vastaseid. Olid avalikult demokraatia vastu mis oli minu arust ka õige. Inimesed ei peaks hoidma enda teada oma aramust vaid hoopis jagama seda teistega. Nad süüdistasid Weimari vabariiki kõikides Saksamaad tabanud hädades. Kõik tülid ja arusaamatused olid tugevaks väetiseks totalitarismi põllul. Inimesed hakkasid kartma kommunismi. Saksamaad hirmutas meeletult kommunism ja kommuniste kardeti ka mujal maailmas. 1919. aastal loodud Saksamaa Kommunistlik Partei oli eriti mässude korraladaja. Nende põhivaenlaseks sai Saksa Töölispartei, mis nimetati 1920. aastal ümber Natsionaalsotsialistlikuks Saksa Töölisparteiks ja seda asus juhtima Adolf Hitler. Arvan, et see oli õige otsus, sest Hitler oli väga karmi käega ja vägivalla pooldaja. Nad lõid koheselt rünnakurühmad ja kanti pruuni särki. Nad hirmutasid neid, keda nad pidasid enda vaenlasteks ehk siis juute ja kommuniste. Ainult nendes nähti neid kes suutsid kommuniste pidurdada.
EESTI Vabariik (1920 1940) (Eesti aeg) I Majanduselu. Suur kriis II Riigikord ja sisepoliitika III Välispoliitika I Majandus Olukord pärast iseseisvumist:Enne iseseisvumist Eesti majanduselu allutatud Venemaa huvidele, nüüd vajas see põhjalikke ümberkorraldusi. Alustati maareformist 1919, 10.okt. Loodi uut tüüpi talud: asundustalud (35 000 ). Varem olid juba ostutalud ja renditalud. 1919 lasti käibele Eestis margad ja pennid, kuid olid olemas ka veel vene rublad, soome margad ja muudki. Pärast Vabadussõda majanduslik tõus. 1920 1923 majanduspoliitikas tööstust eelistav suund. Eesti tööstuskaubad polnud konkurentsivõimelised välisturul. Paljud uued ettevõtted läksid pankrotti. Tekkis rahanduskriis. Senine majanduspoliitika oli viinud riigi ummikusse. 1924 üleminek uuele majanduspoliitikale, mille käivitas Otto Strandmani valitsus. Tuli orienteeruda Euroopa t...
1921.aastal muudeti majanduspoliitikat. Toiduainete riigile andmise kohustus asendati kindla suurusega maksuga, mille tasumise järel võis talupoeg ülejäänud toodangu turule viia. Majandus stabiliseerimisel mängis rolli rahareform. Ennistati kauplemisvabadus ja eraettevõtetele anti luba tegutseda. Enamik majandusest jäi siiski riigi kontrolli alla. Kujunes välja omapärane segamajandus. Majandus hakkas ebaühtlaselt arenema ning arengu nõuded sattusid vastuollu kommunistliku partei absoluutse võimu kontrolliga. Uus majanduspoliitika tuli kommunistide arvates likvideerida. 1924.aastal suri Lenin ning tema asemele astus võimule tagasihoidlikul peasekretäri kohal töötanud Josif Stalin. Konkurendid alahindasid Stalinit, kes tõrjus tugevamad konkurendid välja ning pöördus seniste liitlaste vastu. Stalini ainus eesmärk oli- saada võim. 1929.aastaks oli Stalin saanud ainuvõimu ning sellele järgnes isikukultus. Teda hakati igati ülistama.
Elas majanduskriisi üle raskemalt k ui Suurbritannia. Majandust aitasid edendada Saksamaa reparatsiooni maksed ja Elsass-Lotringi piirkond. Parteid ja poliitiline elu: seal tegutses palju partiisid. Poliitiline elu oli kirevam. USA sisepoliitiline elu USA poliitiline elu oli sarnane Suurbritannia omaga mõlemas toimis kaheparteisüsteem. USA's valitses vabariiklik kord . Seadusi võttis vastu Kongress ning riigipeaks oli president. Juhtivates erakondadeks olid Vabariiklik ja Demokraatlik Partei. Vaba turu võidukäik Vabaturu tingimustes saavutas USA vapustavaid tulemusi uue tehnika ja uute tootmisviiside kasutuselevõtmisel. S ee võimaldas alustada tarbekaupade hulgitootmist. Järsult elavnes ehitustegevus ning suurlinnasid hakkasid ilmestama pilvelõhkujad. Miks kohtas Roosevelt uue kursi elluviimisel vastasseisu? Ta tahtis jätkata ümberkorraldusi, kuid osa seaduseelnõusid lükkas tagasi Kongress ja osa aga tunnistas ülemkohus põhiseadusega vastuolu olevaks.
Diktatuurid Euroopas- sarnased ja erinevad jooned Diktatuur on majanduslikult valitseva klassi poliitiline võim teiste klasside üle. Lihtsamalt öeldes valitsemisvorm, kus võimul on 1 partei. Lähtutakse ühest ideoloogiast, valitseb isikukultus. Teisitimõtlejate suhtes rakendatakse vägivalda. Diktatuuri võib jaotada kaheks erinevaks grupiks: autoritaarsed ja totalitaarsed. Autoritaarse riigi võim on koondunud ühe isiku või väikese grupi inimeste kätte. Rahval puudub õigus valitsemisel osaleda ja oma juhtide otsuseid mõjutada. Totalitaarse riigi võim kuulub ühele parteile. Majandus on riigi kontrolli all ja suur võim sala- ja julgeolekuorganitel.
kui üldakt (määrus). RAHVA OSALEMINE VALITSEMISES Rahvahääletus e. referendum rahva poliitikas osalemise vorm, mille käigus kodanikud väljendavad oma seisukoha mingi konkreetse poliitilise sammu poolt või vastu Valimissüsteem põhimõtted, mille järgi valijate hääled saadikukohtadele jagunevad · Majoritaarne e. enamusvalimise süsteem valituks osutub kandidaat, kes saab oma valimisringkonnas kõige rohkem hääli. Nt: GB · Proportsionaalne iga partei saab parlamendis kohti proportsionaalselt kogu riigi ulatuses kogutud häälte arvule. Nt: EST Valimiste korrapärasus e. regulaarsus kindlaksmääratud ajavahemiku möödudes korraldatakse alati uued valimised, demokraatia oluline tunnus Osalusdemokraatia kodanike aktiivne osalemine poliitilises elus PARLAMENT kõrgeim seadusandlik võim EST Riigikogu, RUS Riigiduuma, GER Liidupäev, USA - Kongress Ülesanded:
USA SBR Prantusmaa Saksamaa riigikord Presidentaalne vabariik Parlamentaarne Parlamentaarne Konstitutsiooniline monarhia vabariik monarhia sisepoliiti Kaheparteiline Kaheparteiline süsteem Mitmeparteiline Kahekojaline ka süsteem( Demokraatlik Konservatiivne partei süsteem. monarhia-nõrga partei(lõuna) ja (toorid) ja Liberaalne Paljuparteilisus(üle võimuga. Vabariiklik partei(põhja)) partei (viigid) 10ne partei) Alamkojas 10-12 Vastuolud erinevate 1906 uus partei Tugevad parteid, sotsiaalsete ja Tööerakond(Leiboristli paremäärmuslased iseloomulikud
3. 1802. Aasta tähtsaim kultuurisündmus eestis Tartu Ülikooli taasavamine. 4. Aleksander I ja Nikolai I vend, kes loobus riigivalitsemisest KONSTANTIN. 5. Üks talurahvaliikumise vorme Eestis 19. Sajandi 40. Aastatel USUVAHETUSLIIKUMISED. 6. Vene tsaar, kes kaotas Eestis pärisorjuse Aleksander I. 7. Inglise kuninganna 1837-1901 Victoria. 8. Koht, kus talupojad said hädaajal vilja laenata MAGASIAIT. 9. Venemaaga konservatiivide partei varasem nimetus TOORID. 10. Kubermang, mis ühendas Põhja-Läti ja Lõuna-Eesti Liivimaa. 11. Orjusevastased ABOLITSIONISTID. 12. Eesti talurahva omavalitsus VALLAKOGUKOND. 13. Üks tähtsamaid leiutisi transpordis AURIK. 14. Venemaa koosseisus olev autonoomne vürstiriik Soome. 15. 18. Sajandi lõpul ja 19. Sajandi algul valitsenud kunstivool KLASSITSISM.
Vm koosseisu kuuluvate rahvaste staatuse ja Vene talupoegi eluliselt huvitava maareformi küsimused pidid jääma Asutava Kogu otsustada. AV liberaalsed sammud aga suurendasid Vm-l maad võtvat anarhiat, rahuldamata rahvast, kelle põhinõudmistele rahu ja maa küsimuses AV-l vastused puudusid--->autoriteet langes poliitiline elu muutus äärmiselt värvikirevaks: 50 parteid, esile tõusid 4: 1. Rahva Vabaduse Partei (kadetid) – mõjukaim kodanlik partei, nägi tulevast Vm-d demokraatliku vabariigina 2. Sotsialistide-revolutsionääride Partei (esseerid) – suurim pahempoolne partei, suur mõju talurahva hulgas, esseerid kontrollisid nõukogude tegevust, nägid Vm-d sotsialistliku riigina, milleni tuli jõuda järkjärguliste reformidega 3. Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei (VSDTP) reformistlik organisatsioon (vähemlased) – oli suur mõju linnatööliste ja haritlaste hulgas; ühel meelel esseeridega
valitsemisse. Sotsiaalne utoopia Ebareaalne unistus muretust ühiskonnast. Tegelikkuses teostamatu ideaalne ühiskonnakorraldus, mis on saanud nime XVI sajandi mõtleja Thomas More'i teosest ,,Utoopia". Propaganda Oma ideedele või uskumustele toetuse hankimiseks arendatav tegevus. (Ideoloogia põhiseisukohtade lihtsustatud tutvustamine avalikkusele toetajaskonna laiendamise eesmärgil.) Erakond ehk partei - Ühte poliitilist ideoloogiat pooldavate inimeste organisatsioon, mille põhieesmärk on oma huvide realiseerimine riigivõimu kasutades. Survegrupp - Legaalselt tegutsev rühm, mis püüab suruda oma taotlusi poliitikasse avaliku arvamuse või poliitikute mõjutamise teel. 1 3. Parteide ja survegruppide võrdlus ja klassifitseerimine
parteikomiteed. Kohalik võimueliit ja nomenklatuur Eesti NSV sõjajärgne partei- ja valitsuskaader koosnes peamiselt juunikommunistidest, Eesti laskurkorpuse veteranidest, Venemaa eestlastest ja muulastest. Moskva toetas eelkõige enda saadetud kaadrit ja kohalikus võimuvõitluses jäi kohalik kaader alla ja pidi 1950. aastate alguses loovutama oma positsioonid. Enamik tolleaegseid kommuniste olid parteiametnikud. Alguses, 1950. aastatel iseloomustas EKP madal haridustase, partei liikmete haridus paranes 1980. aastateks. Sõjajärgseid aastaid iseloomustas ka parteikaadri pidev puhastamine, muutus eriti tuntavaks 1940. aastatel, mil võisteldi kodanliku natsionalismiga. Kõige olulisematest ametikohtadest koostati eraldi nomenklatuursete ametikohtade loetelu. Nomenklatuur oli vahendiks, mille abil ühiskonda kontrolliti ja suunati. Standardvalimised Alates 1950. aastast ei langenud enam poolthääletanute protsent alla 99.5%. Saadikute arv kasvas iga aastaga
1. Kuidas kehtestati peale II maailmasõda Ida Euroopa riikides kommunistlikud diktatuurid? Millistes riikides see juhtus? Milliseid maid nimetati rahvademokraatiamaadeks? Miks? (lk 44) Sealt, kus oli läbi käinud Punaarmee, kehtestati diktatuur: Sunniti kehtiv võim taganema ning suruti kommunistlik partei võimule. Seda kõike sõjaväeorganite ning moskva toel. Rahvademokraatiamaadeks nimetati riike, mis olid moskva võimu all. Et jätta võimalikult demokraatlikku muljet. 2. Mis on sotsialismileer? (lk 45) Sotsialismileer on leer, kuhu kuulusid kõik sotsialistlikud riigid. 3. Mis on sotsialistlik sõprusühendus? Millised riigid sinna kuulusid (nimeta ja leia kaardil)? Miks ei kuulunud sinna Jugoslaavia? Kes oli J.B.Tito? (lk 45, 8, 47)
KULTUURI KOOLIEKSAMI TEINE KONTROLLTÖÖ EESTI VABARIIK 1920.-1940. AASTAD Põhiseaduslik kord: ● aprill 1919. aasta– Asutav Kogu; ● juuni 1920. aasta– põhiseadus; ○ 100 liikmeline Riigikogu 3 aastaks; ○ valitsus, ees riigivanem; ○ kodanikuvabaduste austamine, rahvusvähemuste kultuuriautonoomia. ● valitsuse keskmine eluiga 11 kuud. Detsember 1924. aasta- märts: ● Organiseerija NSVL ja Komintern; ● Täideviija EKP (Eesti Kommunistlik Partei); ● Umbes 300 ründajat; ● Hukkus 20 mässulist ja 21 valitsuse toetajat (teedeminister Kark); ● Hiljem mõisteti surma 97 kinnivõetut; ● Kaitseliit– moodustati taas, et hoida korda erinevates Eesti piirkondades. Majandus 1920. aastatel: ● Oktoober 1919. aastal tuli maaseadus; ● Tehti umbes 35 000 asundustalu; ● Eesti mark; ● 1923. aasta kriis– Venemaa turg kukkus ära; ● 1924. aastal uus...
Leninism Leninism on Lenini poolt marksismi tõlgendamisel loodud ideoloogia, mida Lenin kasutas oma valitsemise ajal Nõukogude ja [Vene SFNV]Venemaa Sotsialistlik Föderatiivne Nõukogude Vabariik ja mida järgisid ka teiste maade kommunistlikud parteid. Bolsevikud ehk enamlased olid Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei koosseisu kuulunud poliitilise voolu esindajad töölisliikumises. VSDTP II Kongressil 1903 said revolutsioonilised marksistid, keda juhtis Vladimir Lenin, partei keskorgani valmisel häälteenamuse. Lenin defineeris diktatuuri kui võimu mida ei piira miski, ei ükski seadus,mida ei takista absoluutselt mingid reeglis ja mis toetub otseselt sunnivõimule."Ta oli valmis asuma piiramatu terrori juurde , et oma vastaseid hävitada ja ülejäänud elanikkonda hirmu all hoida.Lenin vallandas Venemaal kodusõja kui ta lasi oma alluvatel alla kirjutada ebapopulaarsele rahulepingule.Ta eesmärk oli ülemaailmne revulutsioon.
pesumasinate väljaveo keeluga 1989 aasta suvel sai poolas peaministriks mitte kommunist 1990 aastal astus presidendiametist tagasi kindral Jaruzelski ning uueks presidendiks valiti suure häälteenamusega solidaarsuse juht Lech Walesa 1989 aasta sügisel kõrvaldati rahvaliikumiste survel võimult ka tsehhoslovakkia ja bulgaaria vanameelsed liidrid Tsehhoslovakkias on hakatud seda protsessi nimetama sametrevolutsiooniks, sest kommunistlik partei taandus vägivalda kasutamata. Inimõiguste eest võitleja Vaclac Havel sai presideniks. 1989 aastal nõudis ceausescu moskvalt ja teistel liitlasriikidelt sõjajõu kasutamist, et lämmatada vabaduspüüdlused poolas ja ka teistes riikides. Kuid 1989 a dets vallandunud rahvaülestõusu ei suutnud ceausescu enam maha suruda 29 1985 aastal gorbatsovi võimuletulekuga alanud perestroika ei leidnud eestis esialgu ulatuslikku vastukaja
iit sõjaks tühistamine, saaddi ehitada revolutsioon sõjaks vajalikke asju juurde Ideoloo 1 riik on 1 juut ,,Mein kampf ,, Kes ei tööta, see ei söö Diktatuuride iseloomulikud jooned Ei kehtinud mitmeparteisüsteem ning võimude lahusus Juhikultus(juht, keda imetleti) Võimul ainult üks partei ja ideoloogia Riigi huvid asetatakse kõrgemale üksikisiku huvidest Piiratakse demokraatlikke vabadusi ja inimõigusi Rahvast hirmutatkse pidevalt sise- ja välisvaenlastega Valmistumine sõjaks ja uute territooriumide hõivamiseks. Väljaspool avalikkuse kontrolli tegutsevad sala- ja julgeolekuteenistused Surmalaagrid, küüditamine Lihtinimese eeskujuks pidi olema juht, keda tuli imetleda
majandusest näiteks suurtööstus jäi ikkagi riigi konrolli alla. Mõnel alal naasis ka väliskapital.Majandus hakkas taastuma, kuid ebaühtlaselt. Eriti kiirelt edenes põllumajandus. Kommunistide jaoks oli NEP vaid ajutine lahendus, esimesel võimalusel tuli see likvideerida. Võimuvõitlus Lenini surma järel. Stalini tõus võimule · 1924.a suri Lenin. Ta soovis oma järglaseks Lev Trotskit, kes aga ei suutnud end maksma panna. Tema asemel kerkis väliselt tagasihoidlik partei peasekretär Jossif Stalin ( keda Lenin oli kritiseerinud liigse võimuahnuse pärast) · 1927.a õnnestus Stalinil Trotski ja tema lähemad toetajad kompartei juhtkonnast eemaldada, 1929 saadeti Trotski Nõukogude Liidust välja. Stalini võimuletõusule järgnes tema lõputu ülistamine ehk isikukultus. Ta kuulutati maailma töörahva ,,juhiks ja õpetajaks", kõikjale ilmusid teda kujutavad plakatid ja skulptuurid. Isegi kompartei ajalugu
kultuur). Ülesanded Arutlusteemad: 1. Kuidas mõjutas NSV Liidu majandus Eesti NSV majandust? Nagu NSV Liidus nii oli ka Eesti NSVs plaanimajandus. algas tööstuse jõuline arendamine, suurettevõtete loomine linnastumine võõrtööliste sissevool maal talude kaotamine kolhooside moodustumine (sundkollektiviseerimine) sovhoosid, väikesed individuaalmajapidamised Nii tööstuses kui ka põllumajanduses suretati täiesti välja erasektor. Riiki, mida valitses kommunistlik partei, ent seda majanduse taset polnud saavutatud, nimetati sotsialistliku orientatsiooniga riikideks. 2. Mida positiivset ja negatiivset oli nõukogude Eesti kultuuris ja hariduses? 1944 väliseestikultuur, kodueestikultuur 1960. aastatel uus põlvkond, vabamad olud 1970. aastatel pessimism, range kontroll, venestamine enim kannatas kõrgkultuur linnastumine rahvakultuuri säilitamine (laulupeod) Eesti Vabariigi kultuuri halvustati süvendatud NSV Liidu ajaloo õpetamine
Demokraatia vormid: · esindus- inimesed valivad kedagi enda esindajateks kuni parlamendini välja ja usaldavad neid inimesi enda eest küsimusi arutamata ning otsuseid langetamata . · otse- rahvas teostab riigivõimu otseselt referendumite ja parlamendi valimiste ajal. · Osalusdemokraatia - demokraatia vorm, mille puhul rahvast kaasatakse otsustusprotsessi. Tänapäevase demokraatia tunnused 1. Kehtib võimude lahususe põhimõte 2. Rahva iseseisvus 3. Mitme partei süsteem 4. Riigivõim kuulub rahvale 5. Mitu ideoloogiat 6. Vaba ajakirjandus 7. Juhikultus puudub 8. Võim on rahvale lähedal 9. Valitsemine toimub rahva poolt valitud saadikute kaudu 10. Eksisteerib trüki- ja sõnavabadus Üleminek demokraatiale (siirdeperiood) Arengu etapp, mille käigus asendatakse diktaatorlikud võimustruktuurid ja suhted demokraatlikega Demokraatia kindlustumine vabad valimised reformide aeg
Hitler-1889 Autria, 1945 Berliin, 1932 saksa kodakondsus, 1933 kantsler pruunsärklased rünnakrühmad e. SA Reich-tuhandeaasta riik, vaenlased juudid rassiline puhtus- aaria rass, 1938 kristallöö, rassism-mustlaste, homode julgeolek Gestapo, hitlerjugend-noorteorganisatsioon NSDAP- Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei Itaalia- probleemid-välisvõlg, suur tööpuudus, kommunistide suur mõju 1919-võitlusliit endistest sõduritest 1921-Rahvuslik Fasistlik Partei mustsärklased- relvastatud salgad, lõid korda Benito Mussolini 1921-valimisedu, Itaalia peaminister 1922-1943 · natsionalism, rahvuse ühtsus · sõjakus · tugev riik, kontrollib elusfääre · sümbolism, marsid 1925- ainuvõim, diktaktuur, Duce Mussolini tiitel, juht Mussolini ajal Itaalia_ · teiste erakondade keelustamine, ainuvõim · korporatsioonid
B: Need on kommunism, fasism ja natsionaalsotsialism. Nende eesmärgiks oli demokraatia kukutamine ja diktatuuri kehtestamine. Kommunistide meelest oli tähtis klassivõitlus vaeste tööliste ja rikaste kapitalistide vahel. Vaesed pidid võimu haarama ja rikastelt vara ära võtma. Fasistidel ja natsidel oli oma rahvuse ülistamine ja kõik vaenlased tuli hävitada. I MS ajal haarasid kommunistid võimu Venemaal. Itaalias läks võim fasistliku partei kätte. Majanduskriisi ajal tulid Saksamaal võimule natsid ja kehtestasid diktatuuri. ISELOOMUSTA DIKTATUURI: Autoritaarne diktatuur riigis on võim ühe isiku või rühma käes, rahvas ei osale riigi juhtimises. Totalitaarne diktatuur võim ühe isiku või rühma käes ja kontroll inimeste mõtete üle. · valitseb üks partei. · piirati kodanikuvabadust ja inimõigusi. · juhti tuli imetlede ja ülistada.
poliitilisele elule. Nad avaldasid survet ja suunasid parlamentide ning kogu riigiaparaadi kõigi lülide tegevust. Monopolide esindajad asusid tihti ise juhtivatele kohtadele riigiaparaadis. Sellist nähtust nimetatakse finantsoligarhiaks. Ameerika ühiskonna põhiprobleemiks kujuneski trustide vägivald. Suur hulk kirjanikke ja ajakirjanikke ründas truste, tuues päevavalgele mitmesuguseid kuritarvitusi. 1901. a. sai Ameerika presidendiks Vabariikliku Partei kandidaat Theodore Roosevelt. Tema soosis igati monopolide tegevust, kuigi sõnades lubas ta nende üle rakendada kontrolli. Näiteks likvideeriti Rockefelleri trust, kuid kõik ta üksteist kompaniid jäid endiselt selle perekonna juhtida. Iseloomult oli Roosevelt küllaltki isekas ja auahne mees. 1912. a. presidendivalimised võitis Demokraatliku Partei kandidaat Woodrow Wilson, kes lubas tõsiseid reforme. 1914. a. võetigi lõpuks vastu trustidevastane seadus,
14. EESTI TEISE MAAILMASÕJA AJAL · 1939. aastal esitas Moskva Eestile nõudmise sõlmida vastastikuse abistamise leping ja luua Eestisse Punaarmee baasid. Et vältida sõda andis Eesti valitsus järele ja kirjutas 28. septembril baasidelepingule alla. Samad lepingud suruti peale ka Lätile ja Leedule. · 1940. aastal nõudis Venemaa Eesti, Läti ja Leedu valitsuse väljavahetamist ja uute Punaarmee koondiste lubamist nende riikide pinnale. Sõjaline vastupanu oli lootusetu ja needki nõudmised võeti vastu. Punaarmee okuperis Leedu 15. juunil, Läti ja Eesti 17. juunil. · Mõned päevad hiljem seadis Moskva Eestis ametisse endale kuuleka ''rahvavalitsuse''. Selle etteotsa sai arstist luuletaja Johannes Vares- Barbarus. Juulis järgnesid Riigikogu uue koosseisu ''valimised'', valida sai ainult Moskvas kinnitatud kandidaate. Varese valitsus oli lubanud, et Eesti iseseisvus ja riigikord jäävad püsima, kuid siiski kuulutas ...
läks. Linna kogunesid kultuurikeskused, teatrid ja raamatukogud. Teid valgustati ja inimesed said sõita näiteks trammiga. Korteritesse tuli elekter ja veevärk, olemas olid vannitoad ja wc-d. 7) Kes kuulusid töölisaristokraatia hulka? Oskustöölised. 8) Mida tähendab imperialism? Tööstuse saavutustele tuginev ühiskonda. 28. Poliitilised õpetused. Konservatiivne partei tegutsenud Inglismaal 1830.aastatest kuni tänapäevani Sotsialism poliitiline õpetus, mis püüab saavutada ühiskonnas sotsiaalset võrdsust Konservatism poliitiline õpetus, mis tugineb traditsioonilistele põhimõtetele. Liberalism poliitiline õpetus, mis lähtub inimeste vabadusest ning õigustest, mida kaitseb riik. Natsionalism rahvuslus. Sotsiaaldemokraatia sotsialism, mis pooldas ühiskonna võrdseks muutmist vägivallata.
hääletajat. I voor- isikumandaadi jagamine Isikumandaat on lihtkvoodi täis saanud isik. Lihtkvoot = kehtivad hääled : mandaatide arv Oru vallas oli mandaate 5. Lihtkvoot = 75000 : 5 = 15000 II voor-nimekirja mandaat Valituks osutub, kes on ületanud 5 % künnise. 5 % künnis tähendab seda, et erakonnale antud hääled peavad ületama viit protsenti hääletajate arvust. Näiteks on 2 parteid: Peakapsa partei ja Rooskapsa partei. Näiteks kui Oru vallas sai Peakapsa partei 45000 häält ja Rooskapsa partei 30000 häält. Mandaatide arv parteidele: Peakapsa partei sai 45000 (häält) : 15000 (lihtkvoot) = 3 mandaadi kohta. Rooskapsa partei sai 30000 (häält) : 15000 (lihtkvoot) = 2 mandaadi kohta. Avatud nimekiri-
andmist · Konservatiivide ideaaliks oli tugev riik ja neile ei meeldinud riigivõimu avalik kritiseerimine · Ilmneb selge soov kaitsta oma maa tootjate ja kauplejate jaoks turgu välismaise konkurentsi eest · 19. Sajandil lõpukümnenditel loobusid paljudest oma jäikadest põhimõtetest, kuna ühiskonnas hakkasid levima liberaalsed ja sotsialistlikud vaated · Konservatism on alguse saanud Inglismaalt · Esimene konservatiivne partei oli tooride partei LIBERALISM · Samuti pärit Inglismaalt, viigide parteist · Igaüks on oma õnne sepp · Tänaseks päevaks on liberalismi eliitmaaks saanud USA MAJANDUSLIK LIBERALISM · Majanduslik liberalism majanduskoolkond, kes usub vaba konkurentsi võimesse paigutada ühiskonna tootlikud ressursid efektiivselt · Adam Smith (1723-1790) majandusliku liberalismi õpetuse looja
Edward VII oli sündinud 1841 aastal, oli 60, kui võimule sai. Suur osa elust oli troonipärija. Victoria Euroopa vanaema; Edward Euroopa onu. Victoria järeltulijad olid pea kõigis toonastes kuningakodades, sest tal oli 9 last. Edward ei saanud kaua troonil olla, sest ta suri 1910. aastal. Pärast teda tuli võimule George V, kes oli Elizabeth II vanaisa. Inglismaal oli kaheparteisüsteem. Kaks parteid, kes on vaheldumisi võimul. Üks parteidest oli konservatiivne partei, mis on tänapäeval ka võimul. Teine partei oli liberaalne partei, mida enam ei ole. 1906. aastal moodustati tööerakond, aga see ei olnud tänapäevases mõttes erakond puudusid üksikliikmed. Erinevate varasemate ametiühingute ja töölisparteide ühendamine oligi tööerakond moodustumine. Esialgu tööerakond võimule ei pääsenud ja seda jagasid ikka liberaalid ja konservatiivid. Sisepoliitikas iseloomustavad Inglismaad erinevad sotsiaalreformid, mis olid eelkõige suunatud
Riigikogusse kandideerimisel on nõudmised rangemad. Riigikogu liige peab olema vähemalt 21 aastane. Eesti riigikogu valimistel kasutatakse 5%st häälte künnist, s.t. Riigikokku pääsevad vaid need erakonnad, kes saavad vähemalt 5% kogu riigis antud häältest. Kvoot = ringkonnas kehtivate häälte arv / ringkonna mandaatide arv. Välja on jagada 6 mandaati. Valitakse Oru valimisringkonnas, hääletajaid on 150 000, neist osaleb 60% ehk 90 000. On 3 erakonda: Kapsaste partei, Porgandite partei ja Kartulite partei. Isikumandaat: 90000 / 6 = 15000 Jaan Kuusik, Porgandite parteist sai mandaadi. Ringkonnamandaat: Kartulite partei avatud nimekiri: Kalev Kollane Rainer Kari Robi Ots Sulev Rebane Paul Tint Allan Koi (kokku 27000 häält) 27000:15000=1 5% künnis on 90000*0.05 = 4500 Kapsaste partei ei saanud edasi, sest ta ei saanud piisavalt hääli. Kartulite partei ja Porgandite partei said piisavalt hääli. Kapsaste partei sai 3% häältest(2700), 0 kvooti.
Tema koostab riigieelarved, vaatab läbi ja võtab vastu seadusi, muudab ja täiendab konstitutsiooni, annab presidendile loa teiste riikide kokkuleppe kohaldamiseks, kontrollib täidesaatva võimu organite majanduslikku tegevust, määrab maksud, samuti tegeleb ta kodanike õigusi ja kohustusi puudutavate küsimustega. Althingi võib välja tuua valitsusele umbusaldust, omab suurt mõju välis ja sise turu majanduses. 2. Poliitilised parteid Iseseisvuse partei kõige suurem partei Islandis. Oli moodustatud 1929 aastal konservatiivi ja liberaalide parteide ühinemise tagajärjel. Iseseisvuse partei on Islandi poliitilise elu dominant ja võttis osa suuremas osas riigi valitsustes. Majanduse valdkonnas Iseseisvuse partei alati oli riigi poolt osutava kontrolli majanduse ja ettevõtjatele eraldatavate soodustuse üle vastu. Partei põhimõtte rajaneb arvamusele, et riigi peamine funktsioon majandussektoris
Hiina Rahvavabariik Hiina Rahvavabariik (lühendatult Hiina RV või Hiina; hiina keeles (Zhnghuá rénmín gònghéguó)) hõlmab suurema osa kultuurilisest, ajaloolisest ja geograafilisest Hiinast (vaata käesolevas artiklis ülalpool). Alates riigi asutamisest 1949 on seda juhtinud Hiina Kommunistlik Partei. See on maailma rahvarikkaim riik, mille rahvaarv ületab 1 250 000 000, kellest enamik on hiinlased. Pindalalt on Hiina Kaug-Idas suurim ja maailmas neljas. Hiina piirneb 14 riigiga. Need on Afganistan, Bhutan, India, Kasahstan, Kõrgõzstan, Laos, Mongoolia, Myanmar, Nepal, Pakistan, Põhja-Korea, Tadzikistan, Venemaa ja Vietnam. Hiina Rahvavabariigi konstitutsioon vihjab preambulas, et riik ei kontrolli kogu Hiinat; jutt on peamiselt Taiwani poliitilisest staatusest
ametnikud, ajakirjanikud ja huvigrupid. Nagu maailmas on erinevaid uske (nt. kristlus, islam, budism, judaism jne), on olemas ka erinevaid poliitilisi ideoloogiaid: anarhism, fasism, kommunism, konservatism, kosmopolitism, liberalism, libertarism, monarhism, rahvuslus, rahvussotsialism, roheline ideoloogia ja sotsialism. Usu ja poliitika vahel võib mitmeid paralleele tõmmata: kirikupea on ühte poliitilist parteid vaadeldes partei esimees, kogukond on partei pooldajad ehk lihtinimestest valijad, altar on partei "must kassa", jumalasõna asemel on valimiskampaania, millega levitatakse lubadusi ja tehakse reklaami. Usuhulludega võib võrrelda partei tulihingelisi pooldajaid, kes usuvad kõike, mida neile räägitakse, levitavad omal käel kampaania sisu edasi, üritades sellega parteile uusi pooldajaid leida. Tihti on partei esimees nende silmis isegi nö. "pühak". Kirikule tehtakse tihti rahalisi annetusi
Autoritaarne riik. Võim on koondunud ühe isiku või väikese grupi inimest kätte · Muudavad seadusi · Rahvas ei saa valitsemisel osaleda Totalitaarne riik Võim kuulub ühele parteile Kodanlikud vabadused piiratud Inimõiguste rikkumine,repressioonid Juhikultus Suur võim sala-ja julgeolekuorganitel Majandus riigi kontrolli all Erinesid võimuloleva partei ja ideoloogia poolest: · Itaalias fasistlik partei · Saksamaal natsionaalsotsialistlik partei · NSVL kommunistlik partei Tekke põhjused : Pettumus I maailmasõja tulemustes (Itaalia, Saksamaa) Inimeste elujärje halvenemine I maailmasõja järjel(Venemaa) ja seoses 1929-1933.a. majanduskriisiga(Saksamaa,Itaalia) Demokraatia traditsioonide nõrkus (Saksamaa,Venemaa, Itaalia)
Inimesed kahtlesid sõja vajalikkuses. 2. Miks rahulolematus jätkus peale Nikolai II tagasiastumist? Sõda kestis edasi, aga inimesed olid näljas ja väsinud. Sõduritest rääkimata. 3. Miks ja mil moel kogus revolutsioon Venemaal hoogu? Toimusid meeleavaldused ja streigid, sest sõda ei lõppenud ning inimestel oli kõigest puudus. Ka parematest peredest inimesed olid näljas ja külmas. Poliitilised parteid. 1. Rahva vabaduse partei ehk kadetid Soovis Venemaast teha demokraatlikku vabariiki. 2. Sotsialistide-revolutsionääride partei esseerid Soovis Venemaast sotsialistlikku riiki. Milleni tuli jõuda järkjärguliste reformide kaudu. Sotsiaaldemokraatia pooldajad. 3. Venemaa sotsiaaldemokraatliku tööliste partei ehk vähemlased soovis sotsialismi. 4. VSDTP marksistlik organisatsioon enamlased kehtestada proletariaadi diktatuur ja
Itaali linnades suurenes tööpuudus ja see omakorda tekitas rahutusi ning tööliskond sattus kommunistide mõju alla. Nendes tingimustes tekkis tühmitus nimega Võitlusliit. Selles oli sõjaväelased ja töötud. Neid kutsuti Fasistideks. Mõne aja pärast muutus see Rahvuslikuks Fasistlikuks Parteiks, milel etteotsa sai Benito Mussolini. Usuti et Mussolini on mees, kes viib Itaalia raskest olukorrast välja. 1921. aastal saavutas fasistlik partei võidu ja 1922 määrati Mussolini peaministriks. 1925. aastal kehtestati ühepartei süsteem ja võimule jäi fasistlik partei. Hakati kinnistma diktatuuri ja anti Mussolinile kuningaga võrdsed õigused. Nõukogude valitsuse kujunemine algas 1917. aastal pärast bolsevike võimuletulekut. Novembris moodustati esimene nõukogude valitsus ning valiti kõrgeim seadusandlik võimuorgan. Võimukeskmeks kujunes siiski kommunistlik partei. Uus võimustruktuur kinnistus järk-järgult. 1918
Riho Päts helikunstnikud Rudolf Penno Asunike Koondis Enn Võrk helikunstnikud Otto Tief Asunike Koondis Artur Rinne laulja Raimond Valgre laulja August Rei Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei paremp. Karl Ast Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei paremp. TEATER Aleksander Oinas Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei paremp. Karl Jungholz "Estonia" eesotsas Mihkel Martna Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei vasakp.
Totalitarismi tunnusjooned · Kogu ühiskond on allutatud ühele ideoloogiale(fasism, kommunism, natsism) · Kunst, kirjandus ja haridus olid allutatud ideoloogilisele kontrollile ja täitsid riigi poolt püstitatud ülesanded · Poliitiline elu on allutatud ühe partei kontrollole, mille eesmärgiks oli mõju saavutamine kogu rahva üle. · Isikukultus.Kogu riik oli ülistatud ühele inimesele. · Salapolitsei on praktiliselt piiramatu võim. Teisitimõtlejad represseeritakse, nende suhtes valitseb piiramatu terror. · Majandus on allutatud riigi kontrollile. · Valmistuti sõjaks · Käis pidev rahva hirmutamine vaenlastega. · Partei sees käis võitlus võimu pärast. Kaotajad kõrvaldati.
..................4 3. Majandus..............................................................................................................4 4. Varssavi Lepingu Organisatsioon.........................................................5 KOKKUVÕTE................................................................................... ...... ..5 KASUTATUD KIRJANDUS......................................................................... .6 SISSEJUHATUS Kommunistlik riik on kommunistliku partei ainuvõimu all olev riik. Nimetus kommunistlik riik on vastuoluline. Enamik neid riike ei nimetanud endid ise kommunistlikeks, vaid sotsialistlikeks riikideks. Kommunistlikud riigid on tekkinud vägivaldselt või vägivallaga ähvardades. Kõige tuntum sotsialistlik riik oli Nõukogude Liit. (1922. aastast nimega Nõukogude Liit), mis sai alguse kommunistide (bolsevike) vägivaldsest võimuhaaramisest (oktoobrirevolutsioonist) 1917. aastal
Kommunistlikud riigid Arenenud tööstusriikide kõrval oli Teine maailm sotsialistlikud riigid, kes moodustasid NSVL juhtimisel raudse eesriidega eraldatud sotsialismileeri. Nende riikide poliitiline elu ja majandus ühtlustati NSLV eeskujul: kogu ühiskond allutati kommunistliku partei kontrollile, valdav osa majandusest riigistati, kehtestati plaanimajandus. Vastukaaluks Läänele loodi mitmesuguseid rahvusvahelisi organisatsioone, nagu Vastastikuse Majandusabi Nõukogu, Varssavi Pakt. Sotsialismileeri kujunemine Pärast II maailmasõda kehtestas NSVL Punaarmee kontrolli all olevates Euroopa riikides järk-järgult oma ülemvõimu. Moskva toel ja sõjaväe ja julgeolekuorganite kaasabil aidati kommunistid väimule kõigepealt Rumeenias, Bulgaarias, Poolas,
DIKTATUUR 1. Diktatuuride tekke põhjused: · Et majanduslikest raskusteset välja tulla · Versailles'i rahulepingu ebaõiglus · Ebastabiilsus riigis · Demokraatia nõrkus nendes riikides 2. Dikratuur - jaguneb totalitaarseks ja autoritaarseks diktatuuriks. Mõlemas ei kehtinud mitmeparteisüsteem ega võimude lahususe põhimõte. See oli asendatud juhikultuse ja partei ja ideoloogia ainuõigusliku seisundiga. Piirati kodanikuvabadusi ja inimõigusi. Riik kuulutati terve ühiskonna heaolu ja helge tuleviku kindlustajaks ning tagajaks. 3. Miks kehtestati fasistlik diktatuur Itaalias? Pariisi rahukonverentsil suhtusid teised riigid Itaaliasse üleolevalt, see solvas Itaaliat ja Itaalia otsustas muuta oma maa suurriigiks, keda teised riigid austavad ja kardavad. Pealegi oli Itaalias keskvalitsus nõrk ja riigis olid segadused
NB! Mina ei vastuta teie hinde eest, ega spikerdamise süüdistuste eest. Palun mitte kõiki vastuseid sõna-sõnalt pähe õppida, lihtsalt oleks kummaline, kui kõik tööd oleks samasugused. Ajaloo KT II rühm 1. Kes on pildil? Lisaks kirjuta ka partei, mille eesotsas ta oli ja riik, mida ta juhtis. Vladimir Lenin, kommunistlik partei, Venemaa Jossif Stalin, kommunistlik partei, Venemaa Adolf Hitler, Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei, Saksamaa Benito Mussolini, Rahvuslik Fasistlik Partei, Itaalia Pilte vaadake õpikust. 2. Kellest käib jutt? 1. Sai kommunistliku partei peasekretäriks võimuvõitluse tulemusena, kui oli oma konkurendid kõrvaldanud V: Jossif Stalin 2. Vaesest sepa perest pärit mees, kes lubas muuta Itaalia sama võimsaks kui oli olnud Rooma impeerium. V: Benito Mussolini 3
Nõukogude liit · Valitsemise eesmärk:muuta maailm kommunistlikuks. · Juhtideks:Lenin,Stalin(kujundasid isikukultusliku valitsemise). · Totalitaarne diktatuur:lubatud 1 partei,juhikultus,kontroll ajakirjanduse-hariduse ja inimese mõtteviisi üle oli allutatud salapolitseile(NKVD) · Majandus tõõtati ümber sõjaks valmistumise pärast · Plaani majandus-5 aastat · Eesmärk kanda üle maailmarevulutsioon,jõuga ning punaarmee abil. · Kommunistlik partei. · Venemaa Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik(VNSFV) Itaalia · Eesmärk:muuta Itaalia suurriigiks.
Sotsialistlike riikide poliitiline elu ja majandus ühtlustati Nõukogude Liidu eeskujul: kogu ühiskond allutati kommunistliku partei kontrollile, valdav osa majandusest riigistati, kehtestati plaanimajandus. Sotsialismileeri Euroopas kuulusid NSVL, Poola, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Jugoslaavia, Albaana ja Saksa Demokraatlik Vabariik. Aasias aga Hina Rahvavabariik, Põhja-koera, Mongoolia ja Vietnami SV. 1959.aastal tuli Kuubal võimule Fidel Castro. Sotsialistlikku sõprusühendusse kuulusid: Nõukogude Liit, Vietnam, Poola, Rumenia, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Kuuba ja Mongoolia.
Nad ei kuulunud sotsialistlikkusse sõprusühendusse, tegemist oli nn sotsialistliku orientatsiooni riikidega, mida Nõukogude Liit toetas rahaliselt ja majanduslikult. Saadeti ka sõjatehnikat ja sõjaväelisi nõuandjaid. Poliitiline süsteem Sotsialistlikud riigid erinesid üksteisest oma varasema poliitilise ja majandlusliku arengutaseme ja kultuuritausta poolest. Nõukogude mudelit hakati juurutama jõulisemalt 1947-1948. aastal. Sotsialistlike riikide poliitiline elu allutati ühe partei kommunistliku partei - kontrollile. Partei liidreid nimetati pea-või esimeseks sekretäriks. Saksa DV,Poolas eksisteerisid vormiliselt ka teised erakonnad, kuid nende osatähtsus oli tagasihoidlik. Kõigis sotstalistlikes riikides oli tegemist isikuvõimuga. Partei juhti ei valitud demokraatlike põhimõtete alusel, vaid nimetati ametisse kitsa parteiladviku heakskiidul. Ida-Euroopa riikide parteijuhid pidid olema vastuvõetavad ka Moskvale.
-NL oli võimsuse tipul peale II Maailmasõda -50ndateks aastateks ületas NL põllumajandus ja tööstus II MS eelse taseme. -Peale II MS isikud, kes olid Saksamaal sunnitöölaagrites või teenisid saksa sõjaväes, pöördusid kodumaale ( NL) tagasi. Tagasi pöördunud isikud saadeti GULAG'i laagritesse, Siberisse või Kasahstani. -1949-Massiküüditamine Baltikumis. Suurenes vastupanuliikujate hulk. -1952-1953- Stalin plaanis kommunistliku partei suurpuhastust. -1953 Märts- suri Stalin, peale 25aastat piiramatu võimu nautimist. Miljonid leinasid. -Rahva seas levis anti-semitism (juudi vaenulikkus). -Lavrenti Beria- Koondas sisuliselt võimu oma kätte. 1953 märts- juuni oli võimul. Juunis arreteeriti, kuna teda süüdistati lääne-imperialismis. Ettekäändeks, miks vahistada, et ta on seksuaalkurjategija. Beria valitsemisaeg (lühike, et anda täpset hinnangut tema tegevusele): *Oleks andnud riikidele suurema autonoomia
1944 Saabusid punaarmee järel operatiivgrupid, kus alustasid nõukogude võimu taastamist. *Seadusandlikuks võimuorganiks ENSV ülemnõukogu *Täidesaatev võimuorgan Eesti NSV valitsus. *Tegelikuks valitsusorganiks oli Moskvale alluv EKP (Eesti kommunistlik partei) Partei juhti nim. I sekretäriks. Teda kontrollis II sekretär, kes määrati alati Moskvast ja oli muulane. *Kohalikke omavalitsusi hakati nim. Rajoonideks ja seal tegutsesid kohalikud partei kommiteed. Valdade asemel moodustati külanõukogud. Partei kaader e. Võimuliit koosnes algul nn. Juuni kommaritest (Venemaa eestlased, laskurkorpuse vetenarid jne.) Kohalike eestlaste osa parteis hakkas kasvama 1950ndatel (repressioonide tulemus) Iseloomulik oli madal haridustase. Moskvas võitlus pidevalt nn. Kodanliku natsionalismiga. (Eesti vabariigi aegsed eestlased, patrioodid) ja vahetas tihti partei kaadrit. Tähtsamatest ametikohtadest koostati nimekiri(nomenklatuur), mis tuli Moskvas
Vägivalla alused peituvad juba proletariaadi diktatuuri idees. Lenin mõtestas proletariaadi diktatuuri lahti järgmiselt: see on enamuse vägivald vähemuse üle. Ja see võim koondab enda kätte seadusandliku, täidesaatva ja kontrollfunktsiooni. St ise annab välja seadusi ja ise viib ka ellu. Puudus võimude lahusus. See viib lõpuks välja võimu koondumisele ühe isiku kätte. Oli loomulik, et see võim läks peagi töölisklassi enda vastu. Ainuke lubatud partei oli bolsevike partei. Proletariaadi diktatuur asendus kohe partei diktatuuriga, sealt edasi asendus parteiaparaadi diktatuuriga. Jäi vaid astuda üks samm ja kujuneski ühe inimese diktatuur, isikukultus, st kogu võim koondus peagi Stalini kätte. Lenin oli Rahvakomissaride Nõukogu (RKN) esimees (valitsuse juht) ja partei juht, tema asetäitja oli Kamenev. Hiljem oli RKN esimees Rõkov. Seoses Lenini haigestumisega sai partei peasekretäriks 1922. aastal Stalin. Stalini
ülemvõimu. Moskva toel ning sõjaväe ja julgeolekuorganite kaasabil aidati kommunistid võimule esmalt Ida- Euroopas. Hiljem laiendati kommunistide võimu mujalegi. *Sinna kuulusid: NSVL, Rumeenia, Bulgaaria, Poola, Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia, Albaania, Ungari, Ida- Saksamaa, Hiina Rahvavabariik, Mongoolia, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea. · Poliitilisele elule iseloomulikud jooned. *Kogu ühiskond oli allutatud kommunistliku partei kontrollile. Valitsevas kommunistlikus parteis oli äärmiselt tähtis roll partei liidril, keda nimetati kas peasekretäriks või esimeseks sekretäriks. Tegelikult oli kõigis sotsialistlikes riigis tegemist isikuvõimuga. Partei juht nimetati ametisse kitsa parteiladviku heakskiidul. Ida- Euroopa riikide parteijuhid pidid olema vastuvõetavad ka Moskvale ja enamasti jäid nad ametisse surmani.
Perestroika sotsialismileeri lagunemise peamine põhjus? Nõukogude Liit oli 1985. aastaks sattunud keerulisse majanduslikku ning välispoliitilisse ummikusse, mille ainukeseks päästmisvõimaluseks olid muutused riigijuhtimises. Selle aasta märtsiks saigi uueks nõukogude liidu kommunistliku partei peasekretäriks Mihhail Gorbatsov. Sellises olukorras mõistsid muudatuste vajadust ka kõige vanameelsemad partei liikmed, kes olid samuti toetanud Gorbatsovi kandidatuuri peasekretäri kohale astumiseks. Temast pidi saama kommunistliku partei uus liider, kes suudaks riigi kriisist välja tuua ning samas sotsialistliku ühiskonnakorda endisena säilitada. Esialgseks uuenduskavaks oli riigi majandusliku arengu kiirendamine, mis pidi toimuma sotsialistliku ühiskonna täiustamise ja valitseva reziimi osalise ümberkorraldamise teel ehk perestroika teel
ABRAHAM LINCOLN Abraham Licoln oli Ameerika Ühendriikide Poliitik ja 16.president 1861-1865. Elulugu Abraham Lincoln'ist. Lincoln oli esimene Vabariikliku Partei esindaja USA presidendi ametis. Tema valitsusaja peamisteks saavutusteks peetakse orjanduse kaotamist Ameerika Ühendriikides (1. jaanuaril 1863) ja neli aastat kestnud kodusõja võitmist (9. aprillil 1865). Abraham Lincoln sündis puuseppa Thomas Lincolni ja tema abikaasa Nancy Hacks Lincolni teise lapsena Kentucky osariigis. Orjuse küsimus ja liitumine vabariiklastega. Lincolni ajendas poliitikasse tagasi pöörduma 1854 Kongressi poolt vastu
Hiina Rahvavabariik Kristin Metsmaa 9.r klass Juhendaja Priit Ratassepp Tallinn 2012 Kommunistliku Hiina tekkimine 1911-1913 revolutsioon, kukutati monarhia ja kuulutati välja vabariik Rahvuslik Rahvapartei (Guomindang) ja Hiina Kommunistlik Partei 1945. aastal algas kodusõda, mille NSV Liidu toetusel võitsid kommunistid 1949. aastal kuulutati välja Hiina Rahvavabariik Riigi kujunemine Võimule tuli Kommunistlik Partei, mille juhiks sai kommunistliku partei esimees Mao Zedong NSVL eeskujul hakati üles ehitama ,,sotsialismi" isikukultus, majanduses viisaastakuplaan ja riiklik sektor muutus juhtivaks Mao Zedong Hiina RV vapp Mauism Kommunistliku õpetuse Hiina suund
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
