Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Keemia (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mille alusel liigitatakse aineid klassidesse ?
  • Mida väljendab reaktsioonikiirus ?
  • Mis on katalüüs ?
  • Mis on inhibiitor ?
  • Millised reaktsioonid on ekso- ja endotermilised ?
  • Millal saabub keemiline tasakaal ?
  • Mida näitab dissotsatsiooni aste ?
  • Millist reaktsiooni nim. hüdrolüüsiks ?
  • Miks kasutatakse neid rohkem kui puhtaid metalle ?
  • Millest oleneb korrosiooni kiirus ?
  • Milliste ühenditena leidub neid looduses ?
  • Miks on värskelt lubjatud seinad väga kaua niisked ?
  • Milline vesi on kare ?
  • Mida tähendab hügroskoopsus ?
  • Milliseid toiteelemente taimed vajavad ?
  • Millisel kujul neid omastatakse ?
  • Mille poolest erinevad kütteväärtus ja energeetiline väärtus ?
  • Mis on hüdraatimine ?
 
Säutsu twitteris
Keemia
28.08.08
Sissejuhatus
  • Nimetada igapäevases elus kasutatavaid keemiatööstuse tooteid.
  • Keemilise reaktsiooni olemus, näide loodusest.
  • Mille alusel liigitatakse aineid klassidesse?
  • Lihtainete mõiste, jagunemine.
  • Liitainete mõiste, jagunemine.
  • Sool, suhkur, äädikas, jood , seep , piiritus , lõhnaõli, kodukeemia .
  • Keemilise reaktsiooni käigus toimub ühe aine muundumine teiseks. Näiteks looduses muundub vesi veeauruks, raud roostetab jne.
  • Nende koostise ja keemiliste omaduste järgi.
  • Lihtained koosnevad ainult ühe aine elementidest, jagunevad metallideks ja mittemetallideks.
  • Liitained koosnevad mitme erineva aine elementidest, jagunevad oksiidideks, hapeteks , alusteks ja sooladeks .
    Oksiidid
    Oksiidid on sellised liitained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik.
    Oksiidid tekivad:
  • lihtaine ühinemisel hapnikuga (C+O2 -> CO2; S+O2 -> SO2; 4Al+3O2 -> 2Al2+O3)
  • lagunemisreaktsiooni käigus (CaCO3 -> CaO + CO2)
    Oksiidid jagunevad aluselisteks, amfoteerseteks ja happelisteks oksiidideks.
    Aluselised oksiidid on metallioksiidid, happelised aga mittemetallioksiidid.
    Happelise oksiidi reageerimisel veega tekib hape (CO2+H2O -> H2CO3), aluselise oksiidi reageerimisel veega tekib alus (MgO+H2O -> Mg(OH)2). Amfoteersed oksiidid reagreerivad nii aluste kui hapetega.
    Tuua näiteid õhus, vees ja maakoores leiduvatest oksiididest.
    Õhus: Süsinikdioksiid e. Süsihappegaas (CO2), 0,03%
    Vees: Vesi (H2O), 75% Maa pinnast
    Maakoores: Liiva põhiline koostisosa ränidioksiid (SiO2), rauaoksiidid ( Fe2O3 ; Fe3O4 ), alumiiniumoksiid (Al2O3) ja vasemaak kupriit vaskoksiid (Cu2O).
    Iseloomustada vingugaasi (CO) ja süsihappegaasi (CO2).
    Süsihappegaas on happeline oksiid , mida leidub nii inimese kehas kui ka sissehingatavas õhus. Selle määramiseks kasutatakse reaktsiooni lubjaveega.
    Vingugaas on väga mürgine aine, millel puudub nii lõhn kui värvus. Selle eraldumise kohta käib valem:
    C+CO2 -> 2CO
    Kui põlemisel on hapnikku piisavalt, tekib CO2, kui aga hapnikku on vähe, tekib vingugaas. Hapnikku puudumisel põlemist ei toimu.
    01.09.08
    Happed
    HF – vesinikfluoriidhape , ainus hape, mida ei saa hoida klaasanumates.
  • Näiteid tuntud hapetest.
  • Hapete üldised omadused.
  • Ohutusabinõud hapetega töötamisel.
  • Akuhape, äädikhape, sipelghape, süsihape, piimhape, bensoehape , väävelhape, sidrunhape
  • Happed on hapu maitsega ning tugevamad söövitava toimega.
  • Tuleb olla ettevaatlik ning mitte lasta happel sattuda, riidele, nahale, suhu ega hingamisteedesse. Happe lahjendamisel veega tuleb valada hapet vette, mitte vastupidi, kuna vastasel juhul tõuseb temperatuur ning hape võib anumast välja pritsida.
    Hapnikku sisaldavad happed:
    Lämmastikhape HNO3
    Väävelhape H2SO4
    Süsihape H2CO3
    Ränihape H4SiO4
    Fosforhape H3PO4
    Hapnikku mittesisaldavad happed:
    Vesinikkloriidhape ( soolhape ) HCl
    Divesiniksulfiidhape H2S
    Happed on liitained, mis koosnevad ühest või mitmest vesinikuaatomist ja happeanioonist.
    H2SO4 : H2 – vesinikuaatomid; SO4 – happeanioon
    Hapete keemilised omadused
    Happed reageerivad:
  • Metallidega
    Vt. pingerida . Kui metall asub pingereas vesinikust vasakul, siis ta tõrjub happest vesiniku välja.
    (vih. valem 1)
  • Veega
    (vih. valem 1.2)
  • Alustega
    Neutraliseerivad teineteist, tulemuseks on sool ja vesi.
    (vih. harjutus)
    2HCl + CuO -> CuCl2 + H2O
    H2SO4 + CuO -> CuSO4 + H2O
    (vih. valem 1.3)
    (vih. harjutus)
    Alused ja hüdroksiidid
  • Ettevaatusabinõud leelistega töötamisel
  • Aluste mõiste (hüdroksiidid ja leelised )
  • Näited tuntumatest leelistest
  • Kuna leelised söövitavad, ei tohi nendega töötades seda sattuda riietele, nahale, suhu ega silma. Nahale sattudes tuleb nahka pesta seni, kuni see ei tundu enam libedana, ning seejärel niisutada lahjendatud äädik- või sidrunhappe lahusega.
  • Alused on ained, mille vesilahustes esinevad hüdroksiidioonid. Hüdroksiidid on liitained, milles metalli katioon on seotud hüdroksiidiooniga. Hüdroksiidid jagunevad lahustuvuse järgi vees lahustuvateks e. leelisteks ning vees mittelahustuvateks hüdroksiidideks. Leelised on valged tahked ained, nende kõikide vesilahused on värvitud.
  • Naatriumhüdroksiid e. seebikivi ( NaOH ), kaaliumhüdroksiid (KOH), kaltsiumhüdroksiid (Ca(OH)2), baariumhüdroksiid (Ba(OH)2)
    Keemilised omadused
    Hüdroksiidid reageerivad:
  • Hapetega (enda vastanditega)
  • Happelise oksiidiga
  • Sooladega .
    Soolad
    Soolad on liitained, mis koosnevad metallist (metalli katioonidest) ja happe anioonist.
    Happe nimetus
    Happe valem
    Soola nimetus
    Väävelhape
    H2SO4
    Sulfaat
    Väävlishape
    H2SO3
    Sulfit
    Divesiniksulfiidhape
    H2S
    Sulfiid
    Süsihape
    H2CO3
    Karbonaat
    Lämmastikhape
    HNO3
    Nitraat
    Lämmastikushape
    HNO2
    Nitrit
    Fosforhape
    H3PO4
    Fosfaat
    Ränihape
    H4SiO4
    Silikaat
    Vesinikkloriidhape (soolhape)
    HCl
    Kloriid
    Vesinikbromiidhape
    HBr
    Bromiid
    Vesinikjodiidhape
    HI
    Jodiid
    Vesinikfluoriidhape
    HF
    Fluoriid
    Kõik, mis lõpevad SO4, on sulfaadid .
    Soolade keemilised omadused
    Reageerivad metallidega (vt. pingeriida). Kui metall asub pingereas soolas olevast metallist vasakul, siis ta tõrjub soolas oleva metalli lahusest välja.
    Fe + CuSO4 -> FeSO4 + Cu↓
    Cu + FeSO4 ->
    Reageerimine leelistega. Metalli katioon ühineb hüdroksiidiooniga ja tekib lahustumatu alus. Selliseid reaktsioone kasutatakse vees lahustumatute aluste saamiseks.
    ZnCl2 + 2KOH -> Zn(OH)2↓ + 2KCl
    Aatomi ja molekuli ehitus
    Aatommass – aatomi mass aatommassiühikutes
    Aatomi osakesed ja nende laengud – neutron (0); prooton (+); elektron (-)
    Aatom – üliväike osake, millest koosnevad kõik ained
    Prootonite arv + neutronite arv = massiarv (A)
    Prootonite arv = tuumalaeng = aatomnumber (Z) = elektronide arv
    Perioodilisusseadus – keemiliste elementide omadused on perioodilised sõltuvuses nende aatomite tuumalaengust.
    Reaktsioonikiirus
  • Tuua näiteid aeglastest ja üliaeglastest; kiirest ja ülikiirest reaktsioonist.
  • Mida väljendab reaktsioonikiirus?
  • Selgitada reaktsioonikiiruse sõltumist temperatuurist, kontsentratsioonist, peenestusastmest ja aine iseloomust.
  • Ülikiire (plahvatuslik) reaktsioon – lõhkeaine plahvatamine
    Kiire reaktsioon – tsingi reageerimine happega
    Aeglane reaktsioon – raudnaela roostetamine
    Väga aeglane reaktsioon – maavarade teke
  • Reageerivate ainete kontsentratsioonide muutust ajaühikus.
  • Sõltumine temperatuurist: Mida kõrgem on temperatuur, seda suurem on energia ja liikumiskiirus aineosakestel.
    Sõltumine kontsentratsioonist: Mida suurem on reageerivate ainete kontsentratsioon, seda suurem on reaktsiooni kiirus.
    Sõltumine peenestusastmest e. kokkupuutepinna suurusest : Mida suurem on reageerivate ainete kokkupuutepind, seda suurem on reaktsiooni kiirus.
    Sõltumine ainete iseloomust: Üks ja sama aine suhtub erinevatesse reaktiividesse erinevalt, seega mõjutab reageerivate ainete iseloom reaktsioonide kulgemist ja kiirust.
    Mis on katalüsaator (mõiste, omadused ja kasutamise näiteid)
    Mis on katalüüs?
    Mis on inhibiitor ?
    Katalüsaator on aine, mis reaktsioonist osavõtul muudab selle kiirust, kuid reaktsiooni lõppedes tema koostis taastub . Katalüsaator muudab keemilise reaktsiooni kulgemise kiirust; on valiktoimega; katalüsaatori kogus on reageerivate ainetega võrreldes väike.
    Katalüüsiks nimetatakse reaktsiooni kiiruse muutumist katalüsaatorite toimel.
    Inhibiitoriks nimetatakse kiirust aeglustavat katalüsaatorit.
    (Ül. vih.)
    Pöörduvad ja pöördumatud ja keemiline tasakaal
  • Pöördumatute reaktsioonide mõiste, tunnused ja näide.
  • Pöörduva reaktsiooni mõiste ja näide.
  • Millised reaktsioonid on ekso - ja endotermilised?
  • Millal saabub keemiline tasakaal?
  • Pöördumatu reaktsiooni korral lähteainete reageerimisel tekkinud saadused omavahel ei reageeri. Tunnusteks on saadusena tekkiv lahustumatu aine (sade), vesi või gaasiline aine.
    N: AgNO3 + HCl -> AgCl↓ + HNO3
  • Pöörduva reaktsiooni puhul saadused reageerivad omavahel, mille tulemusena tekib uuesti teatavas koguses lähteaineid.
  • Eksotermilises reaktsioonis soojus eraldub, endotermilises aga soojus neeldub.
  • Kui mõlemas suunas kulgevate reaktsioonide kiirused on võrdsed ning reageerivate ainete kontsentratsioon enam ei muutu.
  • Elektrolüütide ja mitte el.lüütide mõiste ja näited
  • Näiteid tugevatest ja nõrkadest el.lüütidest (vt. tabelist)
  • Mida näitab dissotsatsiooni aste?
  • ¤ molarisatsioon -
    ¤ hüdratatsioon –
  • Eletrolüüdid on ained, mis vedelas olekus või vesilahuses juhivad elektrit (NaCl, HCl). Need ained, mis elektrit ei juhi, on mitteelektrolüüdid (tärklis, piiritus, suhkur jne).
  • Tugevad elektrolüüdid:
    ¤ HCl
    ¤ HNO3
    ¤ H2SO4
    Nõrgad elektrolüüdid:
    ¤ H2CO3
    ¤ H2S
    ¤ NaOH
  • Aine ioonideks dissotsieerumise astet lahuses.
  • Molarisatsioon – Kui erinimelised ioonid kokkupõrkumisel liituvad ja moodustavad molekulid.
    Hüdratatsioon – Kui elektrolüüt lahustub vees ning ümbritsevad vee molekulid dissotsatsioonil tekkinud katioonid ja anioonid .
    Lahuse pH
  • pH mõiste, väärtused aluselises, neutraalses ja happelises keskkonnas
  • Millist reaktsiooni nim. hüdrolüüsiks?
  • Koostada võrrandid ja määrata tekkinud soola vesilahusse keskkonna reaktsioon:
    Baariumoksiid + lämmastikhape
    Kaltsiumhüdroksiid + divesiniksulfiidhape
    Soolhape + raud(III)hüdroksiid
  • pH iseloomustab H+ ioonide kontsentratsiooni lahuses.
  • Reaktsioon, mille tulemusena tekib vähedissotsieeruv ühend (nõrk alus või hape) ning lahuse reaktsioon muutub.
  • (ül.vih)
    Kordamine (ehk sitaks palju tähtsaid lauseid )
    Aatomi sees on aatomituum , mille sees on prootonid (positiivse laenguga) ja neutronid (neutraalsed). Ümber tuuma keerlevad elektronid, moodustades elektronpilve. Neid on sama palju, kui prootoneid, nende laeng on negatiivne. Seega aatom tervikuna on neutraalse laenguga.
    Massiarvu moodustavad prootonid ja neutronid kokku. Aatommass on aatomi mass aatommassiühikutes. Dmitri Mendelejev koostas perioodilisusseaduse järgi endanimelise tabeli. Keemiliste elementide omadused on perioodilises sõltuvuses nende aatomite tuumalaengust.
    Pean teadma 20 metalli ja 10 mittemetalli sümbolite nimetusi!
    Reaktsioonikiirus näitab reageerivate ainete kontsentratsioonide muutust ajaühikus.
    pH näitab keskkonna happelisust.
    Aatomis on tuum, sees on prootonid + ja neutronid. Ümber keerlevad elektronid elektronpilves. Sama palju, kui prootoneid, laeng­ -­­. Aatom tervikuna - laenguga.
    Massiarvu = pro­otonid + neutronid. Aatommass on aatomi mass aatommassiühikutes. Keem. elem . omadused on periood.
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Keemia #1 Keemia #2 Keemia #3 Keemia #4 Keemia #5 Keemia #6 Keemia #7 Keemia #8 Keemia #9 Keemia #10 Keemia #11 Keemia #12 Keemia #13 Keemia #14 Keemia #15 Keemia #16 Keemia #17 Keemia #18
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 18 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-06-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 14 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor martenxx Õppematerjali autor

    Mõisted


    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    304
    doc
    ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED
    12
    doc
    Lühikokkuvõte
    34
    pdf
    Üldkeemia
    29
    doc
    Keemia aluste KT3
    21
    pdf
    Keemia eksam
    288
    pdf
    Keemiakursuse kokkuvõte
    16
    doc
    MITTEMETALLID
    19
    docx
    Keemia ja materjaliõpetus kokkuvõte



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun