KOMMUNISTLIK
HIINA
IX klass
1949
■ Kuulutati välja kommunistlik rahvavabariik
■ Partei esimees- Mao Zedong
■ Viisaastakuplaanid
■ Maoism
(1)
Maoism
■ Kommunistliku õpetuse suund
■ Terror
■ Allumine kommunistliku partei diktatuurile
■ Madal elatustase
(2)
1958, 1966-1976
10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 8 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2020-09-27
Kuupäev, millal dokument üles laeti
4 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
MaAnNnNiI
Õppematerjali autor
Kommunistliku süsteemi kujunemine ja areng 1. Sotsialismimaad a) Kujunemine: · II maailmasõja lõppedes kehtestas NSVL Punaarmee kontrolli all olevas 7 Ida-Euroopa riigis oma ülemvõimu Poolas, Jugoslaavias, Rumeenias, Tsehhoslovakkias, Ungaris, Bulgaarias ja Albaanias · sõjaväe ja julgeolekujõudude abiga aidati võimule kommunistid · hiljem laienes NSVL mõju Ida-Saksamaale (SDV), Hiina RV-le, Mongooliale, P.-Vietnamile ja P.- Koreale · tulid võimule F. Castro juhitud kommunistid Kuubal b) Sotsialismileer: · ise nimetasid nad ennast rahvademokraatiaks, hiljem sotsialismimaadeks (1950ndaist) · koos NSV Liiduga oli sotsialismileeris 9 Euroopa riiki, 4 Aasia riiki ja Kuuba · sotsialistlik sõprusühendus NSV Liidule kuulekad sotsialismimaad
Trotski - NEP, oktoobripööre, Staliniga tüli Karl Marx - kommunistliku õpetuse isa Sõjakommunism 1917-1921 ● Majandus riigi alluvuses ● Tööstuettevõtete riigistamine ● Toidu konfiskeerimine, esmatarvete jagamine ● Teenuste tasu/palga kaotamine ● edukas, sest punased jäid võimule Komintern 1919 Moskva Eesmärk ● Haarata võim (vajadusel vägivaldselt) ● Proletariaadi (töölisrahva) diktartuur ● Ülemaailmne kommunistlik diktatuur Meetodid ● Rahastasid teistes riikides riigipöördeid ● Organiseeriti relvastatud masse NEP uus majanduspoliitika, Trotski, 1921 ● Kaotati toitude riigile andmine ● Ettevõtlus lubatud ● Segamajandus, motivatsioon kauplemiseks Plaanimajandus (Stalin) ● Kollektiviseerimine - ühismajandid, kaotati talumajapidamised ● Riik kordineeris majandust - 5a plaan, madalad hinnad, defitsiit
võidurelvastumine). Eesmärgid: 1) soov saavutada poliitilist ülekaalu Euroopas 2) soov laiendada mõjuvõimu Kolmandas Maailmas o Lääneriikide eesmärgid: K-E vabastamine kommunismi alt, SM taasühendamine, relvastuse vähendamine o NSVLi eesmärgid: võimu kehtestamine Euroopas, kommunismi levitamine, alade kindlustamine, tahtis olla parem USAst 1 Hiina kodusõda – Demokraatide ja kommunistide vastasseis Hiinas 1946-1949. Kommunistid vallutasid suurema osa Hiinast (Hiina Rahvavabariik), demokraadid põgenesid Taiwani saarele (Hiina Vabariik) 2. Külma sõja vastasseisud Oluliseks jooneks kujunes võidurelvastumine: kumbki pool üritas välja töötada uusi ja võimsamaid relvi, millega loodeti ära hoida vastase võimalikku rünnakut.
et igavene rahu on võimalik. 1932 tulid kokku. Osales 63 riiki, Sveitsis toimus ja algasid lõputud vaidlused. Peamine vaidlusobjekt oli: tuleks defineerida agressori mõiste; kas viia läbi täielik või osaline desarmeerimine ja kui osaline, siis kui suur; oleks vaja luua Rahvasteliidule armee, kuidas seda luua (tuleks luua kõige tugevama armee baasil). Takerdus vaidlustesse. 1934 peeti viimane istung, tulemusi polnud. Samal ajal tekkis sõjakolle Mandzuurias. Jaapan hõivas selle, kuna Hiina polnud mingi vastane Mandzukuo (Jaapanist sõltuv Mandzuuria riik). Valitsejaks pandi kunagine Hiina keiser. 1937 tungis kallale juba kogu Hiinale. Lõppes alles 1945.aastal. Teine sõjakolle kujunes välja Aafrikas: 1935-36 vallutas Itaalia Etioopia. See oli iseseisev riik (Etioopia Kuningriik). Sai siis Etioopiast Itaalia koloonia. Rahvasteliidu nimetas Itaalia agressoriks ja kehtestas majandussanktsioonid. Kahjuks oli Itaalia majandus suunatud juba Saksamaale ja sellest ei olnud mingit tulu
Reichwehr nimetati ümber Wehrmachtiks. Juutide tagakiusamine ● Hitleri võimuletulekuga võeti vastu juutide õigusi kitsendavad seadused. Eesmärgiks sundida juute Saksamaalt lahkuda. ● Otsene tagakiusamine hakkas pärast 1938.aastal toimunud KristallöödAa. Kultuur seati ideoloogia teenistusse. 1936.aastal korraldati Berliini olümpiamängud, mida peeti üheks paremini korralsatud võistlusteks. Valmis hulgaliselt propagandafilme. Tuntuim “Tahte trumf.” KOMMUNISTLIK DIKTATUUR VENEMAAL (1922.aastast alates oli riigi nimi Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit (NSVL)) 31.10.2017 NEP 1922 lõppes kodusõda. Et välja tulla raskest majandusolukorrast mindi üle uuele majanduspoliitikale- NEP ● Toiduainete andmise kohustus asendati toitlusmaksuga. ● Viidi läbi rahareform. ● Lubati tegutseda väikestel eraettevõtetel. Võimuvõitlus ● 1924. suri Lenin
1930ndate teine pool - teravnes Klaipeda küsimus Saksa-Leedu suhetes. Hitler nõudis endale Klaipedat ja võttis selle väe-võimuga 1938. 2.16.3 SOOME Soome pralament, Eduskund, kuulutas Soome iseseisvaks 06.12.1917, kui Soome lõi lahku Nõukogude Venemaast, kohe peale oktoobri revolutsiooni. Seni ajani oli Soome NV koosseisus olnud autonoomse riigina. Venemaa koosseisu kuulus Soome 1809. aastast - Tilsiti rahu. 31.12.1917 - Nõukogude Venemaa tunnustas Soome iseseisvust. 1918 - sisult kommunistlik Soome Sotsiaal-demokraatlik partei üritas võimu haarata. Jaanuar 1918 - Helsingis moodustati rahvavolinike nõukogu. See oli sisuliselt Nõukogude valitsus. Soomes algas kodusõda punaste ja valgete vahel. Seaduslik valitsus põgenes Vasasse. Töölised toetasid riigipööret. Lõuna-Soome läks punaste valdusesse. Vabariigi valitsuse võim jäi kehtima Põhja-Soomes.
Hispaania kodusõda oli äärmiselt verine konflikt- umbes miljon hukkunut. Itaalia: Saksamaa liitlane Itaalia, kus juba 1922 aastast oli valitsisjuhiks Benito Mussilini, otsustas vallutada Põhja- Aafrikas asuva Abessiinia (Etioopia). 1935-1936 toimunud sõjas see õnnestuski, ent suurte rasksdega. Jaapan: Saksamaa liitlane asus 1930. aastatel vallutama Hiinat. Esmalt hõivati Põhja-Hiina piirkond Mandzuuria, kus kuulutati välja nukuriik ning valitsejaks sai viimane Hiina keiser. 1937. aastal alusati sissetungi ülejäänud Hiinasse. Julmad võtted näiteks Nankingi veresaun, kus hukkus kuni 300 000 hiinlast. d) MRP salaprotokoll. Mittekallaletungileping Saksamaa ja NSV Liidu vahel ehk Molotovi-Ribbentropi pakt oli mittekallaletungileping Saksa Riigi ja NSV Liidu vahel, millele kirjutasid Moskvas 23. augustil 1939 alla NSV Liidu välisasjade rahvakomissar Vjatseslav Molotov ja Saksa Riigi välisminister Joachim von Ribbentrop.
Üks maailma suurimaid maid. 20.saj alguses suuruse absoluutses tipus. 19.saj oli möödunud Vm jätkuva ekspansiooni tähe all, 19.saj lääne poole väga edasi enam ei saadud, al Napoleoni sõdadest eriti. Põhja poole polnud kuhugi laieneda, Põhja-Jäämeri oli ees. Idas Vaikse ookeani kallastel sama lugu. 19. saj II p jäi Vm ekspansioonisuunaks vaid lõuna poole laienemine, seda üritati teha 3 suunas- Pärsia, Iraani suunas, siis India suunas ja Hiina suunas. Pärsia suunas laienemistaotlus tõi kaasa 1830-50ndatel kestnud ägedad võitlused Põhja-Kaukaasia väikerahvastega. India suunas liikudes jõuti välja Kaspia mere idarannikule, Kasahstani aladele, laialdased ja inimtühjad, vaesed piirkonnad, sõdida otseselt kellegagi ei olnud. 1850Ndateks liidendati need alad lõplikult. 1860Ndatel tuli teha tegemist sealtki lõuna poole jäävate piirkondadega- Merv, Samarkand, Taškent jne
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid