Kõike sahhariididest (0)

5 VÄGA HEA

Sahhariidid (süsivesikud)

Nimetus süsivesik tuli omal ajal sellest, et vesiniku ja hapniku aatomite arvud suhtuvad tavaliselt nagu vees s.o. 2:1 (glükoos C6H12O6 = 6C* 6H2O ) Mõni sahhariid sellele kriteeriumile ei vasta
(desoksüriboos C5H10O4). Mõni mittesahhariid, aga vastab - näiteks äädikhape CH3COOH. Segadust tekitab ka sõnade "süsivesik" ja süsivesinik" kõlaline sarnasus

Liigitus

Monosahhariidid ( lihtsuhkrud ) - molekulis on 4 - 8 (?) süsiniku aatomit. Looduses levinumad on heksoosid (C6H12O6 glükoos, fruktoos , laktoos jne). Päriliku info kandjad DNA ja RNA on seotud pentoosidega ( riboos C5H10O5 ja desoksüriboos C5H10O4)
Molekuli ehituse järgi eristatakse eristatakse

Ketoose (ketoalkohole) näiteks fruktoos
Aldoose (aldehüüdalkohole) näiteks glükoos

Oligosahhariidid ( = vähe, ebapiisavalt…). Molekul koosneb mõnest (2 - 10) lihtsuhkru jäägist. Eristatakse disahhariide, trisahhariide jne
Sahharoosi (suhkur C12H22O11) molekul koosneb glükoosi ja fruktoosi jäägist
Gl-O-Fr (liitumisel eraldub vesi).
Sama koostis on ka maltoosil ( linnasesuhkur Gl-O-Gl) ja paljudel teistel
3.) Polüsahhariidid (  = palju) Molekul koosne paljudest lihtsuhkru jääkidest. Näiteks glükoosijääkide polümeerid (-C6H10O5-)n tärklised ja tselluloosid. Tselluloosid ongi Maal kõige levinumad orgaanilised ained

Glükoos

heksoos C6H12O6 - molekuli ehituselt aldoos .

Valge, vees hästi lahustuv, suhkrust vähem magus. Molekulis on 5 OH rühma ja seetõttu palju võimalusi vesiniksidemete tekkeks. Sellega ongi seletatav glükoosi ja teiste mono- ja oligosahhariidide hea lahustuvus vees - hoolimata suurtest molekulmassidest. Tekib paljudes taimedes fotosünteesil, eriti palju on teda viinamarjades - siit ka nimi viinamarjasuhkur . Inimesele on ta kiire energiaallikas. Glükoosi ainevahetuse vahesaadused on mürgised - nende kuhjumine on võimalik suhkruhaiguse korral.
Diabeetikute organismis ei ole piisavalt kõhunäärme Langehaernsi saarekestes toodetavat hormooni
-insuliini ( insula = saar lad.). Võimalik on ka mingi viga insuliini molekuli ehituses.Kui haige süstib endale liiga vähe insuliini võib ta langeda koomasse. Kui ta süstib endale liiga palju insuliini võib ta samuti koomasse langeda, sest närvirakud jäävad nälga. Esimesel juhul on väljahingatavas õhus atsetooni teisel juhul on väljahingatav õhk ilma iseloomuliku lõhnata. Arvatavasti pole just palju diagnoose, mille kiirabi parameedik paneb lõhna järgi - eksida ei tohi, sest ravi on mõlemal seisundil täpselt vastupidine , saate ehk isegi aru miks.

Molekuli ehitus

Ahelvorm: CH2OH - CHOH - CHOH- CHOH- CHOH-CHO seega aldehüüdalkohol
Ahelvormi on tasakaalulises segus väga vähe, toatemperatuuril umbes 0,3% ometi määrab just ahelvorm glükoosi keemilised omadused, sest ainult ahelvormi molekulis on olemas aldehüüdrühm.
Aldehüüdid teatavasti reageerivad alkoholidega andes (pool)atsetaaali. Sama protsess leiab aset ka glükoosi molekulis ja tekib tsükkel. Tsüklisse kuulub ka aldehüüdrühmast pärit hapniku aatom . Kuna seitsmelülised tsüklid on mõnevõrra ebapüsivamad, kui viie- või kuuelülilised - jääb üks süsinikest tsüklist välja
O -
+
II
CH2OH - CHOH- CHOH- CHOH- CHOH- C -H
O
I I
CH2OH - CHOH- CHOH- CHOH- CHOH - C -H
O
I I
CH2OH - COH- CHOH- CHOH- CHOH-CH2
Kui endisest aldehüüdrühmast lugedes 2 esimest OH rühmas on samal pool tsükli tasapinda
(all või peal) räägitakse  - glükoosist ja kui erinevatel pooltel siis  - glükoosist. Lahuses valitseb glükoosi erinevate vormide vahel tasakaal, kui üks eemaldada tekib ta uuesti
~35% ~65%
 - glükoos  ahelvorm   - glükoos

Keemilised omadused

Annab alkoholide iseloomulikke reaktsioone. Nagu teisedki mitmealuselised alkoholid, reageerib värskelt valmistatud vask(II)hüdroksiidiga - tekib rukkilillesinine lahus. Reaktsiooni kasutatakse mitmealuseliste alkoholide tõestamiseks. Tekkival ühendil on keeruline struktuur - Cu2+ satub nagu nelja hapnikuaatomi vahelisse puuri . Selliseid ühendeid kutsutakse kelaatideks ( = puur
Lihtsustatult võib võrrandiks kirjutada C6H12O6 + Cu(OH)2  C6H12O6*CuO + H2O
Vaskglükonaadile analoogilise ehitusega on kaltsiumglükonaat, mida kasutatakse
ravimina . Seega on mitmealuselised alkoholid mõnevõrra happelisemad, kui ühealuselised. Siiski pole ka neid mõtet pidada hapeteks. Erinevalt näiteks naatriumetanolaadist on vaskglükaonaadi vesilahus leelise liia juuresolekul püsiv kuid klassikalise soolaga pole tegemist ka siin. Kelaadid loetakse kompleksühendite hulka.

Annab aldehüüdidele iseloomulikke reaktsioone

Glükoosi saab oksüdeerida glükoonhappeks .

Hõbepeeglireaktsiooni või reaktsiooni vask(II)hüdroksiidiga (kuumutamisel) kasutatakse aldehüüdrühma tõestamiseks. Glükoos annab neid reaktsioone. Aldehüüdrühm muutub karboksüülrühmaks ja ülejäänud molekul jääb samaks
CH2OH - (CHOH)4 -CHO + Ag2O  CH2OH - (CHOH)4 -COOH + 2Ag
CH2OH - (CHOH)4 -CHO + 2Cu(OH)2  CH2OH - (CHOH)4 -COOH + Cu2O + H2O

Glükoosi saab redutseerida alkoholiks sorbitooliks.

Sorbitool on nõrgalt magusa maitsega ja tervisele ohutu. Kasutatakse suhkruhaigete dieettoitude ja maiustuste (eriti nätsu) magustamiseks, sest ta ei kääri piimhappeks ega põhjusta seega hambakaariest. Ka selles reaktsioonis toimub muudatus ainult aldehüüdrühmas
CH2OH - (CHOH)4 -CHO + H2  CH2OH - (CHOH)4 -CH2OH

Glükoos käärib, mitmesuguste mikroorganismide ensüümide toimel
Pärmiseened põhjustavad alkoholkäärimist 0 -IV +IV
C6H12O6  2 CH3CH2OH + 2 CO2
Seega glükoos oksüdeerub vaid osaliselt süsihappegaasiks, osaliselt aga redutseerub piirituseks. Energiat saab sellisel meetodil vähe ja kõik kõrgemad loomad kasutavad glükoosi oksüdeerimiseks õhuhapnikku ( st. hingavad). Anaeroobe leidub bakterite
ja seente hulgas. Hingamisel eraldub energiat samapalju, kui põlemisel, sest protsessi summaarne energeetiline efekt ei olene protsessi teest (vaheühenditest) vaid ainul lähteoleku ja lõppoleku siseenergiate vahest. Põlemisel eraldub energia kiiresti, hingamisel aeglaselt, sest protsess kulgeb üle mitme vaheetapi. Teine igapäevase elu seisukohalt tuttav käärimisliik on piimhappeline käärimine. Tekkiv piimhape CH3-CH(OH)-COOH on hea konservant ja pärsib enamuse bakterite elutegevuse. Hapendatud kapsas ja hapukurk säilivad paremini, kui hapendamata köögiviljad. Ka laktoosi (piimasuhkru) käärimisel tekib piimhape.

Fruktoos

( fructus = puuvili ) Glükoosi isomeer - vastav ketoos (ketoalkohol)

Suhkrust magusam .

Molekuli ehitus

O
II

Ahelvorm CH2OH - CHOH - CHOH - CHOH - C - CH2OH
Põhiliselt esineb lahuses tsükliliste (pool)ketaalidena - analoogiliselt glükoosiga

Keemilised omadused

Glükoosist keemiliselt vähemaktiivne. Annab alkoholidele iseloolikke reaktsioone.
Aldehüüdrühma tõestusreaktsioone ei anna ja fruktoosi redutseerimine sorbitooliks kulgeb raskelt .

Sahharoos (suhkur)

C12H22O11 Disahhariid , mille molekul koosneb glükoosi ja fruktoosi tsüklilistest jääkidest

( Gl - O - Fr ). Vees hästi lahustuv, magusa maitsega, kristalne aine
~Sulab 1850 C, seejuures osaliselt laguneb ja tekib karamell - pruunikas mass, mida kasutatakse kompvekkide valmistamiseks ja pruuni toiduvärvina - kulöör.

Tootmine

Leidub paljudes taimedes. ~1/3 toodetakse suhkrupeedist ja ~2/3 suhkruroost . Puhastamata roosuhkur ( saadakse pressitud mahla aurustamisel) on küll pruuni värvusega, kuid täiesti söödav. Peedisuhkur puhastamata kujul söödav pole ja teda tuleb kindlasti rafineerida. Peetidest keedetakse mahl välja ja lisatakse lupja. Valgulise päritoluga lisandid koaguleeruvad ja suhkur jääb kaltsiumsahharaadina lahusesse C12H22O11 + CaO  C12H22O11*CaO. Tsentrifuugi abil eraldatakse sade ja saadud lahus lastakse läbi söefiltri, eemaldamaks kollakat värvust. Kaltsiumsahharaat lagundatakse süsihappegaasi abil C12H22O11*CaO + CO2  C12H22O11 + CaCO3 Tsentrifuugimise teel eraldatakse sade ja saadud lahuse aurustamisel saadaksegi suhkur. Roosuhkru tootmise kõrvalsaaduseks on rumm , peedisuhkru tootmisjäägid lähevad loomasöödaks .
Kange suhkrulahus on füsioloogiliselt kuiv, see tähendab, et osmoosi tõttu voolab vesi läbi bakterikestade välja ja bakterid kuivavad ning hukkuvad. Suhkur on laialt kasutusel konservandina. Füsioloogiliselt kuiva keskkonna moodustab ka keedusool ja on ainult maitseeelistuse probleem, kas eelistada soolatud maasikaid ja heeringakompotti või vastupidi

Keemilised omadused

Hüdrolüüs: Kõik oligo - ja polüsahhariidid hüdrolüüsuvad lihtsuhkruteks. Sahharoos
hüdrolüüsub glükoosi ja fruktoosi seguks (nn invertsuhkur ) Gl - O - Fr + HOH  GlOH + FrOH
C12H22O11 + H2O  C6H12O6 (glükoos) + C6H12O6(fruktoos)
Invertsuhkur kristallub halvasti - temast saab väga kangeid siirupeid , näiteks mesi
Protsess kulgeb

Ensüümide toimel , suhteliselt madalal temperatuuril ( ensüümid on valgud ja ei kannatagi kõrget temperatuuri)

Seedeensüümide toimel
Linnastes leiduva maltaasi toimel - sellel protsessil põhineb õlle ja piirituse tootmine

Keetmisel happelises keskkonnas, selline protsess leiab aset ka moosi ja kisselli keetmisel
Alkoholide keemilised omadused: Sahharoos annab alkoholidele iseloomulikke reaktsioone
Sealhulgas ka mitmealuseliste alkoholide tõestusreaktsiooni värske vask(II)hüdroksiidiga
C12H22O11 + Cu(OH)2  C12H22O11*CuO + H2O - vasksahharaat värvib lahuse eresiniseks
Aldehüüdide keemilised omadused: Kuna sahharoosi molekul ei sisalda vaba aldehüüdrühma, puuduvad tal ka redutseerivad omadused. Hüdrolüüsi tõttu võib pikemat aega seisnud suhkrulahus anda aldehüüdrühma tõestusreaktsiooni.
Käärimine: Vesilahus võib osaleda paljudest käärimisprotsessidest , ka alkoholkäärimisest
C12H22O11 + H2O  4 C2H5OH + 4 CO2

Tärklis(ed)

-glükoosi jääkide polümeerid (-C6H10O5-)x . Taimsed varuained mida leidub seemnetes, mugulates jne. Eestlase menüüs on põhilised allikad teraviljasaadused ja kartul.
Amüloos: x~200 normaalahelaga polümeer. Lahustub vees teda on tärklises10 - 25%. Müüdav "kartulijahu" teda ei sisalda, sest tootmise käigus läheb ta kaduma.
Ahel on heeliksikujuline
Amülopektiin: x~4000 Vees ei lahustu, kuid kuumas vees pundub, andes kliistri . Molekul koosneb mitmest amüloosiahelast, mis on omavahel seotud 1,6 eetersidemetega
Glükogeen: leidub maksas , molekul meenutab amülopektiini oma, on aga veelgi suurem ja haralisem.

Keemilised omadused

Alkoholide tõestusreaktsiooni ei anna, sest lahustub liiga halvasti vees. Tärklise estreid kasutatakse vedelikkromatograafias plaatide valmistamiseks jne. Igapäevases elus nendega suurt kokku ei puutu .

Vaba aldehüüdrühma ei sisalda, seega redutseerivad omadused puuduvad

Hüdrolüüsub
Tärklis  dekstriidid  maltoos (linnasesuhkur C12H22O11)  glükoos
(-C6H10O5-)x  (-C6H10O5-)n  C12H22O11)  C6H12O6
n summaarselt: (-C6H10O5-)x + xH2O  x C6H12O6
Dekstriide kasutatakse paberiliimina (dekstriinliim ; postmargid)
Hüdrolüüs kulgeb

Ensüümide toimel, madalal temperatuuril

Linnaste ensüüme kasutatakse õlle ja piirituse tootmiseks
Inimesel on vajalikud ensüümid juba süljes

Kuumutamisel happelises keskkonnas - saadakse nn siirup
(kartulisiirup, corn syrop …) Magus ja dekstriidide tõttu veniv mass.
Läheb präänikute, nätsu,.. tootmiseks
4. Vahetult ei kääri

Tselluloos

Taimsete rakukestade materjal, looduses väga levinud. Puuvillas on teda kõige rohkem, palju ka linas. Toodetakse põhiliselt puidust. Klassikaline tehnoloogia nõuab palju vett., Tallinna tehas kulutas 1/4 linna veest. Eestis hetkel tselluloosi ei toodeta. Suur osa läheb paberi valmistamiseks

Molekul

Β-Glükoosi jääkide polümeer (-C6H10O5-)x
sisaldab iga lüli kohta 3 OH rühma [-C6H7O2 (OH)3-]x
Vees ei lahustu, seetõttu ei anna, ka mitmealuseliste alkoholide tõestusreaktsiooni
Hüdrolüüsub
tselluloos  hemitselluloosid  tsellubioos (C12H22O11)  glükoos
(-C6H10O5-)x  (-C6H10O5-)n  C12H22O11)  C6H12O6
n summaarseltnagu tärkliselgi: (-C6H10O5-)x + xH2O  x C6H12O6
Hüdrolüüs kulgeb palju raskemalt, kui tärklisel

Ensüümide toimel - selgroogsetel sellised ensüümid puuduvad. Tselluloosist toituvad seened, paljud bakterid. Kaudselt ka mõned kõrgemad loomad, näiteks mäletsejad, kelle maos olevad bakterid muudavad tselluloosi veisele kasulikeks ollusteks

Kuumutamisel happelises keskkonnas - 120 - 1500 C, kasutatakse hüdrolüüspiirituse tootmiseks

Kui alkohol , annab tselluloos hapetega estreid

Lämmastikhappega reageerimisel tekivad nitraadid (nitrotselluloosid)

[-C6H7O2 ( OH)3-] + 3 HNO3  [-C6H7O2 ( NO3)3-] + 3H 2O tegelikult[-C6H7O2 (OH)x ( NO3)3-x]
õigem võrrand [-C6H7O2 ( OH)3-] + 3 HONO2  [-C6H7O2 (O NO2)3-] +3 HOH nn trinitraat
Trinitraat on plahvatav - temast tehakse suitsuta püssirohtu. Dinitraadist ja mononitraadist tehakse tselluloidi, liime, lakke

Äädikhappe abil saadakse tselluloosi atsetaate atsetüültselluloose

[-C6H7O2 ( OH)3-] + 3 CH3COOH  [-C6H7O2 ( CH3COO)3-] + 3H 2O nn triatsetaat
erinevalt nitrotselluloosidest on atsetaadid raskelt süttivad. Tsellofaan, kunstsiid

.DOCX Laadi alla originaalfail 4 lk · .docx · 27 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-11-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti

27 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

JoeF21 Õppematerjali autor

Leidsin antud konspekti sahhariididest mille kooli KT\'ks koostasin. Leidub jooniseid, reaktsioone ja kõike muud. Vist kasutasin isegi spikrina.

sahhariidid keemia Ahelvorm Polüsahhariidid Oligosahhariidid Monosahhariidid

Sarnased õppematerjalid

rtf

Sahhariidid (süsivesikud)

1 Sahhariidid (süsivesikud) Nimetus süsivesik tuli omal ajal sellest, et vesiniku ja hapniku aatomite arvud suhtuvad tavaliselt nagu vees s.o. 2:1 (glükoos C6H12O6 = 6C*6H2O ) Mõni sahhariid sellele kriteeriumile ei vasta (desoksüriboos C5H10O4). Mõni mittesahhariid, aga vastab - näiteks äädikhape CH3COOH. Segadust tekitab ka sõnade "süsivesik" ja süsivesinik" kõlaline sarnasus Liigitus 1.) Monosahhariidid (lihtsuhkrud) - molekulis on 4 - 8 (?) süsiniku aatomit. Looduses levinumad on heksoosid (C6H12O6 glükoos, fruktoos, laktoos jne). Päriliku info kandjad DNA ja RNA on seotud pentoosidega (riboos C5H10O5 ja desoksüriboos C5H10O4)

Keemia

rtf

11.klassi Orgaanika konspekt

11. klassi Orgaanika konspekt Jaan Usin 1 Süsiniku valentsolekud Orgaanilistes ainetes on süsinik neljavalentne- st. moodustab neli kovalentset sidet I valentsolek neli üksiksidet 109028´ CH4 jne Tetraeeder II valentsolek 2 üksiksidet ja 1200 1 kaksikside Tasapind CH2= CH2 III valentsolek üksikside ja kolmikside 1800 =C= O=C=O Või 2 kaksiksidet Sirge -C::: CH:::CH Metaan CH4 Lihtsaim süsivesin

Keemia

pdf

SAHHARIIDID Sahhariidid koosnevad süsinikust ja veest. Cn(H2O)m Süsivesikud on looduses enamlevinud orgaanilised ühendid. Taimedes leidub neid 75-90%, looduses kuni 2% ja seentes 1-3%. Hästi kättesaadavad, kõrge energiaväärtusega, odav, kerge säilitada. HC=O | CH2OH | C=O 1g=4kcal süsivesikuid 30% glükoosist muudetakse neutraalseks ja rasvhapeteks. Glükoos ja Fruktoos sama valemiga C6H12O6 Maltoos(linnasuhkur) ja Laktoos(piimasuhkur) sama valemiga C12H22O11 Suhkurhaige uriin sisaldab glükoosi, mida võib kindlaks teha Cu(OH)2, millega Cu seob kaks O aatomit ja lahus omandab sinise värvuse. Me

Keemia

Rohkem sarnaseid