Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Iraak XX sajandi teisel poolel (0)

1 Hindamata
Punktid
Sissejuhatus
Iraak on riik Lähis-Idas, Ees-Aasias. Seal elab üle 33 miljoni elaniku. Peaaegu kõik iraaklased on moslemid . Iraak kuulub Araabia maade hulka. Tegemist on hetkel ühe maailma kõige kuumema kriisikoldega ning ta oli seda ka möödunud sajandil. Tänase päevani viibivad seal koalitsiooniväed Ameerika Ühendriikide juhtimisel, kes võitlevad terrorismi ja vastupanu- liikumiste vastu ning üritavad ohjeldada pingeid šiitide ja sunniitide vahel. Uurisin , miks ei ole Iraak ikka rahu leidnud.
Rahvastik
Peaaegu 75% Iraagi rahvastikust koosneb araablastest. Teine suurem rahvus on kurdid , kes moodustavad ligikaudu 15% elanikkonnast. Kurdid elavad peamiselt Põhja- Iraagis , Kagu-Türgis ja Loode-Iraanis. Iraagi valitsus on aastakümneid üritanud maha suruda kurdide iseseisvustaotlusi. Nad on võidelnud Bagdadiga iseseisvuse eest alates 1961. aastast. 1970. aastal tehti valitsusega kokkulepe, mille tulemusena loodi neli aastat hiljem Põhja-Iraagis Kurdide Autonoomne Piirkond (KAR).
Kurdid on olnud korduvalt Iraagi Keskvalitsuse sõjaliste rünnakute ohvrid. 1980.-1988. aasta Iraani sõja ajal võitlesid kurdid valitsuse vastu. 1988. Aastal kestis 7 kuud rünnak kurdide partei tugipunktide vastu. Valitsus kasutas hulgaliselt keemiarelvi . Näiteks hukkus märtsis keemiarünnakus Halabja linna vastu tunni ajaga umbes 5000 kurdi.
Poliitiline olukord pärast II maailmasõda
Iraak iseseisvus 3. Oktoobril 1932. Kuni 1958. Aastani valitses seal konstitutsiooniline monarhia. Seejärel sooritati riigipööre , mille tulemusena kuningas tapeti ja Iraak kuulutati vabariigiks. Järgneva kümne aasta jooksul toimus hulgaliselt riigipöördeid. 1968 tuli võimule sotsialistlik Ba´athi partei (Araabia Taassünni Sotsialistlik Partei) ning seadsid sisse range režiimi. Partei peamine ideoloogia oli alla surutud araabia vaimsuse elluäratamine. 1979. Aastal tõusis riigi presidendiks Saddam Hussein , kes juhtis seda riiki diktaatorlikult pea veerand sajandit. Saddam Hussein ja enamik kõrgema juhtkonna liikmeid olid sunniidid. Nimi Saddam, mille Hussein endale ise võttis, tähendab tõlkes „purustaja“. Vastasleer on teda kutsunud ka Bagdadi lihunikuks, kuna ta olevat väidetavalt osalenud oma vastaste hukkamises.
Kohe pärast Saddam Husseini võimuletulekut algasid relvakokkupõrked Iraani-Iraagi piiril . Sõda kestis kaheksa aastat. Enamus lääneriike toetas Iraaki (sealhulgas USA ja Nõukogude Liit). Sõda lõppes lõpuks tulemusteta. Riikide piirid ei muutunud ja mõlemad riigid kuulutasid ennast võitjaks. Sellega polnud Iraagi sõjakas poliitika veel lõppenud. 1990. Aastate algul vallutasid riigi väed Kuveidi ja kuulutasid selle Iraagi provintsiks. Saddam Hussein õigustas okupatsiooni väitega , et Kuveit olevat ajalooliselt Iraagile kuulunud. Tegelikult ihaldas Hussein aga hõivata selle maa rikkalikud naftaleiukohad ning saavutada ülemvõim Pärsia lahe piirkonnas.
Iraagi käitumine kutsus esile proteste kogu maailmas. ÜRO kehtestas sõjaka riigi vastu majanduslikke surveabinõusid. Kaubavahetus Iraagiga peatati. Pärsia lahe piirkonda saabusid USA ja mitme Euroopa ning Araabia riigi väed tagamaks julgeolekut naabermaades. 1991 korraldati ÜRO otsusel operatsioon „Kõrbetorm“. Selle käigus purustati Iraagi väeüksused ning vabastati Kuveit. Iraagi probleem ei leidnud siiski lahendust . ÜRO surveabinõud säilisid ning riigi majandus halvenes järsult. Kõigele vaatamata jäi Saddam Hussein võimule veel kümneks aastaks.
2003. aastal kukutas USA koos liitlasvägedega Husseini valitsuse. Saddam Hussein vangistati. 2006. Aastal mõisteti ta inimsusvastaste kuritegude eest süüdi ja hukati. Iraagis hakati üles ehitama demokraatliku riigikorda . 2005 kiideti heaks uus Iraagi põhiseadus . 2006. aasta kevadest valitseb Iraagis esimene alaline vabade valimiste tulemusel võimu saanud valitsus pärast Saddam Husseini režiimi kukutamist. Iraak on hetkel parlamentaarne vabariik, kus seadsuandlik võim kuulub 275-liikmelisele Rahvuskogule. Täidesaatev võim kuulub Valitsusele. Riigi president on preagu Fu‘ād Ma‘şūm ning peaminister Ḩaidar al-‘Ibādī.
Kokkuvõte
Kokkuvõtteks võib öelda, et Iraak on olnud üks sõjakamaid riike pärast II maailmasõda. Oma sõjaka poliitikaga pole nad territooriumi juurde saanud ega konflikte suutnud täielikult lahendada. Tänase päevani tagab Iraagis julgeolekut USA koos liitlasvägedega. Tegemist on siiani ühe kõige kuumema kriisikoldega maailmas, kus käib võitlus terrorismi vastu ning kus lahendatakse konflikte erinevate religioonide vahel.
Kasutatud allikad
https://et.wikipedia.org/wiki/Iraak#Ajaloo_l.C3.BChi.C3.BClevaade (06.03. 2016 )
Einar Värä & Tõnu Tannberg, Lähiajalugu : 9. klassi õpiku II osa. Tallinn, 2004.
https://sites.google.com/site/sueueria/poliitiline-suesteem/baath-i-parte i
https://et.wikipedia.org/wiki/Iraani-Iraagi_s%C3%B5da
https://et.wikipedia.org/wiki/%C5%9Eadd%C4%81m_%E1%B8%A8usayn
3
Iraak XX sajandi teisel poolel #1 Iraak XX sajandi teisel poolel #2 Iraak XX sajandi teisel poolel #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-03-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor jaanhhhh Õppematerjali autor
Referaat keskendub Iraagi poliitilisele olukorrale 20. sajandi teisel poolel

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Iraagi sõda
10
docx

Iraagi sõda

Iraagilt nõuti tuuma-, keemia- ja bioloogilise relva arendamisprogrammide peatamist ÜRO Julgeolekunõukogu poolt. Keelati ka relvastuse ja selleks vajalike materjalide tootmine ja edasimüümine Iraani. Aastatel 1991–1993 võttis Julgeolekunõukogu vastu 13 otsust, mis kohustasid Iraaki tegema koostööd rahvusvahelise avalikkusega. ÜRO avastas ka dokumendid Iraagi massihävitusrelvade arendamise kohta – Iraak oli lähedal oma tuumarelva loomisele. 1992. aastal loodi Iraagi lõuna- ja põhjaosasse õhuruumi keelutsoonid sealsete sõjalennukite jaoks, et vältida šiiitide ja kurdide alade pommitamist. Keelutsoonide üle teostasid valvet USA ja Suurbritannia õhujõud. 1993. aastal viis Iraak oma maa-õhkraketid riigi lõunaossa. Seepeale alustasid USA ja Suurbritannia rünnakut rakettide kandjate vastu. Laevadelt lasti tiibrakette, mis hävitasid

Ajalugu
Sõda terrorismiga
23
docx

Sõda terrorismiga

Fakt on see, et meile on see uue sajandi üks tõsiseimaid probleeme. Kes ei oleks kuulnud terrorirünnakutest Ameerikas või Inglismaal? Maailmakord on löödud kõikuma nö nähtamatu vaenlase poolt, mida pole võimalik hävitada. See vaenlane nõuab väga radikaalseid muudatusi maailmas ja vahendeid selleks ta ei vali. Kui me räägime 21.sajandi väljakutseteks, siis on just terrorism number üks väljakutse. Kunagi varem pole terrorism omandanud nii suuri mõõtmeid nagu selle sajandi algusaastatel. Kunagi varem pole terrorismil olnud nii laia haaret üle kogu maailma. Kas me kuulsime 50 aastat tagasi igapäevastest terrorirünnakutest ja suitsiidirünnakutest, kus hukkub iga päev kümneid süütuid inimesi? See uurimustöö proovib seletada terrorismi ja selle olemust. Milline on 21.sajandi väljakutse oma olemuselt ja kas meil üldse on võimalust sellele vastu seista? Terrorismi olemus

Rahvusvahelised suhted
Kriisikolded tänapäeva maailmas - referaat
16
doc

Kriisikolded tänapäeva maailmas - referaat

Sri Lanka 1983 Sri Lanka 80,000 (+/-) kodusüda 1997 Kivu konflikt Kongo 4,000,000 (+/-) Demokraatlik Vabariik 2001 Afganistani sõda Afganistan 35,000 2003 Darfuri sõda Sudaan 500,000 (+/-) 103,359+ - 2003 Iraagi sõda Iraak 1,136,920+ Sõda Põhja- 2004 Pakistan 11,345 (+/-) Pakistanis Somaalia 1988 Somaalia 300,000 ­ 400,000 kodusõda 2000 Teine Intifada Iisrael ja 7,315 (+/-) Palestiina Mehhiko 2006 Mehhiko 8,400

Ajalugu
USA 1991-2011-ajalooreferaat
22
docx

USA(1991-2011) ajalooreferaat

Selle tagajärjel võõrandus Bush oma parteikaaslastest ja sillutas teed oma järsule populaarsuse langusele. See eelarve kokkuleppe tagajärjel ei taastunudki populaarsus vabariiklaste seas. Umbes samal ajal sattus USA umbes 6-kuulisse kergesse majanduslangusesse. Paljud valitsuse hoolekande programmid suurenesid. 1991. a. sööstis töötus üles ja seejuures olid paljud töötud vabariiklaste pooldajad, kes arvasid, et nende tööd on kindlad. Ametiaja teisel aastal soovitasid majandusnõunikud Bushil majandusega tegelemise lõpetada, kuna nende arvates on Bush teinud küllaldaselt tööd kindlustamaks oma tagasivalimist. 1992. Aastaks oli inflatsioon üks madalamaid aga keskaastaks oli töötus jõudnud 7.8%-ni - kõrgeim 1984 aastast. Septembris 1992 näitas heaoluuuring, et 14.2% ameeriklastest elab vaesuses. Pressikonverentsil 1990 a. ütles Bush reporteritele, et ta jaoks oli välispoliitika palju nauditavam, kui sisepoliitika.

Ajalugu
Ajalooarvestus
22
docx

Ajalooarvestus

Üritades saavutada rahva toetust Austria iseseisvuse säilitamiseks proovis sealne autoritaarselt valitsev kantsler läbi viia referendumit iseseisvuse küsimuses. Vaatamata ära referendumi tulemust, teostasid Austria natsid riigipöörde ja kutsusid appi Saksa armee (11. märts 1938). Seejärel teostasid uuel rahvahääletusel toetas rahva enamus ühinemist Saksamaaga. Lääneriigid (Inglismaa ja Prantsusmaa) kriisi ei sekkunud. Saksamaa ja Itaalia lähenemine 1930. aastate teisel poolel aitas omakorda kaasa sellele, et Itaalia oli loobunud oma seisust poliitikast Austria iseseisvuse toetamisel. Austria inimressurss ja majandus võimaldas Saksamaal efektiivsemalt valmistuda Teiseks maailmasõjaks. c) Teiste riikide (näiteks Jaapan) tegevus; Hispaania kodusõda: Tüli vasakpoolse reforme soovinud valitsuse ning konservatiivide vahel. Valitsuse toetajaid nim vabariiklased, vastupoolt frankistid. Mõlemal poolel liitusid vabariiklased

Ajalugu



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun