2. maailmasõda (0)

Ajalugu, 2. maailmasõda (118-159)
1.Mõisted
1) lepituspoliitika- sõda püüti vältida läbirääkimiste teel
2) komiterni-vastane pakt- 1936 Saksamaa ja Jaapani vaheline leping, mis oli suunatud NSV Liidu vastu. 1937 ühines Itaalia, hiljem veel teisigi riike
3) MRP- mittekallaletungileping Saksamaa ja NSV Liidu vahel
4) Müncheni kokkulepe- kohustas Tšehhoslovakkiat loovutama Sudeedimaa , kuid tagas ülejäänud Tšehhoslovakkia puutumatuse
5) Hispaania kodusõda- juulist 1936 kuni aprill 1939 toimunud konflikt natsionalistide ja vasakpoolsete rühmituste vahel
6) Kummaline sõda- 1939-40 sõjategevus Pr-Saksa piiril soikus- kumbki pool ei näidanud mingit erilist aktiivsust, kuid rahu siiski ei sõlmitud
7) Barbarossa plaan- 1940 lõpul Hitleri poolt kinnitatud sõjaplaan NSV Liidu vastu: Saksa väed piiravad Punaarmee sisse, purustavad nad, laskmata taanduda Venemaa sügavustesse
8) välksõda- sõda ei kuulutatud välja, vaid rünnati kohe ja ootamatult, vapustades sellega vastaspoolt
9) allveesõda-  algas 1940, UK vs Saksa, kes üritasid UK kaubateid halvata, kuid nende laevastik oli liiga väike ja nõrk. Kõige ägedam 1942 a algul, kuid siiski jäid peale liitlasväed (suutsid kiiremini laevu juurde ehitada)
10) Leningradi blokaad-  Leningradi piiramine Saksa poolt 8.09.41-27.01.44. Nälga suri üle 640 000 inimese. Punaarmee suutis lõpuks Saksa armee taanduma sundida.
11) Moskva lahing- algas 1941, Punaarmee alustas Moskva all vastupealetungi. Lõppes 1942
12) Stalingradi lahing – peeti 21.august 1942 Saksamaa ja nõukogude Punaarmee vahel.
13) Pearl Harbori rünnak- oli Jaapani keiserliku mereväe rünnak Hawaii saartel asuvale Ameerika Ühendriikide Pearl Harbori mereväebaasile
14) Teherani konverents - Teheranis toimunud tippkohtumine Nõukogude Liidu, USA ja Suurbritannia vahel. Churchill ja Roosevelt andsid Stanlinile vabad käed okupeerida
15) Jalta konverents- toimus NSV Liidus Krimmis Livaadia palees 4-11 veebruar 1945, kus NSVL , USA ja Suurbritannia jaotasid ära Teise maailmasõja järgse Euroopa ja Aasia
16) Potsdami konverents- USA, NSVL ja Suurbritannia arutasid Saksamaa sõjajärgse korraldamise küsimusi
17) Normandia dessant - 6.06.1944 maabusid LR sõjajõud P-Pr Normandias. Saksa väejuhatus ei osanud sellele piisavalt kiiresti reageerida (põhijõud oli idarindel) ning suve lõpuks varises sakslaste kaitse kokku. Oluline osa oli LR õhujõududel: 500 Saksa lennuki vastu 11 000 LR oma. 25.08.1944 vabastavad liitlasväed Pariisi.
18) Ardennide lahing-   Hitler ei pidanud end veel kaotajaks: dets 1944 koondas ta märkamatult Saksa tugevaimad diviisid lootes korrata 1940 edukat operatsiooni (ära lõigata Belgias asuvad liitlasväed põhijõududest,, suruda nad merre) Esialgu õnnestus, ilm oli halb ning LR ei saanud oma õhuvägesid ära kasutada. Ardenni mägedes peetud lahingutes suutsid LR siiski sakslased peatada.
19) ÜRO-Ühinenud Rahvaste Organisatsioon , mis loodi 1945 kevadel San Fransiscos. Tegutseb tänapäevani- eesmärgiks on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine ning majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine
20) Nümbergi kohtuprotsess - 1945 nov alustas rahvusvaheline tribunal kohtumõistmist natslike partei-, riigi- ja sõjaväejuhtide üle süüdistades neid kuritegudes inimsuse vastu, arvestamata kohtualuste väiteid, et nad täitsid käske. Vastutus pandi eranditult Saksamaa peale.
21) holokaust - juutide massiline mõrvamine
22) kapitulatsioon- allaandmine, teise riigi paremuse tunnistamine ning sellega sõjast välja astumine
23) Hiroshima ja Nagasaki tuumakatastroof – I rääkisid sellisest pommist inglased 1939 a, juulis 1945 katsetati pommi New Mexico osariigi kõrbes, katse õnnestus ning juba 6. augustil 1945 heitis USA tuumapommi Hiroshimale ning Nagasakile 9.08.1945. Hukkus 300 000 inimest, suurem osa radioaktiivse kiirguse tagajärjel. Tuumapomm murdis Jaapani vastupanu, 10.08.1945 alustas Jaapan rahuläbirääkimisi ning 2.09.1945 allkirjastas kapitulatsiooni akti.
24) Priisi rahukonverents- 1945-46 Pariisis. Üldist rahulepingut ei sõlmitud, arutati läbi 10-20 võitjariigi rahuprojektid ning Saksamaa Euroopa-liitlaste- It, Rum, Bulg, Ungari ja Soome- vahel ning 10.02.1947 kirjutati alla rahulepingutele Saksamaa liitlased pidid maksma reparatsioone ning loovutama territooriume (It kaotas Aafrika kolooniad, Albaania jälle iseseisev, Ungari tagasi 1938 a piirides, Rumeenialt võttis NSV Liit Bessaraabia ja Bukoviina , Soomelt Karjala ja Petsamo). Saksamaaga rahulepingut ei sõlmitud, küll pidi ta jälle maksma reparatsioone ning jäi ilma arvukatest aladest
25) totaalne sõda- Kui I MS oli puudutanud vaid rinnet , siis nüüd oli kadunud piir rinde ja tagala vahel. Osalesid kõik sõtta haaratud riikide kodanikud. Õhuväed panustasid tsiviilobjektide hävitamisele lootuses vastane demoraliseerida
26) okupatsioon - on võõra riigi (või osa võõrast riigist) territooriumi oma võimule allutamine ja selle oma valduses hoidmine. Okupatsioonile järgneb tavaliselt anneksioon.
27) annektsioon -  ehk annekteerimine on võõra riigi kogu territooriumi või selle osa ühepoolne, ilma selle riigi nõusolekuta toimuv liidendamine oma riigi külge. Annekteerimisele eelneb tavaliselt okupatsioon.
28) Baaside leping- 28.09.'39 sõlmitud EV ja NSVL vaheline vastastikuse abistamise pakt, millega NSVL toob oma väed Eestisse
29) Talvesõda- algas 30.11.1939, mil Punaarmee ületas sõda kuulutamata Soome piiri. NSV Liidu juhtkond oli veendunud, et see kestab vaid mõne nädala, Soome aga osutas palju suuremat vastupanu kui oli arvatud, ei suudetud tungida läbi nn Mannerheimi liinist. Selleks ajaks kui see õnnestus, oli maailm kaldunud väikese Soome peale. UK ja Pr valmistus abivägesid saatma . Stalin oli sunnitud Soome vallutamise kavast loobuma . 12.03.1940 sõlmiti Moskvas rahu, millega Soome pidi andma ära Karjala maakitsus ning Hankos sõjaväebaasi.
30) Mannerheimi liin -  Soome Talvesõjas Karjala kannasele rajatud sõjaliin, millest Punaarmee vaatamata suurele ülekaalule kuidagi läbi tungida ei suutnud. Ilm läks väga külmaks, NSV Liidu üksused piirati neile tundmatul maastikul ümber ning hävitati. Punaarmee oli sunnitud tooma lisajõude, mille toel siiski suudeti Mannerehimi liinist lõpuks läbi murda. Soome aga jätkas vastupanu.
31) ultimaatum - dok, milles sisalduvate nõuete mitterahuldamisel ähvardab esitaja kasutada vägivaldseid vahendeid
2. Rahvusvahelised suhted 2. maailmasõja eel
1931 (Westminsteri statuut) - Briti parlamendi otsus, mis muutis senised dominioonid sise- ja välispol täiesti suverääneteks- alus Briti Rahvaste Ühendusele
1929-33( Majanduskriis )- Tervet maailma hõlmanud majandusraskused
1930ndad (Pr välispoliitika)- Pürgis Euroopa mandriosa tähtsaimaks võimuks, tegi koostööd NSV Liiduga
1930ndad(Autoritaarne režiim)- Riigid, mis võtsid omaks autoritaarse riigikorra: 1932- Austria, 1934- Eesti, Läti, Bulgaaria , 1935/6- Kreeka; 1938- Rumeenia
1930ndad(NSVL laienemine)- Välispoliitika agressiivsem, kuid Stalin peitis oma kavatsuse osavalt, esinedes rahutoojana ning „agressorite“ ohjeldajana
1930ndad(Saksa-Poolda suhted)- Poolal Saksa alasid, see tekitas vimma natsionalistides, siiski 1934 sõlmiti liiduleping, kuid hirm püsis ning Poola otsis abi UK ja Pr poole
1930ndad(Jaapani välispoliitika)- Pidas end Aasia hegemoniks, kelle juhtimisel suudetakse peatada eurooplaste sissetung. 1935 tungis P-Hiinasse, 1936 Kominternivastane pakt
1930ndad(USA välispoliitika)- Investeerisid Lad-Am tööstusesse; Mehhiko naftatööstuse omanikud , kuni 1938 otsustas uus M president nad riigistada.
1935( Etioopia vallutus)- It ründab. RL kehtestas It vastu maj sanktsioonid, kuid ei mõju eriti. Etioopia vallutati , kuni 1941. a kestab partisanisõda, kuni UK vabastab Etioopia
1936-39(Hispaania kodusõda)- Franco alustas ülestõusu Marokos , see levib üle Hispaania, Euroopa riikide mittevahelesegamispoliitika (27 riiki keeldub andmast relvi ), kuid diktatuurid mitte. Franco diktatuuri algus.
3. Oskab hinnata Hitleri samme ja suurriikide lepituspoliitikat : Reini tsoon, Anšluss, Müncheni kokkulepe, Tšehhoslovakkia okupeerimine, Klaipeda , MRP
Reini tsoon - 1936 aasta märtsis viib Hitler oma väed demilitariseeritud tsooni, mis ümbritseb Saksamaad ( Versailles ' lepingu tingimuse rikkumine)
Anšluss – Austrias, 13.03.1938, Saksa väed marsivad Austriasse ning liitsid ta Saksamaaga
Müncheni kokkulepe/ sobing  – 29.09.1938 UK, Pr, Itaalia ja Saksamaa sõlmisid Münchenis kokkuleppe, mis kohustas Tšehhoslovakkiat loovutama Sudeedimaa
Tšehhoslovakkia okupeerimine – 14.03.1939 kuulutab Hitleri õhutusel end iseseisvaks Slovakkia ning järgmisel päeval hõivavad Saksa ja Ungari väed ülejäänud Tšehhoslovakkia. Sellega sai LR mõõt täis
Klaipeda – 23.03.1939 esitab Saksamaa Leedule ultimaatumi ja viib väed Klaipedass
MRP – 23.08.1939, Saksamaa ja NSV Liidu mittekallaletungileping (10 aastaks). NSV Liit sai loa Soome, Eesti, Läti, Bessaraabia anastamiseks, Poola pidi jagatama pooleks. Hiljem lisaprotokolle sõlmides sai NSV Liit Saksamaalt ka Leedu ning andis vastu temale jäänud Poola osa.
4. Oskab analüüsida Teise maailmasõja põhjusi ja tagajärgi
Põhjused:
1)Ideoloogilised põhjused- Aarja rassi valitsemise saavutamine maailmas; Maailmarevolutsiooni idee
2)Majanduslikud põhjused- Massiline relvastuse tootmine ja eelisarendamine
3)Ühiskondlikud põhjused- Kehtestati diktaatorlike seadusi, väites, et peagi maailmarevolutsioon- igavesti ei saa selleks valmistuda
4)Isikute roll- Inimeste mõjutamine säravate, tugevate ning tahtejõuliste juhtfiguuride abiga (PR trikid)
Tagajärjed:
Põhjustas seninägemata purustusi ning kaotusi. Hukkus ligi 60 mln inimest, varasemates sõdades olid enamik hukkunuid sõdurid, nüüd kasvas järsult tsiviilohvrite arv (metsik-jõhker sõjapidamine, vägivallapoliitika, holokaust, genotsiid). Õiglast maailmakorda ikka ei saavutatud- liberaalne lääs võitis küll Hitleri, kuid oli sunnitud tunnistama kommunistliku diktatuuri mõju kasvu. Balti riigid, Kesk- ja Ida- Euroopa NSV Liidu alla- Teise Maailma teke (kommunistlik blokk ). II MS tõi esialgu Euroopa ja seejärel kogu maailma lõhestumise ja külma sõja.
5. teab ja oskab periodiseerida olulisemaid lahinguid: Poola vallutamine , Moskva, Pearl Harboris, Staliningrad, Suur Isamaasõda
 Poola vallutamine – 1.09.1939 tungib Hitler Poolale sõda kuulutamata kallale. Kuna Saksa armee oli paremini varustatud ja suurem, purustati Poola mõne päevaga. Juba 17.09.1939 tungis Poolale kallale NSV Liit, kes hõivas Ida-Poola. 6.10.1939 oli sõjategevus lõppenud- Poola ei eksisteeri enam
Moskva lahing – september 1941 alustavad Saksa väed pealetungi Moskvale jõudes detsembri alguseks mõnekümne km kaugusele pealinnast. Edasiliikumine aga järjest vaevalisem, sest poldud arvestatud talveoludega (läbimatud teed, külm, mootoriõli jäätus) ning sõja algul pea kaotanud Stalin kuulutas käimasoleva Suureks Isamaasõjaks. 6.12.1941 alustas Punaarmee vastupealetungi, halb ilm= sakslased kandsid suuri kaotusi. Hitleri välksõda oli läbi kukkunud.
Pearl Harbor  – 7.12.1941 ründab Jaapan ootamatult USA mereväebaasi Havail. Ameeriklased kannavad raskeid kaotusi ning jaapanlased saavutavad ülekaalu Vaiksel ookeanil
Staliningradi lahing – novembriks 1942 oli enamik Staliningradist sakslaste all, punastel kaldariba Volga ääres. Punaarmee valmistus ründama ning kuigi luure andis sellest Hitlerile teada, ignoreeris ta neid vallutustuhinas. 19. 11.1942 piirasid Nõukogude väed sisse Saksa 6. armee, Hitler ei lasknud neil piiramisrõngast välja murda, lubades õhust varustada, kuid see ebaõnnestus. Lahingud kestsid veel 2 kuud ning 2.02.1943 sakslased kapituleerusid (kaotasid u 300000 meest ja palju tehnikat)
Suur Isamaasõda – Stalin nimetas sakslaste Moskva alla tungimise vastu võitlemise Suureks Isamaasõjaks ja leevendas patriotismi õhutamiseks mõnel alal terrorirežiimi (n õigeusu kiriku suhtes). Siberis pandi käima evakueeritud sõjatehased; LR abitarned aitasid taastuda ning lõpuks tagasi suruda sakslaste pealetung
6. Teab Hitleri-vastase koalitsiooni kujunemislugu
Saksamaa positsiooni nõrgendas tema vastaste konsolideerumine . 1941 augustis kirjutasid Churchill ja Roosevelt alla Atlandi hartale, millega lubati taastada kõigi sõjas okupeeritud riikide iseseisvus (NSVL pressis aga välja, et see ei laieneks MRP tulemusel NSV Liiduga liidetud aladele ). Atlandi hartale järgnesid kõikvõimalikud konverentsid.
9. Oskab anda hinnangut holokaustile
Juutide massilise mõrvamisega alustasid sakslased kohe idasõjakäigu algul. Poolas, Valgevenes ja Ukrainas suleti juudid getodesse. 21.01.1942 otsustati Wannsees kõik Euroopa juudid transportida itta , kus algas nende hävitamine Auschwitzi, Maidaneki jt surmalaagrite gaasikambrites. Hiljem laienes hävitustöö Ungarisse (krahv Wallenberg päästis seal tuhandeid juute hukkamisest, ostes nad endale), Itaaliasse ja teistesse okupeeritud riikidesse. Kokku hukkus holokausti läbi u 6 mln inimest. Holokaust = juutide hävitamispoliitika
7. Teab, millal, miks, kus ja kelle vahel sõlmiti Teherani, Jalta ja Potsdami

Konverents
Aeg
Koht
Osalejad
Otsused, tähtsus
Teheran
1943 lõpp
Teheran, Iraan
Lääneriigid
LR tunnustasid NSVL 1941 a piire . Balti riikidele= NSVL võimu alla jäämine. Ka nõustusid LR avama Pr rinde
Jalta
1945 veebruar
Ukraina , Musta mere ääres Jaltas
USA (Roosevelt), UK (Churchill), NSVL (Stalin)
Otsustati, et '45 kevadel rajatakse ÜRO. Lubati jätta Kesk- ja Ida-Euroopa Moskva mõju alla, pandi paika okupatsioonitsoonid Saksamaal.
Potsdam
1945 august
Saksamaa, Potsdam
NSVL, UK, USA
Kiideti heaks Ida- Preisimaa loovutus NSV Liidule ja sakslaste sundevakueerimine võitjatele antud aladelt. Saksamaa jaotati okupatsiooni tsoonideks UK, Pr, USA ja NSVL vahel- Liitlaste Sõjaline Administratsioon teostas võimu seal


10. Oskab seostada Teist maailmasõda ja sündmusi Balti riikides

23.08.'39
MRP
augusti lõpp
EV valitsus teab ilmselt MRPst
17.09.'39
Allveelaev Orzel põgeneb Tlnast, NSVL viib vastuseks oma laevastiku Balti merele
24.09.'39
Kohtumine Moskvas. Molotov esitab Selterile ultimaatumi vastastikuse abistamise lepingu sõlmimiseks
18.10.'39
Punaarmee alustab baaside paigutamist Eestisse, sama 05.10 Lätis, 10.10 Leedus
Kevad '40
NSVL ja Balti suhted halvenevad, kiirustatakse iseseisvust likvideerima
Juuni '40
Saksa sisstung Pr tekitab diversiooni, Eesti blokeeritakse õhust, maalt ja merelt
14.06.'40
Ultimaatum Leedule
15.06.'40
Leedu okupeeritakse; reisilennuk Kaleva tulistatakse alla, kõik reisijad hukkuvad
16.06.'40
Ultimaatum Lätile ja Eestile
17.06.'40
Narva traktaat; Balti riigid on okupeeritud
21.06.'40
Töörahva „meeleavaldused“ nõuavad uue valitsuse sisseseadmist, Päts-> Barbarus
14/15.07
Lavastatakse Balti riikides parlamendivalimised
21.07.'40
Nukuparlamendid võtsid vastu otsuse kuulutada Balti riigid NS Vabariikideks
3-6.08.'40
NSV Liidu Ülemnõukogu vormistab Balti riikide annekteerimise ja liidab nad endaga
(5.7.'41 kuni okt 44)
Eesti on okupeeritud Saksamaa poolt
44 okt – '92
Eesti on okupeeritud Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu poolt