Varssavi ning tungis Saksa aladele. 1945. aasta kevadtalvel alustati Saksa relvajõudude lõplikku purustamist. Selleks ajaks oli Saksamaa jäänud liitlasteta, vastaste võimsad õhurünnakud purustasid Saksa linnu. Natsi-Saksamaa lõppu tähistas Berliini vallutamine. 7.8. mail 1945. aastal kirjutasid Saksa ülemjuhatuse esindajad alla Saksamaa tingimusteta kapituleerumise aktidele. Sõjategevus Euroopas oli lõppenud. 5. Sõjategevus Vaiksel ookeanil Kuna maailma peatähelepanu oli pööratud sõjale Euroopas, kasutas Jaapani valitsus seda ära, et kehtestada oma ülemvõim Ida-Aasias. Jaapanlaste plaanide vastu oli USA. 7. detsembril 1941. aastal ründas Jaapan ootamatult USA mereväebaasi Hawaii saarestikul Pearl Harboris ning kuulutas USA-le sõja. Saksamaa ja Itaalia teatasid samuti, et nad on ameeriklastega sõjajalal ning hakkasid Jaapanit toetama. Nii haaras sõjategevus ka Vaikse ookeani piirkonna
), ei lase enam ühelgi Wehrmachti väel peale tungida; o 7. Dets.1941 ründas Jaapan (Hirohito) USA-d Havai saartel Pearl-Harbori, ootamatuse efekt: hävitati USA laevastik, hukkus 2300 ameeriklast. Pärast seda kuulutas Jaapan sõja USA-le ja Suurbritanniale. Venemaa ja Jaapani mittekallaletungipakt jäi nõusse; o 1942 teljeriigid oma võimsuse tipul: Jaapani ülekaal Vaiksel Ookeanil, tema käes alad kuni Austraaliani. Pöördeliseks sai Midway merelahing 1942. juunis, mis tegi lõpu Jaapani edukale välksõjale. · Hitleri vastane koalitsioon: o Augustis 1941 loodi Atlandi Harta (Suveräänsus! USA ja Ing huvid puuduvad!) ÜRO alusdokument; 3 Rommel Montgomery (inglismaa võimas sõjakindral.
võimaldavad oma asukohta määrata. Alates 13. sajandist kasutasid itaallased ja hispaanlased selleks bussooli. See oli Hiinlaste leiutis näitas põhjasuunda. Euroopasse tõid bussooli araablased, kes ise olid selle avastanud India sadamatest.. 15. sajandil hakkasid portugallased bussooli täiustama ja nimetasid selle kompassiks. Bussool ja kompass võimaldasid määrata suunda kurssi- kuid mitte välja arvutada oma asukohta ookeanil. 5 Viikingid Viikingid olid osavad meremehed ja laevaehitajad. Oma pikkade puust laevadega seilasid nad ka üle tormise mere. Merel liikus viikingilaev peamiselt suure nelinurkse purje abil, ranniku läheduses või jõgedel sõitmiseks langetati aga mast ning asuti aerutama. Viikingi pikklaevad olid kitsad ja need võimaldasid liikuda kas purje või aerude jõul. Kõigil viikingite laevadel oli
Londonit üritati põlvili suruda bolshevnikute õhu- ja allveesõja abil. Peale selle kandus sõjategevus üha enam kolooniatesse --- eelkõige Põhja- Aafrikasse kus Itaallased said Inglastelt lüüa ning kuhu seetõttu saadeti Saksa abivägesid. Sõja edenedes toetas USA aina avalikumalt Suurbritanniat, nn lend-lease'i süsteemi kaudu, mis tähendas Aameerikas toodetud tankide ja relvade tasuta või võlgu tarbimist. Vastuseks hoogustus Saksa allveelaevade tegevus Atlandi ookeanil. Aastail 1940-1941 valmistusid nii Nõukogude Liit kui ka Saksamaa vastastikuseks pealetungiks. Nii Saksamaa kui Nõukogude Liit valmistasid üksnes rünnakuks, mitte kaitseks. Edu pidi saavutama see kes teist ennetada suudab. 22. juunil 1941 tungis Saksamaa Nõukogude Liidule kallale. Esialgu saavutasidki saksa väed suurt edu ja tungisid sügavale Nõukogude territooriumile. Punaarmee kaotas juba sõja esimestel kuudel, miljoneid mehi. Langenute, haavatute, vangide ja ülejooksikutena
2) teadus 2) kirjandus ja kunst 3) tehnika areng: aatomiuuringud, auto 3) naine ja ühiskondlik elu ja lennuk, raadio, kino ja film 4) propaganda 4) kirjandus ja kunst 5) uued propagandavahendid Teema ,,Teine maailmasõda 19391945" läbimise järel õpilane: 1) näitab kaardil Teise maailmasõja sõjategevust Idarindel, Läänerindel, Vaiksel ookeanil ja Põhja-Aafrikas ning muudatusi Teise maailmasõja järel; 2) iseloomustab, milline oli rahvusvaheline olukord Teise maailmasõja eel, ja toob esile Teise maailmasõja puhkemise põhjusi; 3) selgitab MRP ja baaside lepingu tähtsust Eesti ajaloos; 4) iseloomustab Eesti Vabariigi iseseisvuse kaotamist; 5) teab, millal algas ja lõppes Teine maailmasõda, toob esile Teise maailmasõja tulemused ning tagajärjed;
Atlandi harta Kui USA astus sõtta hakkasid tihenema tema suhted Suurbritanniaga. Usa müüs Suurbritanniale relvastust ja vastuteenena sai rendile sõjaväebaasid Lääne-Indias. Märtsis 1941 võttis USA congress vastu nn lend-lease'i seaduse. See volitas presidenti osutama abi igale riigile, kelle toetamine näis talle oluline USA enda kaitsmise seisukohalt. Abi anti võlgu! Augustis 1941 kohtusid Suurbritannia PM W. Chuchill ja USA president F.D.Roosevelt Kanada rannikul Atlandi ookeanil sõjalaeva pardal. 14.aug.1941 avaldati seal Atlandi harda: 1.artikkel Suurbritannia ja USA ei taotle käimasolevas sõjas uusi territooriume; 2.nad ei nõustu mingisuguste territoriaalsete muudatustega, mis ei ole kooskõlas asjasthuvitatud rahvaste vabalt väljendatud tahtega (Baltikum!) 3.nad austavad kõigi rahvaste õigust valida endale valitsemisvorm. NSVL ühines sellega järgmisel kuul (!) kuna soovis lääneriikide abi. Hitleri-vastane koalitsioon 01.01
3.Kohanimed kirjutatakse liigisõna tuumast lahku, kui tegemist on aadressikohaga(tänav, maantee, puiestee, väljak...) 3.1.Omadussõna tüvi kirjutatakse ikka kokku. Nt: Allika tänav, Narva maantee, Mere puiestee, Vabaduse väljak, Lossi plats, Suitsu põik, Vana turg, Roheline aas, Pikk jalg, Börsi käik. Nt: Keskväljak, kesktänav. 4. ...lahku, kui nimetuumaks on käänduv omadussõna. Nt: Vaikne ookean(Vaiksel ookeanil, Vaiksest ookeanist); Must meri (Musta merre, Mustalt merelt); Valge meri, Väike Emajõgi, Vaikne järv. 5. ...lahku, kui tegemist on selge sekundaarnimega(teisest kohanimest või isikunimest tuleneva kohanimega). Nt: Pärnu jõgi, Soome laht, Jaapani meri, India ookean, Põlva maakond, Kopli rand. 6.Lahku kirj. kohanime omakorda täpsustav kohanimi. Väljaarvatud: Anne turg --- Anneturu apteek. Nt: Rõuge Suurjärv, Virtsu Vanasadam
Lained Pinnalained Lainete mõõdetavad omadused Lainetuse tekkimine Lainetuse kuju ja tüüp Lained Tuulelained Ummiklained Laineteooria Süvameri Madalmeri Pinnalained Vee pinnalained on lained vee ja õhu piirpinnal. Walter Munk: veepeegli võnkumised, mille perioodid · kümnendiksekunditest (kapillaarlained) · tundideni (loodelained). Vee pindpinevus määrab 2 sentimeetrist väiksema lainepikkusega kapillaarlainete omadused. suurema lainepikkuse puhul määrab lainete omadused inerts, raskusjõud ning sellest tingitud rõhu- ja liikumise muutused. Domineeriv lainete tekitaja veekogudel on tuul, mis tekitab muu hulgas merelainetuse. Vette visatud kivid ja voolutakistused tekitavad laineid. Sõitvaid laevu saadavad vöörilained. Lainete mõõdetavad omadused Pinnalainete (tuule-, ummik-, murdlainete) elementide suurus sõltu...
Edasiliikumine aga järjest vaevalisem, sest poldud arvestatud talveoludega (läbimatud teed, külm, mootoriõli jäätus) ning sõja algul pea kaotanud Stalin kuulutas käimasoleva Suureks Isamaasõjaks. 6.12.1941 alustas Punaarmee vastupealetungi, halb ilm= sakslased kandsid suuri kaotusi. Hitleri välksõda oli läbi kukkunud. Pearl Harbor 7.12.1941 ründab Jaapan ootamatult USA mereväebaasi Havail. Ameeriklased kannavad raskeid kaotusi ning jaapanlased saavutavad ülekaalu Vaiksel ookeanil Staliningradi lahing novembriks 1942 oli enamik Staliningradist sakslaste all, punastel kaldariba Volga ääres. Punaarmee valmistus ründama ning kuigi luure andis sellest Hitlerile teada, ignoreeris ta neid vallutustuhinas. 19. 11.1942 piirasid Nõukogude väed sisse Saksa 6. armee, Hitler ei lasknud neil piiramisrõngast välja murda, lubades õhust varustada, kuid see ebaõnnestus. Lahingud kestsid veel 2 kuud ning 2.02.1943 sakslased kapituleerusid (kaotasid
6. Detsembril alustas Punaarmee Moskva all vastupealetungi. Saksa üksused kandsid suuri kaotusi ning löödi tagasi. Suure vaevaga suutsid nad olukorra stabiliseerida ning Punaarmee rünnaku peatada. Hitleri välksõja plaan oli läbi kukkunud. 10. Miks ja millal ründas Jaapan USAd? Kuidas see mõjutas sõja käiku? 7. Detsembril 1941 ründas Jaapan ootamatult USA mereväebaasi Havail Pearl Harboris, sest Jaapanlased soovisid saavutada Vaiksel ookeanil ülekaalu, soov hõivata lääneliitlaste tähtsaimad tugipunktid Kagu-Aasias (Filipiinid, Tai, Singapur). Löök halvas USA Vaikse ookeani laevastikku, see ei saanud takistada Jaapani vallutusi. Euroopa riigid võimetud kolooniaid kaitsma sõja/okupatsiooni tõttu Euroopas. Jaapan laiendas oma valdusi Kagu-Aasias. USA sõttaastumine oli kergenduseks Suurbritanniale ja NSV Liidule. 11. Miks, kuidas ja millal tekkis teljeriikide vastane koalitsioon? (Atlandi harta,
(sõda),4)Soov oma relvi, sõjaplaane katsetada. Peamised osalejad olid: Venemaa, Saksamaa, Prantsusmaa, Inglismaa, Austria-Ungari, Itaalia, Serbia, USA. Aantant-Inglismaa, Venemaa, Prantsusmaa. Kolmikliit- Saksamaa, Itaalia, Austria- Ungari. Peamised sõjapiirkonnad: Euroopa (Läänerinne-Belgia ja Prantsusmaa ida osa, Idarinne- Venemaa tsaari riigi lääneosa), Balkani ps, Itaalia põhjaosa, Läänemerel, Põhjamerel, Vahemerel, Atlandi ookeanil. Peamised uuendused sõjapidamisviisis: Kaeviku- ehk positsioonsõda, 3 mõõtmeline sõda (mere-, maismaa ja õhurünnakud. Uued relvad: mürkgaas, gaasimaskid, kuulipilduja (kaitserajatis). Autode tootmine suurenes. Majandustase langes. Hakatakse ainult tootma relvi, sõjamoona, sõjavarustust. Tarbekaupade tootmine vähenes. Hakatakse kasutama laste ja naiste tööjõudu. Tagajärjed olid kohutavad. Palju inimesi sai surma, elatustase vähenes, vaimsed kannatused, nälg
Churchill on kirjutanud: ,,Ma tundsin, nagu oleksin jalutanud koos saatusega, et kogu mu senine elu oli vaid ettevalmistus selleks tunniks". Augustis ja septembris kulmineerus õhulahing Britannia pärast. Churchill mõistis, et võit saab teoks ainult koostöös USA-ga. 40ndal aastal said alguse USA-Britannia erilised suhted. 1941. a 14. augustil kohtusid Churchill ja USA president F. D. Roosevelt Kanada rannikul Atlandi ookeanil sõjalaeva pardal. Nad avaldasid deklaratsiooni, milles sõnastasid Saksamaa vastase sõja ja oma riikide tulevikupoliitika põhimõtted. Dokument kandis nime Atlandi harta. Churchilli, Stalini ja Rooseveldi esimene kohtumine leidis aset Teheranis 1943. a 28. novembrist 1. detsembrini. Nad arutasid strateegiaid, kuidas sõda võita. 1944. oktoobris külastab Churchill Moskvat, et kohtuda Stalini ja Nõukogude Liidu juhtkonnaga
(tõenäoliselt ennetati sellega venelaste rünnakut paari nädala jagu). See sündmus viis ka suhete paranemiseni lääneriikide ning NSVL vahel (nt USA lend-lease`iga antav abi NSVL-le). Oluliseks sammuks Hitleri vastase koalitsiooni kujunemisel oli USA (president F.D.Roosevelt) ja Suurbritannia (peaminister W.Churchill) poolt 1941 augustis sõlmitud Atlandi harta (sõlmiti Atlandi ookeanil sõjalaeva pardal). Leppega sõnastati Saksamaa vastase sõja ja mõlema riigi tulevikupolitika põhimõtted. Mõlemad riigid lubasid mitte taotleda uute territooriumite vallutamist ning tõotati taastada kõigi Teises maailmasõjas iseseisvuse kaotanud riikide suveräänsus. Sisuliselt võis USA liitumist antud leppega võtta ka Saksamaa vastu sõtta astumisega. Kuu hiljem liitus hartaga ka Stalin, kuigi osad lepingu punktid olid
augustit 1914 sõtta astunud Austria-Ungari ja Saksamaa ühelt poolt ning Venemaa, Prantsusmaa ja Suurbritannia teiselt poolt (väiksematest riikidest sattus Keskriikide rünnaku alla ainult Belgia). Hiljem tuli sõtta Itaalia, Antandi poolel. Keskriikide poolel astusid peale Saksamaa ja Austria-Ungari välja, vaid Türgi, liitus 1914.a novembris, ja Bulgaaria. 23. augustil 1914 astus Antandi poolel sõtta Jaapan, kes vallutas Saksamaale kuulunud saared Vaiksel ookeanil ja tugipunktid Hiinas. Veel suurem mõju maailmasõja käigule oli Türgi. See avas maailmasõjas uued rinded: Inglismaal tuli hakata sõdima ka Mesopotaamias ja Egiptuses ning Venemaal tekkis rinne Kaukaasias. 27. augustil 1916. aastal tuli Antandile appi Rumeenia ning 6. aprillil 1917 kuulutaas Saksamaale sõja USA. Aastatel 1917-1918 kuulutasid Saksamaale sõja ka teised riigid, kuid sõja lõpptulemusele ei avaldunud see enam mõju. Sõdivate koalitsioonide lõplik koosseis:
augustit 1914 sõtta astunud Austria-Ungari ja Saksamaa ühelt poolt ning Venemaa, Prantsusmaa ja Suurbritannia teiselt poolt (väiksematest riikidest sattus Keskriikide rünnaku alla ainult Belgia). Hiljem tuli sõtta Itaalia, Antandi poolel. Keskriikide poolel astusid peale Saksamaa ja Austria-Ungari välja, vaid Türgi, liitus 1914.a novembris, ja Bulgaaria. 23. augustil 1914 astus Antandi poolel sõtta Jaapan, kes vallutas Saksamaale kuulunud saared Vaiksel ookeanil ja tugipunktid Hiinas. Veel suurem mõju maailmasõja käigule oli Türgi. See avas maailmasõjas uued rinded: Inglismaal tuli hakata sõdima ka Mesopotaamias ja Egiptuses ning Venemaal tekkis rinne Kaukaasias. 27. augustil 1916. aastal tuli Antandile appi Rumeenia ning 6. aprillil 1917 kuulutaas Saksamaale sõja USA. Aastatel 1917-1918 kuulutasid Saksamaale sõja ka teised riigid, kuid sõja lõpptulemusele ei avaldunud see enam mõju
Maismaa kohale jõudes hajub ta kiiresti. Ehkki Kesk-Ameerika maakitsus pole kuigi lai, on teada vaid üksikud juhtumid, kus orkaan on jõudnud Atlandi ookeanilt Vaiksele ookeanile: enamik maakitsusele jõudnud orkaanidest laguneb ja kaob enne. Külma mere kohal ta nõrgeneb samuti. Eestisse pole teadaolevalt veel ükski orkaan jõudnud, sest soojad, orkaanidele sobivad mered on Eestist liiga kaugel. Viimaste aastate suurim orkaan oli Atlandi ookeanil tekkinud troopiline tsüklon Katrina, mis paisus orkaaniks 23.-31. augustil 2005. Ta põhjustas väga suurt kahju USA kaguosale, olles arvatavasti riigi ajaloo suurim loodusõnnetus. Orkaanis ja selle põhjustatud üleujutustes hukkus vähemalt 1836 inimest. 4.3 Tornaado ehk tromb on väikese läbimõõduga, kuid väga intensiivne õhupööris, mille keskmes on õhurõhk tunduvalt väiksem normaalrõhust. Teadlased kasutavad tavaliselt terminit "tornaado"
võib neid tekkida ka Vahemerel ja Mustal merel. Suurtel laiustel võivad tekkida 4 analoogilised tormid (polaartsüklonid), millel on olemas troopilise tormi või orkaani tunnused. Sel juhul on vajalik sooja vaba merevee olemasolu, mille kohal on eriti külm õhumass (veetemperatuur näiteks +5°C, kuid 1,5 km kõrgusel atmosfääris aga -30°C). Orkaan Irene (LISA1) oli Atlandi ookeanil tekkinud troopiline tsüklon, mis paisus orkaaniks 20. augustil 2011. Orkaan pühkis üle Kuuba, Puerto Rico ja Haiti territooriumi, tõi endaga kaasa paduvihmad ja üleujutused, tugeva tuule tõttu murdusid puud ja elektripostid. Pärast kimbutas ta Bahama saari, Californiat, New Yerseyt, Floridat ning New Yorgi piirkondi. Tuule kiirus oli kuni 193 km/h. 26. augusti õhtul jõudis orkaan Põhja-Carolina rannikule. Ohvrite arv USA kuues idaosariigis on tõusnud 14-ni, teatasid päästeametnikud
kaheaastased (seemnete külvist valmimiseni on vaja 2 kasvuperioodi, nt juurviljad) mitmeaastased (võivad anda seemneid mitu aastat järjest, nt heintaimed) ·paljunemisperioodide arvu järgi eluea jooksul: monokarpsed (viljuvad eluea jooksul 1 kord) polükarpsed (viljuvad eluea jooksul mitu korda) tootmislikud ja botaanilisedbioloogilised tunnused: Eesti klimaatilised tingimused Ilmastikuressursid Eestis Eesti kliimat mõjutavad peamiselt Läänemere lähedus ja Atlandi ookeanil aset leidvad intensiivsed tsüklonilised protsessid. Siinne kliima on üldiselt mõõdukas, külma talve ja pika, jaheda kevadega. Suve esimene pool on tavaliselt suhteliselt kuiv ja mõõdukalt soe, hiljem vihmane, millele järgneb soe ning pikk sügis. Aasta keskmine temperatuur Eestis on +5 C, kõige soojem kuu on juuli ja kõige külmem veebruar. Vegetatsioon Eestis algab mai alguses ja kestab septembri lõpuni. Kokku kestab vegetatsiooniperiood (mil ööpäevakeskmine
5. okt. kirjutas Läti lepingule alla, toodi sisse 30 000 meest. 3. okt. läbirääkimistel pakkus Molotov Leedule võimalust tagasi saada NSVL-t Vilniuse piirkond. Vastutasuks nõuti baaside lepingut. 10. okt kirjutati lepingule alla, toodi sisse 20 000 meest. Atlandi harta, Lend-leasi seadus ja lääneriikide abi NL-e · 14. aug. 1941 sõnastasid Churchill (Inglise peaminister) ja Roosevelt (USA president) Atlandi harta põhimõtted. · See toimus Atlandi ookeanil Kanada ranniku lähedal USA sõjalaeva pardal. · Märts 1941 võttis USA Kongress vastu nn. lend-lease`i /lend-liisi/ seaduse. · Lend-lease oli USA abiandmissüsteem neile riikidele, keda USA pidas oluliseks enda kaitse seisukohalt. (Selle raames andis USA abi 50 miljardi $ eest relvi, lahingumoona, laevu, toidu- ja tooraineid jne. Enamus läks Briti impeeriumi maadele, aga läks ka NSVL-le). Lahing Inglismaa pärast
Nõukogude okupatsioon Juuniküüditamine 1941. aasta juunis NSVL võimude poolt toime pandud küüditamine, mille käigus saadeti sundasumisele mitmetelt NSVL võimu all olevatelt aladelt üle 65k inimese. 6 Leningradi blokaad Leningradi piiramine Saksa sõjaväe poolt. 8.09.1941 27.01.1944. See oli II MS üks kõige ohvriterohkemaid aktsioone. Blokaadi kestel suri nälga ligi miljon inimest. Atlandi harta oli 1941. aastal sõjalaeva pardal Atlandi ookeanil USA presidendi Roosevelti ja Suurbritannia peaministri Churchilli vahel sõlmitud kokkulepe, milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. Teherani konverents 1943, NSVL-Stalin, SB-Churchill, USA-Roosevelt; Churchill ja Roosevelt andsid Stanilile vabad käed NSVL laiendamiseks läände. (Sel konverentsil nõuti Saksamaalt tingimusteta kapitulatsiooni ning lepiti kokku edasises sõjapidamises
keeles: laena-rendi) Lend-lease oli USA abiandmissüsteem neile riikidele, keda USA pidas oluliseks enda kaitse seisukohalt. (Selle raames andis USA abi 50 miljardi $ eest relvi, lahingumoona, laevu, toidu- ja tooraineid jne. Enamus läks Briti impeeriumi maadele, aga läks ka NSVLile.) · 14. augustil 1941 sõnastasid W. Churchill (Inglise peaminister) ja F. D. Roosevelt (USA president) Atlandi harta põhimõtted (8). (See toimus Atlandi ookeanil Kanada ranniku lähedal USA sõjalaeva pardal) Atlandi hartas sisaldusid Saksamaa-vastase sõja ja riikide tulevikupoliitika põhimõtted. Septembris 1941 ühines hartaga ka Nõukogude Liit. · 1. jaanuaril 1942 kirjutasid 26 riigi esindajad Washingtonis alla Ühinenud Rahvaste deklaratsioonile (mille aluseks oli Atlandi harta). Selle sisu: hoiduda separaatrahust (=eraldirahust) Saksamaaga, teha koostööd Saksamaa purustamiseks.
Uus-Meremaal Põhjasaarel valitseb niiske lähistroopiline kliima ja Lõunasaarel on parasvöötmeline kliima. Lõunasaarel esineb ka tihedamini udu, ilm on samuti külmem kui Põhjasaarel. Kliima on mõlemal saarel mereline : niiske ja sajab keskmisest rohkem. Põhjasaarel on keskmine temperatuur 13`C ja Lõunasaarel vastavalt 5`C. Sademeid on keskmiselt 500- 1000mm aastas. Lõuna- ja Põhjasaare suuremate linnade sademete ja temperatuuri võrdlus. Valdavad tuuled on läänetuuled, ookeanil esineb pidevalt tugevaid torme. Põhjasaarel valitseb suvel troopiline, talvel parasvöötmeline kliima. Talvel võib sadada lund, kuid püsivat lumikatet ei teki. Kõige soojemaks kuuks Uus-Meremaal on jaanuar, kui keskmine temperatuur on .Sademeid on kogu aasta jooksul ühtlaselt. Peamine erinevus Lõunasaarega seisneb selles, et seal sajab rohkem. Uus-Meremaa mitmekesist loodust tõendab fakt, et ühel ja samal ajal saab võtta päkest ja suusatada läbimata selleks suuri vahemaid.
Puhja gümnaasium Elis Uiboupin 10r Jaapan Referaat Juhendaja: õpetaja Aili Tamm Puhja 2009 2 Sissejuhatus Autor valis oma referaadi teemaks Jaapan, kuna see tundus talle olevat kõige huvitavam riik. Jaapani esmakordne külastaja peab arvestama väikese kultuurisokiga, mis tõusva päikese maale astudes tabab. Elu on Jaapanis võrreldes sellega, millega me harjunud oleme, tunduvalt erinevam. Lisaks aasiapärasele kirevusele ja idamaisele olustikule liitub Jaapani elustiiliga ka ülimoodne lääne tehnikamaailm, mille eestvedajaks ongi tegelikult saanud juba Aasia riigid eesotsas Jaapaniga. Siit tulevad maailma vastupidavaimad autod, uusimad tehnikavidinad ja kasvõi inimese moodi robotid, mis võetakse kohalike perede poolt tõrkumata omaks ja pannakse koduseid töid tegema. Jaapan on maailma üks rikkamaid riike ja organiseerib oma asjad nii, et seal on üsna raske vaen...
Tallinna Gustav Adolfi Gümnaasium XX sajandi tuntud inimene Lennart-Georg Meri TALLINN 2008 Sisukord Elulugu................................................................................................................................3 Pildimaterjal.......................................................................................................................10 Kokkuvõte..........................................................................................................................11 Kasutatud allikad...............................................................................................................12 Elulugu Lennart Meri sündis 29. märtsil 1929. ...
laena-rendi) Lend-lease oli USA abiandmissüsteem neile riikidele, keda USA pidas oluliseks enda kaitse seisukohalt. (Selle raames andis USA abi 50 miljardi $ eest relvi, lahingumoona, laevu, toidu- ja tooraineid jne. Enamus läks Briti impeeriumi maadele, aga läks ka NSVLile.) · 14. augustil 1941 sõnastasid W. Churchill (Inglise peaminister) ja F. D. Roosevelt (USA president) Atlandi harta põhimõtted (8). (See toimus Atlandi ookeanil Kanada ranniku lähedal USA sõjalaeva pardal) Atlandi hartas sisaldusid Saksamaa-vastase sõja ja riikide tulevikupoliitika põhimõtted. Septembris 1941 ühines hartaga ka Nõukogude Liit. · 1. jaanuaril 1942 kirjutasid 26 riigi esindajad Washingtonis alla Ühinenud Rahvaste deklaratsioonile (mille aluseks oli Atlandi harta). Selle sisu: hoiduda separaatrahust (=eraldirahust) Saksamaaga, teha koostööd Saksamaa purustamiseks.
Churchill ja Roosevelt alla Atlandi hartale. Dokumendis lubati taastada II maailmasõja käigus sõltumatuse kaotanud riikide iseseisvus. Atlandi Harta sõlmimisega astus USA sisuliselt sõtta, tema tohutu tööstusvõimsus rakendati nüüd tööle võidu saavutamiseks. Pearl Harbori ründamine- Jaapani laevastik tegi 7. detsembril 1941 üllatusrünnaku USA Vaikse ookeani laevastiku peabaasile Pearl Harbour`is. Sellega tagas Jaapan endale pooleks aastaks sõjalise ülekaalu kogu Vaiksel ookeanil. Jaapanlased vallutasid Filipiinid, Hollandi India (Indoneesia), Birma ja kogu ülejäänud Kagu-Aasia ning tungisid India ja Austraaliani. Okupeeritud aladel kehtestasid jaapanlased julma hirmuvalitsuse, ehkki püüdsid samas etendada kohalike rahvaste koloniaalsõltuvusest vabastajate rolli. 8. Murrangulised sündmused sõjas: Stalingradi lahing, Midway merelahing. El- Alameini lahing. Stalingradi lahing- (1942-1943 Venemaal). Osapooled: Venemaa ja Saksamaa. Tagajärjed:
MÜNCHENI KONVERENTS (29. sept 1938) Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia nõudsid, et Tsehhoslovakkia loovutaks Saksamaale sudeedisakslastega asustatud alad. Nii lootsid Liitlased ära hoida sõja puhkemise. MOLOTOVI-RIBBENTROPI PAKT (23.aug 1939) oli mittekallaletungileping Saksamaa (Kolmanda Riigi ja NSVL vahel, millele kirjutasid Moskvas 23. augustil 1939 alla NSVL välisminister Vjatseslav Molotov ja Saksa välisminister Joachim von Ribbentrop. Enim tähelepanu on pälvinud selle lepingu juurde kuulunud salajased lisaprotokollid. Esimene salaprotokoll allkirjastati lepingu sõlmimise ajal, mis rahvusvahelist õigust eirates jaotas Vahe-Euroopa NSV Liidu ja Saksamaa huvipiirkonnaks; teise salaprotokolliga muudeti Poola ja Baltikumi esialgset jagamist. Kolmanda salaprotokolliga loobus Saksamaa talle Nõukogude Liidu poolt esialgu antud õigusest osale Leedu territooriumist, mille eest Nõukogude Liit kohustus tasuma. Kahepoolne mit...
3.augustil Prantsusmaale sõja, 4.augustil tungis Belgiale kallale. See sundis Inglismaad sõtta astuma. Sõja algus tekitas vaimustuspuhangu. See haaras kaasa ka vasakpoolseid poliitikuid. Sõdurid läksid sõtta innustunult, oodates kuulsust ja au ja lootes aastavahetuseks kodus olla. Sõda laienes kiiresti, ka teistess maailmajagudesse. Sõdivate riikide arv-34. 23.augustil 1914 astus Antandi poolel sõtta Jaapan, kes vallutas Saksamaale kuulunud saared Vaiksel ookeanil ja tugipunkti Hiinas. 1914.novembris astus sõtta Türgi Saksamaa ja Austria-Ungari poolel. 3.SÕDIVATE POOLTE PLAANID *Saksa sõjaplaan e.Schlieffeni plaan(krahv Alfred von Schlieffeni järgi) Esiteks, Prantsusmaa kiire purustamine ja seejärel vägede paiskamine itta Venemaa vastu. Sõda tuli võita 3-4 kuuga. *Prantsuse sõjaplaan-plaan 17 Prantsuse-Saksa piirile rajati tugev kindlustuste süsteem. Lotringi ja Elsassi hõivamine ja seejärel sissetung Saksamaale. Hoogne pealetung.
Galiitsia all suure kaotuse osaliseks, mis mõjus halvavalt kogu Austria-Ungari võitlusvõimele. Seejärel tõid sakslased oma vägesid läänerindelt ära liitlaste abistamiseks, kuid Vene väed ründasid ka neid, sundides vastast taanduma. Üldiselt pidurdas Vene armee tegevust lahinguväljadel halb varustatus, ei jätkunud püsse ega laskemoona. TEISED SÕJATANDRID. 23. VIII 1914. a. oli sõtta astunud Antandi poolel ka Jaapan, vallutades Saksamaale kuuluvad saared Vaiksel ookeanil ja tugipunktid Hiinas. 29. X 1914. a. astus Saksamaa poolel sõtta Türgi, kes sõdis Kaukaasias venelaste vastu, kuid edutult. Meresõjas püüdsid inglased blokeerida Saksa laevastikku selle baasides. Tõsiseks ohuks olid Briti laevastikule Saksa allveelaevad. KOKKUVÕTE. 1914. a. võitlustes oli nurjunud Saksa väejuhatuse välksõja plaan. Sõda venis pikale ja sakslastel tuli lahinguid pidada nüüd kahel rindel. AASTAD 1915-1916 LÄÄNERINNE
Tōkyōs on suved niisked ja palavad (temperatuur tõuseb 30 kraadini), talved selged ja mitte väga külmad (üldiselt ei lange talvine õhutemperatuur alla 5 °C). Jaapan on sademeterohke maa. Eriti palju sajab suvise vihmaperioodi ajal. Okinawal, saarestiku lõunaosas, algab vihmaperiood juba mai alguses, jõudes Hokkaidōle umbes juuli lõpuks. Suuremal osal Honshū saarest algab vihmaperiood enne juuni keskpaika ning kestab umbes kuus nädalat. Lisaks asub Jaapan Vaiksel ookeanil sündivate troopiliste tormide – taifuunide – teel. Hilissuvel ja varasügisel Jaapanit tabavad taifuunid põhjustavad üleujutusi ja maalihkeid ning hävitavad viljasaake ja purustavad maju. 2. Riigikord ja rahvastik 2.1. Riigikord Jaapani riigikord on konstitutsiooniline monarhia. Valitsemissüsteemi aluseks on põhiseadus (Kenpo), mis kehtestati pärast II maailmasõda 1947. aastal. Põhiseaduses on
1940. aasta juunis esitas NSVL Balti riikidele ultimaatumid, milles nõudis õigust täiendavate väeüksuste sisse toomiseks ja uute valitsuste moodustamiseks. 15. juunil okupeeriti Leedu, 17. juunil Eesti ja Läti. Moodustati uued valitsused, mis palusid Balti riikide vastu võtmist NSVL koosseisu. 1940. aastal okupeeris NSVL Bessaraabia. Läänerindel üritas Saksamaa 1940. aastal vallutada Inglismaad, aga see ebaõnnestus. VAIKSEL OOKEANIL Midway merelahing, kus USA võidab jaapanlased. Jaapan kasutab kamikadzesid - jaapanlastest surmalendurid, kes rammisid vastaste laevu AAFRIKAS El - Alameini lahing - briti üksused surusid Saksa-Itaalia väed välja Egiptusest ja Liibüast 1943. aastal sõjategevus IDARINDEL Kurski kaare lahing - Sakslaste viimane suurpealetung. Initsiatiiv lõplikult Punaarmee käes. LÄÄNERINDEL Liitlaste edukas dessant Sitsiiliasse ja Lõuna-Itaaliasse Mussiolini kõrvaldatakse võimult
Bosporuse väin = Bosporus; tegemist on aadressikoha, s.o tänava, maantee, puiestee, väljaku vms nimega: Allika tänav, Kollane tänav, Narva maantee, Mere puiestee, Vabaduse väljak, Lossi plats, Raekoja plats, Suitsu põik, Järve tee, Vana turg, Roheline aas, Pikk jalg, Börsi käik (pelgalt omadussõnatüvi kirjutatakse ikkagi kokku: Kesktänav, Keskväljak); nimetuumaks on käänduv omadussõna: Vaikne ookean (Vaiksel ookeanil, Vaiksest ookeanist), Must meri (Musta merre, Mustalt merelt), Punane meri, Valge meri, Kollane jõgi, Suur väin, Väike Emajõgi, Vaikne järv; tegemist on selge sekundaarnimega, s.o teisest kohanimest või isikunimest tuleneva kohanimega: Pärnu jõgi, Kihnu väin, Soome laht, Jaapani meri, India ookean, Põlva maakond, Käina vald, Kopli rand, Brandenburgi värav, Narva värav (Peterburis); Beringi väin, Patkuli trepp, Wrangeli mäed.
.. 5. Mis tõendab, et NSVL valmistus ise Saksamaad ründama ja viimane vaid ennetas teda? · 1939 hakkas punaarmee kindralstaap välja töötama plaane Saksamaa ründamiseks · Vägede kogumine · · 6. Mis oli Jaapani eesmärk Vaikse ookeani piirkonnas/miks ründas Jaapan USAd? · Tugipunktide hõivamine? · Neile ohtlikult lähedal asunud laevastiku ja relvastuse hävitamine. 7. Millised alad Vaiksel ookeanil Jaapan vallutas?Kagu-Aasia, Filipiinid, Tai, Singapur, Uus Guinea, Sumatra jne. 8. Täida tabel. Lahingud/rünnakud Toimumise aeg ja osapooled Lahingi tulemus(ed) Pearl Harbour 9 laeva uppus, 21 tõsiselt 7 dets 1941. Jaapan ründasvigastatud. Usa mereväebaasi Hawaii saarestikus.
·1940 a. kinnitas Hitler sõjaplaani NSV Liidu vastu Barbarossa ·Plaani kohaselt pidid Saksa väed Punaarmee sisse piirama ning purustama ·1941 a. suveks oli Punaarmee koondanud riigi läänepiirile suured jõud ·NSV Liidu plaan oli justkui Barbarossa plaani peegelpilt tugevad õhurünnakud Saksa vägedele Jaapani pealetung Pearl Harboris ·Jaapan ründas ootamatult USA mereväebaasi Pearl Harboris 07.12.1941 ·Ameeriklased kandsid suuri kaotusi ja japsid saavutasid Vaiksel Ookeanil ülekaalu ·Sõja algus kujunes Jaapani jaoks edukaks, kes hävitasid poole aastaga lääneliitlaste tähtsamad tugipunktid Kagu-Aasias ·Sellega tõmmati USA sõtta Saksamaa pealetung idarindel 1942 a. Stalingradi lahing ·Stalingradi lahing : kõige otsustavam lahing II MS-s ·Punaarmee peatas Stalingradi varemete vahel sakslaste pealetungi, sealt alates sakslaste taganemine Berliini suunas ·Otsustav aspekt lahingu juures tulid ilmsiks poliitilise võimu piirid
KT II maailmasõda 12bc 1. Millised olid II maailmasõja põhjused, miks ei suudetud ohjeldada Saksamaad, Itaaliat ja Jaapanit? Poliitilised eeldused · Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime. Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. Sõlmiti MRP. · Versailles' süsteem osutus ebapüsivaks. Majanduslikud eeldused · Hitler arendas sõjatööstust, ka Stalin. · Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajas rakendust) Ideoloogilised eeldused · Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi. · Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände. 2. Sõda Poola vastu: põhjused ja tulemused. Saksa välksõda, ,,kummaline sõda". NSVL agressioon. Sõda Poola vastu Eesmärgid: Preisi alade tagasisaamine/ühendamine; põllumaa, kaevandused, sadamad. Poola vägede relvastus oli vananenud, lennuvägi hävitati maapinnal. Varssavi piirati sisse ja alistati. ...
Sõja algus 28. juulil kuulutas Austria-Ungari Serbiale sõja 29. juulil kuulutas Venemaa välja üldmobilisatsiooni 30. juulil Austria-Ungari kuulutas üldmobilisatsiooni ja Saksamaa "sõjaohuolukorra" 1. aug kuulutas Saksamaa sõja Venemaale, 3. aug Prantsusmaale, tungiges ühtlasi kallale Belgiale. Belgia neutraliteedi rikkumine sundis sõtta astuma Inglismaad. 23. aug Antandi poolel astus sõtta Jaapan, vallutas Saksamaale kuulunud saared Vaiksel ookeanil ja tugipunktid Hiinas 29. okt Saksamaa ja A-U poolel astus sõtta Türgi Peagi 34 riiki. Kõrvale jäi vaid Itaalia Sõdivate koalitsioonide lõplik koosseis: Nelikriik (keskriigid): Saksamaa, Austria-Ungari,Türgi, Bulgaaria Antant: Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa, USA, Jaapan, Belgia, Serbia, Tsernogooria, Itaalia, Rumeenia Sõdivate poolte plaanid Saksa sõjaplaan nimetati kindralstaabi ülema krahv Alfred von Schlieffeni järgi
Gustav Adolfi Gümnaasium Kõigi aegade suurim britt Winston Churchill Referaat Karin Valt 9.c klass Juhendaja: Sirje Promet Tallinn 2009-03 2 Sisukord Eessõna 3 Lapsepõlv 4 Noorusaastad 5 Abielu 6 Poliitiline karjäär 7 Poliitikast loobumine 9 Harrastused ja autasud 9 Hüvastijätt 20. sajandi iidoliga 11 Lõppsõna 12 Lisa 13 Kasutatud kirjandus 14 3 Eessõna Winston Churchilli mäletatakse tänapäeval kui ranget ja väsimatut juhti, kes teatas 1940.aasta suvel, et tal ei ole neile pakkuda muud kui verd, vaeva, higi ja pisaraid. Tundus, nagu oleks ta seda...
parameetrite muutumisest (maa telje kaldenurga ja orbiidi muutused) Mandrite paigutus ja albeedo- laamtektoonika tõttu toimub pidev mandrite triiv. Jääajad suurendavad mandrite ja vähendavad ookeanide pindala. Ookeanidel on aga tunduvalt väiksem albeedo kui mandritel ja seega ei neela Maa enam nii palju soojust. Samuti mängib suurt rolli ka pilvede albeedo, mis on suurem kui maismaal või ookeanil. Aerosoolid satuvad atmosfääri peamiselt vulkaanipursete või inimtegevuse tulemusel. Neil võib olla nii kliimat jahutav kui ka soojendav mõju. Suurenenud aerosoolide kontsentratsioonist tulenev atmosfääri läbipaistvuse vähenemine peaks viima jahenemisele. Samas on meile teada, et pilvkate takistab maapinna jahtumist öösel ning sama efekt peaks olema ka aerosoolidel. Kasvuhooneefekt on üks olulisemaid Maa kliimat mõjutavaid tegureid
Kohila Gümnaasium Taasiseseisvunud Eesti esimene president ehk Lennart Georg Meri juhendaja: Silvi Ivanova koostanud: Kairi Kuldma KOHILA 2009 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................4 Lennart Meri noorusaastad...................................................................................................................5 Lennart Georg Meri esimene teos ja retked ....................................................................................5 Lennart Georg Meri perekond ........................................................................................................6 Lennart Georg Meri siirdumine poliitikasse...............................................................
augustit 1914 sõtta astunud Austria-Ungari ja Saksamaa ühelt poolt ning Venemaa, Prantsusmaa ja Suurbritannia teiselt poolt (väiksematest riikidest sattus Keskriikide rünnaku alla ainult Belgia). Hiljem tuli sõtta Itaalia, Antandi poolel. Keskriikide poolel astusid peale Saksamaa ja Austria-Ungari välja, vaid Türgi, liitus 1914.a novembris, ja Bulgaaria. 23. augustil 1914 astus Antandi poolel sõtta Jaapan, kes vallutas Saksamaale kuulunud saared Vaiksel ookeanil ja tugipunktid Hiinas. Veel suurem mõju maailmasõja käigule oli Türgi. See avas maailmasõjas uued rinded: Inglismaal tuli hakata sõdima ka Mesopotaamias ja Egiptuses ning Venemaal tekkis rinne Kaukaasias. 27. augustil 1916. aastal tuli Antandile appi Rumeenia ning 6. aprillil 1917 kuulutaas Saksamaale sõja USA. Aastatel 1917-1918 kuulutasid Saksamaale sõja ka teised riigid, kuid sõja lõpptulemusele ei avaldunud see enam mõju. Sõdivate koalitsioonide lõplik koosseis:
Määris Jeesust salviga. Atribuudid: kahetsuspisarad, krutsifiks, pealuu, peegel, pikad juuksed, salvipurk Patroon: apteegid Gertrud Nivelle"i püha Gertrud (626-659), neitsi, benediktiini kloostri abtiss, abistas palverändureid: rahaga kaht iiri munka, et need saaksid ehitada Nivelle"i kloostri. Ehitas oma päranduse eest elu jooksul arvukalt kirikuid, kloostreid ja hospitale. Tuntud legendi kohaselt saatis ta kord meremehi pikale reisile, lubades, et neile ei sünni teel midagi kurja. Ookeanil ründas laeva äkitselt suur merekoletis, kes kadus, kui hädalised hüüdsid püha Gertrudi appi.Atribuut: hiir või rott, Patroon: kassid, rändurid Franciscus Assisist elas vaesuses, lõi frantsiskaanide ordu, sai stigmata. Atribuut: rist, tuvi, linnud, loomad, stigmata, Tau rist birgitta rootsi esimesi kirjanikke. Nägi ilmutusi, kirjutas neist. Atribuut: sau ja kott, kroon, raamat. Patroon: Euroopa, Rootsi, lesed eliisabet tüüringist ungari kunni tütar
Kümne sekundiga kustutas ta üheksa-kümne miili piiri. Jonathan oli püstitanud merikajakate absoluutse maailmarekordi. Ent ta võidurõõm oli pelk. Vaevalt alustas ta väljumist pikeest, vaid pisut muutes tiibade kaldenurka, kui jälle tabas teda seesama salapärane keha kuuletamatus ning kokkupõrge õhuga rabas kui dünamiidilaeng. Jonathan Merikajakas tundis end lõhkevat keset laotust, valusat hoopi vastu merepinda enam ei tajunudki. Püttpilkases öös tuli ta teadvusele, loksudes ookeanil kuuvalguse vöötmes. Ta narmendavad tiivad olid kui tina täis, ent veel tinasemalt rusus nurjumise koorem. Ta soovis - muuks täiesti jõuetu -, et see raskus oleks piisav ja veaks teda halastades põhja, - et kõigel oleks lõpp. Aga kui ta juba madaliku murdlaineis uppuda ukerdas, hakkas temas kumisema mingi õõnes hääl. - Kuskilt pole pääsu. Olen vaid kajakas. Olen oma olemuse kammitsais. Kui mulle olnuks määratud avastada lennusaladusi, peituks mul ajudes vastav kood
kõrgusega Valguse kiirus väheneb õhu tiheduse kasvuga Astronoomiline refraktsioon: Taevakehade asukoha ja suuruse muutumine refraktsiooni tõttu Taevakehad tunduvad horisondist kõrgemal, kui nad oleks atmosfääri puudumisel Roheline kiir: Tekib kohe peale päikese loojangut või vahetult enne päikese tõusu Roheline täpp päikese (kuu) ketta ülapiiril Kestab paar sekundit Nähtav eriti ookeanil Miraaž: Aluspinnalähedane refraktsioon, miraaž Refraktsioonist tingitud eseme kujutise tekkimine Esemega samal ajal või eseme aseme on nähtav selle eseme sama suur, suurem, väiksem, ümberpööratud või mitmekordne kujutis Tekib aluspinnalähedaste õhukihtide tavapärasest erinevast temperatuurijaotusest põhjustatud valguskiire kõverdumisest Alumine miraaž – eseme kujutis on tegeliku eseme all
itaalia armee Aafrika korpuse ning surusid nad Tuneesia territooriumile. Midway lahing 1942.a. juunis toimunud lahingus Midway atolli juures suutsid ameeriklased jaapanlasi tagasi tõrjuda. Guadalcanali lahing 9. veebr. 1943 - USA väed maabusid 1942.a. sept-s Guadalcanali saarel, jaapanlased taandusid sealt 9. veebr. 1943, see oli jaapanlaste esimene suur lüüasaamine ning pöördepunkt sõjategevuses Vaiksel ookeanil. Kurski lahing 1943.a. juulis-augustis . Saksa väed alustasid suurt pealetungi idarinde keskosas. Pealetungi eesmärgiks oli löögiga põhjast ja lõunast sisse piirata ja hävitada Kurski piirkonda koondunud Nõukogude väed. Kurski lahing lõppes Saksa vägede lüüasaamisega ning jäi sakslaste viimaseks suurpealetungiks . M is põhjustas m urrangu? Hitlerile ja Saksa väejuhatusele oli algusest peale selge, et nende ainsaks võimaluseks võita maailmasõda
Belgiale. Belgia neutraliteedi rikkumine sundis sõtta astuma Inglismaad. Puhkenud sõda laienes kiiresti Euroopa piiridest välja poole, sest kaasa haarati ka Euroopa riikide asumaad ja liitlased teistes maailmajagudes. Peagi oli üksteisega sõdivate riikide koguarv 34. Euroopas üksteisega liitlaslepingutega seotud riikidest jäi esialgu kõrvale vaid Itaalia. 23. August 1914 astus sõtta Jaapan, kes vallutas Saksamaale kuulunud saared Vaiksel ookeanil ja tugipunktid Hiinas. 1914. Aasta novembris astus Saksamaa ja A-U poolel sõtta Türgi. See avas maailmasõjas uued rinded: Inglismaal tuli hakata sõdima ka Mesopotaamias ja Egiptuses ning Venemaal tekkis rinne Kaukaasias. Sõdivate poolte plaanid Saksa sõjaplaan ehk Schlieffeni plaan- nägi ette Prantsusmaa kiire purustamise ja seejärel vägede paiskamise Venemaa vastu. Plaani teostamiseks koondas Saksamaa
alale nõukogude liit suutis itta viia oma sõjatööstuse lääne riigid hakkasid toetama nl –i sakslased kaotasid moskva lahingu järgnes punaarmee suur tung churchil ja roosevelt kirjutasid alla atlandi hartale milles lubati taastada kõikide teises maailmasõjas sõltumatuse kaotanud riikide iseseisvus hartaga liitus 15 riiki sh nl 7 dets 1941 jaapan ründas usa vaikse ookeani peabaasi jaapan tagas pooleks aastaks sõjalise ülekaalu vaiksel ookeanil 2 maailmasüjas toimus murrang juuni 1942 jaapan kaotas usale midway lahingu sakslased kaotasid stalingradi lahingu sakslased ja itaallased said lüüa sakslased kuulutasid välja totaalse sõja saksa armeesse hakati võtma eestlasi ja teisi rahvusi siiani arvati et idaeurooplased on viletsad hoogustus sõja propaganda ja ideoloogiline kontroll riigis 1943 saksamaa löödi välja põhjaaafrikast liitlased maabusid itaaliasse mussolini kukutati võimult
q Kreekale tuli loovutada Egeuse mere saared (välja arvatud Imbros ja Tenedos). q Itaalia sai Dodekaneesi saared, q Suurbritannia Küprose. q Türgi sai Ida-Traakia. Seal elavad kreeklased repatrieerusid Kreekasse, Kreekas elavad türklased Türgimaale. q Lausanne´i rahu lõpetas ka 1919-1922 aastatel kestnud Kreeka-Türgi sõja. Karikatuur "Tagantvaade". Allkiri: "Igavesti kestev rahu." Jaapan kontroll Vaiksel ookeanil. Suurbritannia Briti laevastik, Prantsusmaa franko-ameerika allianss, Itaalia suurem Itaalia, Rahvasteliit (League of Nations) 1920-1946 Asutati Wilsoni jt algatusel Pariisi rahukonverentsil 28.04.1919, jõustus 10.01.1920 Eesmärk rahvusvahelise rahu, julgeoleku ja territoriaalse puutumatuse tagamine; tüliküsimuste rahumeelne lahendamine; rahvusvahelise koostöö edendamine; kollektiivse julgeolekusüsteemi loomine. Liikmed
Puhkenud sõda laienes kiirelt Euroopa piiridest väljapoole sest kaasa haarati ka Euroopa riikide asumaas ja liitlased teistes maailmajagused. Peagi oli üksteisega sõdivate riikide koguaerv 34. Euroopas üksteisega liitlaslepingutega seotud riikidest jäi esialgu kõrvale vaid Itaalia. Seevastu liitusid sõjategevusega mitmed seni liitudest väljaspool seisnud riigid. 23.augustil 1914 astus Antandi poolel sõtta Jaapan, kes vallutas Saksamaale kuulunud saared Vaiksel ookeanil ja tugipunktides Hiinas. Veel suurem mõju maailmasõja käigule oli Türgi sõttaastumisel Saksamaa ja Austria- Ungari poolel 1914. aasta novembris. See avas maailmasõjas uued rinded: Inglismaal tuli hakata sõdima ka Mesopotaamias ja Egiptuses ning Venemaal tekkis rinne Kaukaasias. 4 3. Riikide sõjaplaanid Euroopa suurriigid olid sõjaks juba mõnda aega valmistunud, olid neil välja töötatud põhjalikud strateegilised plaanid. 3.1
le asuma nind detsembris lööb Austria Venemaad Limanova all. Balkani ja Itaalia rindel: Juunis ertshertsog Franz Ferdinandile korraldatud atentaat Sarajevos põhjustab Esimese maailmasõja. Augustis Austria ründab Serbiat, kuid lüüakse tagasi, septembris Austria kohtab Põhja-Serbias jälle tugevat vastupanu ning detsembris kolmas ebaõnnestunud rünnak Serbia vastu. Maailmas: Oktoobris Türgi sulgeb Dardanellid. Jaapan võtab üle Saksamaa kolooniad Vaiksel ookeanil. Novembris Türgi kuulutab välja dzihaadi(püha sõja) ning liitub Saksamaa ja Austriaga Prantsusmaa, Suurbritannia ja Venemaa vastu Sõjategevus 1915 aastal 8 Läänerindel: 1915. aasta alguseks olid mõlemad võitlevad pooled läänerindel välja ehitanud tugevad kaitseliinid. Algas ohvriterohke positsioonisõda. Aprillis
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool JA 11 KÕ Anneli Raud LENNART MERI MINU LEMMIK PRESIDENT Referaat Juhendaja: Reino Veielainen Mõdriku 2011 SISSEJUHATUS..................................................................................................2 1. LENNART MERI ELUST...............................................................................3 1.1 Abielud.......................................................................................................4 1.2 Haridus:......................................................................................................4 1.3 Karjäär:.......................................................................................................4 2. LENNART MERI REISIKIRJANIKUNA.................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
