Kalandus ja metsandus, toiduprobleemid (0)

Kalandus  ja metsandus, toiduprobleemid. 
 
1. Nimeta ja näita kaardil kalarikkamad piirkonnad maailmas ja selgita kalarikkuse 
peamisi põhjusi. 
Kõige kalarikkam piirkond on Vaikses ookeanis, sest selle kaguosas kulgeb 
piki rannikut võimas, külm hoovus.  
Atlandi ookeanis on peamised kalapüügikohad ookeani loode ja kirdeosas, 
Islandi saare ümbruses. 
Ranniku, ehk šelfialad, kuhu suubuvad jõed ja vesi on toitainerikas. 
 
2. Nimeta suurimad kala eksportijad ja importijad.  
Eksporijad: Hiina, Norra, Taani, Kanada (Venemaa ja Indoneeisa) 
Importijad: Jaapan, Hiina, USA, Taani, Hispaania, Norra 
 
3. Kalavarude vähenemise põhjused maailmameres.  
● Paljud kalapüügipiirkonnad kannatavad ülepüügi all, selle on 
põhjustanud kiire tehnoloogia areng ( nt. hiigelvõrgud) 
● Maailmamere reostumine vähendab kalavarusid  
● Suurte traalvõrkude vedamine üle mere põhja kahjustab kalade elu-ja 
toidupaiku. 
● Maailma ökoloogiline seisund on halvenenud ja bioloogiline 
produktiivsus on vähenenud. 
 
4. Milliseid majanduslikke ja sotsiaalseid tagajärgi toob kaasa kalavarude 
vähenemine?  
Suur osa inimeste töökohtadest on seotud kalandusega ja kui kalavarud  
vähenevad, kaovad ka töökohad. See toob kaasa majanduslikud probleemid 
nende inimeste jaoks. Samuti on paljud riigid suured kala eksportijad ja 
kalavarude vähenemisega väheneb ka eksport ning riik ei saa sealt enam tulu. 
Vähem olulisem probleem on see, et paljude inimeste hobiks on kalastus ja ka 
see kaob, kui kala enam pole. 
ELISA 
 
5. Milliseid abinõusid rakendatakse maailmamere kalavarude kaitseks? 
1) Väljapüüki piiratakse kvootide abil. 
2) Püütakse teatud ajal ja piiratakse püügipäevi. 
3) Püügitehnikale on kehtestatud teatud nõudmised. 
4) Püügivahendid on maksustatud. 
5) Keskkonnaalased abinõud, mis aitavad vähendada maailmamere reostust. 
 
 
6. Selgita majandus- ja territoriaalvete mõistet. 
 
 ​Majandusvöönd - kuni 200 meremiili, kalapüük, maavarade kaevandamine, 
laevasõit vabas vetes ja kehtib ülelennuõigus.  
  Territoriaalveed - 3-12 meremiili, igasugune tegevus on rannikuriigi loal 
lubatud.  
 
 
 
 
7. Selgita maailmamere keskkonnaprobleeme 
1) ​ Keemiline reostus: 
●  Väetised-Põllumajandusest merre jõudev väetis (väetised imbuvad läbi 
pinnase põhjavette, satuvad koos sellega ojadesse ja jõgedesse ning sealt 
liigub reostus edasi merre) põhjustab suuri probleeme rannikumeres. 
Toimides väetisena ka meres, põhjustavad nitraadid ja fosfaadid vetikate 
vohamise, mis omakorda põhjustab veekogu eutrofeerumise. Vohavad 
vetikad tarvitavad kõdunedes ära vees lahustunud hapniku, tekitades sellega 
nö surnud tsoone, kus miski enam elada ei saa. Nii Mehhiko lahes kui ka 
Läänemeres on mitmed sellised suured piirkonnad.  
● Kalakasvandustest vette sattunud jääkained on suurendanud veekogude 
reostust. Maismaalt ookeani jõudnud jäätmetest on tekkinud ulatuslikud 
prügisaared. Prügisaared on inimeste poolt tekitatud olmejäätmete 
kogumid ookeanis, mis on hoovuste toimel kokku kuhjunud ning see 
plastprügi on segunenud merevee ja plantoniga. 
● Õli- ja naftareostus - Suurimat kahju naftareostusest saavad organismid 
ja plankton , mis asuvad vee pealmises kihis. Väheneb vetikate 
fotosüntees ja selle tõttu algproduktsioon. Nafta toksilised 
komponendid võivad põhjustada reostustundike liikide hävimise, mille 
tõttu väheneb liigiline mitmekesisus . 
● Loomadest on naftareostuse mõju eriti tugev kaladele ja nende 
kudemispaikadele ning veelindudele. Reostuse mõju avaldub kõigepealt 
toksilisuses. Lisaks otsesele suremusele, mis mõnede vähiliste puhul 
võib ulatuda 90 protsendini, põhjustavad naftasaadused väärarenguid ja 
häireid näiteks kaladel ning loodete hukkumist. Toiduks kõlbmatud. 
● Linde- Kokkupuutel nafta ja õliga lagunevad sulgede märgumist 
takistavad rasvad , suled kleepuvad kokku ja lind kaotab lennuvõime. 
Linnul lõpeb sulestiku märgumine tavaliselt surmaga, sest sulgede 
vahele jääv õhk asendub veega ning tema keha hakkab kiiresti jahtuma. 
Lind muutub raskemaks ning vajub sügavamale vette. Tulemuseks võib 
olla surm mõne minuti või päeva pärast. 
2) ​Ookeanide happeliseks muutumine: probleem on tingitud suurenenud CO2 
kontsentratsioonist atmosfääris, mille tulemusena imendub suurem hulk seda 
gaasi ka veepinnalt ookeani. Vees moodustab süsinikdioksiid nõrga happe ning 
selle kontsentratsiooni kasvades pH tase langeb, ehk teiste sõnadega vesi muutub 
happelisemaks. Merevee temperatuuri tõus ja hapestumine põhjustab korallide 
pleekimist, ning teadlased kardavad, et korallrahud võivad kujuneda maailmas 
esimeseks ökosüsteemiks, mis sureb täielikult välja, jättes ühtlasi paljud rannaalad 
kaitseta tormide ja üleujutuste eest 
3) Plastikureostus-Kuigi plastik ei kõdune, laguneb ta valguse ja meres olevate 
ainete toimel väiksemateks graanuliteks, nö mikroplastikuks. Selline 
mikroplastik näeb meres hõljudes lindudele välja nagu toit ning tulemuseks on 
sooleummistused või alatoitumine. 
 
 
8. Millistes maailma riikides paiknevad suured metsamassiivid?  
Venemaa, Indoneesia, Kanada, Brasiilia, Hiina 
 
9. Miks mõnedes maailma riikides pole üldse metsa? 
 ​Pole piisavaid kasvutingimusi nt. tundras on igikelts , millel saavad kasvada 
ainult väiksemad taimed või kõrbes, kus põhjavesi asub liiga sügaval ning 
taimede juured ei ulatu selleni . 
 
10.Millega tegeleb metsamajandus ja millega metsatööstus?  
Metsamajandus tegeleb:  
● Puidu varumisega 
● Metsavarude hindamise ja hooldusega, kehtestab kvoote 
● Puidu töötlemisega 
● Metsa uuendamise, kasvatamise, kasutamise ja kaitsega  
Metsatööstus tegeleb:  
● Metsa langetamisega 
● Materjali metsast välja veoga 
● Metsamaterjali esmase töötlemisega 
Metsatööstuse toodang: palgid, paberipuit , vineer ja küttepuit (kasutatakse ka 
raiejäätmeid nt.okkad). 
 
 
11.Mis on Eesti metsatööstuse ja metsamajanduse suurimad probleemid. 
Üheks suurimaks probleemiks on puidu realiseerimine . Puit müüakse lihtsalt 
riigist välja. Müüakse toorainet mitte toodangut nagu paber, mööbel 
põrandalauad jms. Müüakse välja puitu ja ostetakse sisse kallimalt tooteid. 
(​Eesti suhteliselt kidurast metsast saab tervelt kolmandikust palki , millest 
kannatabki vaid paberit teha. Ja kui see kolmandik läheb peaaegu et raisku 
madalate hindade tõttu, oodatakse ka kvaliteetsemat palki.​) 
Teiseks on tööjõu puudus. (​Nii ongi praegu Eestis moodne metsatööstus, mis 
suudaks töödelda suuri raiemahte, kuid puuduvad müüa tahtvad 
metsaomanikud ja töökäsi metsa saata on ka vähevõitu.​)  
  Kolmandaks osa väärtuslikku puitu läheb raisku, sest metsaomanikud jätavad 
metsa „ise kasvama“.(​Eesti metsaomanikud on võtnud üle heaoluühiskonna 
elustiili ja käituvad juba nagu Soomes. Neil pole raiumisega enam tulist kiiret, 
raha tundub olevat küllalt niigi ja enamikule meeldib oma metsa lihtsalt alles 
hoida ja kasvada lasta.) 
 
12.Näita kaardil vihmametsade ja okasmetsade levikuala.  
 
13. Oskad võrrelda okasmetsa ja vihmametsa. 
 
 
okasmets e taiga 
vihmamets  
asend 
põhjapoolkeral, ümber 60date 
Lõuna-Ameerika põhjaosa, 
laiuskraadide, kuna seal on piisavalt  Amazonase madalik. 
maismaad, kus kasvada. (lõunas 
Kesk-Ameerika idarannik ja Kariibi 
pole) 
mere saared. Aafrika keskosa, 
kasvavad ka igikeltsa aladel 
kongo nõgu, Madagaskari saar. 
Lõuna ja Kagu-Aaasia niiske 
kliimaga rannikualad ja Malaisia 
saarestik . Ekvaatori ümber  
kliima 
Okasmetsad on levinud 
sademeterikkad piirkonnad, 
parasvöötme jahedamas osas. 
miinimum 1680 mm aastas, 
Okasmetsade kliima on 
keskmine 1750-2000 mm aastas, 
tundravööndi omast soojem ja 
max 10 000mm. õhutemperatuur 
niiskem, kuid siiski veel küllalt karm.  kõrge: 25-28 kraadi. 
Niiskust ja soojust on aga juba 
ekvatoriaalne/lähisekvatoriaalne 
küllaldaselt selleks, et siin võiksid 
kliimavööde. 
kasvada suuremad 
puud.Taigavööndi erinevates osades 
kõigub tº ja sademete hulk tugevasti. 
muld  
väheviljakas leetmuld , kuna: 
väheviljakad ferraliitmullad- 
1) sademed>auramine 
punase värvusega, tuleneb 
2)vähe taimejäänused(puude okkad)  rohkest raua- ja 
alumiiniumoksiidedest. Mullad  
sisaldavad vähe huumust, 
seetõttu on nad väheviljakad. 
taimestik 
heletaiga : mänd, lehis, 
hämaruse tõttu vähe põõsaid, 
vähenõudlikud mullad: liivased, 
puhmasid ja õistaimi. mööda 
kuivad, taluvad pakast, 
tüvesid ronivad LIAANID (taim). 
valgusküllased, lehis langetab okkad  Epifüüdid (taimed, mis kasvavad 
sügisel.  
teistel taimedel) nt sõnajalg, 
tumetaiga: kuusk , nulg, viljakam 
kaktus. palju parasiittaimi, 
muld, niiskem kasvukoht, pehmem 
kõdutaimed e saprofüüdid, 
kliima, varjuline metsaalune  
hiigesuure võraga igihaljad puud, 
orhideed, papagoililled, sidrun, 
apelsin , banaaan, kohv, kakao , 
kaneel , vanill jne.. 
ökoloogiline 
hapniku teke&süsihappegaasi 
maailma liigirikkaim kooslus , 
tähtus 
sidumine; juured hoiavad pinnast 
paljude loomade ja taimede 
kinni; hoiavad tuult tagasi; 
elupaik; puhastab vett, seob 
ühtlustavad veeringet; koduks 
süsihappegaasi; pidurdavad  
taime- ja loomaliikidele 
kasvuhooneeffekti ja ühtlustavad 
veeringet; vihmametsas leiduvad 
taimeid saab kasutada 
raviitööstuses. 
 
14. Millised keskkonnaprobleemid võivad tekkida seoses vihmametsade ulatusliku 
raiega?  
1) maapind kergemini erosioonile (juured ei hoia enam pinnast paigal) 
2) paljud loomaliigid satuvad väljasuremisohtu (kõige liigirohkem kooslus 
maailmas) 
3) piirkonna veerežiim muutub 
4) sidumata jääb suur hulk süsihappegaasi  
(​Vihmametsade vähenemine ning puidu põletamine viib aga süsihappegaasi 
hulga tõusule Maad ümbritsevas atmosfääris. See soodustab Maa kliima 
soojenemist. Suurenenud kasvuhooneefekti tagajärjeks on kliima liiga kiire 
muutumine, millega elusolendid ei suuda nii kiiresti kohastuda. Muutunud 
elutingimused põhjustavad elusorganismidele palju probleeme ning osa neist 
võib välja surra. Samuti metsaraie ulatuslikkuse tõttu väheneb metsade 
taastootmine ja süsihappegaasi sidumine taimedes fotosünteesil.​) 
 
15. Millised keskkonnaprobleemid võivad tekkida seoses okasmetsade ulatusliku 
raiega?  
1) Tekib pinnase ärakanne tuule ja vee mõjul ( erosioon ) 
2) Paljud taime- ja loomaliigid jäävad ilma elukohata  
3) Kahjustada saab veeringe  
 
 
16. Võrdle okasmetsade ja vihmametsade muldi  
Okasmetsa mullad: väheviljakad leetmullad , happelised huumusained 
põhjustavad mulla mineraalosa lagunemist lahustavaiks ühendiks, ülemised 
mulla horisondid vaesuvad taimedele vajalikest ainetest (okkad ei kõdune, 
mistõttu on vähe taimejäänuseid) 
 
Vihmametsa mullad: väheviljakad ferralliitmullad, punase värvuse annavad 
raua-ja alumiiniumoksiidide rohkus, vähe huumust, varu on talletunud 
fütomassis, soojas ja niiskes kliimas lagundatakse taimejäänused väga kiiresti 
ja laguained võetakse kiiresti kasutusse, mistõttu on mullad väheviljakad. 
 
17. Metsade ökoloogiline ja majanduslik tähtsus.  
Metsad on looma-ja taimeliikidele koduks, suured hapnikku ja süsiniku 
reservuaarid, puhastavad vett, neelavad süsihappegaasi, pidurdavad 
kasvuhooneefekti ja ühtlustavad veeringet, taimejuured hoiavad pinnast kinni, 
hoiavad põhjaveetaset kõrgemal.  
 
Majanduslik: kütteallikas, taastuv energia, ressurss, ehitusvahend, metsa 
saadused , ravimtaimed, puhkemajandus . 
 
18. Selgita erinevaid toiduprobleeme maailmas. Millised toiduprobleemid kõige 
teravamad?  
Alatoitlus:​ ​seisund, kus inimene ei saa pikema aja jooksul keha normaalseks 
toiminguks vajalikus koguses üht või mitut tüüpi toitaineid. ​Üldjuhul tingitud 
sellest, et piisavas koguses toitu pole võimalik kätte saada väga pikaajaliste 
ebasoodsate looduslike, sotsiaalmajanduslike või poliitiliste olude tõttu, kuid võib ka 
tingitud olla ka ajutistest probleemidest (nt põud, üleujutus jne). Esineb tavaliselt 
arengumaades. 
Ületoitlus: seisund, kus inimene saab toidust regulaarselt rohkem toitaineid, 
kui organismil vaja läheb. ​Peamiselt tingitud sellest, et füüsiline aktiivsus on 
vähene ning kõrgelt arenenud riikides on külluslik ja energiarikas toit. Söödakse 
sageli toitu, mis on sageli energiarikas, kuid sisaldab vähe muid olulisi toitaineid. Sp 
võib inimene olla samal ajal ülekaalus ning alatoitunud.  
 
Kõige teravamad toiduprobleemid: krooniline nälgimine, ülekaalulisus ning 
rasvumine , toidu raiskamine (toidujäätmete äraviskamine, mis olid kõlblikud 
või neil lasti halvaks minna) 
 
 
19. Miks erinevad inimeste toitumusharjumused?  
 
● Erineva arengutasemega riikides tarbitakse eri toiduaineid erineval 
hulgal, sest piirkonniti on võimalik hankida ja kasvatada erinevaid 
toiduaineid.  
● Paljusid toitumistavasid (nt paastumine )  ja toiduvalikut (liha söömine 
või mittesöömine) on oluliselt mõjutanud ka religioon .  
● Aja jooksul on inimeste (isegi tervete rahvaste) toiduharjumused 
muutunud, mida on mõjutanud elatustaseme tõus (kiire majandusareng 
on muutnud igapäevast menüüd paljudes riikides, mingit asja hakatake 
rohkem tarbima või tootma ).