NSVLiit oli parteiline diktaktuur - tõestus (5)

T�estan , et NSVLiit oli parteiline diktaktuur.
N� ukogude Liit (N�ukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit ehk NSV Liit ehk NSVL )oli aastatel 1922�1991 eksisteerinud sotsialistlik riik, mida valitses kommunistliku partei bol�evistlik diktatuur.N�ukogude Liit moodustati p�rast seda, kui N�ukogude Venemaa oli tagasi vallutanud osa endisi Venemaa alasid, kus elanikkonna p�hiosa moodustasid mittevenelased. L�htudes nn leninlikust rahvuspoliitikast, moodustati formaalne liitriik. Faktiliselt j�i N�ukogude Liit unitaarriigiks.N�ukogude Liit moodustati 30. detsembril 1922 liidulepinguga. Moskvas toimunud 1. �leliidulisel N�ukogude Kongressil otsustati n�ukogude vabariigid Vene SFNV, Ukraina NSV, Valgevene NSV ja Taga- Kaukaasia SFNV �hendada N�ukogude Sotsialistlike Vabariikide Liiduks.N�ukogude Liidu pealinn oli Moskva . T�htsaim p�ha oli 7. november: 1917. aastal toimunud Oktoobrirevolutsiooni aastap �ev. Alates 1988 hakkasid N�ukogude Liidu koosseisus olevad liiduvabariigid formaalseid riiklikke struktuure �ra kasutades v�tma endale j�rjest rohkem v�imu. See viis l�puks N�ukogude Liidu lagunemisele iseseisvateks riikideks. N�ukogude Liit saadeti ametlikult laiali 26. detsembril 1991. P�rast N�ukogude Liidu lagunemist �hendab osa endisi liiduvabariike S� ltumatute Riikide � hendus (SR�).� �hiskonnas: lubatud oli ainult �ks partei - �K(b)P (�levenemaaline Kommunistlik (bol�evike) Partei) / hiljem NLKP. Ebasoovitava elemendi (Stalini v�imalike rivaalide) v�ljaheitmine parteist; endised revolutsion��rid ja parteiveteranid m�isteti rahvavaenlastena s��di ja hukati. Stalini isikukultuse kujunemine seoses Stalini 50-nda s� nnip �evaga (1929). Admisnistratiiv-b�rokraatliku s�steemi kujunemine, mida iseloomustasid: � riigi k�rgemas juhtkonnas langes intellektuaalne tase ja poliitiline kultuur. � v�hikliku ametnikkonna kasv, kellelt n�uti pimesi ustavust Stalinile ja parteile. Terrori rakendamine teatud elanikkonna gruppide suhtes: � partei- ja riigitegelased � k�rgemad s�jav�elased. � talupojad � v�hemusrahvused (k��ditamised, eliidi h�vitamine) � rahvavaenlaste perekonnad � repressiivaparaadi t��tajad (3 puhastust) Terrori eesm�rgiks oli saavutada totaalne hirmuseisund �hiskonnas ning seel�bi allumine parteile ja Stalinile. V�hemt�htis ei olnud ka vangistatud elanikkonna kasutamine koonduslaagrites tasuta t��j�una. Riik kontrollis noorsooliikumisi. Ainsateks lubatud noorteorganistatsioonideks olid pioneeri - ja komsomoliorganisatsioon. �htlustati kohtus� steem ja korraldati � mber julgeolekuorganid, mis pidid v�itlema banditismi, spionaa�i ja nn. rahvavaenlastega (elanikega, kes v�isid enamlaste v�imu ��nestada ja vastupanu osutada N: kirikutegelased, intelligents , endine aristokraatia ja kodanlus ). Loodi julgeolekuorganid: NKVD (Siseasjade Rahvakomissariaat) ja OGPU (�hendatud Riiklik Poliitvalitsus). OGPU-l oli �igus inimeste kohtuv�liseks karistamiseks, ka mahalaskmiseks. Laiendati koonduslaagrite s�steemi ( GULAG ), kus 1920.aastatel hoiti kinni juba miljoneid inimesi. � S�jav�ereformiga v�hendati Punarameed 5,5 miljonilt 600 000 meheni ja loodi rahvusv�eosad. � N�ukogude Venemaa kujundati 1922.a. � mber NSV Liiduks (N�ukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit) Tegemist oli algselt riikide liiduga, mis � hendas endas 6 N�ukogude Vabariiki (Vene f�deratsioon, Ukraina, Valgevene, Aserbaid�aan, Armeenia, Gruusia . Hiljem, aastatel 1924.-1945.a., �hendati vallutuste teel veel mitmeid territooriume kuni l�plikuks liiduvabariikide arvuks sai 15) Stalini ainuv�imu tekkides s�ilitati vormiliselt riikide liidu s�steem, kuid tegelikult vabariikidel puudus otsustamis�igus ja k�ik juhtn��rid tulid Moskvast. Juba enne Lenini surma (1924.a.) algas v�imuv�itlus liidri koha p�rast NSVL -i juhtkonnas. Peamisteks rivaalideks olid Jossif Stalin (D�uga�vili) ja Lev Trotski (Bron�tein). �K(b)P peasekret� riks ja riigijuhiks valiti Stalin, kelle eesm�rgiks oli sotsialismi �lesehitamine �hel maal, mis t�hendas NSVL-i majanduse ja s�jalise taseme j�rkj�rgulist v�rdsustamist kapitalistlike t��stusriikidega ning neist l�ppkokkuv�ttes arengus m��dumist. Stalini ajal kujunes NSVL -is l� plikult v�lja kommunistlik totalitaarne diktatuur.