/1941 Ameerika Ühendriikide astumiseni Teise maailmasõtta.Pearl Harbor tähistas uuelaadse meresõja algust. Teise maailmasõja ajal Jaapani ja Ühendriikide vahel peetud meresõja pöördelahing 1942. aastal.Midway lahingus said Ühendriigid esimest korda võimaluse Pearl Harbori eest kätte 06/07 Midway tasuda.Jaapani lahingulaevad said Ameerika lennukite käest /1942 merelahing põhjalikult sugeda. USA-le oli see otsustav võit, mis andis märku, et nüüd hakkavad ameeriklased üle Vaikse ookeani edasi tungima. Midway lahing näitas, et Ühendriigid on uuel lennukikandate ajastul võimelised Jaapanile vastulööki andma. Staliningradi lahing novembriks 1942 oli enamik Staliningradist sakslaste all, punastel kaldariba Volga ääres.
Verduni Veeb-dets 1916 Saksamaa ja Prantsusmaa Võit Verduni all oleks sakslastele andnud vaba pääsu Pariisi. Somme'i Juuli-nov 1916 Toimus paralleelselt Verduni lahinguga (Saksa-Prantsus) Käiku läks eelmisel aastal loodud pommituslennuvägi ja esmakordselt ka tankid. Jüüti Suurbritannia ja Saksamaa 31. mai 1. juuni 1916 Pani sakslased keskenduma absoluutsele allveesõjale, mis viis lõpuks selleni, et 1917 aastal liitus ameerika sõjaga. 31.mai-1.juuni Jüüti merelahing Saksa ja Suurbritannia laevastike vahel. Gallipoli Apr 1915-jaan 1916 Võtta kontroll Musta mere ja Vahemere vahel. Prantsuse, Briti, Austraalia ja Uus-Meremaa üksused pidasid lahingut, mille käigus püüti vallutada Istanbul ja saavutada vaba juurdepääs Dardanellidele. Caporetto 1917 okt-nov Caporetto lahingus purustasid sakslased-austerlased Itaalia armee. Kriisi küpsemine Venemaal 1917. aasta algul *rahulolematus sõjaväes (ohvitserid olid aadlikud, sõjast nad midagi ei teadnud)
· Inglismaa blokeeris Saksamaad · Saksamaa üritsa ära hävitada inglaste kaubateid · Hakati kasutama allveelaevu · Saksamaa alustas 1915. aastal allveesõda · Meri Suurbritannia ümber kuulutati sõjatsooniks, kus sakslased lasid põhja kõik laevad · 1915. aastal uputas Saksamaa allveelaev inglaste reisilaeva Lusitania · Inglastel õnnestus sakslaste mereväe siffer lahti murda ja varitsusi ise sakslastele korraldada · 1916. aasta Jüüti merelahing sakslaste ja inglaste vahel, öine lahing, millega üritasid inglased sakslased varitsusse meelitada, kuid sakslastel õnnestus põgeneda, sakslased kuulutasid võidu endale (tegelikult võitsid inglased, sest pärast lahingut ei julgenud sakslased enam väga kaugele merele minna) Eluolu suure sõja ajal Muutused: ÜHISKOND MAJANDUS IGAPÄEVAELU
Sammhaaval uue sõjani Uute konfliktikollete kujunemine Demok. nõrgemen või asend . teravdas rahvusvahelist olukorda; Versailles süsteem varises kokku. Saksamaa tühistas Versailles kokkuleppe; Saksamaa astus välja Rahvasteliidust ning loobus Locano lepingu tätmisest, see andis märku kavast asud revideerima Euroopa riikide piire; rahustamispoliitika; 1936 slmisid Saksamaa ja Jaapan Kominterni-vastase pakti, mis oli suunatud NL vastu; Hispaania kodusõda Esimene sõda pärast I MS ; kindral Francisco Franco; julm kodusõda; Hispaania kujunes pülogooniks, kus saksa, Itaalia ja NSV Liit katsetasid uusi relvaliike ja sõjapidamisviise; Kehtsetati Franco diktatuur Austria ansluss Hitleri maailmavallutuskava; esimeseks ohvriks sai Austria; esitas austriale ultimaatumi,nõudes vangistatud natside vabastamist; austria liitus saksamaaga(ansluss); Müncheni sobing Hitler valmistus ründama järgmist maad; Valis Tsehhoslovakkia; Ettekäändedna tsehhoslovakkia...
Idas. Inglismaa osavõtt sõjast kindlustas ülevõimu Antandi riikidel merel. Tõsiseks ohuks aga said Saksa allveelaevad. 1915.aastal kuulutas Saksamaa allveesõja ja meri Inglismaa ümber sai sõjatsooniks. Kõik reisi ja kaubalaevad uputati, kuid üldsuse survel Saksamaa lõpetas sellise tegevuse. 1916.aastal suundus Saksa laevastik Põhjamerre, et anda otsustav hoop Inglise laevastikule. 31.mail toimus Jüüti lahing, mis oli ajaloo suurim merelahing. Sõja lõpuks ei suutnud Saksamaa Inglise mereblokaati ja laevastikku purustada. Tänu merelahingule said liitlased hõivata samal ajal Saksa kolooniaid Aafrikas. Aasias ja Okeaanias. 1917.aastal toimus Venemaal riigipööre. Võimule tulnud bolsevikud sõlmisid sakslastega vaherahu, kuid Saksamaa kasutas Venemaa nõrkust ära ja alustas järgmisel aastal uut pealetungi. Samal aastal sõlmisid bolsevikud Brestis rahu
14. Ülevaade Kreeka tsivilisatsiooni ajaloost Looduslikud tingimused 1. Asub Balkani poolsaarel (Põhja-, Kesk- ja Lõuna-Kreeka (Peloponnesose poolsaar) ja Egeuse mere saartel 2. Mägine ja geograafiliselt väga liigendatud 3. Suhteliselt väikesi tasandikke eraldavad raskelt läbitavad mäeahelikud või sügavalt maismaase lõikuvad merelahed 4. Peamine ühendustee – meri, selle kaudu peeti sidet ka välismaailmaga 5. Avatus muu maailma suhtes, aga ka sügav sisemine killustatus 6. Maakonnad kaitsesid oma iseseisvust 7. Kultuurivahendaja, võeti üle ida kultuuri silmapaistvaid saavutusi, mugavdasid neid ja arendasid oma originaalse tsivilisatsiooni 8. On mõjutanud kogu Euroopa hilisemat ajalugu ja kultuuri Ajalooperioodid 1. Egeuse e. Kreeta-Mükeene ajajärk (u. 2000 – 1100 eKr) 2. Tume ajajärk e. Homerose ajajärk (u. 1100 – 800 eKr) tsivilisatsioon kadus ja kiri unustati hetii...
langes kuskil miljon meest,aga sellele kõigele pidas Prantsusmaa vastu. · Somme´i lahing (01.juuli 1916.aastal) Sakslaste edasiliikumise takistamiseks suurendas Prantsusmaa Verduni rindelõigul oma kaitseväge.Esimesel juulil alustasid Prantsuse ja Briti väed vastupealetungi.Novembri lõpuni kestnud lahingus vallutati suurte kaotustega vaid väike ala.( surma sai umbkaubu 1,3 miljonit sõdurit) 5 · Jüüti merelahing (1916 sügis) Kõik algas 7.mail 1915.aastal kui Saksamaa allveelaev uputas suure Inglise reisilaeva Lusitania,mille pardal hukkus arvukalt ka ameeriklasi.Sakslaste väitel olevat pardal veetud Inglismaa sõjavarustust.Sakslased saatsid aga Inglise kaubateedele oma lahingulaevu,kuid inglastel siiski õnnestus need hävitada.Kui inglastel õnnestus Saksa mereväesiffer lahti murda,varitses Inglismaa sobivat juhust,et
aastal? 1915. aastal toimus Saksa armee Gorlice operatsioon ehk Vene liinidest murti läbi, mis Vene poolel suurt segadust tekitas. Sellest hoolimata oli Venemaa ikkagi sõjas edasi. Venemaa ründas ka vastu ning suutis murda A-U kaitseliini, kuid sellega asi ka lõppes, sest Vene vägedel puudusid reservid. 19. Kirjelda Verduni ja Somme'i lahingut kus need toimusid, kaua kestsid, millal? Miks olid need lahingud erilised? 20. Sõda merel I MS allveelaevad, ,,Lusitania", Jüüti merelahing. 21. Sõja seis 1917. Aastal Ptk 8: 22. Kirjelda probleeme Venemaal 1917. aastal! Miks olid need probleemid tekkinud? 23. Mis oli Veebruarirevolutsioon? Millal see toimus? Mis toimus? 24. Mis oli Ajutine Valitsus venemaal? 25. Kes olid enamlased? Millal nad Venemaal võimule said? Kes oli Lenin? 26. Mis oli oktoobripööre? Millal see toimus? Mis toimus? Kes võimule tulid? 27. Mis oli Bresti rahu? Millal see oli? Ptk 9: 28. Miks astus USA I maailmasõtta? 29
7. detsembril 1941. aastal ründas Jaapan ootamatult USA mereväebaasi Hawaii saarestikul Pearl Harboris ning kuulutas USA-le sõja. Saksamaa ja Itaalia teatasid samuti, et nad on ameeriklastega sõjajalal ning hakkasid Jaapanit toetama. Nii haaras sõjategevus ka Vaikse ookeani piirkonna. Poole aastaga suutsid jaapanlased hõivata kõik liitlaste tähtsamad tugipunktid Kagu-Aasias. 1941. aasta juunis toimus aga Hawaii saarestiku Midway atolli juures merelahing, kus USA laevastik pani jaapanlasi esimest korda tunda suure kaotuse valu. 6. Talvesõda (Soome vs. NSV Liit) Stalin polnud unustanud, et kunagi kuulus Soome Vene keisririigile. Pärast Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimist näis olevat õige aeg Soome tagasi vallutada. Kui II maailmasõda oli alanud esitas NSV Liit Soomele karmid nõudmised: loovutada alasid ning sõlmida vastastikuse abistamise leping. Soomlased aga lükkasid NSV Liidu nõudmised tagasi
kolooniad (Vietnam, Laos, Kambodza); vallutati Hollandile kuuluv Indoneesia; USA-lt Filipiinid; enamus Vaikse ookeani saarestikke ning ohustati juba Briti Indiat ja Austraaliat. · Samas saabus 1942.-1943.a. sõjategevusse pööre, kus Saksamaa ja tema liitlaste sõjaõnn kadus ning edukat vastupealetungi alustasid Hitleri- vastase koalitsiooni väed: MUURANG II MAAILMASÕJAS Midway merelahing USA merevägi purustas suurema osa Jaapani lennukikandjaid. See võimaldas Juuni 1942 haarata ameeriklastel enese kätte initsiatiiv õhus ning alustada Vaikse ookeani saarestike tagasivallutamist ning Jaapani saarte lauspommitamist. Stalingradi lahing 17. juulil 1942.a algas Stalingradi lahing. NSVL väed olid neli kuud pidanud (1942-1943) kaitselahingut ning 19. novembril alustasid nad vastupealetungi 17. juuli 1942
-raua kasutamine 3.) ARHAILINE PERIOOD (800-500 eKr) -VIII saj eKr >> linnad, elanikkonna tõus, rikkurid -soojad suhted Idamaadega -u 800 eKr >> kiri uuesti kasutusele -776 eKr Olümpiamängud -VIII saj eKr >> kolonisatsioon -600 eKr raha müntimine -linnriiklik korraldus(Sparta, Korintos, Ateena) -seadused 4.) KLASSIKALINE PERIOOD (500-338 eKr) Pärsia sõjad 500-478 eKr: -VI saj teisel poolel Kreeka linnriigid Pärsiale -490 eKr Maratoni lahing >> Kreeka võit -Salamise merelahing >> Pärsia kaotus Kreeka hiilgeaeg 480-431 eKr: -Sparta ja Ateena võimsus -Ateena > demokraatia -Ateenast tähtsaim majandus- ja kultuurikeskus. Peloponnesose sõda 431-404 eKr: -Ateena ja Sparta sõda -Sparta võit Sparta ülemvõim 404-371 eKr: -liit Pärsiaga -371 eKr >> Teeba linnriigid purustasid Sparta Makedoonia tõus 359-338 eKr: -võeti üle kreeka kel ja komber -Philippos II (359-336 eKr) >> sekkus Kreeka asjadesse -338 eKr Kreeka langemine 5.) HELLENISMIPERIOOD (338-30 eKr)
o 7. Dets.1941 ründas Jaapan (Hirohito) USA-d Havai saartel Pearl-Harbori, ootamatuse efekt: hävitati USA laevastik, hukkus 2300 ameeriklast. Pärast seda kuulutas Jaapan sõja USA-le ja Suurbritanniale. Venemaa ja Jaapani mittekallaletungipakt jäi nõusse; o 1942 teljeriigid oma võimsuse tipul: Jaapani ülekaal Vaiksel Ookeanil, tema käes alad kuni Austraaliani. Pöördeliseks sai Midway merelahing 1942. juunis, mis tegi lõpu Jaapani edukale välksõjale. · Hitleri vastane koalitsioon: o Augustis 1941 loodi Atlandi Harta (Suveräänsus! USA ja Ing huvid puuduvad!) ÜRO alusdokument; 3 Rommel Montgomery (inglismaa võimas sõjakindral. TEINE MAAILMASÕDA 1939-1945 5 o 01.01
II MAAILMASÕDA 1. Miks puhkes II maailmasõda? Kes selles kõige rohkem süüdi oli? · I MS ebaõiglased tagajärjed: kaotajate kättemaksusoov; osade võitjate pettumus (Jaapan, Itaalia) ei saanud mida tahtsid · Diktatuuride teke, demokraatia nõrgenemine: dikt. Riikidel kergem sõda alustada (pole kellegi nõusolekut vaja) · Saksa natside välispoliitilised plaanid · NSVL ambitsioonid maailmarevolutsiooni plaan väga huvitatud sõjast kuna ei tahtnud ise alustada · Sõjatööstuse areng relvi vaja realiseerida · Rahvasteliidu nõrkus puudus riiike ohjeldav jõud · Lääneriikide lepituspoliitika olla rahumeelne diktaatorite suhtes. 1930. aastate keskpaigas ja teisel poolel hakkasid Prantsusmaa ja Inglismaa ajama välispoliitikat, mis oleks pidanud maha rahustama Hitleri, et too uut sõda ei alustaks (nt anti Sksm käsut...
meest. Saklastel ei õnnestunud prantslasi murda ja armeed verest tühjaks imeda. Somme'i lahing- 1-juulist nov lõpuni 1916. Inglise-prantsuse väed püüdsid saksa positsioonidest läbi tungida, kuid löödi suurte kaotustega tagasi. Kasutati esimest korda inglaste poolt tanke. ,õled osapooled kasutasid lahingus 1,3 milj meest, kui edu ei toonud kummalegi Jüüti merelahing- 31 mai 1916. Nii inglased kui ka sakslased kandsid raskeid kahjusid. Suurim merelahing, osales 250 alust. Sakslastel ei õnnestunud Läänemerel läbi murda. Nivelle'i lahing- aprill 1917. Saklased lõid liitlaste rünnakud Reimsi ja Soissons'i vahel. Prantsuse armee ülemjuhataja kindral Nivelle'i järgi ajalukku. Uuendused sõjapidamises Maal- tankid, mürkgaas, gaasimaskid, kaitserajatised, postsioonisõda e kaevikusõda Õhus- lennukites kuulipildurid+pommid Merel- allveelaevade areng Muutused ühiskonnas
(1942.a. Põhja-Afrikas neid 1943.a. Põhja-Aafrikast lahkuma. See võimaldas Egiptus) liitlastel viia lahingutegevuse üle Euroopasse / Itaaliasse ja viis lõppkokkuvõttes Mussolini kukutamiseni ning Itaalia sõjast väljaastumiseni (NB! Saksamaa okupeeris seepeale Põhja- ja Kesk-Itaalia ning rinne jäi sisuliselt 1945.aastani pidama. · Midway merelahing USA merevägi purustas suurema osa Jaapani (1942.a. Vaiksel lennukikandjaid. See võimaldas haarata ameeriklastel ookeanil Midway atolli enese kätte initsiatiiv õhus ning alustada Vaikse ookeani lähedal) saarestike tagasivallutamist ning Jaapani saarte lauspommitamist. · Stalingradi lahing Lõppes sakslaste edukas pealetung idarindel. Saksa (1942.a.-1943.a
Itaalia väljalangemine sõjast Ameerika ja Briti väed korraldasid 3.sept Sitsiiliasse dessandi, seejärel saabusid Itaaliasse. Lüüasaamine kahandas Mussolini populaarsust ning ta kõrvaldati võimult. Uus valitsus palus liitlastelt vaherahu. Seepeale sisenesid Saksa väed Itaaliasse vabastasid Mussolini. Kokkuvõttes olid liitlased siiski oma eesmärgi täitnud: Itaalia oli teisest maailmasõjast välja langenud. Murrang Vaiksel ookeanil 1942 teisel poolel Midway merelahing. Ameeriklased saavutasid võidu Jaapani laevastiku üle, pöörasid jõudude vahekorra sellega enda kasuks. Jaapanlastele ei toonud ka oodatud edu kamikazede (lõhkeainega täidetud lennukiga vastase laevu rammivad lendurid) rünnakud. 1944 sügisel alustasid ameeriklased Filipiinide vabastamist, purustades enne seda Leyte merelahingus Jaapani laevastiku. Punaarmee suurpealetung idarindel 1944 Põhjas murti läbi Leningradi blokaad, kuid Narva all pandi Punaarmee edasitung
· Loojaks kuningas Kyros II(559-529 e.Kr) · Valitsesid kogu mesopotaamiat ja egiptust · Pealinnad 1. Persepolis 2. Babülon 3. Sardes · Rahulik impeerium-kultuurivahetus ja austus PÄRSIA SUHTED KREEKAGA · Kuulsad kreeka-Pärsia sõjad · Kestsid 499-450 e.Kr · Kuningad dareios ja Xerxes · Kolm kuulsat lahingut 1. Marathoni lahing 490 e.Kr 2. Termopüülide lahing augustis 480 e.Kr 3. Salamise merelahing septembris 480 e.Kr MARATHONI lahing · Esimesed K-P olulisem lahing · Marathoni lahe rannal vastamisi · Dareios I Pärsia väed · Ateena maaväed · Lahingu võti · Eesmärk hävitada Pärsia tsenter-faalanks · Kreeklaste tiibrünnak · Hukkunuid · Pärsial ligi 6500 meest · Ateenlastel 200 meest · Ajalooline kuulsus-40km Marathonist ateenasse · Abipalve Spartasse-200km
194 22.juuni – Saksamaa kallaletung NSV Liidule. 1 14.august – Atlandi harta sõlmimine USA ja Suurbritannia vahel. Saksa okupatsiooni algus Eestis. 7.detsember – Jaapan ründas Pearl Harbour`i; USA astus Teise maailmasõtta. Detsember – Moskva lahinguga peatati ajutiselt Saksamaa pealetung idarindel. 194 4.-7.juuni – Midway merelahing USA ja Jaapani vägede vahel. 2 23.oktoober – algas El Alameini lahing Egiptuses. 21.august – algas Stalingradi lahing (kuni 1943 veebruar). 194 4.juuli-23.august – Kurski lahing; Saksamaa viimane 3 pealetungikatse idarindel. Teine maailmasõdaLähiajalugu I – Eesti ja maailm 20.saj esimesel poolel Koostaja: P.Reimer 2 November-detsember – liitlaste Teherani konverents.
· 1212 piiras Novgorodi vürst Varbola linnust · Linnust kätte ei saanud, küll sai lunaraha Võitlus 1215-18: · Initsiatiiv sakslastel · Rüüsteretked Ridalasse ja Sakalasse · Lepole linnuse piiramine · Esimene kokkupuude Lembituga · Kolme maleva manööver 1215 kevad · Osalesid Läänemaa, Saaremaa, Sakala ja Ugandi · Peamiseks sihtmärgiks Riia · Oli kahe rinde rünnak · Merelt piirasid saarlased, maalt Sakala ja Ugandi väed · Uue sadama merelahing · Tormi eest Saaremaal varjunud saksa laevastiku ründamine · Ebaõnnestus, sest ühtegi laeva vallutada ei suudetud · Sakslaste rünnakute intensiivistumine · 1215 lõpuks alistati nii Sakala kui Ugandi · 1216 uganlaste ja sakalaste ühine retk Pihkvasse · Venelastele ei meeldinud Ugandi alistumine ja ristimine · 1217 eestlaste ja venelaste ühine katse vallutada Otepääd · Õnnestus pika piiramise tulemusena
Ta otsustas rünnata 450 km pikkusel rindel mitmest kohast. 4. juunil alanud pealetungi käigus murti läbi Austria-Ungari rinne 70-80 km laiuselt. Vallutati Lutsk. Vene armee kandis suuri kaotusi, ilmes sõjavastane meeleolu, otsustavat edu ei saavutatud. Augustis 1916 astus Entente'i poolel sõtta Rumeenia. Keskriikidel õnnestus aga Rumeenia okupeerida ning sealt saadi väga vajalikku naftat, mis võimaldas laiendada allvee- ja õhusõda. Jüüti merelahing. 31. mail kohtusid Saksa ja Inglise laevastik Jüütimaa ranniku juures. Kohtus 250 laeva. Mõlemal poolel olid kaotused suured, inglastel mõneti hullemad. 1915. aastal oli sõja pearaskus Vene rindel, 1916. a. läänes. 1916. aastat iseloomustasid grandioosed operatsioonid kitsal territooriumil. Kumbki pool ei suutnud saavutada oma strateegilisi eesmärke. 1915. a. murdis Vene vägede võitlusvõime, 1916. aasta kurnas välja keskliidu jõud.
Venemaa üritas oma positsiooni säilitada. Suurte kaotustega õnnestus venelastel septembri lõpuks Riia all rinne stabiliseerida. ANTANdi poolel astub sõtta Rumeenia, aga keskriigid purustavad ta kiirelt. Idarindel üritab Venemaa vasturünnakut ja murrab läbi juuni 1916 Austria-Ungari kaitseliinist, aga rünnak pidurdub. Sõjategevus merel 1915 Alusab Sakamaa allvee sõda. Mai 1915 uputab Saksamaa Inglise reisilaeva LUSITANIA. 31.mai 1916 JÜÜTI merelahing sakslaste ja inglaste vahel, suurim mere lahing terve I MS ajaloos. Sakslastel ei õnnestunud Läänemerel läbi lüüa. Inglased osutasid tunduvalt rohkem vastupanu kui nad ootasid. I Maailmasõja lõpp 8.01.1918 T.Wilson tegi ettepaneku sõdivatele riikidele sõlmida õiglane rahu. Taheti luua esimesi rahvusvahelisi organisatsioone. Vabad mereteed. Sõdade korral sõlmitaks õiglane rahu.Rahvastel oleks enesemääramis õigus. 21.03
sõtta. Idarindel üritas Inglased üritasid vasturünnaku oma kontrolli alla Venemaa. saada Musta mere ja vahemere. 1916 Verduni lahing (sakslased Murti Austria- Jüüti merelahing ründavad Verduni Ungari kindlust) kaitseliini läbi, Sommei lahing. (inglased kuid rünnak kasutasid tanke) peagi pidurdus. Rumeenia astus sõtta. Positsioonisõda: sõjategevus, mille puhul mõlemad pooled asetsevad tugevasti kindlustatud positsioonidel.
1992 Maastrichti leping, Eeesti põhiseaduse rahvahääletus ja rahareform 1995 Rootsi ja Soome astuvad EL 1998 Eesti läbirääkimiste algus ELga 28.06.1914 atendaat Sarajevos 28.07.1914 algab I maailmasõda, Austria kuulutab sõja Serbiale 04.08.1914 Inglismaa kuulutab sõja Saksamaale 09.1914 Marne`i lahing 08.03.1916 algab veebruarirevolutsioon Venemaal 31.05.1916 Jüüti merelahing 03.1917 veebruari revolutsioon, Vene tsaar loobub troonist 15.03.1917 Nikolai II loobub troonist 04.1917 USA astub I maailmasõtta 12.04.1917 Eesti saab autonoomia (osalise iseseisvuse) 11.1917 Oktoobri revolutsioon 16.02.1918 Leedu iseseisvumine 24.02.1918 Eesti iseseisvumine 11.11.1918 Compiegne'I vaherahu Antandi ja Saksamaa vahel 18.11.1918 Läti iseseisvumine 02.02.1920 Tartu rahu 15.06
miljoni mehe. Pr kaotas 80% väest. Teine operatsioon oli Somme lahing. Sm olid kaitses Siegfriedi liinil. Initsiatiiv oli Sbr-l ja Pr-l. Kestis 5 kuud. Rinne 40 km pikk.12 rida kaitseliine. Esmakordne tankide kasutamine (väga aeglased ja kohmakad) Hukkunuid 1,3 milj. Sõtta astus Rumeenia, sai kohe lüüa ja Sbr, Pr tulid appi. Salonike rindele jäid Sbr ja Pr ülekaalu, sest Sm-l viisid väed ära. It rinde 5 pealetungi löödi kõik tagasi. Vene vallutasid 2 kindlust Kaukaasias. Jüüti merelahing. Sbr & Pr vs Sm. Sakslased said lüüa. Venel polnud edu Sm vastu. A-U vastu tungiti edasi u 40 km. Taas tuli Sm appi ja venelased taganesid. Rohkem ei üritanud. Materjalisõda põhjustas laialdast deserteerumist. 1917 Mõlemad pooled üritasid rahu hakata tegema enda kasuks. Antante üritas mitmel pool juhtpositsiooni saada. Kindral Nivelle katsetas pealetungi tankidega, mis kukkus läbi (nivelle tapatalgud) Nivell astus tagasi, uus ülemjuhataja Petain
(kitsas mägede vahe), sest sellest kohast pidi Xerxese vägi läbi minema aga kreeklased panid oma kaitse seal püsti. See muutis jõudude tasakaalu võrdsemaks. Sealt tuleb ka lakooniline ütlemine (Lakoonika maakonnast – kui Leonidas olevat öelnud, et võitleme varjus). (Leonidas oli seal 300 mehega ~ei ole päris fakt.) Igaljuhul tulemuseks on see, et pärslased põletavad Ateena maha. [Pole selles osas eriti kindel.] 480 eKr – Salamise merelahing – Ateena lähedal. Pärslased olid ülekaalus aga ateenlased ajasid pärslaste laevad karile. (Nad teadsid selle alla merepõhja.) 479 eKr – Plataia lahing maismaal – kreeklased võidavad. [Ei oska öelda mis seal juures oli.] 5. saj eKr – loodi Ateena mereliit. 449 eKr sõlmiti Gallias Pärsia ja Kreeka vahel rahu. Ateena hakkas mereliitu kasutama enda hüvanguks ja selle tõttu puhkeb nn kodusõda. (Ateena liidu ja Peloponnesose liidu vahel
Sellega tagas Jaapan endale pooleks aastaks sõjalise ülekaalu kogu Vaiksel ookeanil. Jaapanlased vallutasid Filipiinid, Hollandi India (Indoneesia), Birma ja kogu ülejäänud Kagu-Aasia ning tungisid India ja Austraaliani. Okupeeritud aladel kehtestasid jaapanlased julma hirmuvalitsuse, ehkki püüdsid samas etendada kohalike rahvaste koloniaalsõltuvusest vabastajate rolli. 8. Murrangulised sündmused sõjas: Stalingradi lahing, Midway merelahing. El- Alameini lahing. Stalingradi lahing- (1942-1943 Venemaal). Osapooled: Venemaa ja Saksamaa. Tagajärjed: purustati sakslased. Midway merelehing- 1942. aasta juuni, Vaikne ookean. Osapooled: Jaapan ja Usa. Tagajärjed: Sagenesid liitlaste õhurünnakud Saksa linnadele ja tööstusobjektidele (maatasa pommitati terveid linnu, näiteks Hamburg). Jaapan sai lüüa. El Alameini lahing- oktoober-november 1942, Põhja-Aafrika. Osapooled: Inglise- Egiptuse , Saksa-Itaalia väed
läbirääkimisi pidanud mõlema poolega, et välja selgitada, kummal poolel oleks kasulikum sõdida. Kasulikumaks osutus Antandi riikide blokk. Kuigi Itaalia armee oli nõrk, sidus see Saksamaa liitlaste jõud. 11. X 1915. a. astus Keskriikide poolel sõtta Bulgaaria. Pool miljonit meest paisati Serbia vastu. Varasemast võitlusest kurnatud Serbia armee ei pidanud vastu ja selle jäänused põgenesid. 31. V 1916. a. toimus Taani ranniku lähedal raske Jüüti merelahing, kus kohtusid Saksa ja Inglise laevastiku peajõud. See oli meresõdade suurim lahing, kus osales kokku 250 laeva. Mõlema poole kaotused olid suured, kuid mõlemad pooled kuulutasid lahingu oma võiduks. 27. VIII 1916. a. astus Antandi poolel sõtta Rumeenia. Sakslastel õnnestus aga Rumeenia pealetung tagasi lüüa ning okupeerida suur osa riigist. Suurt kasu tõid Keskriikidele Rumeeniast pärit nafta ja toiduained. KOKKUVÕTE. 1915. a. oli sõja pearaskus Vene rindel, 1916. a
2.veebr. 1943 sakslased kapituleerusid. Tagasilook tabas sakslasi ka Aafrikas. 1942 nov. läksid Briti väed El-Alamenini all pealetungile. 5.juunil 1943 alanud Kurksi kaarel pealetungis kandsid sakslased suuri kaotusi. Vene vägede ülekaal sai järjest selgemaks. 3.sept 1943 maabusid Itaalia Ameerika ja Briti väed. Mussoli kõrvaldati võimult. Itaalia langes II maailmasõjast välja. Vaiksel Ookeanil toimunud Midway lahingus saavutasid Ameeriklased võidu Jaapani üle Leyte merelahing. Suuremat edu saavutas Punaarmee Ukrainas. 22.juunil 1944 NSV Liidu pealetung sakslaste vastu. Punaarmee tungis Poolasse. Purustati Mitte, tekkis võimalus anda hoop Nordile. Sakslased taganesid nn Kuramaa kotti. 1944 ründasid Soomet kuid see jäi siiski vallutamata. Sõlmite vaherahu ning Soome väljus sõjast. 6.juuni 1944 maabusid lääneriikide sõjajõud Normandias. TOTAALNE SÕDA Vastane üritati hävitada moraalselt. Pommitati tsiviilisikute rohketesse piirkondadesse.
Soomes, kaotati väljapääs Põhja-Jäämerele · Sügisel ületasid Punaarmee üksused sõjaeelse Poola piiri · Poolakate VPL ülestõus, sakslased uputasid verre · Punaarmee samal ajal ületas Rumeenia ja Bulgaaria piirid, kuulutasid sõja Saksamaale Punaarmeele äärmiselt edukas. Jõudsid enamusse Ida-Euroopa riikidesse VAIKSE OOKEANI RINNE · Jaapanlaste kaitselahingud · Oktoobris suurim merelahing Leyte · Jaapanlased hakkasid kasutama kamikazesid (enesetapupommitajad) · USA lennukid hakkasid pommitama Jaapani linnu LÄÄNERINNE e. II rinne · D-päev (dessandipäev): 06.06.1940 · Normandia dessant, vägede juhiks D.Eisenhower · 25.08. liitlasväed marssisid Pariisi - Prantsusmaa okupatsioonist vabanemine · Õhusõda · Septembris jõudsid liitlasväed Saksa piirini · Detsembris saksa vägede vastupealetung Ardennides 1945.a.
Kurnamissõda – mõlemad pooled üritasid teist ära kurnata. Ingl blokeeris oma suure mereväega saksa täiesti ära. -> saksale see väga halb Saksa kuulutab välja allveesõja, et saada mingitki mere osa Allveelaev Saksal allveelaevad väga tasemel! 1915 uputas saksa allveelaev ingl reisilaeva “Lusitania”, kus oli ka ameeriklasi, mis tõstis Am tagajalgadele, kuna nad olid sõjast kõrval. 1916 Taani lähistel vetel Jüüti merelahing – öösel; mõlemad pooled väitsid, et võitsid.; ingl kaotasid rohkem, kui sakslased, kuid ingl teor võitis, sest saksa hakkas kartma. 1917 Läänerinne: suur tahe saksat kukutada am kaalub appi tulemist Cambrai lahing – antante saadab massiliselt tanke – tankilahing Itaalia rinne: Caporetto lahing – It väed said raskelt luau saksalt ~300 000 itaallast võeti vangi ingl/pr väed tulid It appi, kuid päästa eriti ei suudetud
Prantsusmaa 17.-18. saj HENRY IV (1594-1610) Prantsusmaal kehtis tugev kuningavõim juba keskaja lõpul, peale Saja-aastast sõda, kuid seoses ususõdadega see nõrgenes. Merkantilistlikku ja absolutistlikku poliitikat ajas 16. sajandi lõpus Navarrast pärit kuningas Henry IV (1594-1610). Ta oli katoliiklik Prantsusmaa kuningas, kes rajas Bourbonide dünastia. Tema ajal rajati Prantsusmaale siiditööstus ja asuti kaitsma Prantsusmaad võõramaise toodangu sissetuleku eest. Väga oluline oli tema esimese ministri, hertsog Sully tegevus maa majandusliku ühtsuse loomisel. Henry IV ajal asutati esimene kirjanduslik salong (Rambouillet`) Pariisis, kuhu kogunesid kirjanikud, kunstnikud, aristokraadid ja seltskonnadaamid. Henry IV mõrvasid jesuiidid. Tema surma järel tabasid riiki tagasilöögid. Kuna troonipärija Louis XIII oli alles 9. aastane, valitses riiki tema ema Maria de Medici. LOUIS XIII (1610-1643) 1610. a. Henry IV tapetakse ja troonile asub ...
Jaapanlaste plaanide vastu oli USA. 1941.7 dets. Ründas Jaapan ootamatult Usa mereväebaasi Pearl Harboris( Hawaii saarestikul) ning kuulutas USAle sõja. Saksamaa ja Itaalia teatasid sammuti et on USA ga sõjajalal. Nii haaras sõda ka Vaikse ookeani piirkonna. Poole aastaga suutsid Jaapanlased vallutada kõik liitlaste tähtsamd tugipunktid Kagu-Aasias. 1942.aasta juunis toimus aga Hawaii lähedal Midway atolli juures suur merelahing, mis pani Jaapanlased esimest korda tundma suurt kaotuse valu. KUJUNEB HITLERI VASTANE KOALITSIOON Kui viimane astus vastu NSVle , siis NSV asutus ta avstasesse leeri. Hakkas tekkima hitleri vastane koalitsioon. Briti peaminister Churchill nägi kohe Stalinis liitlast ning kohe sõlmite nende kahe riig vahel sõjategevuse leping, mis oli suunatud saksale. (1941)
novembri lõpuni. Inglise ja Prantsuse väed üritasid siin tugeva suurtükitule toes Saksa positsioonidest läbi tungida, kuid löödi suurte kaotustega tagasi. Somme’i all võtsid inglased 15.sept 1916 esimest korda kasutusele tankid, mis purustasid vastase traattõkkeid, surusid maha kuulipildujapesi ja tekitasid paanikat. Mõlemad pooled kokku kaotasid Somme’i lahingus 1,3 miljonit meest. Jüüti merelahing Brussilovi pealetung- Venemaa uus rindejuhataja kindral Brussilov asus ettevalmistama pealetungi Galiitsias. 1916.a juunis murti A-U kaitseliin läbi ja liigutati laial rindel mitukümmend km edasi. 1917 Nivelle’i tapatalgud- 1917. aprillis lõid sakslased (eesliinide taha rajades varuliine) tagasi liitlaste rünnaku Reimsi ja Soissons’i vahel. Prantsuse armee ülemjuhata kindral
Ateenlastelt Miltiadese juhtimisel said pärslased Maratoni lahingus lüüa ja lahkusid Aasiasse. U 483. a-st ehitasid ateenlased Themistoklese eestvõttel suurima laevastiku Kreekas. 481, ähvardava sissetungi eel, mood suur osa kreeka linnriike liidu võitluseks Pärsia vastu, valides nii maaväe kui ka laevastiku ülemjuhatajaks spartalased. 480 vallutasid pärslased vastupanu kohtamata Põhja-Kreeka. Kreeka liidulaevastik ja liiduvägi astusid pärslastele vastu Kesk- Kreeka piiril. Merelahing Artemisioni neemel ei andnud tulemust. Maaväge ähvardas Termopüülide maakitsusel ümberpiiramine ja enamus sellest taganes. Kohale jäänud 300 spartalast kuningas Leonidase juhtimisel langesid. Pärslased vallutasid Kesk-Kreeka (peale Delfi, mis imekombel pääses), k.a Atika, mille elanikud evakueerisid Peloponnenose ja Salamise saarele. 480 septembris purustas Kreeka liidulaevastik, suuresti ateenlaste Themistoklese juhtimisel, Pärsia laevastiku Salamise lahingus. Xerxes lahkus Kreekast
Sõja pöördepunktid: 1) El-Alamein (Põhja-Aafrika): 1942 nov 1943 algus Sks SB, USA ja Pr. Saksa mõjuvõim El Alameini rindel vähenes; SB paranenud varustamine ja ülekaalukad jõud aitasid neil saavutada kontrolli Vahemere üle. Sks väed Rommeli juhtimisel suruti tagasi Tuneesiasse, kus USA väed Sks-Itaalia üksused ümber piirasid. Mais 1943 alistusid Sks väed => lahingud Põhja-Aafrikas lõppesid. 2) Midway lahing (Vaikne ookean): 1942 II pool USA Jaapan. Toimus merelahing, milles USA saavutas võidu Jaapani laevastiku üle => jõudude vahekord pöördus; ülekaal ameeriklastel. (Leyte merelahingus 1944 Jaapani laevastiku purustamine) 3) Normandia dessant (Pr): 6. juuni 1944 Sks lääneriikide liitlasväed. Hitler pidi hoidma vägesid Läänerindel (Punaarmee edu), mille ta lootis kiiresti purustada. Sks väejuhatus ei suutnud dessandile kiiresti reageerida => Sks kaitse varises kokku. Oluline osa liitlaste ülekaalul õhus. 25
3.sept 1943 maabusid Ameerika ja Briti väed Itaalias. Uus valitsus palus aga liitlastelt vaherahu. Siis sisenesid Saksa väed Itaaliasse ning vabastas Mussolini. Sakslastel õnnestus liitlasvägede liikumine Rooma peale tõkestada, kuid kokkuvõttes olid liitlased oma eesmärgi täitnud- Itaalia oli Teisest maailmasõjast väkja langenud. 32. Midway lahing mis see oli, millal, kuidas mõjutas II MS käiku- Toimud 1942.aasta teisel poolel. See oli merelahing Vaiksel ookeanil. Ameeriklased saavutasid võidu Jaapani laevastiku üle, pöörates sellega jõudude vahekorra enda kasuks. Samm-sammult asusid liitlased jaapanlaste poolt sõja esimesel perioodil hõivatud alasid tagasi vallutama. 33. Kamikaze kes oli?- Kamikaze oli lõhkeainega täidetud lennukiga vastase laevu rammiv lendur. 34. Punaarmee suurpealetung 1944 Narva lahing, Saksamaa purustamine. Mis alad NSV Liit 1944 vallutas. Narva
Kaukaasia rinne: 1)Vene> Türgi territooriumile 2)Türklaste genotsiid armeenlaste suhtes Itaalia rinne: 1)Ühines Atandiga 2)Itaalia>Austrai-Ungari Teised rinded: 1)Balkani rinne Austria-Ungari ja Bulgaaria>Serbia 1:0 2) Inglased>Gallipoli ps. 0:1 Meresõda: 1)Saksa>Kaukaasia 2) 7.mai Saksa uputas Lusitania 1916 Läänerinne: 1.juuli Somme'i lahing Inglismaa, Prantsusmaa> Saksa 0:1 Tankid Idarinne: 1)juunis Vene> Austria-Ungari kaitseliin 1:0 Meresõda: 1)sügis Jüüti merelahing Inglismaa>Saksa laevastik 0:1 1917: Läänerinne 1)aprill Nivelle'i lahing Prantsusmaa>Saksa 0:1 2)November, detsember Cambrais Inglismaa>Saksa 0:1 3) oktoobris Caporetto all Saksa>Itaalia 1:0 4)6.aprill USA>Saksamaa Idarinne: septembri lõpp-oktoobri algus Sakslased okupeerisid Lääne-Euroopa saared 1918: Läänerinne:1) 21. märts Somme'i Saksa>Inglismaa 1:0 2)18. juuli Marne'i lahing Liitlased(ameerika üksused)> Saksa 1:0 3)8
Kaukasuseni – Saksamaa ja tema liitlaste edu haripunkt ❧ 19. november 1942 – 2. veebruar 1943 Stalingradi lahing – Saksa armee sai hoobi, millest ei suutnudki toibuda ❧ 5. juuli 1943 algas Saksa armee pealtung nn Kurski kaarel, mis peagi asendus Punaarmee vastupealetungiga Murrang Vaiksel ookeanil, sakslaste lüüasaamine Aafrikas ja Itaalia väljalangemine sõjast ❧ 4.-7. juuni 1942 Midway merelahing: USA võitis Jaapanit ja algas vallutatud alade tagasivõtmine ❧ November 1942 – mai 1943 El-Alameini lahing Aafrikas: Saksa-Itaalia väed piirati Briti-USA vägede poolt sisse ja sunniti alistuma ❧ 3. september 1943 algas liitlaste Sitsiilia dessant: Mussolini kukutati, sakslased upitasid ta Põhja-Itaalias uuesti võimule, kuid Itaalia väljus sõjast Punaarmee suurpealetung idarindel 1944. aastal
1804. Aastal õeti vastu ,,Tsiviilkoodeks". Napoleon parandas riigi suhteid kirikuga, sõlmides Rooma paavstiga eraldi kokkuleppe. Katoliku usk kuulutati enamiku prantslaste usuks. 1802 eluaegne konsul/rahvahääletus. 1804 keisri tiitel/päritav võim. Austria-Vene vägede purustamine Austerlitzi 1805, Preisi purustamine Jena/Auerstedti lahingus. Võidetud tunnistasid N vallutusi, pidid hoidma sees Pr vägesid, liituma kontinentaalblokaadiga. 1805 Trafalgari merelahing, Inglise- Hispaania ühendlaevastik hävitas Prantsuse laevastiku. 1806 kontinentaalblokaad Inglismaale. 1807 sõdis Venemaaga, Tilsiti rahu. Sõda venemaaga 1812: N Suur armee u 500 tuh meest. Barclay de Tolly taganemistaktika Borodino lahing Moskva all. Kutuzov. Moskva mahajätmine, tulekahju. Napoleoni põgenemine Venemaalt. Nälg, külm. Hukkus u 300 tuh meest. Kaotus Lepzigi all 1813. Rahvaste lahing. 1814. vastased marsivad Pariisi. Troonist loobumise akt. Pagendamine Elba saarele.
Verduni alla koondati võimas suurtükivägi, rünnati 1916.a veebruaris. Murti läbi Pransusmaa I kaitseliinist. Algselt saatis sakslasi edu. Verduni kaitse juhiks nimetati kindral Petain, kes suutis oma võitlejaid innustada sakslastele vastupanema. Verduni lahing kestis ligi 10 kuud. Saksamaal ei õnnestunud Prantsusmaad murda. Kokku hukkus Verduni ,,hakklihamasinas" ligi miljon meest. Verduni kaitsjate olukorda kergendas 01.07.1916 alanud Somme´i lahing. Jüüti merelahing: Saksamaa saatis inglise kaubateedele oma lahingulaevu, kuid Inglismaal õnnestus see hävitada. See sundis saksa laevastiku peajõude enam oma baasist väljuma, et inglise kaubalaevu rünnata. Ingilsmaal õnnestus saksa mereväeshiffer lahti murda, varitsesid sobivat juhust, et Saksamaa laevastik sissepiirata ja hävitada. 1916 sügisel sattus Saksamaa Taani ranniku lähedal Inglise laevastiku varitsusele. Öises lahingus suutis
GAIUS JULIUS CAESAR 100-44 eKr Referaat Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................................3 Lapsepõlv ja isiklik elu..................................................................................................................4 Caesar kui riigimees, väejuht ja sõjakunsti arendaja................................................................5 Caesar ja Rooma õigus.................................................................................................................. Juliuse kalender............................................................................................................................... Caesar kui salakirja looja............................................................................................................... Sissejuhatus Gaius Julius Caesarit või...
- Oli vaja neutraliseerida USA merelaevastik, et kindlustada sellega Jaapani vägede edukas pealetung loodusvarade poolest rikastesse Kagu-Aasia piirkondadesse. - Tahtis luua ühtse Kagu-Aasia majandussüsteemi - Majanduse arendamiseks on vaja okupeerida kogu Kagu-Aasia, seda oleks takistanud USA sekkumine. Seetõttu otsustatigi lõplikult anda ameeriklastele ennetav sõjaline löök. Midway merelahing USA merevägi purustas suurema osa Jaapani lennukikandjaid. See võimaldas haarata ameeriklastel enese kätte initsiatiiv õhus ning alustada Vaikse ookeani saarestike tagasivallutamist ning Jaapani saarte lauspommitamist. Aatompommi-rünnakud Hiroshima (6.aug.1945) ja Nagasaki (9.aug.1945). USA tahtis rünnakutega vältida suuri inimkaotuseid ja hirmutada ning kiirendada Jaapani kapituleerumist. Rünnakute tagajärjel hukkus kokku 340 000 in. 6
rahvaste õigust valida endale ise valitsemisvorm. Stalingradi lahing - oli lahing Teises maailmasõjas, mis peeti 21. augustist 1942 2. veebruarini 1943 Saksa Wehrmachti ja nõukogude Punaarmee vahel.Stalingradi lahingust võttis osa Lääne-Eestis formeeritud 36. Eesti Politseipataljon. Normandia dessant - 6. juunil 1944 algas Normandias USA, Inglismaa ja Kanada ühisvägede dessant (D-Day), et murda Hitleri ,,Atlandi vall,, operatsiooni juhtis D. Eisenhower Midway merelahing - oli 4. juunist kuni 7. juunini 1942 Vaikse ookeani Midway saartel USA ja Jaapani vahel toimunud heitlus, mis lõppes jaapanlaste lüüasaamisega. Teherani konverents - oli Teise maailmasõja ajal 28. novembrist 1. detsembrini 1943 Iraani pealinnas Teheranis toimunud kolme suurriigi tippkohtumine. Lepiti kokku, et Lääne-Euroopas avatakse nn teine rinne Saksa vastu. Jalta konverents - ehk Krimmi konverents toimus NSV Liidus Krimmis Livaadia palees 4. kuni 11
1916. Tähtsaimad lahingud läänerindel olid Verduni ja Somme. Edu keegi ei saavutanud. Inglased kasutasid esmakordselt tanke. Idas õnnestus venelastel murda läbi Austria rinde. Taga-Kaukaasias tungisid venelased edukalt peale türklastele, inglased liikusid edasi Süürias ja Mesopotaamias. Merel üritasid sakslased murda läbi inglaste blokaadist: toimus suurim soomuslaevade lahing Jüüti merelahing ehk lahing Skagerakki juures 31.05. Inglaste kaotused olid suuremad, ent blokaadi lõpetamist sakslastel saavutada ei õnnestunud. 2. Teise maailmasõja sündmused 1940-1941 1940 okupeeris Punaarmee Balti riigid ning võttis Rumeenialt ära Bessaraabia ja Põhja-Bukoviina. Saksamaa alustas 9. aprillil 1940 operatsiooni "Weserübung" Norra ja Taani vallutamiseks
Pompeius, 49 Rubico ületamine (`alea iacta est') Pompeiuse ja Caesari kodusõda 49-46 eKr: Pompeius sai lüüa; Caesar kuulutatakse eluaegseks diktaatoriks ja imperaatoriks, konsuliks, ülempreestriks, rahvatribuuniks, 15.03.44 eKr senaatorid tapavad Caesari o Octavianuse ja Antoniuse kodusõda -> mõlemad Caesari pooldajad, jagavad maa: idapoolsed alad Antoniusele, läänepoolsed Octavianusele, 31 eKr Aktioni merelahing: Eg. laevastik ja Antonius saavad lüüa, 30 eKr Aleksandria vallutamine, Egiptusest saab Rooma provints, Octavianus ühendab kõik Vahemeremaad oma ainuvalitsuse alla // Rooma vabariigi lõpp · Varajane keisririik - Octavianus -> Augustus I (30eKr-14) princeps ("esimene"), koondas enda kätte konsuli, provintside asevalitseja, rahvatribuuni, ülempreestri ja imperaatori ametid, rahvakoosolek: ei kogunenud enam pärast Augustuse surma,
Sokratese tegevusaeg. Platoni tegevusaeg. Aristotelese tegevusaeg. Kreeka-Pärsia sõjad 490 eKr Pärsia kuningas Dareios- Maratoni 500-478 a eKr lahing 480 eKr Pärisa kuningas Xerxes- Salamise merelahing Pärslased tõrjuti Kreekast ja Egeuse mere piirkonnast välja Kreeka hiigelaeg Sparta ja Ateena võimsaimad. Mõlemal 480-431 a eKr liitlased, suhted pingelised. Ateenas demokraatia riigi eesotsas poliitik Perikles, edendas laevastikku, tugevdas riiki.
Siim Kingu 1 Tartu Tamme Gümnaasium AJALOO KT KORDAMINE §6 9 §6. EESTLASTE MUINASUSUND · Muinasaja inimeste vaimse elu tähtsaimaks osaks oli ussund. · Ei saa rääkida ühtsest kogu esiaega läbivast ja täpselt reglementeeritud kommetega muinasusundist. · Osalt tingisid uusi kombeid tegevusalade teisenemine. · Usulistes muutustes mängis suurt rolli ka ka tihe kontakst naaberhõimude, -rahvastega · Muinasusundite kohta pole väga palju teada, kuna pole säilinud eriti palju allikaid. o Enamus teadmisi on siiski levinud suusõnaliselt põlvest põlve edasi. Pärimused ja rahvaluule. · Pärimuste ja rahvaluule seast teabe väljasõe...
Kreeka laevadel olid raskerelvastuses hopliidid, kellele kergrelvastatud pärslased olid kerge saak. Pärsia eliitüksus, surematud, põgenes laevade karile joostes lähedalolevale saarele, kus hopliidid nad leidsid ning viimseni maha tapsid. Pärslaste õnnetuseks loeti ka seda, et erinevalt kreeklastest, ei osanud nad ujuda. Kui tapeti ka pärsia väepealik Ariamenes, tekkis pärslaste hulgas segadus ning kõik, kes suutsid, põgenesid. Kreeka võit oli täielik. Salamise merelahing mille võitsid Kreeklased. Pärast Salamise lahingu ootamatut lahenduskäiku pages Xerxes I kiiresti tagasi Pärsiasse, võttes paljud mehed ühes ning jättes maha väejuhiks Mardoniuse koos 300 000 mehega. Xerxese selline käitumine oli põhjustatud sellest, et ilma oma suure laevastikuta ei olnud Pärsia võimeline varustama oma hiigelsuurt armeed kivisel, väheviljakal Kreekamaal. Mardonius läks ning vallutas uuesti Ateena, olles eelnevalt saanud oma rahupakkumise tagasi lükatud
saj eKr) vallutas Väike-Aasia lääneranniku, kus olid ka hellenite linnad. Asusid vallutama Kreekat. Toimusid järgnevad lahingud: 1. Maratoni lahing, 490 eKr, kui Pärsia kuningas Dareios saatis oma laevastiku üle egeuse mere Ateena vastu. Kreeklased vöitsid. 2. Termopüüli lahingus, 480 eKr, tungis Dareiose järglane Xerxes, kes liikus foiniikia laevastiku toetusel piki Egeuse mere pöhjarannikut, vallutades Pöhja- ning Kesk- Kreeka. 3. Salamise merelahing, 480 eKr, kus kreeklased said otsustav vöidu. 4. Plataia lahing, 479 eKr, spartalaste juhutud nii maa- kui k merelahingus said nad vöidu. Söjategevus kandus Väike-Aasiasse, saavutades ka seal söltumatuse. Klassikaline ajajärk (500-338 eKr) Pärsia södadele järgne s Kreeka tsivilisatsiooni hiilgeaeg. Sel perioodil kerkis Kreeka linnriikide seast esile kaks Sparta ja Ateena. Sparta, mida iseloomustas range söjaline iseloomustus kerkis juba Pärsia södade ajal esile
jätkusõda: 1. Tunnustati 1940a Moskva rahutingimusi 2. Loovutati Petsamo piirkond Sept Punaarmee üksused ületasid+ Poola piiri Rinde lõunatiival ületati Rumeenia piir, jõuti Bulgaariasse ja Jugoslaaviasse *VAIKSE OOKEANI RINNE 1944 Lääneliitlaste vägedejuhataja USA kindral MacArthur Jätkusid Jaapanlaste ägedad kaitselahingud Oktoobris suurim merelahing Leyte Jaapanlased hakkasid kasutama kamikazesid Aasta lõpul USA lennukid pommitasid Jaapani linnu 6. Saksamaa ja NSV Liidu okupatsioonireziimide inimvaenulik olemus. Holokaust. Igapäevaelu sõja-aastatel. ,,totaalne sõda" kõikide sõttahaaratud riikide kodanikud on sunnitud osalema pommitatakse tsiviilelanikke, lootes purustada riik moraalselt o Okupeeritud riikides uus ,,valitsus" aidati kaasa totalitaarsete
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
