I MAAILMASÕDA (0)
Lastele - Kõige pisematele meeldivad vahvad luuleread väga, millega saab neid rahulikult unemaale saata
Esitatud küsimused
- Milline oli järgmiste meeste roll Eesti iseseisvumise saavutamisel?
- Millised muudatused kaasnesid Eestimaal autonoomia kehtestamisega?
- Milline on järgmiste meeste roll Eesti sõjaajaloos?
I
MAAILMASÕDAI
MAAILMASÕJA PUHKEMISE PÕHJUSED:vastuolud suurvõimude vahel
ohu alahindamine
sõja ülistamine
<
sõjaväelaste surve (prooviti uusi relvi , lennukeid, soomusmasinaid)
[KÕIK
riigid olid 1914 aastaks sõjaks valmis]
SÜNDMUS
JA TÄHTSUS:
28.06.1914
– Franz Ferdinandi tapmine ( ajend , mitte põhjus I MS alguseks)
28.07.1914
– Austria-Ungari kuulutab Serbiale sõja, ühtlasi ka I MS algus
seoses sellega)
23.02.1917
– streik Petrogradis veebruarirevolutsioonil (demonstratsioonil
nõuti kohalike sõjatehaste tööliste toiduainetega varustamise ja
elamistingimuste parandamist. Toimuva
maailmasõja tõttu oli tööstuse rõhk pandud sõja
toetamisele, suur osa põllumajanduses töötavatest meestest oli
mobiliseeritud sõjaväkke ja seetõttu oli halvenenud linnade
varustamine toiduainetega.)
3.03.1917
– Nikolai II loobubveebruarirevolutsioon jõuab märtsirevolutsioonina
Tallinna)
30.03.1917
– Eestile antakse autonoomia [tähtis kuna, see aitas kaasa
iseseisvumisele]
25.10.1917
– võtsid
enamlastele alluvad väeüksused Petrogradi oma kontrolli alla. Enamlased saavad võimu.
23.02.1918
– iseseisvusmanifest loetakse ette Pärnus
24.02.1918
– kuulutatakse Tallinnas ametlikult välja iseseisvus ning
moodustatakse Ajutine Valitsus
3.03.1918
– Brest -Litovski rahuleping (Venemaa astub sõjast välja sellega
ja loovutab alasid Saksamaale)
11.11.1918
– Compiegne ’i vaherahu (I MS lõpp pmst – relvad vaikivad)
28.06.1919
– Versailles ’ rahuleping (sõlmiti Saksamaa ja liitlasriikide
vahel)
KELLEGA
ON TEGEMIST JA TÄHTSUS AJALOOS:
Franz Ferdinand
– Austria-Ungari ertshertsog (ta oli I MS alguse ajendiks)
Gavrilo
Princip
– Bosnia äärmuslane (tappis Franz Ferdinandi)
Philippe Petain
– Prantsusmaa sõjaväelane (lasi töölt lahti lasta kõik kommunistid , kuulutas välja antisemiitlikud(juudivastased) seadused,
lasi vangistada kõik välismaalased)
Nikolai
II
– Venemaa viimane tsaar (Tema surm ja kukutamine tekitas pingeid
välisriikidega, kus valitsesid endiselt monarhid )
Lev
Trotski
– Petrogradi nõukogu juht, Lenini parem käsi (viis pigem
revolutsiooni läbi, mitte Lenin )
Vladimir
Lenin
– Enamlaste
liikumise üht juhtfiguure,
Nõukogude
Venemaa esimene valitsusjuht
Viktor Kingissepp
– Eestimaa Kommunistliku Partei rajaja ja juht
Ferdinand Foch
– Prantusmaa kindral , korraldas Prantsusmaa kaitset sakslaste vastu
David
Lloyd George
– Suurbritannia riigimees , kes osales Versailles’ rahulepingul
George Clemenceau
– Prantsusmaa riigimees, osales Versailles’ rahulepingul
Woodrow Wilson
– USA president , osales Versailles’ rahulepingul
SELGITA:
Schlieffeni
plaan
*sakslaste
rünnakuplaan Venemaa ja Prantsusmaa purustamiseks<
Positsioonisõda
e kaevikusõda
(nt Verduni, Somme)
*kaeviku sõda
edu ei toonud
üritati kaevikud üle võtta
tohutud
inimohvrid
Absoluutne
allveesõda (veeb 1915)
eriti Saksamaa
poolt, kes kuulutas välja piiramatu allveesõja; uputati ka kauba-
ja reisilaevu (näiteks liinilaev “Louisitania” uputamine koos
1198 reisijaga)
Veebruarirevolutsioon
1917 puhkes
Venemaal Veebruarirevolutsioon, mille tulemusena sunniti keiser Nikolai II troonist loobuma , kuulutati välja vabariik ja võim läks
kodanlikule Ajutisele Valitsusele
Aprilliteesid
4.
aprill 1917 andis Vladimir Lenin petrogradi tagasi jõudes välja direktiivid , mis käskisid enamlastel ja töötajatel võimu enda
kätte võtta ja valitsusega mitte koostööd teha
Rahvakomissaride
nõukogu
Uus
valitsus koosnes ainult enamlaste partei liikmetest ning seda juhtis
Lenin.
Uue
valitsus võttis vastu 2 dokumenti: rahudekreedi,
millega tehti sõdivatele riikidele ettepanek alustada läbirääkimisi
rahu sõlmimiseks ning maadekreedi,
millega tühistati mõisnike suurmaaomandus ja lubati äravõetud
mõisamaad jagada talupoegadele.
Tšekaa
Salapolitsei
-> KGB
Juulis
1918 kõrvaldati essurid ja vähemlased valitsusest
Bresti rahu
3.märtsil
1918
sõlmiti Saksamaa ja Nõukogude Venemaa vahel Bresti
rahuleping,
millega Venemaa astus välja maailmasõjast ning Baltikum jäi Saksa
vägede kontrolli alla.
Kaitseliit
Ül
oli tagada tänavatel kord
Liidu
loojateks olid Ernst Põdder ja Johan Pitka
Weimari
vabariik (1918-1933)
Püsis
Hitleri võimule tulekuni
Seda
hakati kutsuma nii, kuna Weimari
linnas võeti vastu uus Saksamaa konstitutsioon ja kuulutati välja
vabariik. Tegemist oli esimese demokraatliku riigiga Saksamaa
ajaloos.
I
maailmasõja olulisemad lahingud (aeg, osapooled, tähtsus sõjas):
Tannenbergi
23.-30.august
– Saksa väed purustasid Vene 2. armee Tannenbergi lahingus
Ida- Preisimaal .
Marne'i
5.-6.september
– Marne`i lahingus peatati sakslaste pealetung Pariisile (ainuke
võimalus oli Pariisi veel kaitsta selles lahingus)
Ypres'
Apr
1915
Saksa
vs Prantsusmaa-Suurbritannia
*esimene
ja viimane edukas keemiarelva rünnak
*gaasimaskide
teke peale seda lahingut
Verduni
Veeb-dets
1916
Saksamaa
ja Prantsusmaa
Võit
Verduni all oleks sakslastele andnud vaba pääsu Pariisi.
Somme'i
Juuli-nov
1916
Toimus
paralleelselt Verduni lahinguga (Saksa- Prantsus )
Käiku läks
eelmisel aastal loodud pommituslennuvägi ja esmakordselt ka tankid.
Jüüti
Suurbritannia
ja Saksamaa
31.
mai – 1. juuni 1916
Pani sakslased keskenduma absoluutsele allveesõjale, mis viis lõpuks selleni , et 1917 aastal liitus ameerika sõjaga.
31.mai-1.juuni
– Jüüti merelahing Saksa ja Suurbritannia laevastike vahel.
Gallipoli
Apr
1915-jaan 1916
Võtta
kontroll Musta mere ja Vahemere vahel.
Prantsuse,
Briti, Austraalia ja Uus- Meremaa üksused pidasid lahingut, mille
käigus püüti vallutada Istanbul ja saavutada vaba juurdepääs
Dardanellidele.
Caporetto
1917
okt-nov
– Caporetto lahingus purustasid sakslased-austerlased Itaalia
armee.
Kriisi
küpsemine Venemaal 1917. aasta algul
* rahulolematus sõjaväes ( ohvitserid olid aadlikud , sõjast nad midagi ei teadnud )
*majanduslik kaos
*tsaariperekonna autoriteedi langus ( Grigori Rasputin sõi ennast õukonda sisse,
väidetavalt maagilised võimed ning ravib inimesi terveks)
*sotsiaalsed
vastuolud
Milline
oli järgmiste meeste roll Eesti iseseisvumise saavutamisel?
Jaan
Poska
Eesti peaminister , kes tegeles Tartu rahulepinguga ja diplomaatiaga
venelastega ja ka allkirjastas rahulepingu
Konstantin Päts
Päästekomitee
liige
Täitis
pea-, sõja- ja siseministri ameteid
Johan
Laidoner
Koos
poliitiliste liidrite ja oma lähemate kaasteenijatega töötas
Laidoner välja tol hetkel ainuõige strateegia. Viimse võimaluseni
püüti vältida relvakokkupõrkeid enamlaste ja Vene armeega.
Ühteaegu valmistuti hetkeks, mil saksa väed alustavad pealetungi,
et siis interreegnumit kasutades võim üle võtta ja kuulutada välja
Eesti Vabariik. Nagu teada, õnnestus see kava täielikult.
Juhan
Kukk
Poliitik ,
tegeles Maapäevas rahandusega
(Pidi
alguses ise liituma Päästekomiteega, aga K. Konik liitus tema
asemel, kuna Kuke poeg oli väga raskelt haigeks jäänud.
Iseseisvusmanifesti
koostamine ja vastutas selle trükkimise eest.)
Ferdinand
Peterson
Ajutise
Valitsuse teedeminister, AV üks asutajaid
Millised
muudatused kaasnesid Eestimaal autonoomia kehtestamisega? Kuidas
aitas see kaasa iseseisvumisele?
*Eestis
loodi Maapäev.
*Eesti
sai vabadust teistest.
*
Aitas
kaasa sellega, et iseseisvumise välja kuulutamise ajaks olid juba
kogenud inimesed olemas, kes teadsid, kuidas asjad käivad.
Nõukogude
II kongressi otsused
Rahvakomissaride
nõukogu
(võeti vastu 3 otsust)
1)Rahudekreet,
millega tehti sõdivatele riikidele ettepanek alustada läbirääkimisi
rahu sõlmimiseks.
2)Maadekreet,
millega tühistati mõisnike suurmaaomandus ja lubati äravõetud
mõisamaad jagada talupoegadele.
3) luuakse uus valitsus (täidesaatva
võimuorgan)
Rahvasteliit (tänapäeva
ÜRO eelkäija)
*luuakse
Versailles’ lepingu tulemusena
Tagada:
1)kollektiivne
julgeolek
2)agressorite
talitsemine
3)USA
kõrvalejäämine
Versailles'
rahulepingu tingimused (kehtib
Saksamaale)
*Elsass-Lotringi
loovutamine
*Alade
loovutamine uutele riikidele
*Sõjasüü
omaks võtmine
*Sõjaväe
suurus kuni 100k meest
*Laevastiku
piiramine (ainult väikesed laevad)
*Reparatsioonid
(e sõjakahjud hüvitama)
*Reini
jõe demilitariseeritud tsoon
*Saksamaal
keelati ajateenistus
Päästekomitee
Ül:
iseseisvusmanifesti koostamine, moodustama Ajutise Valitsuse
Kuulusid:
Konstantin Päts, Konstantin Konik, Jüri Vilms
Pidi
olema operatiivorgan, mis ruttu reageeriks ja vajalikke ül täidaks
Vabadussõda:
28.11.1918
–
Punaarmee ründab Narvat
Eesti
Töörahva Kommuun –
Juht
Jaan Anvelt
See
oli Narvas välja kuulutatud riigi sarnane moodustis .
Kutsus
ennast Nõukogude Vabariigiks.
Kestis
alla 2 kuu.
Eestlaste
ebaedu põhjused sõja algul
– punaarmee ülekaal, rahva sõjavastased meeleolud, rahvaväe
nõrkus ja organiseerimatus(väljaõppe puudumine, probleemid
varustusega, mobilisatsiooni läbikukkumine)
Paju
lahing
*31.
jaan 1919
*Vabadussõja
veriseim lahing
*Seal
hukkus Julius Kuperjanov
*Võideldi
paju mõisa üle
*Pärast
rasket lahingut suudeti vaenlased välja lüüa ja järgneval päeval
ilma vastupanuta Valga tagasi võtta
Eestlaste
edu põhjused 1919. aasta algul-
vabatahtlike üksuste loomine (spordiseltsid, Kuperjanovi vabatahtlikud), välisabi saabumine(Briti laevastik; vabatahtlikud
Soomest, Rootsist ja Taanist; vajaliku varustuse saamine), rahvaväe
ümberorganiseerimine (sõjaväe ülemjuhataja Johan Laidoner;
staabiülemaks Jaan Soots ), soomusrongide kasutuselevõtt (Johan
Pitka poolt)
Landeswehri
sõda
*Sõjaline
konflikt baltisakslaste maakaitseväega
*Läti
palub eestlasi appi
*Algul
Võnnu all edu sakslastel
Võnnu
lahing –
*Eestlased
võitsid 23.06.1919
Tähistatakse
Võidupühana al 1934 a
Tartu
rahu sõlmimine ja tingimused
–
*Eesti
delegatsioon
Jaan
Poska
*Nõukogude
Venemaa delegatsioon
Adolf
Joffe
(need
mehed allkirjastasid Tartu rahulepingu)
03.01.1920
kell 10.30 vaherahu
02.02.1920
lepingu allkirjastamine (lõppeb ametlikult Vabadussõda)
-riigipiire
paika panemine
-teineteise
suhtes vaenulike relvastatud jõudude laialisaatmine
-inimeste
tagasipöördumisvõimalus kodumaale
-sõjavangide
vahetus
-Eesti
vabanes Vene välisvõla tasumisest
-15
mil kuldrubla kahjutasu (hakati üles ehitama EV-d ja maksti selle
raha eest ka võlgu Lääne riikidele)
-De
jure (juriidiline e lõplik tunnustus) Venemaa tunnustas Eesti
sõltumatust ja vastupidi
I
maailmasõja tagajärjed. Euroopa poliitiline kaart enne ja pärast I
maailmasõda.
-suur
inimohvrite arv (valdavalt sõdurid)
-kadunud
põlvkond (sõdurid, kes tsiviilellu naasesid sooritasid enesetapu
halva elu tõttu ( endised meestetöökohad olid naistega asendatud,
polnud pere jne)
-uute
rahvusriikide teke ( Vene impeerium -> kommunistlik Vene, Saksa keisririik -> Weimari vabariik, Austria-Ungari -> paljudeks
väikesteks)
-jõudude vahekord
ENNE
PÄRAST
Rahvusväeosade
loomine
*Kevadel
1917 tehakse algust
*1.
Eesti polk Tallinnas, mis viidi üle Rakverre
-Aleksander
Tõnisson
(Viru
rinnet juhtis Vabadussõjas)
*1.
Eesti diviis dets 1917
-Johan
Laidoner
Milline
on järgmiste meeste roll Eesti sõjaajaloos?
Aleksander
Tõnisson
Oli
Eesti kaitseminister ja aitas venelased Eesti pinnalt tagasi lüüa
(Juhtis
Viru rinnet Vabadussõjas)
Johan
Laidoner
Sõjaväe
ülemjuhataja ja korraldas kaitset Vabadussõjas
Johan
Pitka
Paneb
aluse kahele organisatsioonile
-Vabatahtlik
relvastatud üksus – KAITSELIIT
-Mereväe
looja
+
soomusrongide autor
(mängis
suurt rolli võidu saavutamisel)
Julius
Kuperjanov
Eesti
väejuht ja Kuperjanovi pataljoni asutaja
Ernst
Põdder
Eesti
väejuht , lõi Võnnu all 23.06.1919 tagasi Landeswehri
Eesti
delegatsioon läänes ja nende eesmärk
*Otsida
Eestile toetust ja tunnustust
Ants Piip Suurbritanniasse (sebis Briti laevastiku abi)
Kaarel
Pusta Prantsusmaale
Jaan
Tõnisson Skandinaaviasse
15.
novembri 1917 Maanõukogu otsused ja nende tähtsus Eesti
iseseisvumisloos.
*Eesti
tulevase riigikorra määrab Asutav Kogu
*AK
kokkukutsumiseni on ainus kõrgema võimu kandja Maanõukogu
*Eestis
kehtivad ainult Maanõukogu poolt kinnitatud seadused
Tähtsus:
Teeb Eestil autonoomia saamise palju lihtsamaks
I MAAILMASÕJA PUHKEMISE PÕHJUSED:
1) vastuolud suurvõimude vahel
2) ohu alahindamine
3) sõja ülistamine
4) rahvusvahelise institutsiooni puudumine {miski, mis riike omavahel kokku tooks ja lepitaks (tänapäeval selliseks institutsiooniks ÜRO)}
5) sõjaväelaste surve (prooviti uusi relvi, lennukeid, soomusmasinaid)
[KÕIK riigid olid 1914 aastaks sõjaks valmis]
SÜNDMUS JA TÄHTSUS:
28.06.1914 %u2013 Franz Ferdinandi tapmine (ajend, mitte põhjus I MS alguseks)
28.07.1914 %u2013 Austria-Ungari kuulutab Serbiale sõja, ühtlasi ka I MS algus seoses sellega)
23.02.1917 %u2013 streik Petrogradis veebruarirevolutsioonil (demonstratsioonil nõuti kohalike sõjatehaste tööliste toiduainetega varustamise ja elamistingimuste parandamist. Toimuva maailmasõja tõttu oli tööstuse rõhk pandud sõja toetamisele, suur osa põllumajanduses töötavatest meestest oli mobiliseeritud sõjaväkke ja seetõttu oli halvenenud linnade varustamine toiduainetega.)
3.03.1917 %u2013 Nikolai II loobub troonist {viimane tsaar ja Romanovite dünastia esindaja} (veebruarirevolutsioon jõuab märtsirevolutsioonina Tallinna)
30.03.1917 %u2013 Eestile antakse autonoomia [tähtis kuna, see aitas kaasa iseseisvumisele]
25.10.1917 %u2013 võtsid enamlastele alluvad väeüksused Petrogradi oma kontrolli alla. Enamlased saavad võimu.
23.02.1918 %u2013 iseseisvusmanifest loetakse ette Pärnus
24.02.1918 %u2013 kuulutatakse Tallinnas ametlikult välja iseseisvus ning moodustatakse Ajutine Valitsus
3.03.1918 %u2013 Brest-Litovski rahuleping (Venemaa astub sõjast välja sellega ja loovutab alasid Saksamaale)
11.11.1918 %u2013 Compiegne%u2019i vaherahu (I MS lõpp pmst %u2013 relvad vaikivad)
28.06.1919 %u2013 Versailles%u2019 rahuleping (sõlmiti Saksamaa ja liitlasriikide vahel). {Kuupäeva ei valitud juhuslikult : Rahuleping allkirjastati päeval, mil möödus viis aastat I maailmasõja ajendiks olnud ertshertsog Franz Ferdinandi atentaadist.}
KELLEGA ON TEGEMIST JA TÄHTSUS AJALOOS:
Franz Ferdinand %u2013 Austria-Ungari ertshertsog (ta oli I MS alguse ajendiks)
Gavrilo Princip %u2013 Bosnia äärmuslane (tappis Franz Ferdinandi) { Princip oli üks paljudest bosnialastest, kes soovis oma kodumaale võimalikult suurt iseseisvust, lootes, et Serbia koosseisus on see võimalik. See, et just Princip Franz Ferdinandi tappis, oli suuresti juhuslik, sest potentsiaalseid tapjaid oli üle Sarajevo paigutatud mitu.}
Philippe Petain %u2013 Prantsusmaa sõjaväelane (lasi töölt lahti lasta kõik kommunistid, kuulutas välja antisemiitlikud(juudivastased) seadused, lasi vangistada kõik välismaalased)
Nikolai II %u2013 Venemaa viimane tsaar (Tema surm ja kukutamine tekitas pingeid välisriikidega, kus valitsesid endiselt monarhid)
Lev Trotski %u2013 Petrogradi nõukogu juht, Lenini parem käsi (viis pigem revolutsiooni läbi, mitte Lenin)
Vladimir Lenin %u2013 Enamlaste liikumise üht juhtfiguure, Nõukogude Venemaa esimene valitsusjuht
Viktor Kingissepp %u2013 Eestimaa Kommunistliku Partei rajaja ja juht
Ferdinand Foch %u2013 Prantusmaa kindral, korraldas Prantsusmaa kaitset sakslaste vastu
David Lloyd George %u2013 Suurbritannia riigimees, kes osales Versailles%u2019 rahulepingul
George Clemenceau %u2013 Prantsusmaa riigimees, osales Versailles%u2019 rahulepingul
Woodrow Wilson %u2013 USA president, osales Versailles%u2019 rahulepingul
Sarnased õppematerjalid
![I maailmasõda]()
3
docx
I maailmasõda
I maailmasõda
I maailmasõja põhjused:
*vastuolud suurvõimude vahel
*ohu alahindamine
*sõja ülistamine
*rahvusvahelise institutsiooni puudumine
*sõjaväelaste surve
I maailmasõja tagajärjed:
*Suur inimohvrite arv
*kadunud põlvkond
*uute rahvusriikide teke
*jõudude vahekord
28.06.1914-ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine
28.07.1914-Austria-Ungari kuulutab Serbiale sõja
1.08.1914-Saksamaa kuulutab Venemaale sõja
7.05.1915-Lusitania uputamine
23.02.1917-streik Petrogradis
3.03
![I maailmasõda]()
5
doc
I maailmasõda
2. Raskekahurvägi kuulipildujad
3. zeppelinid/lennukid algul luure, hiljem pommitamine
4. Tankid paanika
5. Mürkgaas sakslased
6. Miljonilised armeed
TAGAJÄRJED
1. maailmakaadrilt kadus 4 impeeriumit: Saksamaa, Austria-Ungari,Venemaa,Türgi
2. hukkus 10 milj.; 20milj. haavatut
3. jõuvahekordade muutumine maailmas USA
4. Euroopa moraali ja väärtuste allakäik
5. Majanduslik kaos
6. Naiste roll ühiskonnas kasvas
7. Teine maailmasõda
7.Poliitilised sündmused, mis toimusid Venemaal I ms ajal ja nende tagajärjed
Venemaale ja maailmale.
Veebruarirevolutsioon kukutati tsaar Nikolai II, võimule tuli Ajutine Valitsus. järgnes
poliitiline anarhia ja segadus, ulatuslikud väljaastumised.
Oktoobrirevolutsioon bolsevike võimuletulek keelustati kõik parteid ja hakati oma
vastaseid füüsiliselt hävitama, ohvriks langesid miljonid inimesed,maailmarevolutsiooniidee
![Esimene maailmasõda]()
20
docx
Esimene maailmasõda
9 Võidupüha.
10.oktoober Aprillis kogunenud Eesti Asutav Kogu võttis vastu
maaseaduse.
192 3.jaanuar relvarahu sõlmimine Eesti Vabadussõjas.
0 2.veebruar Tartu rahu sõlmimine.
15.juuni Eesti Asutav Kogu võttis vastu esimese põhiseaduse.
Esimene maailmasõdaLähiajalugu I- Eesti ja maailm 20.saj esimesel poolel
Koostaja: P.Reimer
3
1. Esimene maailmasõda:
1.1. Esimese maailmasõja põhjused:
- Suurriikide imperialistlik poliitika - kõik suurriigid soovisid oma
majanduslikku, poliitilist ja sõjalist mõju maailmas suurendada.
- Suurbritannia ja Saksamaa võitlus liidrirolli pärast maailmas.
- Saksamaa soov omandada uusi kolooniaid, kuid kuna maailm oli
juba suurriikide vahel ära jagatud, siis tähendas see kolooniate
ümberjagamist.
![Esimene maailmasõda]()
40
docx
Esimene maailmasõda
9 Võidupüha.
10.oktoober – Aprillis kogunenud Eesti Asutav Kogu võttis vastu
maaseaduse.
192 3.jaanuar – relvarahu sõlmimine Eesti Vabadussõjas.
0 2.veebruar – Tartu rahu sõlmimine.
15.juuni – Eesti Asutav Kogu võttis vastu esimese põhiseaduse.
Esimene maailmasõdaLähiajalugu I- Eesti ja maailm 20.saj esimesel poolel
Koostaja: P.Reimer
3
1. Esimene maailmasõda:
1.1. Esimese maailmasõja põhjused:
- Suurriikide imperialistlik poliitika - kõik suurriigid soovisid oma
majanduslikku, poliitilist ja sõjalist mõju maailmas suurendada.
- Suurbritannia ja Saksamaa võitlus liidrirolli pärast maailmas.
- Saksamaa soov omandada uusi kolooniaid, kuid kuna maailm oli
juba suurriikide vahel ära jagatud, siis tähendas see kolooniate
ümberjagamist.
![I maailmasõda]()
4
doc
I maailmasõda
Ajalugu
I Maailmasõda
28. juuni 1914 - 11. november 1918
Maailmasõja puhkemise põhjused:
*teravnesid vastupolud maailma suurriikide vahel
*Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas
*Balkanil olid mängus Austria-Ungari ja Venemaa huvid
*puudusid rahvusvahelised organisatsioonid
*puudus diplomaatia
*valitsused ei uskunud, et sõda puhkeb
Ajend:
Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28. juunil 1914
Serbia terroristist üliõpilase Principi poolt.
![Maailm enne maailmasoõda]()
14
docx
Maailm enne maailmasoõda
Versailles rahuleping allkirjastati 28. juunil 1919.a. Saksamaal hakati Versailles rahulepingut
nim. Versailles`i diktaadiks.
1) territoriaalsed muutused Euroopa kaardil
2) Reini vasak kallas okupeeriti, parem kallas demilitariseeriti, anscluss keelati,
Saksamaa pidi loobuma kolooniatest
3) Saksamaa sõjaväe suuruse piiramine
4) Reparatsioonide maksmine kohustus
Pariisi rahukonverentsi tähtsus:
1. Sõlmiti rahulepinguid ja lõpetati 1 maailmasõda täielikult
2. Kujundati maailm kahe maailmasõja vaheliseks perioodiks
3. Säilitati pingekolded Euroopas ning Saksamaa militarismi alused.
1) inimkaotused 10 miljonit hukkunut, 20 miljonit haavatut, tohutud materiaalsed kaotused;
2) kadunud põlvkonna kujunemine sõda seadis kahtluse alla lääne tsivilisatsiooni
põhiväärtused ning moraalse aluse;
3) impeeriumide lagunemine: Saksa, Austria-Ungari, Vene, Türgi;
4) Vene revolutsioonid;
![I Maailmasõda põhjused-algus-sõjategevus-tulem]()
18
docx
I Maailmasõda põhjused, algus, sõjategevus, tulem
I Maailmasõda
Põhjused ja algus
Peamised põhjused
1. Ohu alahindamine (suurriigid ei uskunud sõja puhkemist)
2. Süda tundus inimestele romantiline
3. Puudus rahvusvaheline organisatsioon, mis reguleeriks rahvusvahelisi kriise
4. Militarism oli tugevam kui diplomaatia (kuulati kindrale, aga kindralid tahtsid sõda)
Sõja ajend
28. juuni 1914
Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos
,,Nii tapsid nad meie Ferdinandi" -
Gavrilo Princip Franz Ferdinandi tapja
Austria esitas Serbiale Ultimaatumi
28.juuni 1914 kuulutas Austria ungari sõja
1. august kuulutas saksamaa venemaale sõja
3. augustil astus sõtta Prantsusmaa
4. augustil astus sõtta Suurbritannia
Sõjategevus 1914-1916
Sõja tandrid:
· Läänerinne
o Prantsusmaa
o Suurbritannia
o Belgia
Saksamaa (kõigi vastu)
· Idarinne
o Saksamaa
o Austra-Ungari
Venemaa(kõ
![I maailmasõda-lahingud-tulemused-isikud-mõisted]()
6
doc
I maailmasõda (lahingud, tulemused, isikud, mõisted)
Ypres’i lahing – 1915. aastal toimunud lahing sakslaste ning inglaste ja prantslaste
vahel. Antandi väed proovisid läbi murda läänerinnet, kuid ei saanud sellega
hakkama, sakslased piirdusid läänerindel üksnes kaitsega. Selles lahingus kasutati
esimest korda mürkgaasi. Lahingu tulemusena ei muutunud mitte midagi, ka 3 aastat
polnud nende positsioonid muutunud. Kaotused olid aga meeletud.
Pariisi rahukonverents kutsuti kokku pärast Esimest maailmasõda ja töötas 18.
jaanuarist 1919 kuni 21. jaanuarini 1920, et leppida kokku rahulepingu tingimustes.
See töötas natuke enam kui aasta, ning selle istungeid peeti Versailles' lossis, seepärast
nimetatakse Pariisi rahukonverentsi vahel ka Versailles' rahukonverentsiks. Kõige
raskemate tingimustega Versailles' rahulepingus pidi nõustuma Saksamaa, kuna ta
kuulutati sõjasüüdlaseks.
Versailles’ süsteem – pärast I maailmasõda Euroopas välja kujunenud poliitiline
Meedia
Kommentaarid (0)
10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 8 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-02-02
Kuupäev, millal dokument üles laeti
15 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Liivia Narvik
Õppematerjali autor
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid