanevaks jõuks klassivõitlus. Fasistide ja natsionaalsotsialistide lipukirjaks oli oma rahvuse ülistamine. Riikides, kus demokraatlikud traditsioonid ei olnud tugevad, haarasid diktatuuri pooldajad enda kätte võimu. 1917.a. toimus see Venemaal kommunistide poolt. 1922.a. haarasid võimu Itaalias fasistlik partei, 20-ndate aastate lõpul kasvas poolehoid natsionaalsotsialistlikule liikumisele Saksamaal. 1919.a. kuulutati Saksamaa demokraatlikuks vabariigiks. Kasutati ka nimetust Weimari vabariik. Põhiseadusega tagati kodanikele põhilised vabadused ja õigused, lubati erinevate poliitiliste parteide, a/ü ning teiste organisatsioonide tegevus. Kuni 1924.a.-ni valitses aga Saksa majanduselus madalseis: enneolematu inflatsioon ja tööpuudus. Tänu rahvusvahelistele laenudele
Sõjajärgne USA, Suurbritannia, NSVL maailmakorraldus. ÜRO asutamine. POTSDAM- 1945 juuli-august Saksamaa sõjajärgne haldamine. Sõjaroimade kohtu USA, Suurbritannia, NSVL alla andmine. Natsionaalsotsialistide partei hävitamine. MÕISTED Feood Arbuja Heptarhia Asteegid Hierarhia Götalased Jünger Jarlõkk Konung Khaan Majordoomus Liivimaa Linnadepäev Paavst Maajad Patriarh Nojoon Senjöör Pagoot Sultan Svealased Ting Vakused Vasall Valged hunnid Alkeemia Veetse Bakalaureus Absolutism
Demokraatia on poliitilise korra võim, kus riiki juhib rahva poolt valitud saadikud. See sõna tuleneb kreekakeelsetest sõnadest demos ehk rahvas ja kratos ehk võim. Tänapäeva demokraatia ühiskonda iseloomustavad : rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises kodanikuvabaduse ning kodanikuõiguste olemasolu kehtib võimude lahususe põhimõte rahvas on iseseisev mitme partei süsteem riigivõim kuulub rahvale mitu ideoloogiat vaba ajakirjandus juhikultus puudub võim on rahvale lähedal valitsemine toimub rahva poolt valitud saadikute kaudu eksisteerib trükija sõnavabadus Eristatakse otsest ehk vahetut demokraatiat otsuseid teeb rahvas ja esindus ehk otsest demokraatiat rahvas valib oma esindajad parlamenti ja teistesse
Tony Blair Anthony Charles Lynton Blair on sündinud 6 mail 1953. Ta oli Suurbritannia peaminister 2. mai 1997 27. juuni 2007. Alates 1983 kuulus ta Parlamenti ja 1994. aastal sai Briti Leiboristliku Partei esimeheks ja tema juhtimisel võitsid leiboristid järjest kolmed parlamendivalimised. Ta astus kõikidelt positsioonidelt tagasi 2007. aastal. Tony Blair'il on üks vanem vend Sir William Blair, kes on kohtunik (High Court of Justice) ja noorem õde Sarah. Lapsepõlves elas ta perega nii Sotimaal Edingburghis kui ka Adelaide'is Austraalias. Suurema osa lapsepõlvest elas ta siiski Durhamis Inglismaal, kus tema isa õigusteaduse loenguid andis. Kõrghariduse sai St
ta lahingutes ei osalenud. 6. augustil 1832 toimunud valimistel ei osutunud ta valituks, kuid esimene poliitiline kogemus oli omandatud. Samal ajal ei kulgenud asjad ettevõtluses kuigi edukalt - veel samal aastal pankrotistus tema kauplus ja 1833.a ka järgmine kauplus, mille järel asus tulevane president tööle New Salemi postiametnikuna. 1834.a kujunes poliitilises elus Abraham Lincolnile murdepunktiks: Viigide Partei nimekirjas - sellesse parteisse kuulus ka tema isa Thomas - valiti ta 4. augustil 1834 Illinois' Üldassambleesse. Saadikutöö kõrvalt alustas Lincoln õpinguid õigusteaduses. Kui ta 1. augustil 1836 Üldassambleesse tagasi valiti, oli 27-aastasest noormehest saanud juba Viigide Partei juht Illinois' osariigis. Sama aasta septembris sai ta peale kahte aastat õigusteaduse õpinguid loa praktiseerida juristina. 1837.a osales
bolševikud kukutasid Ajutise Valitsuse.; NSVL-nõukogude sotsialistlike vabariikide liit,mis ühendab erinevaid nõukogude sotsialistlikke liiduvabariike. Välispoliitika- kommunismi kuulutamine, hispaania kodusõda, punaarmee ettevalmistamine sõjaks sõjakommunism ja NEP (vihik)- Paljud asjad tasuta, toiduainete andmis kohustus riigile NEPis vaba majandus, maksustaud Vladimir Lenin ja Jossif Stalin - revolutsionäär, NSV Liidu riigitegelane, kommunistliku partei asutaja ja juht. Oli 1897–1900 väljasaadetuna Siberis, 1900–05 ja 1907–17 pagulasena välismaal. Juhtis novembris 1917 bolševistlikku revolutsiooni, oli 1917–24 Venemaa (aastast 1922 NSV Liidu) Rahvakomissaride Nõukogu esimees (peaminister). Nõukogude repressiivsüsteemi alusepanijaid. Marksismist lähtudes lõi partei diktatuuril põhineva ühiskonnakorra teooria (leninismi). ja Jossif Stalin- (1878–1953), NSV Liidu riigitegelane, rahvuselt grusiin. Oli 1922–53 NSV Liidu
NIKOLAI KAROTAMM Eesti NSV parteijuht 1944–1950 Asus 1919. a õppima Rakvere õpetajate seminari, kuid katkestas 1920. a õpingud materiaalsete raskuste tõttu. 1921–1923 teenis aega Eesti Vabariigi sõjaväes ja töötas seejärel juhutöödel. 1925. a läks tööd otsima Hollandisse, kus astus järgmisel aastal Hollandi Kommunistliku Partei liikmeks (ÜK(b)P liige 1928). 926. a asus elama NSV Liitu. Õppis 1926–1928, 1929–1935 Leningradis Lääne Vähemusrahvuste Kommunistlikus Ülikoolis, mille lõpetas aspirandina. 1928. a saatis Komintern ta põrandaalusele tööle Eestisse. Kuna koostöö teiste põrandaalustega ei klappinud, naasis 1929. a NSV Liitu. Tegutses 1930. aastatel õppejõuna, toimetajana kirjastuses, tõlkijana ning Kominterni liinis. Arreteeriti 1938
· Sotsialistlik sõprusühendus- 60nendad. Tähistati NL-le kuulekaid riike: NSVL, Poola, Rumeenia, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Vietnam, Mongoolia, Kuuba. · Sotsialistliku orjentatsiooniga riigid- Aafrika ja Aasia arengumaad, mida NL otseselt toetas rahaliselt ja majanduslikult: Lõuna- Jeemen, Kongo, Somaalia, Benin, Etioopia, Mosambik, Angola, Afganistan. Poliitiline süsteem: · Sisepoliitiline elu allutati kommunistliku partei kontrollile. · Kommunistlikus parteis oli suur roll partei liidril. Moskva heakskiit oli hädavjalik. · Partei oluliseks toeks olid julgeolekuorganid. · Valitses range tsensuur ja ulatuslik propaganda. · Rahvas kaasati poliitilisse ellu valimiste kaudu, kuid hääletada sai ainult ühe partei poolt haks kiidetud kandidaadi poolt. Majandus: · Range plaanimajandus · Riigistamine · Põllumajanduse kollektiviseerimine · Pearõhk rasketööstusel.
marksistlikku kirjandust. Seal olid enamasti Leedust, Poolast ja Venemaalt pärit õpilased, kes oma koolidest olid poliitilise tegevuse tõttu välja visatud. Kingissepp oli 1906. aasta õpilasstreigi üks algatajatest. Gümnaasium suleti mitmeks nädalaks. 1906 astus ta Peterburi ülikooli füüsika-matemaatika teaduskonna loodusteaduse osakonda. Karjääriastmed: Viktor Kingissepp oli Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee liige ja Eesti töölisliikumise juht. 1906. aastal astus ta VSDTP ridadesse. Peagi liitus Viktor Eesti agitaatorite kollektiiviga, kes tegi poliitilist selgitustööd Peterburi eesti tööliste hulgas. Pärast Veebruarirevolutsiooni astus ta bolsevike parteisse. Partei ülesandel töötas ta 1917. aasta juulis-augustis Narvas, kus organiseeris kohalike nõukogude ja linnavolikogu ümbervalimisi. Valimiste tulemused näitasid, et bolsevike mõju rahvahulkades kasvas
valitsuse koosseisu presidendile ametisse nimetamiseks. 4.Miks on oluline parlamendi toetus? • Kui ei ole toetust, siis võivad parlamendis domineerivad opositsiooniparteid tõkestada valitsuse tegevust, nt valitsuse esitatud seaduseelnõusid maha hääletades ning avaldades umbusaldust mõnele ministrile või valitsusele tervikuna. 5.Valitsusmudelid • Üheparteiline enamusvalitsus on omane majoritaarse valimissüsteemiga riikidele, kus valimised võitnud partei saavutab absoluutse enamuse ning võib valitsuse moodustada üksinda. • Koalitsioonivalitsus 1. Enamusvalitsus on omane proportsionaalse valmissüsteemiga riikidele. Valitsus on kahe või rohkema partei võimuliit, millele kokku kuulub enamik parlamendi saadikukohti. 2. Vähemusvalitsuse moodustanud partei(de)l puudub enamus parlamendis. Sellise situatsiooni võib tekitada mõne valitsuserakonna lahkumine võimukoalitsioonist või
sigarettidele ja alkoholile normide kehtestamine TÄNAPÄEV: üritatakse vähendada tervisele kahjulike toodete tarbimist ning propageeritakse tervilikku eluviisi GEORGE ORWELL: pidev sõda – osapooled vahetuvad, kuid sõda ei lakka TÄNAPÄEV: kusagil sõditakse alati; kui ühes kohas konflikt vaibub, tärkab mõnnesteises kohas taas rahutus GEORGE ORWELL: Winston Smith tahtis, et inimesed saaksid teada, kuidas nendega manipuleeritakse ning kuidas Partei valetab ja fakte võltsib TÄNAPÄEV: Edward Snowden avalikustas NSA ja CIA ülisalajase jälgimisprogrammi GEORGE ORWELL: uuskeel TÄNAPÄEV: poliitiliselt korrektne keel GEORGE ORWELL: mõtteroim TÄNAPÄEV: ühiskonnas levinud arvamusele vastupidise arvamuse omamine ei ole üldjuhul aktsepteeritud GEORGE ORWELL: pereliikmete, sõprade ja tuttavate reetmine TÄNAPÄEV: riigireeturid – oma rahva ja riigi julgeoleku ohtu seadmine GEORGE ORWELL: Partei poolt
minister Juho Kusti Paasikivi. 2. Põllumajandustmaast tööstusriigiks Sõjahüvitised NSV Liidule. Soome ühines Euroopa Vabakaubandusühendusega(EFTA) ja sõlmis laialdase tollilepingu Euroopa Majandusühendusega. Pärast tööstuse uuendamist asuti 1950. aastatest alates rajama tootmist teenindavat võrgustikku (infrastruktruuri). Kasvas üldine heaolu ja vähenes sotsiaalne ning paikkondlik ebavõrdsus. 3.Sisepoliitika Soome Sotsiaaldemokraatlik Partei, Rahvuslik Koonderakond, Keskusta ja Rootsi Rahvapartei. Kommunistlik partei, mida toetati Moskvast. Kommunistliku erakonna lõhenemine 1980. aastal kaotas kommunistlik partei endise tähtsuse Soomes. 4.Paasikivi-kekkoneni joon Soome üritas kindlustada oma iseseisvust. 1946. aastal Soome presidendiks valitud J.K. Paaskivi juhtimisel töötati välja välispoliitiline joon, mida hiljem jätkas Urho Kaleva Kekkonen. 1948. aastal sõlmiti kahe maa vahel sõpruse
Jätkuvalt paigutati raha sõjatööstusesse Tugevnes tagurlik poliitika ja kultuuritausta poolest. NL hakkas aga Loobuti Stalini kuritegude kritiseerimisest. Karmistati riiklikku kontrolli ühiskonnas. Kõik eluvaldkonnad seda ühtlustama. Poliitiline elu allutati (majandus, poliitika, kultuur) ilmutasid mandumise märke ja suutmatust areneda. Valitses seisak ehk vaid ühele parteile- kommunistlikule Stagnatsioon. parteile. Partei liidril oli Suurenes mahajäämus läänemaailmast, Brežnevi valitsus- ja eluaja lõpuaastateks kujunes välja isikuvõim.Kommunistlik partei kontrollis kõikeholmav majanduslik, sotsiaalne, pliitiline ja vaimne kriis. kogu ühiskonna poliitilist- ja d) Dissidentlus ehk teisitimõtlemine tekkis nõukogude ühiskonnas 1960. aastatel, seoses tagurluse vaimuelu.Partei oluliseks toeks kõikides pealetungiga stagnatsiooniajal
1918. aasta novembris algas Vabadussõda Nõukogude Venemaa vastu. Rahuleping sõlmiti Venemaaga 1920. aasta 2. veebruaril. Esimesed üldvalimised Eesti Vabariigis toimusid 1919. aasta 5.-7. aprillini, kui rahvas valis Asutava Kogu. Asutava Kogu tähtsaimaks ülesandeks oli põhiseaduse väljatöötamine ja vastuvõtmine. * I Riigikogu valiti 1920. aasta novembris. Enim kohti parlamendis said Tööerakond, Põllumeeste Kogud, Eesti Sotsiaaldemokraatline Tööliste Partei. * II Riigikogu valiti 1923. aasta mais. Suuremad erakonnad olid Põllumeeste Kogud, Eesti Sotsiaaldemokraatline Tööliste Partei ja Tööerakond. * III Riigikogu valiti 1926. aasta mais. Suuremad erakonnad olid Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei, Põllumeeste Kogud ning Asunikkude, Riigirentnikkude ja Väikepõllupidajate Koondus. * IV Riigikogu valiti 1929. aasta mais. Suuremad erakonnad olid Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei, Põllumeeste Kogud ning
Selle järgi oli Eesti parlamentaarne demokraatlik vabariik. 1920. aasta põhiseaduse alusel oli Riigikogu riigi kõrgemate organite seas tähtsaim. Riigikogu oli ühekojaline, sajaliikmeline, keda hääleõiguslikud kodanikud valisid kolmeks aastaks üldisel, ühetaolisel, otsesel ja salajasel hääletamisel proportsionaalsuse alusel. I Riigikogu valiti 1920. aasta novembris. Enim kohti parlamendis said Tööerakond (22), Põllumeeste Kogud (21), Eesti Sotsiaaldemokraatline Tööliste Partei (18). II Riigikogu valiti 1923. aasta mais. Suuremad erakonnad olid Põllumeeste Kogud (23), Eesti Sotsiaaldemokraatline Tööliste Partei (15) ja Tööerakond (12). III Riigikogu valiti 1926. aasta mais. Suuremad erakonnad olid Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei (24), Põllumeeste Kogud (23) ning Asunikkude, Riigirentnikkude ja Väikepõllupidajate Koondus (14). IV Riigikogu valiti 1929. aasta mais. Suuremad erakonnad olid Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei
piirikonfliktiks. Need riigid, kes jäid Moskvale kuulekaks hakkas Moskva nimetama sotsialistlikuks sõprusühenduseks (NL, Vietnam, Poola, Rumeenia, SDV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Kuuba ja Mongoolia). Moskva laiendas oma mõju ka Aasias ja Aafrikas, kus tekkisid nn sotsialstliku orientatsiooniga riigid, keda NL toetas rahaliselt ja majanduslikult. NLi võimuga ühtlustati riikide poliitiline elu NLi eeskujul. Ühepartei süsteem kommunistliku partei kontroll. Mitmes riigis võis vormiliselt olla ka teisi parteisid, aga neil polnud mittemingisugust võimu. Partei juhti kutsuti pea- või esimeseks sekretäriks. Oluliseks toeks olid julgeolekuorganid, tsensuur ja ulatuslik propaganda. Enamikus riikides oli valdav osa majandusest riigistatud ja põllumajandus kollektiviseeritud, osades riikides oli siiski ka eraomand (vähesel määral). Majanduselu tugines plaanimajandusele. Pearõhk rasketööstuse arendamisele.
Olutvere TMK Kokk 1 Taavi Tali Hiina Referaat Juhendaja: Endla pesti Viljandi 2013 SISSEJUHATUS: Alates riigi asutamisest 1949 on seda juhtinud Hiina Kommunistlik Partei. See on maailma rahvarikkaim riik, mille rahvaarv ületab 1 250 000 000, kellest enamik on hiinlased. Pindalalt on Hiina Kaug-Idas suurim ja maailmas neljas. Hiina piirneb 14 riigiga. Need on Afganistan, Bhutan, India, Kasahstan, Kõrgõzstan, Laos, Mongoolia, Myanmar, Nepal, Pakistan, Põhja-Korea, Tadikistan, Venemaa ja Vietnam. HIINA: Hiina on maa ja muistne tsivilisatsioonipiirkond Kaug-Idas, mis alates 1949. aastast jaguneb
Rahvademokraatiamaad Moskva kontrolli all olevad riigid. (enne 50ndaid) Sotsialismimaad Moskva kontrolli all olevad riigid mõiste võeti kasutusele 50ndatel. Sotsialismileer NSVL ja tema kontrolli all olevad riigid. Sotsialistlik sõprusühendus Riigid, mis jäid 1960ndate vastasseisus Moskvale kuulekaks. Sotsialistliku orientatsiooniga riigid Riigid, mis ei kuulunud sõprusühendusse, kuid mida NSVL toetas rahaliselt ja majanduslikult. Esimene sekretär Kommunistliku partei esimees Julgeolekuorgan Nõukoguliku võimustruktuuri luure-ja repressiivorgan, nõukogude vägivallapoliitika elluviija. Plaanimajandus Tootmine toimus erinevates ametkondades mitmeid kordi kooskõlastatud ja valitseva partei poolt kinnitatud plaanide alusel, rõhk rasketööstuse arendamisele. Koostati kohustuslik (kvartali- , Aasta-, Viisaastaku-) plaan Käsumajandus - Majandus, mida juhitakse jäigalt ja bürokraatlikult riigiasutustest
Üheparteisüsteem - Äärmuslikud Sotsiaal demokraadid Parteid kommunistid Kommunistid Kommunism Paremäärlased Juutlus Üheparteisüsteem - Natsionaalsotsialistid fasistid tulid lõpuks võimule Lenin partei juht, Benito Mussolini Adolf Hitler Venemaa juht fasistliku partei juht, natside juht, diktaator Trotski Lenin soovis ,, Itaalia päästja" Heinrich Himmler Tähtsamad isikud oma järglaseks Hitleri lähim Jossif Stalin partei töökaaslane, SS-i peasekretär, Venemaa juht
Testan , et NSVLiit oli parteiline diktaktuur. Nukogude Liit (Nukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit ehk NSV Liit ehk NSVL)oli aastatel 19221991 eksisteerinud sotsialistlik riik, mida valitses kommunistliku partei bolevistlik diktatuur.Nukogude Liit moodustati prast seda, kui Nukogude Venemaa oli tagasi vallutanud osa endisi Venemaa alasid, kus elanikkonna phiosa moodustasid mittevenelased. Lhtudes nn leninlikust rahvuspoliitikast, moodustati formaalne liitriik. Faktiliselt ji Nukogude Liit unitaarriigiks.Nukogude Liit moodustati 30. detsembril 1922 liidulepinguga. Moskvas toimunud 1. leliidulisel Nukogude Kongressil otsustati nukogude vabariigid Vene SFNV, Ukraina NSV, Valgevene NSV ja Taga-
KARL SÄRE Karl Säre ( sündis 2. juulil 1903 Tartus , surmaaeg ja koht teadmata ) oli Eesti kommunistliku liikumise tegelane , Nõukogude sõjaväeluure kaastöötaja.1940- 1941 oli ta Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee I sekretär.Ta vangistati 1941. aastal Saksa okupatsioonvõimude poolt.Pärast 1943. aastat on tema edasine saatud teadmata. HARIDUS 1921. aastal õppis Karl Säre Leningradis, algul töölisfakulteedis, seejärel Leningradis asuvas Julian Marchlewski nimelises Lääne Vähemusrahvuste Kommunistlikus Ülikoolis, aastatel 1933-1934 Moskva Rahvusvahelises Lenini Koolis. Sai täiendava ettevalmistuse tegevuseks luurajana välismaal. LUURETEGEVUS
säilitamiseks Luuakse repressiivorganid Säilivad inimõigused Sõjatööstus! Vägivalla tase on madal Haarab kõiki eluvaldkondi, inimõigused · Diktatuurile iseloomulikud tunnused majanduses, poliitikas, kultuuris ja igapäevaelus. Valitsus kontrollib majandust (kehtastab hinnad, palgad) Ühe partei, ühe ideoloogia võim Parlament on ilma võimuta Kontroll omavalitsuste üle Tsensuur Ametiühingute tegvust kontrollib riik või on üldse keelatud Streigid keelatud Propaganda Üksikisiku allutamine riigihuvidele (nimede eestistamine, rahvus on tähtis) Naiste õiguste tähtsustamine · Mussolini tee võimule. Marss Rooma
Kandidaadid seatakse üles valimisnimekirjadena. Nimekiri võib olla avatud ja suletud. Avatud nimekirja puhul reastatakse kandidaadid pärast häälte kokku lugemist ümber. Suletud nimekirja puhul uut pingerida ei moodustata. 5)millist tähtsust omab valimistel kandidaadi koht nimekirjas? a)palju hääli saadakse, et kas pääseb volikokku või mitte. b)Parteide edetabel 6)Avatud ja suletud nimekiri a) avatud nimekiri-suurema toetuse kogunud kandidaat tõuseb partei nimekirjas ettepoole, omades seega suuremaid võimalusi esinduskogusse pääsemiseks b) suletud nimekiri - hääli saab anda kõigile vastavas nimekirjas esitatud kanditaatidele, kuid kogutud mandaadid jaotatakse nende vahel, kelle partei on paigutanud nimekirja etteotsa. 7)Mis on erakond? Kindla ülesehituse liikmeskonna ja ideoloogiaga organisatsioon, mille eesmrgiks on oma seisukohtade elluviimine ja võimule pääsemine. Poplistlik partei- kõigile meelepärane partei (nt keskerakond)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
