bakter toksiin- toksiin, mis kustub esile koekahjustusi; mügarbakter- gramnegatiivne mullabakter, kes seob õhust lämmastikku; nitrifikatsioon- protsess, milles nitrifitseerijad bakterid oksüdeerivad hapniku abil; 4 Nicole Maria Klais; 11 H denitrifikatsioon- lämmastikuringe oluline lüli, milles nitraadid või nitritid redutseeritakse järk-järgult gaasilisteks ühenditeks (N2O või N2). Seened 1. Milles seisneb seente tähtsus looduses? - lagundajad - kääritajad - sümbiondid 2. Kuidas kasutavad inimesed seeni toiduainetööstuses? juust, alkohol, leiva ja saiatooted, ensüüme lõhna ja värvainetena 3. Kuidas kasutavad inimesed seeni farmaatsiatööstuses? - ravimite tootmiseks kasutatakse metaboliite(vaheproduktid) (n
M laevasõit vabas vetes ja kehtib ülelennuõigus. Territoriaalveed - 3-12 meremiili, igasugune tegevus on rannikuriigi loal lubatud. 7. Selgita maailmamere keskkonnaprobleeme 1) Keemiline reostus: Väetised-Põllumajandusest merre jõudev väetis (väetised imbuvad läbi pinnase põhjavette, satuvad koos sellega ojadesse ja jõgedesse ning sealt liigub reostus edasi merre) põhjustab suuri probleeme rannikumeres. Toimides väetisena ka meres, põhjustavad nitraadid ja fosfaadid vetikate vohamise, mis omakorda põhjustab veekogu eutrofeerumise. Vohavad vetikad tarvitavad kõdunedes ära vees lahustunud hapniku, tekitades sellega nö surnud tsoone, kus miski enam elada ei saa. Nii Mehhiko lahes kui ka Läänemeres on mitmed sellised suured piirkonnad. Kalakasvandustest vette sattunud jääkained on suurendanud veekogude reostust. Maismaalt ookeani jõudnud jäätmetest on tekkinud ulatuslikud prügisaared
Taimed omandavad N mineraalsel kujul (nitraadid, ammooniumsoolad), loomad orgaaniliste ühenditena (valgud). Loomad saavad vajaliku lämmastiku süües taimi või teisi loomi. Lämmastik jõuab tagasi mulda surnud taimede ja loomade kaudu ning loomade eritistena. Lagunemisel vabanev lämmastik muutub taimedele kättesaadavaks ammoniaagiks. Pinnases elavatest bakteritest osa muundavad ammoniaagi ja nitraadid uuesti atmosfääri vabanevaks lämmastikuks. 57)Mis on keskkonna happestumine? Kuidas inimtegevus seda mõjutab? Hapestumine on veekogu või mulla muutumine happeliseks. 58)Kuidas satuvad elemendid biogeokeemilise ringluse ,,bio" faasi? 59)Milline on Milankovitchi tsüklite mõju Maa kliimale? Maa orbiit muutub ja Maa kliima muutub ka: aastaajad on pehmemad ning temperatuuriamplituud väheneb. 60)Mis on Päikese aktiivsuse peamiseks indikaatoriks?
ühendeid, sulfaate, kloriide jm. Nende reovete puhastamist korraldab Viru Vesi AS ning see toimub tsentraalselt koos olmevetega. Kohtla-Järve reoveepuhasti puhastusprotsess koosneb eelpuhastusest ning bioloogilisest ehk aktiivmudapuhastusest. Probleemi tekitavad põlevkivipoolkoksi jäätmehoidlast pärinevad nõrgveed, mis tekivad sademevetega uhtumisel, iseloomulik intensiivne värvus, ebameeldiv lõhn, leeliseline (pH kuni 13) ja sisaldab anorgaanilisi (sulfaadid, sulfiidid, kloriidid, nitraadid, fosfaadid) ja orgaanilisi (fenoolsed ühendid), naftasaadused, polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud) saasteaineid. Nõrgvee KHT on 2800-5500 mg/l ning BHT 900-4000 mg/l. Raskmetallide eemaldamine reovetest- kasutatakse tavaliselt metallide sadestamist kas lubja või sooda abil (et saavutada minimaalsele lahustavusele vastavat pH), kuid kasutatakse ka sadestamist karbonaatidena (plii puhul) ning sulfiididena ja kaasasadestamist (näiteks arseeni puhul
orgaaniliste ühendite seotud lämmastikuks ning tagasi atmosfääri gaasiliseks vormiks. Lämmastikuringe on üks peamisi looduse aineringeid, mida inimene oma huvides mõjutab. Lämmastik on tähtis taimede toitaine. Looduslikes oludes on tavaline taimedele kättesaadava lämmastiku defitsiit. Põllumajanduses kasutatakse taimede kasvatamiseks lämmastiku peamise allikana mineraalväetisi ja sõnnikut. Mineraalväetistes sisalduvad nitraadid on taimedele ja paljudele mikroobidele lämmastiku allikaks, nende elutegevuses redutseeritakse nitraatlämmastik taas ammooniumlämmastiku tasemele. Lämmastikuringe tasakaalu rikub lämmastikväetiste järjest suurenev tootmine ja kasutamine, selle tagajärjel väheneb lämmastiku tagasipöördumine atmosfääri. Samas õigel ajal ja paraja normiga antud mineraalväetiste lämmastikust satub pinna- ja põhjavette kuni 3%. Taimekatteta aladelt on väetiste
NO: värvuseta, mürgine, vees ei lahustu, ei reageeri veega, saadakse NH3 oksüdeerimisel. Oksüdeerub õhuhapniku mõjul lämmastikdioksiidiks. NO2: punakaspruuni värvusega, terava lõhnaga, mürgine, o.-a. IV. Reageerimisel veega mood. HNO3 ja HNO2. Tugev oksüdeerija. Laboris saadakse vase reageerimisel kontsentreeritud väävelhappega. N2O: netraalne oksiid, nõrga meeldiva lõhnaga, värvuseta, naerugaas, suuremas hulgas tekitab narkoosi. Nitraadid lahustuvad hästi vees. Kuumutamisel lagunevad, leelismetallide nitraadi korral tekib vastav nitrit ja O2 Vähem aktiivsemate metallide korral vastav oksiid, O2 ja NO2. Lämmastikhappe tootmine: N2 + + 3H2 NH3 4NH3 + 5O2 (katalüsaator) 4NO + 6H2O 2NO + O2 2NO2 4NO2 + 2H2O + O2 4HNO3 Fosforil on tuntud valge fosfor ja punane fosfor. Valge fosfor on küllalt aktiivne, mürgine, süttimisohtlik, hoitakse purgis veekihi all, helendab pimedas(aeglane oksüdeerumine).
Tallina 32. Keskkool Mittemetallid referaat Tallinn 2011 Sissejuhatus Mittemetallide omadusi ja erinevusi Mittemetallid on lihtained, millel ei ole metallidele iseloomulikke omadusi. Esinevad nii gaasi, vedeliku kui ka tahkisena. Nad on suure elektronegatiivsusega elemendid, mis keemilistes reaktsioonides peamiselt liidavad elektrone. Mittemetallid on kõik p-elemendid, mis pole metallid ega poolmetallid. Neid on kokku 22. Tavaliselt on välisel elektronkihil võrdlemisi palju elektrone tavaliselt 4-8. Tahked mittemetallid on haprad ja ei ole sepistatavad, samuti puudub neil metalne läige (v.a jood). Mittemetallideks on näiteks vesinik, hapnik, boor, süsinik, lämmastik, fluor, räni, fosfor, väävel, kloor, selen, broom ja jood. Neid iseloomustab peamiselt see, et perioodilisustabelis asuvad nad pea-alarühmades ülal paremal, k.a. vesinik, mis asub kõige esimese elemendina ülal vasakul. Traditsiooniliselt VIIIA rühma e...
Tselluloosist toituvad seened, paljud bakterid. Kaudselt ka mõned kõrgemad loomad, näiteks mäletsejad, kelle maos olevad bakterid muudavad tselluloosi veisele kasulikeks ollusteks · Kuumutamisel happelises keskkonnas - 120 - 1500 C, kasutatakse hüdrolüüspiirituse tootmiseks Kui alkohol, annab tselluloos hapetega estreid · Lämmastikhappega reageerimisel tekivad nitraadid (nitrotselluloosid) [-C6H7O2 ( OH)3-] + 3 HNO3 [-C6H7O2 ( NO3)3-] + 3H 2O tegelikult[-C6H7O2 (OH)x ( NO3)3-x] õigem võrrand [-C6H7O2 ( OH)3-] + 3 HONO2 [-C6H7O2 (O NO2)3-] +3 HOH nn trinitraat Trinitraat on plahvatav - temast tehakse suitsuta püssirohtu. Dinitraadist ja mononitraadist tehakse tselluloidi, liime, lakke · Äädikhappe abil saadakse tselluloosi atsetaate atsetüültselluloose [-C6H7O2 ( OH)3-] + 3 CH3COOH [-C6H7O2 ( CH3COO)3-] + 3H 2O nn triatsetaat
(Terviseamet, 2009) Keemilised näitajad: 2 Olmeveele kehtestatud kvaliteedinõete järgi, peab joogivesi olema epidemioloogiliselt ohutu, keemiliselt kahjutu ning organoleptiliselt vähemalt rahuldav. Olmevees sisalduvaid aineid võib jagada järgmiselt: · mürgised ained: arseen, elavhõbe, kaadium, kroom, plii, ja tsüaniid; · laialt levinud tervisele kahjulikud ained: alumiinium, baarium, boor, fluoriidid, molübdeen, nikkel, nitraadid, seleen; · vee organoleptilisi omadusi ja kasutmist mõjutavad ained ja omadused: kuivjääk, kloriidid, sulfaadid, üldkaredus, raud, mangaan, väävelvesinik, vask, tsink, ja pH ning Toksiliste orgaaniliste ülemmääraks joogivees on kehtestatud aga: · pestitsiitide puhul: a) kokku 0,5 mg/l, b) üksikainena 0,1 mg/l; · poluklooritud bifenüülide korral: a) kokku 0,2 mg/l; · klorofenoolide puhul: a) kokku 10 mg/l;
Ensüümide toimel - selgroogsetel sellised ensüümid puuduvad. Tselluloosist toituvad seened, paljud bakterid. Kaudselt ka mõned kõrgemad loomad, näiteks mäletsejad, kelle maos olevad bakterid muudavad tseloloosi veisele kasulikeks ollusteks Kuumutamisel happelises keskkonnas - 120 - 1500 C, kasutatakse hüdrolüüspiirituse tootmiseks Kui alkohol,annab tselluloos hapetega estreid Lämmstikhappega reageerimisel tekivad nitraadid (nitrotselluloosid) [-C6H7O2 ( OH)3-] + 3 HNO3 [-C6H7O2 ( NO3)3-] + 3H 2O tegelikult[-C6H7O2 (OH)x ( NO3)3-x] õigem võrrand [-C6H7O2 ( OH)3-] + 3 HONO2 [-C6H7O2 (O NO2)3-] +3 HOH nn trinitraat Trinitraat on plahvatav - temast tehakse suitsuta püssirohtu. Dinitraadist ja mononitraadist tehakse tselluloidi,liime, lakke Äädikhappe abil saadakse tselluloosi atsetaate atsetüültselluloose [-C6H7O2 ( OH)3-] + 3 CH3COOH [-C6H7O2 ( CH3COO)3-] + 3H 2O nn triatsetaat
lämmastiku ja fosfori atomaarset suhet): C106 H263 O110 N16 P1 2.1 Lämmastik Lämmastik on kõige tähtsam factor primaarproduktsioonis. Miks? Lämmastik on oluline toiteaine kõikidele organismidele, incl. primaarprodutsendid (nukleiinhapped ja aminohapped) Vetikad omastavad mineraalset lämmastikku võimaluse korral ammoonium- ioonina, kuna see on kõige ökonoomsem. Nitraadid ja nitritid tuleb eelnevalt redutseerida ja selleks kulub energiat. Ookeanide pinnavetes on ammooniumi hulk väike ja vetikad kasutavad nitraate. Merevees on nitraatide sisaldus tavaliselt 0,2-0,4 mg/l. Mõned tsüanobakterid kasutavad molekulaarset lämmastikku. 2.2 Fosfor Vetikad kasutavad peamiselt fosfaate. Ookeanide pinnakihis fosfaatide kontsentratsioon 0,001- 0,01 mg/l. Põhjalähedastes kihtides sisaldus tõuseb. Paljudel vetikatel esineb rakus ensüüm
· Happed pärsivad mikroorganismide arengut, sest alandavad keskkonna pHd, mis on osade mikroorganismide elutegevuseks ebasobiv · Paljud säilitusained on happed, nt bensoehape, sorbiinhape, propioonhape · Sidrunhape ja askorbiinhape kontrollivad ensüüme, mis põhjustavad toiduanetes värvuse muutuseid · Suhkur ja sool seovad vett, mida muidu kasutaksid mikroorganismid elutegevuseks · Nitraadid ja nitritid pärsivad botulismi bakteri Clostridium botuliniumi arengut · Sulfaatidel on antimikrobiaalsed ja antioksüdatiivsed omadused 12. Kuidas mikroorganismid mõjutavad toidu säilimist? vastasin juba 13. Kuidas füüsikalised ja keemilised protsessid mõjutavad toidu säilimist? 1. Füüsikalised protsessid on näiteks kuivamine ja pehmenemine 2. Keemilised protsessid on näiteks oksüdeerumine rasvad ja
produktiivsusega liigid 3.vee läbipaistvuse vähenemine 4.hapnikuvaegus või täielik hapnikukadu sügavais veekihtides 5.põhjasetete mudastumine Raskmetallid ja toksilised ained. - Olmevee kvaliteedinõuete kohaselt võib vees sisalduvaid aineid jaotada järgmiselt: a) mürgised ained arseen, elavhõbe, kaadmium, kroom, plii ja tsüaniidid b) laialt levinud tervisele kahjulikud ained: alumiinium, baarium, boor, fluoriidid, molübdeen, nikkel, nitraadid, seleen c) vee organoleptilisi omadusi (maitse, lõhn, värvus, hägusus) ja kasutamist mõjutavad ained ja omadused: kuivjääk, kloriidid, sulfaadid, üldkaredus, raud, mangaan, väävelvesinik, vask, tsink ja pH , d) vee üldist saastust iseloomustavad ained ja omadused: ammoonium, naftaproduktid, nitraadid, nitritid, permanganaatne hapnikutarve, pindaktiivsed ained. Reoainetest olulisemad 1.orgaaniliste ainete sisaldus, 2.toitainete sisaldus, 3.heljumi sisaldus, 4.vee bakteriaalne reostus
Üldfarmakoloogia 1. Mis on ravim (WHO definitsioon)? Milleks ravim lähtuvalt definitsioonist mõeldud on? Iga valmistatud, turustatud või turustamiseks määratud aine, mis on ette nähtud haigete ravimiseks, haigusseisundi kergendamiseks, haiguste ärahoidmiseks või diagnoosimiseks inimesel või loomal, inimese või looma elutalitluse taastamiseks, korrigeerimiseks või muutmiseks. 2. Mis on ravimi kõrvaltoime (WHO definitsioon)? Milliste annuste manustamisel räägime ravimi kõrvaltoimest? Kahjulik ning soovimatu reaktsioon ravimile, mis tekib haiguse diagnoosimise, profülaktika või ravi käigus ravimi tavaliste annuste kasutamisel. 3. Millest ravim koosneb? Toimeaine - teaduslike meetoditega määratav aine, mida kasutatakse ravimina või ravimi koostisainena ja mis on mõeldud kasutamiseks ravimi mõiste seletuses nimetatud eesmärkidel Abiaine - ravimi iga koostisaine, mis pole toimeain...
· Müra- igapäevases elus nim. müraks ebameeldivaid või tervistkahjustavaid helisid, mille põhjustajad võivad olla nii looduslikud (äike) kui ka tehislikud (tänavaliiklus). Tugev müra võib põhjustada vererõhu tõusu, südametegevuse nõrgenemist ja arütmijat. Pidev müra põhjustab stressi, väga tugev heli aga võib tekitada kurdistumise. · Tervist ohustavat konservandid ja toiduainete värvained, putukatõrjemürkide jäägid puuviljades, nitraadid, plastikpudelid, suur soola ja suhkru tarbimine ning kolesteroolirikkad toiduained. Tähtis on tagada valkude, rasvade, süsivesikute, vitamiinide ja mineraalainete piisavus ja õige tasakaal toidus ning järgida üldisi tervisliku toitumise põhimõtteid. Erutuse, mure ja halva tuju korral võib tekkuda vaistlik s.oov süüa süsivesikuterikast toitu- näiteks midagi magusat. See toob kaasa serotoniini taseme tõusu ajus, mis tõstab tõepoolest kiiresti meeleolu
Põhibioelemendid esinevad biomolekulides aatomitena ja nende kombinatsioonidest moodustuvad biomolekulid; 96-98% Makrobioelemendid esinevad organismis ioonidena; vajatakse üle 100 mg päevas Mikrobioelemendid, minimaalne esinemine inimorganismis on eluks hädavajalik PÕHIBIOELEMENDID H, C, O, N, P, S · Nendest elementidest on üles ehitatud biomolekulid (valgud, rasvad, suhkrud, nukleiinhapped) ehk raku orgaaniline aine Assimileerimine - "liikumine" organismide rakkudes, nitraadid ja nitritid tuleb bakterite ja fütoplanktoni rakuenergia abil redutseerida ammooniumiks, et seda saaks kasutada rakkude "ehitusmaterjalina" Nitrifitseerumine (nitrification) - ammooniumi oksüdeerumine bakterite kaasabil nitrititeks ja edasi nitraatideks, seotud fotosünteesiga Denitrifitseerumine (denitrification) - vähenenud hapniku tingimustes mõned bakterite liigid kasutavad hingamiseks nitraate, vabaneb gaasiline lämmastik mis lahkub süsteemist
14. Glükoosi täieliku lagunemise summaarne võrrand: C6H1206 + 6 02 = 6 CO2 + 6 H20 Eraldub kokku 38 ATP-d Anaeroobne glükolüüs ei ole anaeroobne hingamine! Anaeroobse glükolüüsi korral toimub vaid rakuhingamise I etapp (tsitraaditsüklit + hingamisahelat ei toimu!) Aeroobse hingamise korral toimub terviklik hingamise protsess O2 asemel on glükoosi lagundamisel viimastes etappides kas väävel, raud, nitraadid 15. Tunnus AEROOBNE ANAEROOBNE LAGUNEMINE LAGUNEMINE O2 osalus Osaleb Ei osale ENERGIA (saagis 1 mol 36 ATP-d (38 on max) 2 ATP-d glükoosi kohta) Saadused CO2 ja H20 Piimhape (lihastesse) C2H5OH + CO2
Lagunemine on aeglane. Tekib rohkesti laguvaheprodukte ja org. aine ei lagune lõpuni välja. Nt. metaan, väävelvesinik Orgaaniline lagunemine sõltub aine koostisest (koosneb: ligniinist, lämmastik ühendid, rasvadest, veest jne.) Valkude lagunemisel on 2 etappi: 1) ammonifikatsiooni protsess (tegutsevad igas mullas) NB! Kui org. aines, mida hakatakse lagundama on alla 2% lämmastikku, kasutatakse kogu N ära. 2) nitrafikatsiooni protsess (tekivad happesoolad, nitraadid mulda). Nitrifitseerivad bakterid on väga nõudlikud. Ei sobi liigniisked mullad, happelised mullad. Nitraate muld ei seo. Vihmaga uhutakse nitraadid välja ja lähevad põhjavette. Üleliigselt nitraate mõjuvad kantserogeenselt. Osa org. ainest teatud tingimustel üldse ei lagune ja jääb püsima mitmeks sajandiks. Orgaanilisest ainest kasutavad mikroorganismid ära oma keha üles ehitamiseks maks. 25% üle jäänul on energeetiline väärtus. Orgaanilise aine lagunemise teatud etapil
- dumping sündroom (kõhuvalu, -lahtisus, korisemine, iiveldus, tahhükardia, nõrkus, hüpoglükeemia - põhjus on toidu kiire liikumine) - lõikustehnikast tingitud häired (täiskõhutunne) - püloroplastika/vagotoomiajärgne - kõhulahtisus - toitumishäired (B12-vit ja rauavaegusaneemia) Maovähk (1) Sagedus: ~ 20 juhtu/100 000 inimest, M/N 2:1 Etioloogia: 1. geneetiline soodumus rahvuslik eripära, rohkem A-veregrupil 2. toitumisfaktorid nitraadid suitsetatud ja soolatud toidus 3. foonhaigused H. Pylori gastriit (90%), autoimmuungastriit, mao polüübid! (20%), mao operatsioonijärgsed seisundid 15-20 a. pärast Lokalisatsioon: antrum 35%, väike kõverik 30%, kardia 25%, muu piirkond 10% Patogenees: gastriit soolhape bakterid nitraadid nitritid kantserogeensed nitroosoamiinid metaplaasia ja düsplaasia Histoloogia: erinevat tüüpi ja diferentseerumise astmega näärmerakuline vähk Maovähk (2)
NO lämmastikoksiid on värvitu mürgine gaas, mis vees praktiliselt ei lahustu. Oksüdeerub hapniku toimel kergesti. NO2 lämmastikdioksiid on punakaspruun terava lõhnaga väga mürgine gaas, reageerib energiliselt veega, moodustades lämmastik- ja lämmastikushappe. N2O dilämmastikoksiid (naerugaas) on neutraalne oksiid, nõrga meeldiva lõhnaga, sissehingamisel põhjustab elevust ja suuremate koguste puhul narkoosi. Lämmastikhape ja nitraadid. 1) Valem, füüsikalised omadused, ,,kuningvesi", kasutusalad. 2) Nitraatide mõiste ja näiteid kasutamisest. 1) HNO3 on värvitu, terava lõhnaga vedelik. Kuna happeaurud moodustavad õhuniiskusega happepiiskadest udu, on see nö ,,suitsev" vedelik. Valguse ja soojuse toimel muutub HNO3 kollakaks. Kuningvesi koosneb vesinikkloriidist ja lämmastikhappest ning on ainus aine, mis reageerib plaatina ja kullaga. HNO3'e kasutatakse väga palju keemiatööstuses.
Seemnel on ümber ka veel seemne kate. Idu koosneb idujuurtest, -varrest, -lehtedest ja pungadest. Toitekoe moodustavad tärklis, valgud ja õlitilgakesed. Seemnekest on tavaliselt mitme kihiline. Seemne idanemine sõltub mullast ja veest, temperatuurist ja õhu olemasolust. 6 2. Taimede toitumine Toitaineteks on taimedel enamasti anorgaanilised ained fosfaadid ja nitraadid ning magneesium, kaltsium, kaalium ja raud ioonid. Kõige tähtsam on aga lämmastik, mida saadakse kas valkude kõdunemisel tekkinud aminohapetest. Lämmastiku vaegus põhjustab taimede arengu üldise pidurdamise, oluliselt väheneb õite ja viljade arv. Lämmastiku liig põhjustab liig vohamist ning samuti õite vähenemist. Fosforit on taimedel vaja eelkõige makroergiliste ühendite moodustamises. Fosfori vaeguse puhul
NaCO3+HCl Neutralisatsiooni tiitrmise kasutamine-Happe standardlahuste valmistamine ja standardiseerimine booraksiga Kõige levinum analüütiline meetod Anorgaanilised, orgaanilised ja bioloogil. ühendid, milledel on happe või aluse omadused Potentsiomeetria Elementanalüüs- mittemetallid: C,N,S,Cl, Br,F N- Kjeldahli meetod, aminohapetes, valkudes, väetistes, pinnases, vees - proov lagundatakse kuumas H2SO4, saadakse NH4, see kogutakse happesse ja tiitritakse, Ammooniumsoolad Nitraadid ja nitritid Karbonaadid ja nende segud- NaOH, Na2CO3, NaHCO3; Orgaanilised funktsionaalrühmad- Karboksüül ja sulfoonhappe rühmad, amiinid, estrid, hüdroksüülrühmad, karbonüülrühmad. Kompleksimoodustamise reaktsioonid, põhimõisted- Ühendite klass, kus iooni või molekuli moodustavate osakeste (ioonide, aatomite, radikaalide, molekulide) vaheline keemiline side on tekkinud doonor-aktseptor mehhanismi järgi.
Taimed ja suur osa mikroobe toitub mineraalseist lämmastikuühendeist (põhiliseltnitraatidest), orgaanilise aine lagunemisel vabanevaid ammoniaaki ja ammooniumiühendeid kasutavad taimed ja mikroorganismid. Seda orgaanilise aine lagundamise protsessi nimetatakse ammonifikatsiooniks. Suur osa orgaanilisi lämmastikuühendeid allub nitrifikatsioonile, oksüdeerudes nitraatideni, mis on kergesti taimede poolt omastatavad. Suure hulga korral nitraadid kuhjuvad ja võivad saada ohtlikuks loomorganismidele. Biokeemilised muundumised lämmastiku tsüklis: N sidumine molekulaarsest vormist orgaaniliseks Nitrifitseerimine ammooniumiooni astmeline oksüdatsioon NH4+ => NO3- Denitrisitseerimine nitraadi ja nitriti tagastamine atmosfääri N2-na Bioloogiline lämmastiku sidumine on keskkonna biokeemiliste protsesside võtmeküsimus ja oluline taimede kasvul mineraalväetisteta
Aine- ja energiaringe looduses Aine ja energia moodustavad terviku kuna iga aine sisaldab energiat. Energiat on vaja kõikide protsesside toimumiseks. Energiat saame me kõikjalt mida tarbime, peamiselt toidust. See, et inimesel on energiat tuleb sellest, et ta sööb toitu, mis on saanud energiat päikeselt footonitega (footon valguse elementaarosake). Energiat kulub väga erinevalt, näiteks keha temperatuuri hoidmiseks. Kuna Lõunapoolsematel rahvastel kulub kehatemperatuuri säilitamiseks vähem energiat, jääb neil rohkem energiat üle ja nad on "energilisemad". 1. Energia ja aine liikumine looduses. Looduse eluta ja elusad osad on tihedalt seotud ega saa teineteiseta hakkama. Taimed valmistavad toitaineid looduses leiduvatest elututest ainetest: süsihappegaasist, veest ja mineraalainetest. Toitainete valmistamiseks kasutavad taimed valgusenergiat. Taimede poolt valmistatud toitained on valgud, r...
2. Sepp, E. Joogivesi ja meie. Tallinn: Ilo, 2007. 3. Saava, A; Indermitte, E. Kas meie joogivesi võib tervist ohustada. [WWW] http://www.eestiloodus.ee/artikkel1069_1062.html (14.01.2014) 4. Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid. [WWW] https://www.riigiteataja.ee/akt/916518?leiaKehtiv (14.01.2014) 5. Eesti põhjaveekomisjon. Eesti põhjavee kasutamine ja kaitse. Tallinn: Maves, 2004. 6. Siilak, K. Keemilised riskitegurid (B, nitraadid, Pb, Ni, Fe, sulfaadid) vees, nende päritolu, mõju tervisele. [WWW] http://www.terviseamet.ee/fileadmin/dok/Kasulikku/Keskkonnatervis/Keemilised_riskitegur id_vees_siilak.pdf (14.01.2014) 7. Ohud, mis varitsevad suure rauasisaldusega vee tarvitajaid. [WWW] http://ecomos.ee/content/est/119/ (14.01.2014) 8. Kändler, T. Eestis napib head joogivett. [WWW] http://epl.delfi
Saasteainete levikut mõjutavad paljud protsessid. Nendeks on heitkogus õhus, atmosfääris toimuvad keemilised reaktsioonid, saasteainete transport ning paljud teised tegurid. Maal on kõik mingil määral saastunud looduslikku päritolu ainetega. Atmosfääris leiavad aset keemilised reaktsioonid, mille tagajärjel õhku paisatud ühendid moodustavad uusi aineid. Näiteks primaarsetest saasteainetest võivad moodustuda sekundaarsed saasteained (hape, sulfaadid, nitraadid, osoon jt), mis on teistsuguse mõju ja omadustega. Kõik atmosfääris olevad lisandid sadenevad lõpuks Maa külgetõmbejõu tõttu tagasi maapinnale. Eristatakse kahte vormi: kuivsadenemine ja märgsadenemine. Kuivsadenemise käigus pinnas reageerib ja võib tekkida adorptsioon. Märgsadenemise puhul ühendid lahustuvad sademetes ning sajavad alla. Õhusaaste levikut mõjutab atmosfääri üldine tsirkulatsioon. Ilmastik saasteallika ümber
· Amoniaak (NH ) nuuskpiiritus, Amoniaagihüdraat (NH xH O), Amoniaagi soolad(tekkivad amoniaakhüdraadi ja happe reageerimisel) amooniumnitraat on väetis aga teda kasutatakse ka lõhkeainetes. Kergitusainena taignas kasutatakse NaHCO ,NH HCO kui ka (NH ) CO · Lämmastik oksiidid runrumad on NO ja NO . Dilämmastikoksiid N O ehk naerugaas on kasutuses narkoosis.Lämmastik hape on tugev hape ja temast moodustavad soolad ehk nitraadid, mida kasutatakse väetistena(KNO ,NaNO ,NH NO ) ning ka mitmete lõhkeainete valmistamisel. Hõbe(I)nitrit on kasutuses meditsiinis. · Fosforit on kahte sugust valge ja punane fosfor. Valge fosfor on mürgine ja väga süttimisohtlik. Valge fosfor helendab pimedas · Valge fosfor · Valge vahataoline tahke aine. Vees ei lahustu. Lahustub hästi mõnedes orgaanilistes lahustes. Küllaltki aktiivne aine. Võib iseenesest süttida. Helendab pimedas. Väga mürgine · Punane fosfor
kampaaniate ning teavitustöö läbiviimine nii riigi kui ka kohaliku omavalitsuse tasandil. Vesi Eesmärk: Saavutada pinnavee (sh rannikuvee) ja põhjavee hea seisund ning hoida veekogusid, mille seisund juba on hea või väga hea. Kuna suurte põhjaveekogumite seisundi üldhinnang lähiajal tõenäoliselt ei muutu, on põhjavee seisundi olulisteks näitajateks keskkonna kvaliteedi standardikohaste piirväärtuste ületamine järgmiste komponentide osas: nitraadid, taimekaitsevahendid ja muud ohtlikud ained. Pinnaveekogu seisundi üldhinnangu andmisel lähtutakse nii ökoloogilisest seisundist kui ka keemilistest näitajatest, jälgides pinnavees toitainete sisalduse trende ning ohtlike ainete kontsentratsioone. Meetmed (tegevussuunad): · Pinnavee (sh rannikuvee) ja põhjavee seisundi parandamiseks ning säilitamiseks tegevusprogrammide väljatöötamine ja rakendamine.
OH Amiidid • 1)Amiidi leeliselisel hüdrolüüsil saadakse sool ja ammoniaak. CH3 — CONH2 + NaOH → CH3 — COONa + NH3 • 2) Amiidi happelisel hüdrolüüsil saadakse karboksüülhape ja moodustub ammooniumkatioon (NH4+ ) Amiide saadakse karboksüülhapete derivaatidest. Mineraalhapete estrid • Mineraalhapete estreid saadakse mineraalhapete reageerimisel alkoholiga happelises keskkonnas (H2SO4 juuresolekul) • Nitraadid – lämmastikhappe estrid • Sulfaadid – väävelhappe estrid • Fosfaadid – fosforhappe estrid • Rasv – glütserooli (propaan1,2,3triooli) triester karboksüülhappega (tegelikult rasvhapetega). Rasvade omadused • 1) Ei märgu veega (väga hüdrofoobsed). Ei lahustu vees kuna hüdrofoobne süsivesiniku ahel on pikk. • 2) Lahustuvad hästi orgaanilistes lahustites (bensiin, eeter). • 3) Rasval on kindel sulamistemperatuur.
Lisaks sellele kasutatakse e-aineid rasvarikaste toitude puhul, et kaitsta neid rasva rääsumise ehk rasvade riknemise käigus halvasti lõhnavate ühendite tekke eest, värvuse ja maitse muutuste ning toiteväärtuse alanemise eest. Selle saavutamiseks on vaja kasutada antioksüdante, millest tuntuim on askorbiinhape ehk C-vitamiin. Samuti kasutatakse e-aineid lihatoodete valmistamisel. Sinna lisatavateks säilitusaineteks on nitritid ja nitraadid, mis suruvad alla bakterite, sealhulgas botulismitekitaja ehk lihashalvatuse tekitaja elutegevuse, samal ajal tagades lihale ja lihatoodetele verepigmendi roosa värvuse. Selleks, et muuta toit atraktiivsemaks kasutatakse toiduvärvi. See on eelkõige kasutusel kondiitritoodetes, maiustes, karastusjookides, aga ka moosides, millega maitsestatakse jogurtit või jäätist. Minu uurimistöös vastasid õpilased järgnevalt:
tootmisel ja tööstuste vajaduseks (Use of freshwater resources ..., 2005). Põhjavesi moodustab suurima osa mageveest veeringes (umbes 95% kogu maailmas), mis on mahult suurem kui vesi jõgedes, järvede ja märgalades kokku. Põhjavee liigne kasutamine võib viia põhjavee kvaliteedi languseni ja ammendumiseni. Kuna põhjavesi liigub aeglaselt läbi pinnase, siis inimtegevuse mõju võib kesta suhteliselt pikka aega. Euroopa põhjavesi on reostunud mitmel viisil: nitraadid, pestitsiidid, süsivesinikud, klooritud süsivesinikud, sulfaat, fosfaat ja bakterid. Kõige tõsisemaid probleemid on nitraadireostused ja pestitsiidid. (Groundwater..., 2007 ) . Paljudes Euroopa riikides on kõrge kvaliteediga joogivee varud. Mõnedes riikides, kus majanduslikud ja poliitilised muutused on kaasa toonud infrastruktuuri halvenemise, on ebapiisav vee töötlemine ja desinfitseerimine joogiveeks. Paljudes Lääne-Euroopa riikides on vajadus täiustatud veepuhastusjaamade järele
Põllumajandusehitised , siloladustamiskohad, sõnniku- ja väetisehoidlad, põhjustavad veekogude reostumist eelkõige taimetoitainetega (fosfori, lämmastiku ning orgaaniliste ühenditega). Põllumajandustootmine – maaharimine ja loomapidamine veekogu valgalal on samuti seotud taimetoitainete sattumisega pinna- ja põhjavette. Toitainete rohkus muudab veekogud eutroofseks, vähendades hapnikusisaldust vees ning kahjustades veekogu elustikku. Põhjavette sattunud nitraadid välistavad põhjavee kasutamise joogiveena. Põllumajanduse punktreostusallikatest pärineva reostuse vältimiseks on keskkonnaminister Veeseaduse alusel kehtestanud määrusega sõnniku- ja väetisehoidlatele, siloladustamiskohtadele ning nende kasutamisele esitatavad veekaitsenõuded. Reoveesette kasutamiseks ja neis sisalduvate toitainete ning raskmetallide mõju vähendamiseks on keskkonnaminister Veeseaduse alusel kehtestantud
· Neutraalne oksiid · Nõrga meeldiva lõhnaga · Väiksemate koguste sissehingamisel tekitab elevust (naerugaas) · Suuremates kogustes võib tekitada narkoosi Lämmastikhape HNO3 · Tugev hape · Tugev oksüdeerija · Värvuseta · Terava lõhnaga · "suitsev" vedelik · Metallidega reageerides vesinikku ei eraldu · Suujendamisel või valguse toimel ta laguneb, seejuures eralduv NO2 lahustub happes andes sellele kollaka värvuse. Lämmastikhappe soolad: nitraadid · Lahustuvad vees hästi · Kuumutamisel muutuvad ebapüsivaks ja lagunevad · Tugevad oksüdeerijad · Leelismetallide nitraatide kuumutamisel tekib vastav nitrit ja hapnik 2KNO3 2KNO2 + O2 · Vähemaktiivsete nitraatide kuumutamisel tekib enamasti vastava metalli oksiid NO2 ja O2 Lämmastikhappe tootmise põhimõtted 1. Lämmastiku ja vesikiku vahelises reaktsioonis saadakse ammoniaak 2. Ammoniaak oksüdeeritakse hapniku toimel lämmasikoksiidiks ja veeks 3
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Metsakorralduse osakond Vallo Holm Ohtlikud ja E-seeria lisandid toiduainetes õppeaines keskkonnakeemia Juhendaja: Sergei Jurtsenko TARTU 2008 2 SISUKORD Toidulisandid ja lisandid toitudes........................................................................................ 4 Lisaained..............................................................................................................................4 E `d meie toidus, nende kahjulikkus....................................................................................7 Lisaained ja ülitundlikkus..................................................................................................10 E - ainete tabel, ehk mida mingi E - aine põhjustab.......................................................... 10 KASUTATUD KIRJANDUS................
Lämmastikushape HNO2 on nõrk ja ebapüsiv hape, mis esineb ainult vesilahustes. Ta soolad on valged kristalsed ained, mis lahustuvad hästi vees. Nitritid on mürgised, võivad tekitada vähki. Lämmastikhape HNO3 on aga tugev hape ja tugev oksüdeerija, värvuseta terava lõhnaga vedelik. Soojendamisel või valguse käes laguneb. Nii lahjendatud kui ka kontsentreeritud happe reageerimisel metallidega on oksüdeerijaks happe anioonid ehk vesinikku ei eraldu. Nitraadid lahustuvad hästi vees, kuumutamisel ebapüsivad ja lagunevad, saadusena on hapnik ja nitrit (aktiivsetel leelismetallide kuumutamisel). Vähemaktiivsetel tekib NO2 ja O2. Kasutatakse väetistena ning ka lõhkeainete valmistamisel. Samuti on nt. AgNO3 kasutusel meditsiinis. Ammoniaak NH3: Värvuseta, terava lõhnaga, õhust 2x kergem gaas. Mürgine, kahjustab silmi ja tekitab hingamislihastes krampe. Väikestes kogustes aga ergutav. Kolmnurkse püramiidi kujuliste molekulidega tugevalt
o Abiootilised faktorid: eluta keskkonna füüsikalis-keemilised ja mehaanilised mõjud organismile. o Adaptsioon- organismide kohanemine elukeskkonnaga o Aeroobne hingamine- hapniku hingamine o Akuutne toksilisus- äge mürgitus, mis võib põhjustada lühiajalisi muutusi organismi elutegevuses või talitluses. o Krooniline toksilisus- puhul on toksiliste ainete mõju pikaajaline, kuid doosid on suhteliselt madalad ning efektid ilmnevad suure hilinemisega, isegi siis, kui kokkupuude mürkainega on ammu lõppenud. o Autotroofne organism- (isetoituv) valgusenergia abil valmistab anorgaanilistest ühenditest (süsihappegaas, vesi, soolad) endale orgaanilisi toitaineid (süsivesikud). o Heterotroofne organism- organism, mis toitub valmis orgaanilistest ainetest. o Biogeotsönoos- looduslik kompleks, millesse kuuluvad elukooslus (biotsönoos) ja selle elupaiga (biotoobi, ökotoobi) eluta keskkond. o Biootiline kooslus- liikidevahelised seosed nin...
(E 210)) ained, mis on saadud keemilise sünteesi teel ja millel pole looduses analoogi (näiteks antioksüdant butüül hüdroksüanisool (E 320) või asotoiduvärvid) Rasvarikaste toitude puhul on vaja kasutada antioksüdante, et kaitsta tooteid rasva rääsumise, värvuse ja maitse muutuste ning toiteväärtuse alanemise eest. Üks enamlevinud antioksüdant on askorbiinhape E 300 (C-vitamiin). Lihale ja lihatoodetele sageli lisatavad säilitusained nitritid (E 249 ja E 250) ja nitraadid (E 251 ja E 252) suruvad alla bakterite, sealhulgas botulismitekitaja elutegevuse, andes samas lihale ja lihatoodetele roosa värvuse. Jookides sageli kasutatavad säilitusained on sorbiinhape ja sorbaadid (E 200, E 202-203) ning bensoehape ja bensoaadid (E 210-213). Sorbiin- ja bensoehapet leidub looduslikult ka mõnedes marjades. Toiduvärve kasutatakse kõige enam kondiitritoodetes, maiustustes, karastusjookides, aga ka jogurtis ja jäätises
puhastamisel, kus luuakse vahelduvalt anaeroobne ja aeroobne keskkond, mille tulemusena fosfaadid akumuleeruvad baktermassis ja kõrvaldatakse süsteemist koos liigmudaga. Lämmastik eraldatakse veest nitrifikatsiooni-denitrifikatsiooni protsessis. Ammooniumioonid hapenduvad autotroofsete bakterite toimel, see on nitrifikatsioon ehk ammoonium läheb nitritioonideks (NO2-) ja seejärel nitraatioonideks (NO3-). Lämmastik eraldub veest alles siis, kui nitraadid taandatakse gaasiliseks lämmastikuks (N2), mis haihtub atmosfääri. Taandamine toimub denitrifitseerivate bakterite abil ja protsessi nimetatakse denitrifikatsiooniks. 12. Jäätmete definitsioon ja liigitamine Põhimõtteliselt on jäätmed kõik esemed või ained: a) mis nende valdaja on ära visanud või kavatseb ära visata; b) millele ei leita edasist kasutust. Neli põhigruppi: - olmejäätmed ja segamajandusjäätmed; - tootmisjäätmed; - ohtlikud jäätmed; - erijäätmed.
· mürgised ained arseen, elavhõbe, kaadmium, kroom, plii ja tsüaniidid · laialt levinud tervisele kahjulikud ained: alumiinium, baarium, boor, fluoriidid, molübdeen, nikkel, nitraadid, seleen · vee organoleptilisi omadusi (maitse, lõhn, värvus, hägusus) ja kasutamist mõjutavad ained ja omadused: kuivjääk, kloriidid, sulfaadid, üldkaredus, raud, mangaan, väävelvesinik, vask, tsink ja pH · vee üldist saastust iseloomustavad ained ja omadused: ammoonium, naftaproduktid, nitraadid, nitritid, permanganaatne hapnikutarve, pindaktiivsed ained. Orgaanilised ühendid ja huumusesisaldus · Pinnaveele on iseloomulik kõrge looduslike raskesti lagunevate orgaaniliste ühendite ehk huumuse sisaldus, mida iseloomustab nende oksüdeerimiseks kuuluva KMnO4 hulk, väljendatakse PHT või CODMn. Bakteriaalne lagunemine = Orgaanilise aineoksüdatsioon. · BHT - kergesti lagunevad orgaanilise ühendid, mis lagundatakse bakterite poolt mõne päeva jooksul,
neuropeptiid serotoniin; · süsivesikuterikas; · soovitav tarvitada ajutegevust soodustavaid vitamiine B1, B6, B12, C ja mineraalaineid: Fe, Zn, Cu, Mn, Ca, Mg. Toitumissoovitused peavalu puhul: süüa toitu milles on palju Ca ja Mg (piim, banaanid, nisukliid, aprikoosid, karripulber, kare vesi) + C vitamiinirikas toit. Kasvajad ja dieet Mõned liias olevad komponendid võivad suurendada vähiriski: · liigsed toidukalorid; · liigne valk, alkohol, nitraadid, pestitsiidid; · toidulisandid (pipar, sinep); · säilitusained. Kantserogeenselt toimivad: · asbest, tubakas, alkohol; · rasva, valgu, vitamiinide vaegus; · endogeensete hormoonide vähenemine, eksogeensete hormoonide lisamine; · kemikaalid, radiatsioon, ravimid; · viirused; · nitrosoühendid (suitsutooted), sahhariin. Soovitusi rasvade vähendamiseks toidus · Alternatiivid rasvas praadimisele - keetmine, aurutamine;
CH3 -- CONH2 + H2O ¬¾ ¾® CH3 -- COOH + NH4 + H O 3 3) Amiide saadakse karboksüülhapete derivaatidest. R -- COCl + R'NH2 R -- CONHR' + HCl R -- COOR + R'NH2 R -- CONHR' + ROH 4. Mineraalhapete estrid · Mineraalhapete estreid saadakse mineraalhapete reageerimisel alkoholiga happelises keskkonnas (H2SO4 juuresolekul). · Nitraadid lämmastikhappe estrid. Moodustuvad lämmastikhappest ja alkoholist väävelhappe juuresolekul. Kõik orgaanilised nitraadid on ebapüsivad. Võivad kergesti plahvatada. a) Nitroglütseriin (glütserooli trinitraat) Õline vedelik ning võimas ja ohtilk lõhkeaine. Väga palju kasutatakse lõhketöödes näiteks kaevandustes, hoonete õhkamisel jne. Sõjanduses kasutatakse nitroglütseriini tänapäeval minimaalselt.
CH3 -- CONH2 + H2O ¬¾ ¾® CH3 -- COOH + NH4 + H O 3 3) Amiide saadakse karboksüülhapete derivaatidest. R -- COCl + R'NH2 R -- CONHR' + HCl R -- COOR + R'NH2 R -- CONHR' + ROH 4. Mineraalhapete estrid · Mineraalhapete estreid saadakse mineraalhapete reageerimisel alkoholiga happelises keskkonnas (H2SO4 juuresolekul). · Nitraadid lämmastikhappe estrid. Moodustuvad lämmastikhappest ja alkoholist väävelhappe juuresolekul. Kõik orgaanilised nitraadid on ebapüsivad. Võivad kergesti plahvatada. a) Nitroglütseriin (glütserooli trinitraat) Õline vedelik ning võimas ja ohtilk lõhkeaine. Väga palju kasutatakse lõhketöödes näiteks kaevandustes, hoonete õhkamisel jne. Sõjanduses kasutatakse nitroglütseriini tänapäeval minimaalselt.
18. Milliste mikroobirühmade (gramreaktiivsus) eristamisel on oluline oksüdaastest? GN pulkbakterite ja kokkide eristamiseks 19. Kuidas toimub indofenoolsinise tekkimine oksüdaastestis? kunstlik substraat oksüdeerub oksüdaasi ja hapniku juuresolekul indofenoolsiniseks. 20. Milliseid hingamistüüpe tunned ja mille poolest nad erinevad? elektroni lõppakseptori poolest. Aeroobne ja anaeroobne hingamine, kääritajad. 21. Mis on denitrifikatsioon? Lämmastikuringe lüli, kus nitraadid redutseeritakse gaasilisteks ühenditeks. 22. Miks denitrifikatsiooni käigus kogunenud gaas ei näita, et tegemist on käärimisprotsessiga? Sööde peab leelistuma samuti. 23. Millised moodused on olemas mikroobide kiireks identifikatsiooniks? API, BIOLOG multitestsüsteemid 24. Millel põhineb BIOLOG-i testsüsteemi kasutamine identifikatsioonis? formasaani moodustumine on korrelatsioonis substraadi kasutamise intensiivsuse vahel. 9. teema 1
Aeglane: lubjakivi ja fossiilsete kütuste teke. 68) Kuidas omandavad lämmastikku taimed, kuidas loomad? Taimed omandavad lämmastikku mineraalsel kujul (nitraadid, ammooniumsoolad), loomad orgaaniliste ühenditena (valgud). 16 Lämmastik jõuab tagasi mulda surnud taimede ja loomade kaudu ning loomade eritistena. Pinnases elavad bakterid muundavad ammoniaagi ja nitraadid uuesti atmosfääri vabanevaks lämmastikuks. 69) Mis on keskkonna hapestumine? Kuidas inimtegevus seda mõjutab? Inimene mõjutab aineringet nii tsüklite kiiruse kui aineringesse sisestatud komponentide kaudu: fossiilkütuste põletamine, kariloomade väljaheidetest eralduv ammoniaak. 70) Kuidas satuvad elemendid biogeokeemilise ringluse ,,bio" faasi? Kõik aineringed sõltuvad veest. Olles asendamatu komponent elusaine toimimises, mõjutab vee olemasolu kõiki biogeokeemilisi tsükleid
CH3 -- CONH2 + H2O ¬¾ ¾® CH3 -- COOH + NH4 + H O 3 3) Amiide saadakse karboksüülhapete derivaatidest. R -- COCl + R'NH2 R -- CONHR' + HCl R -- COOR + R'NH2 R -- CONHR' + ROH 4. Mineraalhapete estrid · Mineraalhapete estreid saadakse mineraalhapete reageerimisel alkoholiga happelises keskkonnas (H2SO4 juuresolekul). · Nitraadid lämmastikhappe estrid. Moodustuvad lämmastikhappest ja alkoholist väävelhappe juuresolekul. Kõik orgaanilised nitraadid on ebapüsivad. Võivad kergesti plahvatada. a) Nitroglütseriin (glütserooli trinitraat) Õline vedelik ning võimas ja ohtilk lõhkeaine. Väga palju kasutatakse lõhketöödes näiteks kaevandustes, hoonete õhkamisel jne. Sõjanduses kasutatakse nitroglütseriini tänapäeval minimaalselt.
Paljud taimed ei talu Cl--iooni, seetõttu kasutatakse sageli teiste sooladena : K2SO4, KNO3 peam. LmHal: värvitud, vees hästi lahustuvad (peale LiF) kristalsed, kuubilise võrega (kuid mitte identsete kristallvõredega) ühendid Enamkasutatavad leelismetallhalogeniidid: NaCl, NaF KCl, KBr, KI, KF väga palju kasutusalasid LiCl . H2O 2.2.6.4. Nitraadid LmNO3 - värvitud, kristalsed, kergesti vees lahustuvad NaNO3 - “tšiili salpeeter” – looduslikku kasutatakse praegu vähe salpeeter - nitraatide rahvapärane nimetus KNO3 - väetis, musta püssirohu komponent, lõhkeainetööstuses KNO3-s sisaldub 2 toiteelementi; K/N vahekord pole taimedele päris sobiv NaNO3 – hügroskoopne, kasut. laialdaselt väetisena 2.2.6.5. Karbonaadid Lm2CO3 ka LmHCO3 (kõigil peale Li) Kuumutamisel vesinikkarbonaadid lagunevad:
Naatriumkarbonaati kutsutakse soodaks ja ta on tuntud nii veevabana, kui ka kristallhüdraadina Na2CO3*10H2O. Lahuste ülesannete lahendamisel tuleb muidugi soolas sisalduva veega arvestada M(Na2CO3*10H2O)=46+12+48+10*18=106+180=286 Seega sisaldab kristallsooda ainult 106 / 286 osa see on 37,1% soola (ja 62,9% vett) Kasutatakse klaasitõõstuses ja veepehmendajana. K2CO3 "potas" on puutuha põhikomponent. Nitraadid Väetise ja musta püssirohu koostisosana ( +puusüsi ja väävel) on tuntud kaaliumnitraat e "salpeeter"Leelismetallide nitraatide lagundamisel tekib nitrit 2KNO 3 = 2KNO2 + O2 . NaNO3 "Chile salpeeter" on ainus lämmastiku mineraal, suure hügroskoopsuse tõttu (imab veeauru) püssirohuks ei kõlba Kaaliumpermanganaat KMnO4 lillad, halvasti lahustuvad kristallid. Kasutatakse kodus desinfitseeriva lahuse valmistamiseks, näiteks titevannitamisel.Laboris oksüdeerija
lubjakivi, marmor, looduslik kriit jt; leidub ka luudes, munakoortes, tigude ja karpide kodades ja looduslikes pärlites. CaSO4 kaltsiumsulfaat (kips) vees vähelahustuv, kuid veega segatult kivistub tahkeks massiks kipsiks CaSO 4*H2O; kipsi kasutatakse ehitusmaterjalina, kujude valmistamisel ning lahaste tegemiseks luumurdude korral. Lämmastikväetised eelkõige mitmed nitraadid (KNO3, NaNO3, Ca(NO3)2) ning ammooniumsoolad (NH4NO3). Kaaliumväetised põhilised on kaaliumkloriid KCl ja kaaliumnitrat KNO 3 Nii lämmastik- kui ka kaaliumväetised lahustuvad vees hästi, omastavad taimed neid kergesti. Fosforiühendid Ca3(PO4)2 kaltsiumfosfaat maavara fosforiidi põhiline koostisosa; vees praktiliselt ei lahustu, seetõttu ei sobi otseselt väetiseks.
bakterid, mis on vette jõudnud heitvetest ja kariloomade kasvatusest toidukäitlemise jääkproduktid, kaasa arvatud patogeenid puudelt ja põõsastel eraldunud osad nende vees ujutamise käigus lenduvad orgaanilised ühendid, millega on valesti ümber käidud Anorgaanilisi aineid raskmetallid happelised ühendid (eriti vääveldioksiidid tuumaelektrijaamadest) keemiline saaste, mis on tekkinud tööstuses väetised (eriti nitraadid ja fosfaadid), mis on tekkinud põllumajandustegevusega muda äravool ehitusplatsidelt, puude ujutamisel jt MIS ON VEE ÕITSENG? Veeõitseng (ka õitsemine, vee õitseng, õitseng) on mikroorganismide (tavaliselt vetikate) ajutine vohamine veekogus. Veeõitsengud võivad ilmneda nii mage-, riimveeliste kui ka soolase veega veekogudes. Tavaliselt põhjustab veekogu õitsengut üks fütoplanktoni liik. Veeõitsenguga kaasneb sageli vee värvuse
proteiiniks (n.o. valgud ja amiidid), * lämmastikuvabad ained: toorrasv süsivesikud: toorkiud lämmastikuvabad ekstraktiivained. PROTEIIN KUI TOITAINE Proteiini all mõistetakse kõiki lämmastikku sisaldavaid ühendeid, millest peamise osa moodustavad harilikult valgud ja väiksema osa lämmastikku sisaldavad mittevalgulised ühendid (üksikud vabad aminohapped ja nende amiidid, lämmastikku sisaldavad glükosiidid, nitraadid, nitritid jt.). Proteiini määramine põhineb lämmastikuhulga kindlakstegemisel söödas või looma kehas. Et enamik valke sisaldab 16 % lämmastikku, siis korrutatakse lämmastikusisaldus söödas 6,25-ga (100:16=6,25), saadakse proteiinisisaldus. Rohke proteiini sisaldusega söödad: Verejahus 85%,kalajahus 70%, lihakondijahu 50%, sojasrott 50%, maapähklisrott 48%, rapsisrott 40%, puuviljasrott 40%, söödapärm 48%; kaunviljad ja nende jahud: vikk 35%, hernes
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
