Demokraatia ja diktatuur 1920-1930.aastatel essee (0)

Demokraatia ja diktatuur 1920. - 1930. aastail
Miks osad riigid säilitasid demokraatia, miks aga osad läksid üle diktatuurile? Arutluses vastan sellele küsimusele ja kirjutan diktatuuri ja demokraatia sarnasused ja erinevused.
Demokraatia on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine.
Diktatuur on autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel.

Diktatuuri tekkimise põhjuseid oli palju. Näiteks muutused ühiskonnas. Pärast I Maailmasõda said arstid, juristid ja väikettevõted palju kannatada. Nad kaotasid oma poliitilised võimu. Diktaatorid kasutasid seda ära ning lubasid neile võimu taastamist. Samuti anti valimisõigus naistele. Samuti oli harjutud sõjaaegse karmikäelisusega, mis andis poolehoidu diktatuurile. Majandus langes väga palju sõja kaotanud riikides. Diktaatorid lubasid karmikäelist valitsemist ning kui nad võimule pääsevad, läheb elu paremaks.

Paljud demokraatlikud Euroopa riigid ei suutnud vastu seista demokraatia vastastele liikumistele , sest rahvas lootis, et pärast I Maailmasõda, majandus tõuseb kiiresti, kuid seda ei juhtunud. Rahvas pettus demokraatias ning lubasid, et kui nad pääsevad võimule, löövad korra majja. Nad tahtsid diktatuuri kehtestada, mis hävitaks rahva vaenlased ning kindlustaks majandusliku õitsengu.

Kindlasti oli sarnaseks jooneks võimas juht. Nõukogude liidus oli Jossif Stalin ning Saksamaal Adolf Hitler. Juhi toetus oli lubatud ainult ühele parteile. NSV Liidus oli selleks kommunistlik partei, Saksamaal aga natsionaalsotsialistlik partei. Nii Saksamaa kui NSV Liit, hirmutasid oma rahvast übritseva vaelase eest, mida tegelikult alati ei olnud. See kõik selleks, et rahvas täidaks diktaatorite soovid.

Demokraatia ja diktatuur on nagu öö ja päev. Täielikud vastandid. Mõned näited. Demokraatias on rahval sõnaõigust, neil on õigus valida, toimis mitme partei süsteem. Samal ajal aga diktatuuris polnud rahval üldse sõnaõigust. Rahva eest otsusas diktaator või diktaator koos väikse grupiga. Võimul oli ainult üks partei. Suurim erinevus on võimude lahusus. Demokraatias kehtil võimude lahususe põhimõte, diktatuuris aga mitte. Demokraatia plussideks oleks võrdsed õigused ja vabadused , rahvas on iseseisev, arenguvõimalus, mitu ideoloogiat . Miinusteks aga see, et demokraatia on äraostetav. Parteid lubavad rahvale paljut ning nii saavadki oma poolehoiu. Lisaks miinusteks on veel see, et valida said ka need isikud, kes ei huvitunud poliitikast.
Kokkuvõteks ütleksin, et ise oleks tollel perioodil pooldanud diktatuuri. Kuna rahvas ei teadnud mida teha. Rahvas ei uskunud enam demokraatiasse ning nad ootasid muutusi. Majanuslik olukord oli kehv ning neile oli tõesti vaja karmikäelist juhti. Nagu nendeks olid Mussolini , Hitler ning Stalin.