Viktor Kingissepp (0)

Viktor Kingissepp
24. (12.) 3. 1888 – 3. 5. 1922
Täisnimi: Viktor- Eduard Kingissepp.
Sünniaeg: 24. (12.) märts 1888. aastal
Sünnikoht: Viktor sündis Saaremaal Kuressaare linna lähedal Marienthalis. Seal oli elu raske. Tekkis palju konflikte ja arusaamatusi. Kui Viktor oli vaid paari kuune , kolisid nad isaga linna elama. Eluasemeks oli vilets hurtsik. Viletsast hütist koliti väiksesse majja Pargi tn. 5, mille isa ostis.
Vanemad: Isa Eduard ja ema Eliise . Eduard töötas koos vendadega vanaisa Aldo juures sepikojas. Ta oli väga osav töömees. Isa töötas veel Wildenbergi nahavabrikus masinistina. Ta käis pidevalt Riias elektrimasinate montaažiga tutvumas ja seadis ka Kuressaares ise ühe sellise masina üles. Oskas ka elektrimasinaid hästi parandada. Ema oli taluperenaine
Õed, vennad: Peres oli 4 last. Kaks last surid varakult. Üks nelja- ja teine ühe aastaselt. Viktoril oli ka õde Meta Alabajeva (Kingissepp).
Haridustee: Algõpetuse sai ta kodus ja kolmeklassilises erakoolis. 1898–1906 õppis ta Kuressaare Poeglastegümnaasiumis. Viktor oli edukas õpilane. Tema lemmikained olid matemaatika ja keeled.
Koolis kuulus ta põrandaalusesse revolutsioonilisse õpilaste ringi, kus loeti marksistlikku kirjandust. Seal olid enamasti Leedust , Poolast ja Venemaalt pärit õpilased, kes oma koolidest olid poliitilise tegevuse tõttu välja visatud. Kingissepp oli 1906. aasta õpilasstreigi üks algatajatest. Gümnaasium suleti mitmeks nädalaks.
1906 astus ta Peterburi ülikooli füüsika-matemaatika teaduskonna loodusteaduse osakonda .
Karjääriastmed: Viktor Kingissepp oli Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee liige ja Eesti töölisliikumise juht.
1906. aastal astus ta VSDTP ridadesse. Peagi liitus Viktor Eesti agitaatorite kollektiiviga, kes tegi poliitilist selgitustööd Peterburi eesti tööliste hulgas.
Pärast Veebruarirevolutsiooni astus ta bolševike parteisse. Partei ülesandel töötas ta 1917. aasta juulis-augustis Narvas, kus organiseeris kohalike nõukogude ja linnavolikogu ümbervalimisi. Valimiste tulemused näitasid, et bolševike mõju rahvahulkades kasvas. Väsimatult paljastas Viktor Kingissepp eesti kodanlust, kes rafineeritud natsionalistliku propaganda abil püüdis pimestada töörahva teadvust, lõhestada vene ja eesti tööliste proletaarset ühisrinnet.
Ühiskondlik tegevus: Viktor Kingissepp esines hiilgava publitsistina, väljapaistva literaatori-marksistina. Paljud tema artiklid ajalehes “Kiir” paljastasid eesti kodanlust. Reas artiklites: “Ilukirjandus kihutusabinõuna”, “Tööliste hingedega ratsutajad”, “Ühiskondlik tegevus ja noor Eesti” jt. Kaitses ta proletaarseid seisukohti kultuuri küsimustes. Ta tegi ka suurt organiseerimistööd korraldades partei aktivistide nõupidamisi. Pidas tihedat sidet VSDTP Keskkomitee Venemaa bürooga.
Perekond: Esimest korda abiellus ta Peterburis 1909. aastal. Abielust sündis kaks poega , kellest vanem oli Sergei Kingissepp. Abielu lahutati 1910 . aastal. Samal aastal abiellus ta Elsa Kingissepaga (1887-1952). Pärast abiellumist sõitis Elsa Peterburi. Seal hakkas ta kohe osa võtma illegaalsest parteitööst. 1912 aastal astus ta bolševike parteisse. Elda Kingissepp tõlkis “Pravda” artikleid “Kiire” jaoks ning eesti materjale “Pravda” jaoks.
Surm: Ööl vastu 3. maid 1922. läks kodanluse nuhkidel reeturi kaasabil korda arreteerida V. Kingissepp. Pärast metsikuid piinamisi mõisteti ta sõjaväljakohtu poolt mahalaskmisele. Matmispaik ei ole teada. Kodanlikud võimud olevat tema põrmu merre uputanud. Surma põhjuseks oli see, et kodanlus oli hirmunus kommunistliku partei mõju kasvust.