Karl Säre (0)

KARL SÄRE
Karl Säre ( sündis 2. juulil 1903 Tartus , surmaaeg ja – koht teadmata ) oli Eesti kommunistliku liikumise tegelane , Nõukogude sõjaväeluure kaastöötaja.1940-1941 oli ta Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee I sekretär.Ta vangistati 1941. aastal Saksa okupatsioonvõimude poolt.Pärast 1943. aastat on tema edasine saatud teadmata.
HARIDUS
1921. aastal õppis Karl Säre Leningradis, algul töölisfakulteedis, seejärel Leningradis asuvas Julian Marchlewski nimelises Lääne Vähemusrahvuste Kommunistlikus Ülikoolis, aastatel 1933-1934 Moskva Rahvusvahelises Lenini Koolis. Sai täiendava ettevalmistuse tegevuseks luurajana välismaal.

LUURETEGEVUS
Karl Säre alustas koostööd OGPU-ga Leningradi õpingute aastatel, 1925. aastal saadeti Hiinasse Nõukogude Liidu saatkonda tööle (on väidetud, et seoses oma luuretööga oli ta sidemeis ka tippagendi Richard Sorgega. 1927. a. vangistati, kuid peagi vabanes.
Aastatel 1934–1938 tegutses Kominterni ridades Ameerika Ühendriikides, Kanadas, Rootsis ja Taanis . Võimalik, et oli Skandinaaviamaades üks Nõukogude luure juhte. Taanist koordineeris Karl Säre ka Eestis tegutsevate kommunistide tegevust.
K. Säret 1941. aastal pärast kinnipidamist Saksa okupatsiooni ajal poliitilise politsei ametnikuna üle kuulanud Evald Miksoni andmetel olevat Säre tegutsenud nõukogude luureorganite jaoks: Shanghais 1925–1927 , Eestis aastatel 1928–1929, Siberi ekspressrongis 1929–1934, Kopenhaagenis 1934–1936, Inglismaal, USA-s ja Kanadas 1936–1937, Stockholmis 1936–1938 ja seejärel Eestis.
1936. a. mõrvas (koos Johannes Meeriti ja August Vakepeaga) Taanis Kopenhaagenis oma EKP kaaslase Johannes Eltermanni, keda kahtlustati nende illegalse kommunistliku liikumise reetmises.
TEGEVUS EESTI KOMMUNISTLIKUS LIIKUMISES
1917 oli üks Eestimaa Kommunistliku Noorsooühingu organiseerijaid. Peale Nõukogude Venemaa kaotust Eesti Vabadussõjas, emigreerus 1921. aastal Nõukogude Liitu, kus Petrogradis õppis töölisülikoolis ning Leningradi ülikoolis, mida ei lõpetanud. 1927. aastast Eestimaa Kommunistliku Partei vliige, osales aastail 1928–1930 illegaalse Eestimaa Kommunistliku Partei organisatsiooni tegevuse taastamisel ja ülesehitamisel. Peakorter asus Narvas,kus teda tunti põrandaalustes ringkondades Papa ja Onu nime all.
Aastast 1928 Eestimaa Kommunistliku Eestimaa Kommunistliku Noorsooühingu Keskkomitee Eesti sektsiooni sekretär.
Karl Särel tekkisid konfliktid “ideeliste” kommunistidega, mis kulmineerusid vastuoludes seoses kindral Undi tapmisega 1930. Kommunistide parteiorganisatsioon purustati ja Säre põgenes Eestist/vahistati ning vahetati välja Nõukogude Liiduga poliitvangide vahetuse korras. Tuli 1938. a. (7. mail samal aastal kuulutati Eesti vabariigis välja amnestia Eesti riigikorra vastu tegutsenud kommunistidele ja vabadussõjalastele) tagasi. Viibis sisepagenduses Hiiumaal, hiljem Antslas.
Karl Säre astus kontakti Eestimaa Kommunistliku Partei väheste liikmetega ja pahempoolsete sotsialistidega. Kevadel 1940 EKP-s puhkenud võimuvõitluse käigus tõrjus ta tahaplaanile Hendrik Alliku, tasandades endale teed EKP etteotsa . Oli aktiivselt tegev juunipöörde teostamisel ja valiti seejärel Andrei Ždanovi soovitusel 12. septembril 1940 EKP I sekretäriks. Sellelt positsioonilt juhtis Säre 1940–1941 nõukogude võimu sisseseadmist Eestis.
Saksamaa kallaletungi järel, kui nõukogude võimuesindajad ja Punaarmee lahkus Eestist jäi Säre Eesti partisaniliikumist organiseerima.
ARRETEERIMINE

Karl Säre arreteeriti saksa okupatsiooni alguspäevadel pealekaebuse tulemusel 3. septembril 1941. Oma elu päästmiseks andis ta sakslastele üles kõik teised põrandaalused, kes seepeale kiirelt arreteeriti. Pärast Richard Sorge juhitava nõukogude sõjaväeluure luurevõrgu paljastamist ning kinnipidamist Jaapanis 1942. aastal saatis Saksa luure Tallinnasse erilennuki ja viis Tallinna Keskvanglast Saksamaale Berliini. Viimast korda nähti Karl Säre avalikkuses Taanis märtsis 1943 eelpool mainitud kommunisti J. Eltermanni mõrvaprotsessis.