Majanduslik eeldus oli kindlasti ka raudteevõrgu olemasolu. Selle abil sai vedad nii toorainet kui toodangut, aga tihendas ka suhteid inimeste ja erinevate piirkondade vahel. Veel oli eeldus ühisettevõtlus, näiteks ühispiimatalitus, kuhu taludest piima viidi või masinatarvitajate ühisus, kus talud olid mitme peale suurema masina ostnud. Poliitiline eeldus oli kindlasti parteide teke ja eestlastest poliitikud. Parteid tekkisid 1905, pärast revolutsiooni. Esimene partei oli Eesti Rahvameelne Eduerakond (ERE), selle juhiks oli Tõnisson. Eeldus oli kindlasti ka see, et valla omavalitsused olid täielikult eestlaste käes ja linna omavalitsus oli osaliselt eestlaste käes. Pärnu oli enne I maailmasõda sakslaste käes, linnapea oli Brackmann. Poliitiline eeldus oli ka I maailmasõda. Kindlasti oli üks osa see, et Venemaa oli sõjast kurnatud, aga kurnatud oli ka Saksamaa. Nii ei saanud kumbki siinseid sündmusi takistada. Sündmused 1917
8. 191820 kodusõda ja interventsioon 9. Sõjakommunismi pankrot 10. NEP 11. Nõukogude Venemaa välispoliitika 12. NLi moodustamine 13. Lenini surm, Stalini võimuletulek 14. NEPi lõpetamine 15. Industrialiseerimine, viisaastakud, kollektiviseerimine, näljahäda Diktatuur totalitaarne ühiskond, igasugune omaalgatuslik koondumine on keelatud. Olemasolevad organisatsioonid peavad aitama suurendada kontrolli ühiskonna üle. Võimude lahusust pole, on üks ideoloogia ja üks partei. 1. Autoritaarne diktatuur e. autokraatia üksikisiku valitsemine, kellel puuduvad nii seaduslikud kui konstitutsioonilised piirangud. Autokraatia saab kesta piiratud aeg, sest põhineb suurte teenetega riigimehe mõjuvõimul, autokraatia ei haara ühiskonda tervikuna. 2.Totalitaarne diktatuur haarab kõiki ühiskonna elusfääre, Hitleri Saksamaa, Venemaa Stalinil. Eitatakse individuaalset vabadust ja kodanikuõigusi. Ideoloogiast saab poliitiline religioon Fasism Termin tuleb itaalia k
9.klass 12.1.2006 Richard M. Nixon (1913-1994) Richard sündis 9.jaanuar 1913 Yorba Linda, California. Nixonit võinuks pidada küllalt vähetõenäoliseks presidendikandidaadiks, ehkki tema teadmised Vabariikliku Partei masinavärgist peeti üldiselt teiste omadest paremaks. Tema nimetamine 1968. aasta presidendikandidaadiks näis olevat lihtsalt järjekordne hiilgav saavutus senises silmapaistvas karjääris. Tema edasipüüdlik vaim, ambitsioonikus ja intelligentsus olid taganud talle Whittieri kolledzi ja Duke'i ülikooli õigusteaduskonna hariduse. Teise maailmasõja ajal teenis ta mereväes, sõja lõppedes alustas oma poliitilist karjääri ja pärast lühikest perioodi Esindajatekojas valiti 1950.
4.Diktatuurile iseloomulikud jooned: Ühepartei süsteem. juhikultus. võistlevad parteid ja poliitilised ühendused olid kas tõrjutud või hoopis keelustatud. piiratud kodanikuvabadused ja inimõigused . inimesed olid täielikult allutatud riigivõimule. riik oli heaolu ja helge tuleviku tagaja. levis juhikultus ja tuli imetleda juhti. juhil oli alati õigus. juht toetus valitsevale või ainsale lubatud parteile. valitseva partei liikmed said kindlaid eelõigusi ja teatud ametitesse said vaid valitseva partei liikmed. rahva allutamiseks oma tahtele tuli neid pideva hirmu all hoida (nt. Õeldi, et naaberriik on sõjaliselt väga ohtlik), ja kui reaalset ohtu ei olnud, siis mõeldi see lihtsalt välja. Loodi sala- ja julgeolekuteenistused (nt. Gestapo, GPU, hiljem NKVD) needki olid rahva hirmutamiseks. Diktatuurile on iseloomulik veel propaganda. Kommunistlik Venemaa ja Nõukogude Liit 1
ees Peterburi tööliste demonstartsiooni. Surma sai üle 1000 inimese. 3. Eestis toimusid selle sündmuse tagajärjena solidaarsus streigid. Tuldi välja peamiselt majanduslike nõudmistega, inimesed avaldasid oma arvamust ja soove. Lõpuks tuldi välja ka oma poliitiliste eelistustega. 4. Tsaari manifest - 17. okt. 1905 *Tsaar lubas oma alamatele kodanikuvabadusi. *Venemaal lubati valida parlament (Riigiduuma) rahvaesindus *Vastu võtta põhiseadus 5. Eesti esimene seaduslik partei oli Eesti Rahvameelne Eduerakond ja selle asutaja oli Jaan Tõnisson, 1905 aasta novembris 6. Mõõdukad parempoolsed taotlesid seda, et Venemaal tuleks kehtestada konstitutsiooniline monarhia ja valida demokraatlik rahvaesindus. 7. Pahempoolsed radikaalid taotlesid revolutsiooni. Nad ei oleks isegi välistanud relvastatud võitluse, erinevalt rahumeelsetest mõõdukatest. 8. 1914 - 1918 9. Keisririigid: Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi, Bulgaaria VS. Antant: Prantsusmaa,
1933 astus Saksamaa välja ka Rahvasteliidust. 1936 sisenesid Saksa väed Reini piirkonda Versailles'i rahuleping keelas seda. Hitler kartis, et sellele kohe reageeritakse ning käskis vägedel kohe lahkuda kui märgatakse Prantsusmaa vägede liikumist. Kuid Prantsusmaa ei võtnud midagi ette ning Saksamaa alustas Versailles'i süsteemi lammutamist. Demokraatia tunnused+ ühe riigi näide- *Kehtib võimude lahususe põhimõte, rahva iseseisvus. mitme partei süsteem, riigivõim kuulub rahvale, mitu ideoloogiat, vaba ajakirjandus, juhikultus puudub, võim on rahvale lähedal, valitsemine toimub rahva poolt valitud saadikute kaudu, eksisteerib trüki- ja sõnavabadus. Prantsusmaa- Hispaaniat toetati kodusõjas- võitlus fasismiga, vaba ajakirjandus, Rahvarinne- sinna kuulusid kommunistid, sotsialistid, radikaalsotsialistid ja vabariiklikud sotsialistid, puudus isikukultus, 1936 parlamendivalimised,
Ebert. 28.juunil 1919 – Versailles' rahu sõlmimine võitjariikide ja Saksamaa vahel. Saksamaa kahe maailmasõja vahel: 1919 – 1929 Weimaris võetakse vastu konstitutsioon – Saksamaast saab Weimari Vabariik (1919 – 1934). Seadusandlik organ – Riigipäev – Reichstag. I president – Fr. Ebert – (1919 – 1925). 1925 – 1934 presidendiks Paul von Hindenburg. Pärast sõda tugev vasakpoolne liikumine. Moodustub ka Saksamaa Kommunistlik Partei. Eesmärk haarata võim Berliinis. See ei õnnestu. Õnnestus aga 1919 aprillis Münchenis – tekkis Baieri Nõukogude Vabariik. Varsti see likvideeriti. 1919 – asutatakse NSDAP – Saksamaa Natsionaalsotsialistlik Tööliste Partei. 1921 – partei juhiks saab Adolf Hitler. Füürer (Führer) – suur juht. 1923 – superinflatsioon Saksamaal. 1923 – hakab ilmuma partei ajaleht „Völkisher Beobachter“ (Rahva Pilk), mille toimetajaks Alfred
bolševistlik revolutsionäär ja marksismi teoreetik. Pseudonüümi "Trotski" võttis ta endale 1902. aastal, ajal kui ta kasutas reisimiseks leitud või varastatud passi Trotski nimele. Sissejuhatus • Nõukogude Venemaa ja Nõukogude Liidu algusaegadel oli Trotski mõjukas poliitik. Ta oli välisasjade rahvakomissar, sõjaasjade rahvakomissar, Punaarmee rajaja. Pärast Lenini surma (1924) alanud võimuvõitluses tõrjus Stalin Trotski partei juhtkonnast välja. Trotski pagendati Nõukogude Liidust ning hiljem tapeti Nõukogude julgeolekuorganite agendi poolt Mehhikos, kus ta organiseeris poliitilist võitlust Stalini vastu, kuid kommunistliku riigikorralduse poolt, soovides ise juhtida NSV Liitu ja kommunistlikku liikumist. Maailma vaade • Trotski oli ilmselgelt marksist, tema nõudis puhtakujulist marksistlikku sotsialismi, st kasarmusotsialismi. Trotski nõudis, et toimitaks
Saksa Landeswehri vastu , kuid kui ta oli opositsioonis, otsustas valitsus alustada Landeswehri sõda , mis lõppes Eesti-Läti võitu. Pärast sõja lõppu 2. veebruaril 1920 võttis enamiku vasakpoolse põhiseaduskogu vastu radikaalse maareformi seaduse ja esimese põhiseaduse , mis tõi kaasa väga proportsionaalse parlamendi, lühikesed valitsuskabinetid ning eraldi ja stabiilse riigipea. Demokraatlik vabariik 1919. aasta septembris moodustas Päts uue poliitilise partei, agraar-konservatiivse põllumajandustootjate assamblee , mis põhines riigi rahvaliidul. 1920. aasta valimistel võitis partei 100-liikmelisel Riigikogul 21 kohta ja 25. jaanuarist 1921 kuni 21. novembrini 1922 Konstantin Päts oli riigi vanem ja juhtis esimest põhiseaduslikku valitsuskabinetit. Tegemist oli keskse parempoolse koalitsiooniga, millel oli kolm tsentristlikku parteid. Kabinet langes varsti pärast seda, kui Kesk-vasakul asuv Eesti Tööpartei lahkus koalitsioonist tänu Pätsi
Sotsiaaldemokraatlik liikumine sündis nimelt revolutsioonilisel 1905. aastal. 1919. aastal võtsid tollased sotsiparteid Asutava Kogu valimistel koguni kolmveerand kohtadest. Olgu märgitud, et Eesti sotsiaaldemokraadid kuulusid Sotsialistlikkusse Internatsionaali juba enne Teist maailmasõda ning nende liikmestaatus taastati pärast Eesti taasiseseisvumist. Sotsiaaldemokraatia taassünd Eestis Järjepidevuse kandvaks jõuks oli paguluses tegutsenud Eesti Sotsialistliku Partei Välismaa Koondis, mis liitus koos kolme teise erakonnaga 1990. aasta septembris Eesti Sotsiaaldemokraatlikuks Parteiks (esimees Marju Lauristin). Põhiseadusliku korra taastamisele 1992. aasta suvel järgnenud parlamendivalimistel kandideerisid sotsiaaldemokraadid valimisliidu Mõõdukad nime all koos mõttekaaslastega teistest parteidest, samuti parteitud. Valimistel oldi edukad - saadi 12 kohta parlamendist, kellest neli olid sotsiaaldemokraadid - ning kuuluti Mart
9. klassi kt küsimused diktatuurid, 2009-11-16 1.Kuidas aitas I MS tulemus kaasa fasismi tekkele Itaalias? Antandi lubadused Itaaliale olid unustatud, mis vedas itaalia raskesse majanduskriisi. Kuna sõjavägi ei suutnud enam midagi teha, siis kaotasid paljud sõjaväelased ja muud sõjaga seostuvate asustuste töötajad enda töö. Töötud ja endised sõjaväelased tekitasid eraldi partei, mille etteotsa sattus Mussoliini. See partei kogus palju võimu ja liikmeid. Tänu sellele suutis see partei jõuda valitsuse etteotsa. 2.Kirjelda Mussolini isikut ja õpetusi. oli Itaalia peaminister ja diktaator aastail 19221943 ja seejärel juhtis aastatel 19431945 Saksamaa marionettvõimuna Itaalia Sotsiaalset Vabariiki. Tema lapsepõlv möödus vaesuses, mis ei võimaldanud tal omandada head haridust. Oli õpetaja, aga õpetaja ametit ei pidanud ta kaua. Mussolini pooldas Itaalia astumist ilmasõtta Antanti poolel. Kuna aga sotsialistid olid
Eesti taasiseseisvumine Pärast Teist maailmasõda, kui sakslased olid kaotanud ja lahkusid Eestist, okupeeris Nõukogude Liit 1945. aastal MRP salajase protokolli järgi Baltiriigid, sh ka Eesti. Siin kehtestasid nad käsumajanduse ja poliitilise võimu ainsaks kandjaks sai Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP). Okupatsioon kestis kuni 1991 aastani, mil Eesti viimaks taasiseseisvus. Mis lubas Eestil Nõukogude Liidust pääseda? 1985. aastal kevadel valiti NLKP Keskkomitee peasekretäriks Mihhail Gorbatšov. Ta tuli võimule Nõukogude liidu jaoks keerulisel ajal: impeeriumi areng oli viinud riigi sise- ja välispoliitilisse ummikusse. Temast pidi saama partei uus liider, kes viiks riigi kriisist välja, säilitaks sotsialistliku ühiskonnakorra ja Kommunistliku Partei võimumonopoli.
Sotsialismi tunnused Sisepoliitika: *üks partei; *julgeolekuorgan NKVD (hiljem KGB); *tsensuur; *kodanikuõiguste puudumine; *vägivalla poliitika; *juhikultus; *hirm. Majandus: *plaanimajandus; *kollektiviseerimine; *natsionaliseerimine; *tsentraliseeritud juht; *industrialiseerimine; *kampaaniad; *defitsiit. NSVL juhid: Stalin (*NL juht, *repressiiv poliitika; *Gulag), Hrustsov (*sula, *kampaaniad, *kommunism), Breznev (*stagnatsioon, *dissitentlus, *Afganistani sõda), Antropov, Tsermenko, Gorbatsov (*glasnost, *perestroika, *laulev revolutsioon). Gorbatsovi ajal: Majandus: *perestroika ümberkorraldused (1985), eraettevõtete lubamine, *majandusraskused, *üritati turumajandusele üle minna, *kaotati käsumajandus, *liiduvabariigid said rohkem iseseisvust, *500 päeva programm turumajanduse rakendamine (1990). Sisepoliitika: *Rahvasaadikute Kongress 1/3 liikmetest valiti, *inimõiguste kaitse, *piirkondlike suhete parandamine, *vabast...
3. III 1917. a. kirjutas Nikolai II Pihkvas alla troonist loobumise aktile, mille olid koostanud Riigiduuma Ajutise Komitee esindajad. Nimetatud komitee poolt moodustati Ajutine Valitsus eesotsas vürst G. Lvoviga. Praktiliselt oli Venemaal välja kujunenud kaksikvõim. 50-st parteist tõusid esile põhiliselt kolm poliitilist jõudu: 1) kadetid (kodanlik partei), 2) esseerid (sotsialistlik partei, toetus talurahvale), 3) mensevikud (VSDTP reformistlik partei, omas suuremat mõjujõudu linnatööliste, teenistujate ja haritlaste hulgas). VSDTP marksistlik organisatsioon (bolsevikud) tuli nüüd põranda alt välja, kuid tal ei olnud erilist toetust nõukogudes, samuti ei kuulunud ühtegi tema esindajat Ajutise Valitsuse koosseisu. Bolsevike väljapaistvamad juhid olid V. Lenin, L. Trotski, G. Zinovjev. Augusti lõpus püüdis kindral A. Kornilov kehtestada riigis sõjaväelise diktatuuri,
kuidas nad üldse võimule tulid. Esimese maailmasõja käigus oli Saksamaa saanud suure löögi. Seda mitte ainult oma majanduse ja rahva, vaid ka oma rahvusliku uhkuse pihta, mille tõttu kujunes rahvuslik uhkus Saksamaal üsna hellaks teemaks. Seepärast kujuneski Hitleri eesjuhtimisel natsipartei põhieesmärgiks taastada Saksamaa kunagine hiilgusaeg ning saavutada täielik sakslaste domineerivus. Hitler teadis, mis valmistas inimestele pahameelt ja oskas seda oma partei jaoks ära kasutada. Nõnda sündis Hitleri algatatud Aaria rassi ideoloogia, mille kohaselt peeti juute ja mustlasi alamrassideks ning „puhtatõulisi“ sakslasi ülemrassiks. Taoline ideoloogia hakkas Saksamaal üpriski kiiresti populaarsust koguma ning üsna pea saigi natsiparteist valitsev partei. Olukorra muutis veel hullemaks asjaolu, et 1935. aasta parlamendihoone põlengu tõttu kuulutati Saksamaal välja üheparteisüsteem ning natsidest olid saanud sakslaste ainuvalitsejad.
riikide piiridega ei arvestatud rahvaste ja riikide huve. Tekkisid riigisisesed võimuvõitlused. Ka sõda mõjus demokraatiale halvasti, kuna rahvas oli harjunud karmikäelise võimuga. Kuidas sarnanes Saksamaa ja Nõukogude Liit? Nii sakslastel kui venelastel oli ainult üks juht vastavalt siis Hitler ja Stalin. Juht toetus ainult ühele parteile, kas siis mis oli ainukesena lubatud või mis oli tol hetkel juhtivpartei (Saksamaal natsionaalsotsialistlik partei ja Nõukogude Liidus kommunistlik partei). Partei ridadesse võeti väga väheseid, enne pidi tõestama oma ustavust valitsejatele. Riikide juhte ülistati igat moodi ja nad olid väga populaarsed lihtrahva seas. Alati rõhutati juhi päritolule ja õigustati madalat haridustaset ("sündis tavalises perekonnas", "varakult tuli hakata leivaraha teenima, jättes õpingud pooleli"). Rõhutati ka kangelaslikke tegusi nt "noorene osales ilmasõjas ja sai haavata", "lõi
Saksa Liitvabariik · 1945 jagati Saksamaa okupatsiooni tsoonideks > Sbr, Pr, USA, NL · Lääne Saksamaa alal tekkisid erakonnad > CDU(Kristlik-Demokraatlik Liit), CSU(Kristlik-Sotsiaalne Liit), SPD(Sotsiaaldemokraatlik Partei), FDP(Vaba Demokraatlik Partei) · 1947 kujuneb läänes ühtne majandus · 1948 rahareform läänesektoris > Berliini blokaad samal ajal · 1949 läänes parlamendivalimised + Lääne Saksa Liitvabariigi PS · Saksamaa lõhenemine · Sots.turumajandus = Riik loob tingimused majanduse jaoks, vaba turg, ,,Heaolu kõigile" seda viljeldi 50.-60.aastail > Riigi jõuline majandusareng, kõrge elatustase · 60.aastate teisel poolel majanduskasvu langus > 70.aastate naftakriis · 69-82 olid võimul Sotsiaaldemokradid > seejärel Kristlikud demokraadid · Hallsteini doktriin = SLV suhtleb ainult nende riikidega, kellel puuduvad suhted SDVga · Idapoliitika Sots.demid sõlmisid lepingud Poola, NSVL, Ida-Saksamaaga ja ...
Ajalugu eksam 1. Esimene raamat 3.demokraatia tv.14-15 Too näiteid demokraatia laienemise kohta pärast Esimest maailmasõda. 1)kodaniku õiguste ja vabaduste laienemine. 2)Valimisõiguse laienemine naistele ja vähendati meeste vanusepiiri. Sisepoliitika majandus kultuur Iseloomusta demokraatiat ja diktatuuri järgmiste tunnuste kaudu : Demokraatia: sisepoliitika: kodaniku vabadused ja inimõigused, rahva osalus ühiskonna küsimuste otsustamisel, mitme partei süsteem , võimude lahusus , vabad valimised .Majandus :turumajandus, konkurents .Kultuur: Sõna vabadus , mõtte vabadus ,tsensuuri puudumine, loomingu vabadus. Välispoliitika : Liikumise vabadus , majandus poliitiline kultuuriline koostöö. Ühiskonnaelu: Diktatuur :sisepoliitika :üks partei, võim koondunud ühe isiku kätte , juhikultus ,puudub võimude lahusus, kodanikuvabaduste ja inimõiguste piiramine, üks ideoloogia, hirmu õhkkond. Majandus: plaanimajandus ,
23. Nõukogude Liit 1)Täida lüngad. Stalin suri 1950 aastal. Tema kohale pretendeerisid valitsusjuht Malenkov, siseminister Beria ja partei keskkomitee sekretär Hrustsov. Beria eestvedamisel hakati normaliseerima suhted Lääneriikide ja Jugaslaaviaga. Beria vastu organiseeriti 1953 aasta juunis vandenõu, sest Beria tegevus hakkas ohustama kaaslaste võimu. Beria mõisteti partei- ja riigivastases tegevuses süüd ja hukati. 2)Võrdle Nõukogude Liidu majanduslikke ja poliitilisi olusid kolmel perioodi. Stalini aeg Hrustsovi aeg Breznevi aeg
Euroopas. Kokkuvõtlikult olid need muudatused murrangulise tähtsusega, mille mõju võib võrrelda isegi Prantsuse revolutsiooniga. Kommunistlike režiimide kokkuvarisemisel olid nii välised kui ka sisemised põhjused. Nõukogude Liidu lagunemine 1985. aastaks oli NSV Liit jõudnud sügavasse majanduslikku, sise- ja välispoliitilisse kriisi. Muutuste vajalikkust hakkas mõistma isegi tagurlik parteiladvik. 1985. aasta märtsis sai Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkommitee peasekretäriks Mihhail Gorbatšov. Ta tuli võimule Nõukogude Liidu jaoks keerulisel ajal: impeeriumi areng oli viinud riigi sise- ja välispoliitilisse ummikusse. Sellises olukorras mõistsid muudatuste vajadust ka kõige tagurlikumad jõud, kes samuti toetasid Gorbatšovi kandidatuuri. Temast pidi saama partei uus liider, kes riigi kriisist välja viib ja säilitab sotsialistliku ühiskonnakorra.
(Rumeenia, Bulgaaria, Poola, Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia, Albaania, Ungari, Hiina, Mongoolia, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea ja Kuuba) · poliitilisele elule iseloomulikud jooned, Arenenud tööstusriikide kõrval oli Teine maailm sotsialistlikud riigid, kes mood. Nõukogude Liidu juhtimisel raudse eesriidega eraldatud sotsialismileeri. Nende riikide poliitiline elu ja majandus ühtlustati Nõukogude Liidu eeskujul: kogu ühiskond allutati kommunistliku partei kontrollile, valdav osa majandusest riigistati, kehtestati plaanimajandus. Vastukaaluks Läände loodi mitmesuguseid rahvusvahelisi organisatsioone, nagu Vastastikus Majandusabi Nõukogu, Varssavi Pakt. · kuidas oli korraldatud majanduselu (lk 45-46), Sotsialistlike riikide poliitiline elu allutati ühe partei kommunistliku partei kontrollile. Valitsevas kommunistlikus parteis oli äärmiselt tähtis roll partei liidril, keda nimetati kas pea- või esimeseks sekretäriks
kooskõlastamata, põhjustas Josip Tito isepäine käitumine. Hiinaga piirikonflikt, põhjustas Mao Zedongi isepäisus. 5. Mil moel hoidis Nõukogude Liit sotsialistlik orientatsioon riike oma kontrolli all? NSVL toetas neid riike rahaliselt ja majanduslikult, saadeti ka sõjatehnikat ja sõjaväelisi nõuandjaid. 6. Iseloomusta sotsialistlike riikide poliitilist ja majanduslikku süsteemi. Poliitiline süsteem Kommunistlik partei kontrollis kõike, tähtis roll esimesel sekretäril, mis valiti Moskva heakskiidul. Parteiline ametnikkond inimeste vastuvõtmine range kontrolli all, tähtsateks abilisteks julgeolekuorganid, tsensuur ja propaganda. Valimised kaasati ka rahvast, hääletada sai valitseva partei ühe kandidaadi poolt. Majandussüsteem Plaanimajandus range, tootmine valitseva partei koostatud plaani alusel, pearõhk
kooskõlastamata, põhjustas Josip Tito isepäine käitumine. Hiinaga piirikonflikt, põhjustas Mao Zedongi isepäisus. 5. Mil moel hoidis Nõukogude Liit sotsialistlik orientatsioon riike oma kontrolli all? NSVL toetas neid riike rahaliselt ja majanduslikult, saadeti ka sõjatehnikat ja sõjaväelisi nõuandjaid. 6. Iseloomusta sotsialistlike riikide poliitilist ja majanduslikku süsteemi. Poliitiline süsteem Kommunistlik partei kontrollis kõike, tähtis roll esimesel sekretäril, mis valiti Moskva heakskiidul. Parteiline ametnikkond inimeste vastuvõtmine range kontrolli all, tähtsateks abilisteks julgeolekuorganid, tsensuur ja propaganda. Valimised kaasati ka rahvast, hääletada sai valitseva partei ühe kandidaadi poolt. Majandussüsteem Plaanimajandus range, tootmine valitseva partei koostatud plaani alusel, pearõhk
2) Sotsialistlik sõprusühendus. a) Nõukogude Liit, Vietnam, Poola, Rumeenia, SDV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Kuuba, Mongoolia. b) Mõned riigid olid Moskva mõju all vaid osaliselt, nende areng oli eripärane. Neid riike, mis Moskvale kuuletusid hakati nimetama sotsialistlikuks sõprusühenduseks. 5. Iseloomusta sotsialistlike riikide poliitilist ja majanduslikku süsteemi. 1) Poliitiline süsteem. a) Kommunistlik Partei. b) Tähtis roll partei liidril. c) Julgeolekuorganid. d) Näiline "demokraatia" tsensuur + propaganda. e) Moskva võim ja kontroll. 2) Majanduslik süsteem. a) Plaanimajandus. b) Vara riigistamine. c) Kollektiviseerimine. d) Sundkolhoseerimine. 6. Iseloomusta NL-i majanduslikke ja poliitilisi olusid Stalini, Hrustsovi ja Breznevi ajal. 1) Stalin. a) Majandus. A
Parempoolsed LIBERALISM Poliitiline õpetus, mis rõhutab inimeste võrdõiguslikkust ja vabadust ning on uuenduste meelne. KONSERVATISM Poliitiline õpetus, mis järgib ajaloo eeskuju ning on uuenduste vastane. Konservatiivid- tegelesid majandusküsimustega, kaitsta vaba turgu, mittesekkumine majandusellu, tradits. hoidmine, üksikisiku vabadus. USA Presidentaalne vab. Parlament e. Kongress: 1)Esindajate kogu, 2)Senat. President(valitsusejuht) + valitsus, Demokraatik ja Vabariiklik Partei 1920ndad vabariiklasete poliitika(Herbert Hoover): piiras riigi osalemist majanduselus, vaba ettevõtlus on tähtis. F.D.Roosvelt(1932) president- riiklik sekkumine, kriisist välja. Reformid: riik toetas uute töökohtade loomist, organiseeris hädaabitöid, miinimumtöötasu, maksimum tööpäeva pikkus, ametiühingute suurenemine, hoolitses abivajajate eest, reguleeris põllumajandust, tootmispiirangud, kontroll panganduses.
sotsialismi ajalooga. Ajaloo instituut laienes, koosseis suurenes (etnoloogia, sotsioloogia sektorid). 1980ks aastaks ajaloo instituudis töötas 150 inimest. Richard Kleis, 1947-1950 käivitas ajaloo instituudi tööd ning juhtis seda. Viktor Maamägi, 1951-1968, juhtis ajaloo instituuti kõige kauem. Gustav Naan, 1950-1951, NSVL'us tuntud kosmoloog, teograafiaga tegeles, essee "Võim ja vaim" väga populaarne teos, Moskva meelne stalinist. 1947 loodi EKP KK Partei Ajaloo Instituut. Keskmeks oli Moskvas asunud instituut. Ülesandeks uurida kommunistliku partei ajalugu Nõukogude Liidus, marksismi ja sotsialismi ajalugu maailmas. Intsitutsioonil oli olemas oma arhiiv, mis säilits kommunistliku partei dokumente. Marksismi, leninismi, stalinismi klassikute publitseerimine (Marksi, Lenini ja Stalini tööde väljastamine). Institutsioon tegeles kuni NSVL lagunemiseni. Keskseks figuuriks jääb Lenin peale Stalini surma. Kui oli
Saksamaa Liitvabariigiks. Thatcher "raudne leedi", I naispeaminister Euroopa ajaloos, oli peaministriks kauem kui ükski teine XX sajandil. de Gaulle kindral, lahkus IV vabariigi valitsusjuhikohalt, V vabariigis sai temast suure võimuga president. Beria NSV Liidu riigitegelane, kelle vastu populaarsuse kasvades korraldati vandenõu (Malenkov ja Hrustsov) Hrustsov NSV Liidu riigitegelane, juhtis tegelikult riiki "sula" ajal. Breznev kommunistliku partei juht, majanduse ekstensiivne arendamine. Andropov 68-aastane KGB juht, kes mõistis reformimise vajadust, kuid ei suutnud midagi ära teha. Tsernenko 72-aastane Breznevi kursijätkaja, ei tahtnud ega suutnud midagi muuta. Solzenitsõn Kirjanik, kes oli vastupanu üks juhtidest (omaalgatuslik trükiste levitamine Lääne informeerimiseks inimõiguste rikkumisest). Sahharov Tuumafüüsik, kes oli vastupanu üks juhtidest, (omaalgatuslik trükiste
Kuningas Edward VIII loobus troonist oma abielu tõttu mittekuninglikust perekonnast pärit abikaasa tõttu. 1936. detsembrist sai Briti troonile George VI. Inglise sisepoliitika tähtsaimaid reforme oli valimisõiguse laiendamine 1918.a. Kaotati varanduslik tsensus, meesvalijate vanusemäär langes 21. eluaastale. Tänu inglise naisõiguslaste sufrazettide survele said valimisõiguse ka naised. Liberaalid kaotasid oma positsiooni riigi juhtimises. Konservatiivse partei kõrvale kerkis esile Tööerakond e. Leiboristlik partei. 1924.a. parlamendivalimistel saavutasid nad võidu ja moodustasid oma valitsuse. Tööerakondlased olid võimul ka aastatel 1929-1931. Leiboristlik partei kuulutas oma eesmärgiks sotsialismi rahumeelse saavutamise. 1929.a. oli võimul James Ramsay MacDonaldi leiboristlik valitsus, mis ei suutnud vältida tööliste elatustaseme langust kriisiaastatel ning kaotas oma valijate toetuse. Seejärel sõlmis MacDonald liidu
Demokraatia asendus autoritaarse riigikorraga, mis on tagantjärele saanud nime vaikiv ajast. Kuna uued riigijuhid rikkusid ima võimu kehtestamisega korduvalt põhiseadust, lasksid nad koostada uue põhiseaduse, mis vastas nende soovidele. 6. Vaikiv ajastu ehk Pätsi diktatuur - iseloomulikud jooned, 1937.(38.) a. põhiseadusega toimunud muudatused riigivalitsemises. Jooned : Autoritaarne ühiskond ja Isamaaliit oli ainuke lubatud partei. Hakati kontrollima asutuste tegevust ning poliitikat. Muudatused : Loodi presidendi ametikoht. Prasidendil oli õigus takistada parlamendis vastu võetud seaduste jõustumist ning saata parlament laiali. Eesti Vabariigi esimeseks presidentiks sai Konstaatin Päts. Moodustatud uus riigikogu oli prasidendile ja valitsusele kuulekas. Kahekojaline riigikogu. Piirasti inimõigusi. 7. Milles seisnes maareform?
Richard Milhous Nixon Kris-Endrik Tambaum 9.klass 06.05.2013 Richard Milhous Nixon (1913-1994) Richard sündis 9.jaanuar 1913 Yorba Linda, California. Nixonit võinuks pidada küllalt vähetõenäoliseks presidendikandidaadiks, ehkki tema teadmised Vabariikliku Partei masinavärgist peeti üldiselt teiste omadest paremaks. Tema nimetamine 1968. aasta presidendikandidaadiks näis olevat lihtsalt järjekordne hiilgav saavutus senises silmapaistvas karjääris. Tema edasipüüdlik vaim, ambitsioonikus ja intelligentsus olid taganud talle Whittieri kolledzi ja Duke'i ülikooli õigusteaduskonna hariduse. Teise maailmasõja ajal teenis ta mereväes, sõja lõppedes alustas oma poliitilist karjääri ja pärast lühikest perioodi Esindajatekojas valiti 1950.
Pettumine Versailles' süsteemis: ärritas see, et pärast sõda kehtestatud riigipiirid ei arvestanud rahvaste ja riikide huve. Majanduslikud raskused: 1929 aastal alanud majanduskriis röövis paljudelt usu paremasse homsesse ja demokraatiasse. Terav riigisisene võitlus: poliitiliste erakondade omavaheline kemplemine ning üksteise mustamine põhjustasid samuti pettumust. 2.Loetle diktatuuri tunnused, too näiteid Saksamaa ja Nõukogude Liidu näol Ainult üks partei ja ideoloogia: NSVL kommunistlik partei kommunism. Saksamaa natisonaalsotsialistlik parte natsism Juhikultus: NSVL Jossif Stalin. Saksamaa Adolf Hitler Piiratakse demokraatlikke vabadusi ja inimõigusi: NSVL ja Saksamaa - täielik kontroll inimese üle vangilaagrid Riigihuvid asetatakse kõrgemale üksikisiku huvidest: NSVL ja Saksamaa üksikisikul pole tähtsust sõjaline võim
4.Pooldati vabakaubandust. 9.Mõisted: 1. Läänlased Lääne-Euroopa arengutee pooldajad 2.Slavofiilid Venemaa ainulaadsuse kaitsjad. 3.Absolitsionism orjapidamise vastu 4.sõjaväeasulad terved külad, mis muutedi sõjaväeasulateks. 5.venestuspoliitika selle eesmärgiks oli muuta piirkonnad Venemaa sisekubermangude sarnaseks. 6.Missouri kompromiss korraga võeti vastu 2 osariiki 1 orjanduslik ja 2. Vaba 10. a) Inglismaal kujunesid välja Konservatiivne Partei ja Liberaalne Partei. b)USA-s kujunesid välja Vabariiklik ja Demokraatlik Partei. 11. 1)vaestehoolekanne 2)kohtumõistmine vallakohtus 3)ühisvastutes magasivilja varumine. 12.Usuvahetusliikumine ja väljarändmisliikumine 13. 1802 Eestimaa kubermangus a)vallasvara omamise õigus b)talukoha pärandatav kasutamisõigus. 1804 Eestimaa ja Liivimaa kubermangus a)määrati kindlaks talupoegade koormised b)piirati mõisnike kodukariõigust
millega Tallinna sidetöötajad ühinesid 15. novembril, mille tagajärjel halvas streik telegraafi ja posti tööd kogu Eestis. 1905. aasta lõpul rajati Tallinnas ja Tartus esimesed ametiühingud. Peterburi eeskujul valiti Tallinna Tööliste Saadikute Nõukogu. 1905. aasta novembris asutati Tartus Eesti sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus (ESDTÜ). Selle eesotsas olid P. Speek, Karl ja Gottlieb Asr, Karl Ruga. Partei põhikiri puudus ja liikmeks võeti kõik soovijad, kes tunnustasid partei programmi. ESDTÜ organisatsioonid loodi üle kogu Eesti ja nende liikmete arv ulatus 10 000-ni. 1906. aastal aastal lagunes partei täielikult. Osad ühinesid 1907. aastal VSDTP-ga. 27. novembril tuli Jaan Tõnissoni algatusel Tartus kokku üleeestiline rahvaesindajate koosolek. Esimesel päeval läks koosolek lõhki. Edasised koosolekud peeti Tartu Ülikooli aulas. 29. novembril võeti vastu otsused, mis olid lähedased sotsiaaldemokraatia nõudmistele. Eesmärgiks oli isevalitsuse
Kommunistlik Venemaa Valitsus: Rahvakomissaride Nõukogu RKN Täitesaatev võim: Venemaa kommunistlik (bolsevistlik) Partei VKP Seadusandlik võimuorgan: Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee ÜKTK Riigi ametlik nimetus 1918.a: Venemaa Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik VNSFV Nõukogude Sotsialistlik Vabariikide Liit (NSVL) loodi 1922. aastal, mis ühendas erinevaid nõukogude sotsialistlikke liiduvabariike: Venemaa, Ukraina, Valgevene, Taga- Kaukaasia Nõukogude Sotsialistlikku Föderatiivset Vabariiki (Gruusia, Armeenia, Aseirbadzaan).
Sotsialismileer sotsialismimaadest koosnev ühendus, kus kommunistlikud riigid teevad koostööd, Moskva kontrolli all olevad riigid. Sotsialitlik sõprusühendus ühendus NSVL-i ja riikide vahel, kes jäid Nõukogude Liidule kuulekaks. Kuulusid: NSVL, Vietnam, Poola, Rumeenia, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Kuuba ja Mongoolia. Stalin suri 1953. aastal. Tema kohale pretendeerisid valitsusjuht Malenkov ja siseminister Beria ja partei keskkomitee sekretär Hrustsov. Beria eestvedamisel hakasit normaliseerima suhteid Jugoslaavia ja lääneriikidega. Beria vastu organiseeriti 1953. aasta juunis vandenõu, sest Beria võimu kasv ohustas tema kaaslaste võimu. Beria mõisteti partei- ja riigivastases tegevuses süüdi ja hukati. Stalini aeg Hrustsovi aeg Breznevi aeg Majandus Rõhk rasketööstusel Majanduslik tõus Valitses seisak ehk
Milline parlamendi valimise süsteem (meetod) oleks Sinu arvates Eestile sobivaim? Põhjenda oma arvamust. Party-list system partei nimekirja süsteem??? Minu arvates kõige sobilikum süsteem on hetkel kasutuses olev süsteem ehk partei nimekirja süsteem. See süsteem toimib siis võrdelise valimissüsteemi alusel. Selline süsteem tagaks kõikide parteidele võrdsemaid võimalusi pääseda parlamenti, kuna Riigikogu mandaadid jagatakse valmisnimekirjade vahel võrdeliselt nende vahel saadud häältearvuga. Seega ei kehti põhimõtet, et ,,võitja võtab kõik" ehk nagu on enamusvalimistel. Lisaks sellele võrdelise valimissüsteemiga läheb vähem hääli kaotsi, kuigi valimiskünnis võtab siiski mõned. See
*Benin. *LõunaJeemen *Etioopia *Angola *Mosamblik. *Afganistan. 4.Sotsalistlike riikide poliitiline süsteem. Nõukogude ülemvõimu all ühtlustati nende riikide poliitiline elu NL eeskujul.Nõukogude mudelit hakati jõuliselt juurutama 19471948a. Sotsalistlike riikide poliitiline elu allutati ühe partei kommunistliku parteikontrollile. Valitsevas kommunistlikus parteis oli äärmiselt tähtis roll partei liidril keda nim peav esimeseks sekretäriks.Partei juht valiti ametisse kitsa parteiladviku heakskiidul. Parteisse vastuvõtmine oli range kontrolli all. Oluliseks toeks oli kõikides riikides julgeolekuorganid. 5.majandus mudel ja majandusliktöö. Enimikus riigides oli valdav osa majandusest riigistatud ja põllumajandus kollektiviseeritud. Pearõhk pandi rasketööstusele. Plaanimajandus välistas Lääne ühiskonnale oma
Arnold Schwarzenegger Koostanud: Lota Aadla 11.C Biografie (elulugu) Arnold Alois Schwarzenegger wurde 1947 in Österreich (Aenold Alois Schwarzenegger sündis 1947 Austrias) Er ist ein US-amerikanischer Schauspieler und Politiker. ( Ta on ameerika näitleja ja poliitik) Biografie Arnold Schwarzenegger gehört der Republikanischen Partei an. (Arnold Schwarzenegger on Vabariikliku partei liige) S eine Eltern waren der lokale Polizeichef Gustav Schwarzenegger und Aurelia. (Tema vanemad olid kohalik
● Rahvaarv: 11239000 ● Pealinn: Havanna ● Rahaühik: peeso Kuuba Kuuba lipp Kuuba vapp Havanna ● Havanna on Kuuba pealinn ● Pindala: 721 km² ● Elanikke: 2 106 146 (2012) ● (hispaania) Ciudad de La Habana ● Linn on asutatud 1515.aastal ● Vanalinn on UNESCO nimekirjas El Capitolio Havanna katedraal San Felipe del Morro kindlus Raúl Castro ● President ● Kuuba Kommunistliku Partei esimene sekretär ● Revolutsionäär Fidel Castro ● 1959–1976 Kuuba peaminister ● 1976–2008 Kuuba Riiginõukogu ja Ministrite Nõukogu esimees ● 1965-2011 Kuuba Kommunistliku Partei esimene sekretär Fulgencio Batista ● President 1940–1944; 1955-1959 ● Pärast sõjaväelist riigipööret oli ta presidendi kohusetäitja 1952–1955 Ajalugu ● Fidel Castro korraldatud rünnak Moncada
parlamendis võistlevatest rühmitustest. Nende poolehoidjad hakkasid üle kogu riigi moodustama kohalikke ühinguid. Algul tegutsesid need peamiselt valimiste ajal, kuid tasapisi muutusid alaliseks. Mida laiemaks muutus valimisõigus, seda suuremat osa hakkasid erakonnad riigi elus etendama. Näiteks toimus 1830. aastatel Suurbritannias valimisreformi ümber võitlus, mille käigus teldds vanameelsest tooride rühmitusest konservatiivne partei ning vabameelsest viigide rühmitusest Iiberaalne partei. SOTSIALISM Termin tuleneb ladinakeelsest sõnast socialis ühiskondlik. Majandusarengu tulemusena hakkas XIX sajandil linnaelanikkond järsult kasvama. Vabrikutööstuse levides kasvas linnatööliskond, kelle elu ja töötingimused olid rasked. Tööpuuduse, haiguse, tööõnnetuse või vanaduse korral ähvardas paljusid viletsusse sattumine, sest linnades polnud hoolekande ega sotsiaalkindlustuse süsteeme. Liberaalid jäid aga seisukohale, et riik ei tohi sekkuda ei
25.01.09 Demokraatlike ja totalitaarsete riikide arengu võrdlus kahe maailmasõja vahel Diktatuuri olemus on totalitaarne ühiskond, kus igasugune omaalgatuslik koondumine on keelatud. Olemasolevad organisatsioonid peavad aitama suurendada kontrolli ühiskonnas. Diktatuuririikides puudub võimulahusus, eksisteerib vaid üks ideoloogia ja üks partei. Demokraatiale on iseloomulik rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamisel, kodanikuõigused ja vabadused. Demokraatliku riigi tunnused on veel ka rahva iseseisvus, mitme partei süsteem, pluralism. Demokraatia eeldab võimude lahusust ning riigivõimu kuulumist rahvale. Demokraatia kriisi ja diktatuuri tekkimist kahe maailmasõja vahel soodustasid paljud asjaolud. Muutused ühiskonnas tõid kaasa töölisklassi esilekerkimise. Tõõlised ja naised said
11.1920 alusel liideti itaaliaga Lõuna-Tirool, Gorizia, Istria ja Trieste. Pürast esimest maailmasõda: 1918-1919 osalesid nad ka Nõukogude Venemaa vastases interventsioonis ning saatsid anastuslikel eesmärkidel vägesid Albaaniasse ja Türgisse. Valitsuse välispoliitiliste taotluste läbikukkumine teravndas sisepoliitiliat olukorda. 1919-1920 sagenesid tööliste ja talupoegade väljaastumised, töölised moodustasid vabrikute ja tehasenõukogusid. 1919 asutati fasistlik partei. Võimu haaramiseks korraldasid fasistid 28.10.1922 nn. marsi Rooma. Kuningas Vittorio Emanuele III nimetas fasistide juhi B. Mussolini 31.10.1922 peaministriks. Esialgu võisid ka teised parteid legaalselt tegutseda, aga 1925 eemaldati nende esindajad valitsusest ja 1926 nad kõik keelustati. Kehtestati monopolistliku kapitali kõige reaktsioonilisemate jõudude totalitaarne fasistlik diktatuur. Fasistid kaotasid kodanik-dem. Vabadused, ning arreteerisid A. Gramsci ja teised
nendes riikides tootmise tase; suurenes tööpuudus; palju ettevõtteid ja panku läksid pankrotti jne. 7* Suur majanduskriis tõi enesega kaasa sisepoliitilise olukorra teravnemise paljudes riikides ja aitas mitmel pool kaasa diktatuuride tekkimisele (näiteks natside võimuletulekule Saksamaal; autoritaarsete diktatuuride tekkele Eestis ja Lätis 1934.a.). 8* 1.3. Keinsianistlik majanduspoliitika (Vt. ka õpik lk.123-127): 7* USA-s 1921-1933 võimul olnud Vabariiklik Partei esialgu majanduskriisi ei sekkunud (pooldas majandusliku liberalismi poliitikat, mis nägi ette riigi võimalikult vähest sekkumist majanduse arendamisel). 8* 1932.a. valimised võitis Demokraatliku Partei kandidaat F.D.Roosevelt loosungiga "Uus kurss" (New Deal´i poliitika"). 9* New Deal`i poliitika omakorda põhines majandusteadlase J.M.Keynes´i teoorial = keinsianism (majanduse riikliku reguleerimise põhimõtted); selle sisuks on:
KÜSIMUSI KORDAMISEKS Teema: NSVL ja Eesti NSV aeg (1940 1991 ) 1. NSVL ja Eesti NSV: 1) kõrgeim võimuorgan 2) kõrgeim valitsusorgan 3) poliitiline partei, kelle võim oli üle kõige 4) repressiivorgan 2. NSVL tippjuhid (parteiliidrid) 1922 1991. 3. Suveräänse Venemaa (NSVL-st lahku löönud ) I president. 4. Eesti NSV Kommunistliku Partei tippjuhid 1940 1990. 5. NSVL 1) poliitiline kord 2) riigikorralduslik vorm 3) majandussüsteem 4) inimõiguste olukord 6. Milliseid erinevusi võib välja tuua erinevate NSVL arenguetappide vahel? 7. Eesti NSV arengu iseloomulikke jooni. 8. Milline oli NSVL välispoliitiline kurss külma sõja ajal? 9. Milliseid olulisi muutusi tõi kaasa Mihhail Gorbatsovi võimuletulek? 10. Miks lagunes NSVL, miks varises kokku kogu sotsialistlik maailmasüsteem? 11. Millal:
3. Suur sõjaväestatudaste 4. Riigi suured kulutused sõjaliseks otstarbeks 5. Sõjavägi ei allu riiklikule juhtimisele 6. Pidev valmistumine sõjaks 7. Pidev vaenlaste otsimine Nõukogude riigi vaenlased olid kõik kapitalistlikud riigid. Saksamaa vaenlasteks olid juudid ja kommunistid. 8. Demokraatlike- ja inimõiguste piiramine või puudumine. Saksamaal oli juutidel ära võetud kõik inimõigused ja Nõukogude riigis rikuti pidevalt inimõigusi. 9. Võimul ainult 1 partei ja 1 ideoloogia Nõukogude riigis oli kommunistlikparte ja kommunism, Saksamaal aga natsionaalsotsiaalpartei (?) ja natsionaalsotsialism. 10. Rahva hirmutamine ja ähvardamine. Saksamaal ei loodud kolhoose. 11. Vangi- ja koonduslaagrid 12. Sala- ja julgeolekuteenistused 13. Kogu elu oli allutatud partei kontrollile
Defitsiit Kaupade puudus* Dissident Teisitimõtleja* Solidaarsus Ametiühingukoondis Poolas* Perestroika - Mihhail Gorbatsovi poolt juunis 1987 välja kuulutatud majandusreformide programm Nõukogude Liidus* Glasnost - 1985. aastal Nõukogude Liidus Mihhail Gorbatsovi poolt ellu kutsutud avalikustamispoliitika* Rahvasaadikute Kongress - Nõukogude Liidu viimane kõrgeim riigivõimu organ* NLKP - Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei, sotsialistliku suunitlusega ainupartei ja riigi tegeliku võimu kandja* Fosforiidikampaania - 1987.a toimunud NSVL kampaania hakata Virumaal kaevandama fosforiiti, mis oleks võinud tekitada Kirde-Eestile väga tõsiseid keskkonnakahjustusi ning uue migratsioonilaine Eestisse* Laulev revolutsioon 1988 a kevad-suvel Eestis toimunud sündmused, mille tulemusena toodi taas välja rangelt keelatud sinimustvalge eesti lipp, millest sa vabadusvõitlust innustav sümbol*
Victoria järgi)- Suurbritannia hiilgeperiood, kui britid olid sõjaliselt ja majanduslikult võimsaim suurriik ja suurim koloniaalimpeerium. Ühiskonnas puritanism, terav sotsiaalne kihistumine ja vahede tegemine erinevate sotsiaalsete gruppide vahel: ülemkiht - aadlikud, kodanlus ja alamkiht - töölised, teenijad, talupojad. · 20.sajandi alguseni kehtis kaheparteiline süsteem- võimul vahetusid alalhoidlikum Konservatiivne Partei (toorid) ja reformimeelne Liberaalne Partei (viigid). · 1906.a. tekkis uus partei Tööerakond (Leiboristlik Partei)- põhimõtetelt sotsiaaldemokraatlik partei, mis esialgu küll võimule ei pääse, ent hakkab ära tõmbama seni liberaalidele läinud hääli. · Sisepoliitikas suurim probleem Iirimaa küsimuse teravnemine: Iirimaa vallutati inglaste poolt 12-17.sajandil.19.sajandi lõpust aktiviseerus iirlaste rahvuslik
mil peaminister oli Édouard Balladur. 1995. aastal valiti Jacques Chirac presidendiks. 1997. aastal tõusis peaministriks sotsialist Lionel Jospin, kes oli ametis aastani 2002. Kolmandat korda tekkis olukord, mil president ja peaminister ei olnud samas poliitilises leeris. Chriac taasvaliti aastal 2002, mil tema konkurendiks oli äärmiselt parempoolsete vaadetega Jean-Marie Le Pen. Jacques Chirac lõi uue partei UMP, ühendades enamuse parempoolsesse tiiba. Pärast Jacques Chiraci sai võimule Nicolas Sarkozy, kes oli UMP esimees 2007.aastal. 2012.aastal kaotas ebapopulaarne ja majanduskriisi kaasa toonud Sarkozy võimu sotsialist François Hollandele. Charles de Gaulle Charles de Gaulle sündis 22. novembril 1890 Põhja-Prantsusmaal Lille'is. Ta oli filosoofia ja kirjanduse professori Henri de Gaulle'i viielapselises peres kolmas laps. Sõjaväelise hariduse omandas Saint-Cyr'i sõjakoolis
Viktor Kingisepp Sissejuhatuseks Viktor Kingisepp sündis 24. märtsil 1888 Kaarma-Suure vallas Saaremaal. Ta hukati 3. mail 1922 Tallinnas. Viktor Kingissepp oli Eestimaa Kommunistliku Partei rajaja ja kogu kommunistliku liikumise suurkuju. Hariduslugu Algõpetuse sai ta kodus ja kolmeklassilises erakoolis. 1898 - 1906 õppis ta Kuressaare gümnaasiumis. Viktor oli väga edukas õpilane, tema lemmikained koolis olid matemaatika ja võõrkeeled. 1906. aastal astus ta Peterburi Ülikooli füüsika-matemaatika teaduskonna loodusteaduse osakonda. 1908 - 1909 õppid ja elas Kingissepp Moskvas. 1910 jätkas oma õpinguid Peterburi
· Riik oli terve ühiskonna helge tuleviku kindlustaja · Rahvast hirmutatakse vaenlastega · Loodi võimsad salaorganisatsioonid ( Gestapo, NKVD ) · Propaganda uudised, teave ja kihutustöö, mille eesmärgiks on panna inimesed omaks võtma mingit kindlat arvamust Kommunistlik Venemaa VSDTP (bolsevike) Venemaa sotsiaaldemokraatlik tööliste partei. Juhiks oli Vladimir Lenin. 24. 26. oktoober 1917 korraldasid bolsevikud relvastatud riigipöörde. Moodustati valitsus, mida nimetati Rahvakomissaride Nõukoguks. 1922. a moodustati NSV Liit ( Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit ). Sellesse ühendati Venemaa, Ukraina, Valgevene ja TagaKaukaasia liiduvabariigid. 1918 1920 a toimus Venemaal kodusõda. 1924. a Lenin suri. 1924 1953 a oli riigi juhiks Jossif Stalin.