· võimalus liituda "Metsaga mestis" metsasõprade klubiga · metsa- ja loodusteemalised üritused · võimalik rentida saali loodusteemaliste ürituste tarbeks. Vaata hindasid siit. Loodusõppeprogrammid Tasulised programmid üldhariduskoolidele ja lasteasutustele: · Üks päev metsamehena ehk metsamatemaatika praktikum · Kasva, kasva, puukene · Omadega rappa · Metsapealinn Viljandi · Metsa, meeltega · Mine metsa! Miks sinna minna? · Täna mõõdame metsa 4 Parika järv on järv Viljandimaal Kolga-Jaani vallas, asudes Kolga-Jaanist 10 km edela pool Parika külas. Parika järv on Võrtsjärve nõos asuv liigestatud kaldajoonega loode-edela suunas piklik madal rabajärv, mille suurim sügavus ilma lendmudata on 1,6 m. Tema kaldad on õõtsikulised. Järv oli 1953. aastal 120 ha suur (enne melioratsiooni
1 Mis kaitseb meie silmi? Lk 3 1.2Silma ehitus Lk 4 1.3Miks me näeme lähedale ja kaugele Lk 4 1.4Kujutiste tekkimine võrkkestale Lk 5 1.5Värvide eristamine Lk 5 1.6Elu pimedama Lk 5 1.7Testid/pildid Lk 6 1.8Kasutatud materjalid Lk 6 2 Sissejuhatus Silm on meeleelund, mille abil saame kujutise ümbritsevast maailmast. Nägemine on inimesele väga tähtis, sest silmade abil saame ligikaudu 90% meeltega vastu võetavast informatsioonist. Mingi eseme vaatamine mõlema silmaga korraga annab sellest ruumilise kujutise. Samuti võimaldab see täpselt hinnata vahemaid ja kaugusi. 1.1 Mis kaitseb meie silmi? Inimese silmad asuvad luudest moodustunud silmakoobastes, mis neid külgedelt ja tagant kaitsevad. Eest kaitsevad silmamuna silmalaud ja ripsmed. Ripsmed kasvavad laugude servas mitmes reas, takistades tolmu ja teiste väikeste võõrosakeste silma sattumist
informatsiooni vastu võtvad tunderakud ehk retseptorid. Vastuseks ärritusele tekib meeleelundites närviimpulss, mis närviimpulss liigub närve mööda ajusse, kus seda analüüsitakse ja tõlgendatakse. Seejärel reageerib inimene vastavalt saadud ärritustele. Nägemiselundid Silma läbimõõt on kõigest 2,5 cm. Silm on meeleelund, mille abil saame kujutise ümbritsevast maailmast. Nägemine on inimesele väga tähtis, sest silmade abil saame ligikaudu 90% meeltega vastu võetavast informatsioonist. Mingi eseme vaatamine mõlema silmaga korraga annab sellest ruumilise kujutise. Samuti võimaldab see täpselt hinnata vahemaid ja kaugusi. Silmad asuvad luudest moodustunud silmakoobastes. Silmalaud ja ripsmed takistavad tolmu ja teiste väikeste võõrosakeste silma sattumist. Pisaravedelik hoiab silmamuna niiske, vähendab hõõrdumist, takistab mikroobide arengut, uhub silma pinnalt ära väiksemad tolmuosakesed ning parandab silma optilisi omadusi
3. Mõtete seostamise vormid arutluses: 1) induktsioon, 2) deduktsioon, 3) analoogia. 4. Tõestus ja ümberlükkamine. Loogikad: 1. Formaalne loogika Pöörab tähelepanu lausete vormile, mitte sisule. Peamine tähelepanu mõiste õpetusele. 2. Kvalentne loogika kas otsus on tõene või väär. Otsus on absoluutne. 3. Dialektiline loogika eitav loogika. Otsus ei ole absoluutne. Kaks tõde: 1. Faktitõde mõtlemise vastavus tegelikkusele, kontrollitav meeltega. Seisneb tegelikkuse adekvaatses peegelduses. 2. Loogiline tõde annab mõtlemise vastavus kehtivale loogika reeglitele. Konstruktsioon peab vastama reeglile (a=b)...(b=c) --- a=c Tõde abstraktsioon. Tõde on teadmise omadus. Tõde on seotud kriteeriumiga. Tõe kaks peegeldust: 1. Ratsionaalne mõistuspärane 2. Meeleline Kuidas oletus võib olla TÕENE? 1. faktitõde 2. arutluse loogika on korrektne Kokkuleppe liigid: 1. vaikiv leping 2
Välismaailmast tulevat endasse selekteeritult lastes, imestame ehk isegi, et elu on roosamat värvi, sest just ebavajaliku info suur hulk muudab meid närviliseks ja tekitab illusiooni, et elu on nii paganama kiire, koguni nii tempokas, et pole aega märgata lähedaste muresid ja rõõme. Elu infoühiskonnas pakub meile tohutul hulgal teavet ja võimalusi. Selles külluslikus varasalves on aga nii häid kui ka halbu vilju, mistõttu ei või me sugugi kindlad olla meeltega kinnipüütud info kvaliteedis. Nutikalt kõikvõimalikul kujul meediasse topitud reklaam võib meile mingil hetkel kasu tuua, kuid samas ka risustada meie vaimelu, sundides meid pidevalt eelistama ühte toodet teisele, kusjuures tarvidust ei pruugi meil olla mitte kummagi järele neist. Sisutud filmid, mille vaatajaskond põhineb "promol" kokkuaetud lihtsameelsetest inimestest, kes usuvad pimesi vaateakna värvilisi kirjakesi. Internetis valdavkasutuses olev small-
SILM Mis on silm ? Silm on meeleelund, mille abil saame kujutise ümbritsevast maailmast. Nägemine on inimesele väga tähtis, sest silmade abil saame ligikaudu 90% meeltega vastu võetavast informatsioonist. Mingi eseme vaatamine mõlema silmaga korraga annab sellest ruumilise kujutise. Samuti võimaldab see täpselt hinnata vahemaid ja kaugusi. Mis kaitseb silma ? Inimese silmad asuvad luudest moodustunud silmakoobastes, mis neid külgedelt ja tagant kaitsevad. Eest kaitsevad silmamuna silmalaud ja ripsmed. Ripsmed kasvavad laugude servas mitmes reas, takistades tolmu ja teiste väikeste võõrosakeste silma sattumist. Silmade
70%, armanjakil veelgi madalam (52–60%). Brändil, nagu teistelgi kangetel jookidel, on kaks destilleerimismeetodit – tsükliline ja pidevdestillatsioon. Küpsemine Keemiliselt palju huvitavamad reaktsioonid toimuvad aga, kui toores alkohol pannakse küpsema puidust (peaaegu eranditult tammest) vaatidesse. Tammevaatides küpsemine on heade brändide tegemisel ülioluline etapp. Tarbimine See aristokraatlik jook väärib nautimist kõigi meeltega ja mitmel erineval moel – puhtalt, jääga, pikendatult, tee või kohviga, sigari kõrvale jne. Konjakile pühendatud aeg on võrdeline selle värvusest, unikaalsest lõhnabuketist, järelmaitsest saadava elamusega. Enamasti võtavad eestlased brändi jaoks kas suurema või väiksema ball-tüüpi klaasi, prantslased seevastu eelistavad väiksemat tulbikujulist klaasi, mis kogub ja suunab aroomi paremini. Tooniku, limonaadi või mahlaga pikendatud
K.Kull Veebruar 2011 Mis on suhtlemis- situatsioon? Meeltega tajutav osa keskkonnast, millele inimene annab oma subjektiivse hinnangu Inimesel on õigus ja kohustus enda eest seista! Oma elu korraldamiseks on kaks võimalust: 1.Korraldan oma elu ise või... 2.Lasen teistel oma elu korraldada Selline põhimõte paneb paika ka selle, millise käitumisviisi sa mingis suhtlemissituatsioonis valid. Mõjutamine Inimese käituminealgab juba saab alguse temaalates sünnist: meile mõtteviisist! tehakse selgeks mis on ÕIGE ja mis VALE, kuidas on ÕIGE ja kuidas on VALE. Uskumuste mõju käitumisele Uskumised, mis muudavad käitumise efektiivsemaks "kuula inimene lõpuni" "ära tee teisele seda, mida sa ei taha, et sinule tehtaks" "kui inimesega räägitakse, siis vaadatakse talle otsa" "igal inimesel on õigus küsida ja minul on õigus ära öelda" jne. Piirav...
Objektiivne ja subjektiivne maailmatunnetamine Minu jaoks on elementaarne, et maailma saab tunnetada füüsiliste meeltega ehk seda mida ma kuulen, näen, maitsen, kombin ning kogen. See on maailma subjektiivne tunnetamine. Aga on erinevaid meetodeid, mis seletavad maailma empiiriliste uurimustööde kaudu. Need teadustööd kirjeldavad nähtusid, mille eeldustel on koostatud statistikad, millest on omakorda kujunenud erinevad teooriad. Neid teooriaid püütakse uute faktidega ja ajaga kas kinnitada või ümber lükata. Näiteks Darwin väitis oma evolutsiooniteoorias, et liigid on ajalooliselt muutuvad
Dramaatika zanriline klassifikatsioon
TRAGÖÖDIA, KOMÖÖDIA, DRAAMA
Komöödia (praegused) alazanrid: farss e jant; vodevill; kõrgkomöödia; intriigi-,
sitatsiooni-, karakterkomöödia, konversatsiooni- e salongikomöödia
Aristoteles draamavormist
Pärast neid määratlusi rääkigem sellest, milline peab olema sündmuste ülesehitus, sest
see on tragöödias esimene ja tähtsaim asi.
Oleme öelnud, et tragöödia on lõpetatud ja tervikliku tegevuse jäljendus, sellise, millel
on mingi suurus, sest on olemas tervikuid, millel pole mingit
... Maria oli minu positsiooni tahtmatult omale võtnud ning see tekitas minus iga päevaga suuremat viha. Minust oli saanud tema kiusamiste eestvedaja, initsiaator. Olin otsustanud ta hävitada. Maria oli tugev. Ta ei rääkinud oma läbielamistest kellelegi ning ka kõige hullemates vetsukähmlustes, ei näidanud ta kunagi pisaraid. Ta oli sitke ja kannatlik. Mõni päev enne jõule, lonkisin ma mööda õhtust vähe valgustatud tänavat. Lörtsi sadas! Eksisin oma meeltega lapsepõlve ning püüdsin lahtise suuga joostes ja hüpeldes suuri lumeräitsakaid. Sattusin täiesti hoogu. Olin korraga viie aastane ja suutnud unustada oma hooletu ema ja selle, et olin siin maailmas täiesti üksi. Ma ei tundnud oma isa. Mõlemad minu vanavanemad olid juba aastaid surnud ning minu ema armastas oma tööd ja olemist oma alluvatega minust rohkem. Mul polnud ühtegi tõelist sõbrannat, sest sisimas ei kannatanud ma nende lömitamist. Teadsin, et minu
Mikroorganismide paljunemise takistamine: Ristsaastumise vältimine (toore ja valmistoidu kokkupuute vältimine) Toiduainete säilitamine kaetuna/pakendatuna Säilitamine putukate/lindude/loomade/näriliste vabas keskonnas Isiklik hügieen Tööriietus Õiged desinfitseerimis- ja puhastusprotseduurid Kõlbmatu toidu eemaldamine ja hävitamine, toidu ostmine usaldusväärsest allikast PUHASTUS: Mustus: meeltega tajutav, koristusmeetoditega eemaldatav ebapuhtus Mustusega halveneb: Kvaliteet Turvalisus Hügieenilisus Pindade väljanägemine Tekib: Ümbrus (väljast toodud pori) Õhk Ehitise kasutamine Inimesest endast (kõõm, riidetolm, juuksed, karvad) Liigitus: Keemiline: mineraalne (liiv, pori, veesete, paberitükid) Orgaaniline (rasv, veri, uriin, mikroorganismid)
1. Milline on esteetika mõiste päritolu? Millised on esteetika levinumad definitsioonid? Esteetika on teoreetiline arutlus või reflektsioon meeltega tajutava kohta. On filosoofiline õpetus ilusast elus, kunstis, inimeste teadvuses vormide, kujutise ja sisulise kaudu. Sõna esteetika tuli kreeka keelest, mis tähendab tundlikkus, teadvuslik tundmine, tajumine, ma tajun, ma tunnen. 2. Mis on esteetiline kogemus? Tooge näiteid erinevatest valdkondadest. Esteetiline kogemus on terve elu ajal kogetud kogemus, mis eeldab meeleorganeid,
kompida vahetult tunnetada. Näitvahendite kasutamise reeglid: A. kasutada kõige olulisemate mõtete kohta; B. õpilasele nähtav vaid siis, kui seda kasutatakse; C. anda näitvahendi tajumiseks aega; D. lasta esmalt ise mõelda, teha järeldusi (jääb paremini meelde); E. näitvahenditega ei tohi liialdada 5. Milliste õpioskuste kujundamisega matemaatika lasteaias tegeleb? Väikestele lastele ei saa rääkida asjadest, mida nad oma meeltega ei taju st. matemaatika õpetamine ja õppimine tuleb siduda last ümbritsevate esemetega (kasutada neid). Mitmete teadlaste järgi (Piaget, Bruner) saab lapse taju alguse käelistest tegevustest. et matemaatika õppimise aluseks olevad tegevused on muuhulgas käelised tegevused. Matemaatikamõistete (hulk, seos, arv, suurus, ruum) kujunemise aluseks on 8 mõtlemisoperatsiooni: 1. Järjestamine 2. Rühmitamine 3. Samaväärse hulga moodustamine 4. Hulga säilitamine 5
· Looduse raamat on kirjutatud matemaatika keeles. · Vaprus põhineb oskusel vahet teha ja teada, mida tuleb karta ja mida mitte. · Kujutades nähtavaid asju kaunitena, ahvatleb kunst inimest pidama näilist jäljendust tõelisuseks. · Matemaatilised väited kehtivad ranges tähenduses üksnes idealiseeritud objektide kohta. · Luuletaja on tiibadega olevus. KOKKUVÕTE · Platon väitis, et lisaks meeltega tajuvatele asjadele on olemas veel ideed. Meelelise maailma ja ideede maailma vahekorda saab selgitada. Platoni nn koopamüüdi abil elavad inimesed koopas, kus nad näevad ainult varjusid seintel ning peavad neid tõelisteks asjadeks · Ideed moosustavad omaette maailma ning neid saab kujundlikult öelda näha ainult mõistusega. Inimese hing, olles kunagi loodud jumalate poolt, viibib enne esimest kehastumist ideede maailmas ning näeb seal ideesid.
PLATONI IDEEÕPETUS - ja vormist. Platoni ideeõpetus seisnes selles, et ideed on muutumatud ja tõelised, meeltega tajutavad asjad on vaid nende ebatäiuslikud koopiad. Inimindiviid koosnes kolmest vastandlikust elemendist: kirg, mõistus ja tahe. Mõistuse kohus on olukorda kontrollida, valitsedes tahte abil kirge. Platoni arvates oli ideaalilähedaseks riigiks Sparta. Kogu tema filosoofiast annab ülevaate tema põhiteos, dialoog ,,Riik". Platoni mõju oli väga oluline kristluse kujunemisele, kuna filosoofi täiusliku ideede maailma õpetus sobis kristliku ainujumala ideega.
Faalanks - kreeklastele omane lahingurivi Oligarhia - valitsemisvorm, kus võim on koondunud väikese inimeste rühma kätte Nimed: Aleksander Suur - Makedoonia kuningas, antiikaja kuulsaim ja edukaim väejuht. Hellenismi periood algas tema sõjaretkedega Pärsiasse. Tema õpetajaks oli Aristoteles. Ta oli julm väejuht. Lasi end jumalaks kuulutada. Aristoteles Platoni õpilane, elas 4. Sajandil. Peetakse antiikaja ühejs targemaks inimeseks. Tema järgi eksisteerib ainult meeltega tajutav maailm. Tegeles paljude valdkondadega, andis teadustele nimed (loogika, füüsika, politoloogia jne). Ta oli Aleksander Suure õpetaja. Ta oli filosoof. Tema meelest oli riigi eesmärk taga oma kodanikele õnnelik elu. Homeros Pime laulik ja poeet. ''Illiase'' ja ''Odüsseia'' autoriks. Elas 8.-7. Saj. Peeti parimaks ja kõige kuulsamaks Kreeka poeediks. Platon Sokratese kuulsaim õpilane. Aristokraat. Asutas oma kooli Akadeemia. Sõnastas oma vaated dialoogidena
heidame kõrvale tõe ja tõeuurimise käigus jõuame äärmustesse, mis on meie arvates tõde, ehkki see võib olla tõde, aga ei pruugi olla ainuke tõde. Selle protsessi käigus jõuab ainult substantsi kõige algelisema tõe juurde, mida tegi ka Descartes: ,,Ma mõtlen, järelikult ma olen". 2.Descartes väitis, et meeled ei räägi alati tõtt. Ta oletas, et ei ole ühtegi asja, mis oleks selline, nagu seda endale meeltega kujutleme. Tema arvates võisid kõik meie mõtted tulla ka magades ehk unenägudes siis oletas ta, et kõik asjad mis talle pähe on tulnud ei ole olnud tema unenägudes tõelisemad. Et kindlaks teha enda olemasolu, tuleks selle peale mõelda. 3.4.Descartese tekstist loeb välja, et kui juba kahelda enda olemasolu peale, on see vastus oma kahtlusele. Sa kahtled, järelikult mõtled, järelikult oled olemas
Valguse mõjul tekib võrkkesta valgustundlikes kolvikestes ja kepikestes fotokeemilise protsessi (nägemispigmendi rodopsiini lagunemise) tagajärjel erutus, see läheb närviimpulsside voona juhteteid kaudu nägemiskeskusesse ja seal analüüsituna muutub nägemisaistinguks. Nägemisaistingul põhineb meelelise tunnetuse protsess nägemistaju. Nägemistajul on võrreldes teiste meeltega suurim tunnetuslik tähtsus. Silmal on võime kohaneda valguse tugevuse muutusega ning eristada esemete kuju ja suurust ka hämaras valguses. Tajumisala ulatuses ületab inimese silm mitmeid tehnilisi seadmeid Monokulaarse nägemise areng Sündimishetkel on nägemisteravus üsna kehv. See ulatub vaid käeliigutuste jälgimiseni. Selline kehv nägemine on enamasti põhjustatud
Mänguline tegevus ja arendavad mänguasjad 4-5 aastased lapsed Lapsed arenevad maksimaalselt ja võtavad kõike omaks ainult siis, kui tegevused on tehtud neile huvitavaks. Laps õpib kõige enam läbi mängu, mis valmistab talle rõõmu, köidab, keskendab tähelepanu, paneb lapse mõtlema ja tegutsema ning läbi mängu kujunevad iseloomuomadused, areneb kujutusvõime ja tahe. 4 aastaste laste puhul tuleb arendada edasi omaalgatust ja iseseisvust mängus. Harjutada ning innustada lapsi mängima suuremates kollektiivides, arvestama mängukaaslaste soove ja ettepanekuid, et laps osaleks rõõmuga laste ühismängudes ja -tegevustes. Nelja-aastaste laste mängudes hakatakse rohkem tähelepanu pöörama käitumis- ja hügieeniharjumuste süvenemisele mängude ajal, samuti liikluseeskirjade mõningat tundmist. 5 aastaste laste puhul on oluline arendada püsivust, ettevõtlikust, üksteise mõistmist ja abis...
ei ole maailmast ühtegi teadmisi. Esimesed teadmised saab ta aistingute abil. 7) Millest oleneb vaimus olevate ideede rikkus? Vaimus olevate ideede rikkus oleneb sellest, kui tähelepanelikult on saadud informatsiooni salvestatud/objekti vaadeldud, millest edasi areneb idee. SISU: Oma vaimus olevate ideede rikkust saab rikastada sellega, kui ollakse rohkem tähelepanelikumad. 8) Mis põhjusel on kujuneval inimesel raske end meeltega aistitavast lahti rebida ja reflekteerida omaenda tegevusi? Meeletega aistitavast on raske lahti rebida ja reflekteerida omaenda tegevusi, sest maailmas on ideede tekkimiseks nii palju informatsiooni, et ei jõuta objekte n-ö sügavamalt vaadelda vaid ollakse pinnapealsed, sest soovitakse kõike uut korraga avastada ja tunda saada. SISU: Inimene suudaks palju paremini oma ideid ja mõtteid arendada, kui maailmas poleks
Pythagoras > matemaatik, maailmakorraldus põhineb arvulistel suhetel (Pythagorase teoreem) Hippokrates > arst, mõtteviis, mis püüdis leida haiguse ja tervise loomulikke seletusi (Hippokratese vanne) Herodotos > ajaloo ja etnoloogia isa (,,Historia") Platon Platon oli Sokratese õpilane. Ta kirjutas oma tööd üles dialoogidena, andis mõtteid edasi Sokratese sõnade järgi. Platoni ideeõpetus seisnes selles, et ideed on muutumatud ja tõelised, meeltega tajutavad asjad on vaid nende ebatäiuslikud koopiad. Inimindiviid koosnes kolmest vastandlikust elemendist: kirg, mõistus ja tahe. Mõistuse kohus on olukorda kontrollida, valitsedes tahte abil kirge. Platoni arvates oli ideaalilähedaseks riigiks Sparta. Kogu tema filosoofiast annab ülevaate tema põhiteos, dialoog ,,Riik". Platoni mõju oli väga oluline kristluse kujunemisele, kuna filosoofi täiusliku ideede maailma õpetus sobis kristliku ainujumala ideega.
keha tiustamine see et keha nrkus ei saaks hingele tema pdlustes takistuseks) ja muusika+kunst. 20.-30. eluaastani. petuse sisuks on matemaatilised ained (loodusteadused, meeltega tajutav maailm). 30.-35. eluaastani. petuse sisuks on dialektika (filosoofia). Peale 35-ndat eluaastat tuleb tulevastel valitsejatel tita veel erinevaid lesandeid riigivalitsemis-institutsioonides, et nad omandaksid lisaks niielda teoreetilistele teadmistele ka kogemusi meeltega tajutavast faktilisest tegelikkusest ja praktilisest tegevusest. Valitseja saab n valmis alles 50. eluaastaks, kui vastava ettevalmistuse saanud inimeste seast valitakse vlja parimad ja endid enim igustanud. Esimesel haridusastmel kasvatatakse tulevasi kodanikke kunsti kaudu. Siinkohal viks lhemalt vaadelda seda, milline on Platoni kunstiksitlus. Platoni mratluse kohaselt on kunst jljendus. Sellest mratlusest tuletab Platon oma kriitika kunsti aadressil, tema suhe kunsti on negatiivne
Relativistlik seisukoht seob teadmise teadja endaga. Igaüks vaatab asju lähtuvalt oma seisukohast, kõik teadmised on subjektiivsed. Teadmiste vältimatu subjektiivsuse tõttu ei ole üldkehtiv teadmine võimalik. Platon on selle õpetuse vastu. Tema õpetuse põhitelg on, et teadmine on üldine ega sõltu vaatleja nägemisnurgast. Tõeline teadmine puudutab ideid, mis on inimteadvusest sõltumatud. Ideede maailm ei sõltu inimestest. Meeltega tajutav maailm ilmneb erinevalt sõltuvalt vaataja nägemisnurgast. Meelelise maailma kohta saab meil olla ainult usk või kujutlus. Subjektiivsus kaasneb usuga ja mitte teadmisega. Ainsus ja paljulisus Herakleitose väitel ei saa astuda kaks korda samasse jõkke; olemine on pidevas muutumises ja iga hetk on eelmisega võrreldes juba teisenenud. Parmenidese järgi on reaalsus üks ja jagamatu. Ta kuulutab, et kõiksus moodustab ainsuse, mis on olemas samana ja iseenese läbi
Jõudu peab demiourgos seejuures kasutama aga sellepärast, et alged, millest ta kosmose hinge looma asub, on teineteise suhtes vastandlikud. Kuigi jumalik demiourgos suudab anda nendest algetest moodustatud hingele terviklikkuse ja harmoonia, mis ilmneb kosmoses taevakehade liikumise korrapäras, on see sisemiselt pingestatud terviklikkus ja harmoonia. Platon tahtis selle müüdiga arvatavasti ütelda seda, et meeltega tajutava oleva valdkonnas (mille kogunimetuseks on tal kosmos), vastandina intelligiiblite ideede valdkonnale, on mitte üksnes olev jagatud (on olemas ainult üks ühtne inimese idee, meeltega tajutavas maailmas on aga palju erinevaid inimesi), vaid siin on jagatud ka samasus ja teisitisus. Näiteks vana inimene on ühelt poolt ju seesama inimene, kes ta lapsenagi oli, teisalt aga ikkagi muidugi mitte päris seesama – ta 1
väljapakutud mõtegi). Minevikku ei saa inimene kuidagi muud moodi tunnetada, kui vaid mälu kaudu (tekivad näiteks mälupildid) ja tulevikku saab tunnetada vaid ootuste kaudu (taas luuakse mingi pilt eesootavast), kui neid püüdes tunnetada oleme ju siiski seotud olevikuga ja sestap ongi A. arvates ajakategooriad seesugused- mineviku olevik ehk olevikus olles saame mälu kaudu tunnetada möödunud aega; oleviku olevik ehk silmaga ja muude meeltega tunnetatav ning tuleviku olevik ehk olevikus olles evime ootusi tuleviku suhtes. Augustinuse tunnetusõpetus. Kas saab midagi kindlalt teada? Ilmselge viide skeptikute mõjule A. filosoofias. Ka skeptikud peavad tunnistama, et mõnda asja ei saa ümber lükata, kuigi neile meeldib näidata vees murduva puuoksa abil, et äkki elame kõik suure illusiooni sees ja meie aistingud petavad meid. A. : "... kaugel olgu meist kahtlemine selle tõesuses, mis me oleme
Kompimiselundeina talitlevadki kehaosad, milles on komperetseptoreid hulganisti. Nahk võimaldab tunnetada puudutusi, temperatuuri, rõhku ja valu. Milleks nahka veel vaja on? See kaitseb vigastuste, UV- kiirguse, bakterite, veekaotuse ja külma eest. Süsnteesib D- vitamiini ja melaniini ning eritab jääkaineid. 2.SILM Silm on meeleelund, mille abil saame kujutise ümbritsevast maailmast. (LISA 1) Nägemine on inimesele väga tähtis, sest silmade abil saame ligikaudu 90% meeltega vastu võetavast informatsioonist. Mingi eseme vaatamine mõlema silmaga korraga annab sellest ruumilise kujutise. Samuti võimaldab see täpselt hinnata vahemaid ja kaugusi. Silm koosneb : Silmalihastest , mis liigutavad ja hoiavad silma paigal. Silmamuna lihaste ebavõrdne tugevus põhjustab kõõrdsilmsust. Silmamunast, mis on kerajas õõnes moodustis. Eest kaitseb ja katab silmamuna läbipaistev sarvkest. Läbi selle tungivad valguskiired
jõgi voogab ju samas edasi. Levinumateks teemadeks olid veel patt ja kiusatus : "Patt, mis algul muutus iluks ja mida siis ilmutati ilus." Kuigi juugendi puhul on erilisel kohal joon, oli maalis oluline ka värv. Värvi abil püüdis kunstnik kujutada oma hetke tundeid äratamaks samasuguseid emotsioone vaatajas. Igal värvil oli oma väljenduslik mõju : punane oli meelelisuse värv, kollane rõhutas puhtust, sinine jahedust, valge esindas midagi sellist, mida meeltega enam tajuda ei saa. Eestisse jõudis juugend koos sümbolismiga 19.- 20. sajandi vahetusel. Juugendi jõudmine arhitektuuri võttis aega. Arhitektuuri arengus leidub aga erijooni juhtuvalt kohalikust sotsiaalmajanduslikust ja kultuurilisest olukorrast. Balti-saksa arhitektide provintslik mentaliteet pidurdas uute ideede levikut. Märgatav mõju Eesti arhitektuurile oli Riia kui arhitektuurilise keskuse lähedus. Eestis jääb juugendornament sageli seotuks neostiilidega
19. saj lõpust tõusis draama juhtivaks zanriks. Ainestiku , tegelaskonna jm tunnuste järgi on eristatud erinevaid draamazanreid: karakterdraama, ideedraama, konversatsiooninäidend, olustikudraama, ajalooline draama, dokumentaaldraama jne Tegelaste arvu järgi mono-, duodraamat. Inimesekujutus draamas. Dramaatika kui inimesekesksem kirjandusliik. Teatris valitseb näitleja: elav inimene laval, kellele tekst peab andma materjali. Näitleja lavalolemine on seejuures täiesti reaalne, otseselt meeltega tajutav. Eepikaga võrreldes toimib draamas tugevamalt kontsentratsiooni (keskendatuse) põhimõte. Samas on inimesekujutus draamas fragmentaarsem kui eepikas. DRAAMA EPISEERUMINE Dramaatiline teater kehastab sündmusi tõmbab vaataja endaga kaasa, tarbides ta aktiivsust paneb tundma vahendab elamusi vaataja elab kaasa huvi lahenduse vastu Eepiline teater (Brecht) jutustab sündustest teeb vaatajast jälgija, võtab talt aktiivsust paneb otsustama vahendab teadmisi vaatajale näidatakse
46) Gild – kaupmeeste ühendus 47) Skraa – tsunfti põhikiri 48) Moslemit 5 põhisammast: Usutunnistus Viis korda päevas palvetatakse näoga Meka poole Paastumine Almuste jagamine Kord elus palverännaks Mekasse 49) Mošee – moslemite pühakoda 50) Medres – moslemite poistekool 51) Sakramendid - Kristuse poolt seatud ja Kiriku kätte usaldatud tõhusalt toimivad jumaliku armu märgid, mis on meeltega tajutavad 52) Mitra - kõrge kolmnurkne peakate paavstil 53) Tiaara - muistne valitsejate peaehe, kolmekordse krooni kujuline kuhjakas peakate 54) Ketser – inimene, kes kritiseeris kirikut 55) Inkvisitsioon - kirikliku kohtu vorm keskaegses Euroopas 56) Benediktlane – mungaordud, rajajaks Benetictus, kandsid mustasid kuubesid 57) Tsistertslane – mungaordud, nime on saanud Citeaux’i kloostri järgi, kandsid valgeid kuubesid
lehele ("white paper või tabula rasa"). Kõik kujutlused tekivad aja jooksul kogemusest. Võime kujutlusi luua on aga eelenevalt olemas. Kogemusel on 2 allikat: väline meeleline taju (sensation) ja sisemine enesetaju (reflection), mis on seotud mõtlemise, tahte, usu jms. aktidega. Neist kahest allikast tekkivad kujutlused on kas lihtsad või kompleksed. Lihtsad ideed jagunevad omakorda ideedeks, mis · võetakse vastu üksnes meeltega (näiteks värvid, helid), · paljude meelte kaudu (ruum, liikumine), · milledest refleksioonid tekivad (sisemised teadvuse seisundid), · osalevad refletsioonist ja sensatsioonist (aeg, nauding). Nende lihtsate kujutluste suhtes on vaim passiivne: nende põhjuseks on otsesed objektist lähtuvad mõjud. Meelelise taju juures eristab Locke · primaarseid kvaliteete, mis on omased välistele asjadele kui sellistele (näiteks ulatuvus, kuju, tihedus, arv jne.) ja
jumalikkust ja tarkust rohkem ning seda eriti riigi juhtimiste küsimuses. Kindlasti võib ka seda väita et filosoofid ei ole võimuahned ning see aitab neil paremini otsuseid langetada. Ideed eksisteerivad iseeneses, sõltumatult kõigest muust, moodustades muutuvate asjade jäädava olemuse. mõtlemisega tunetavate asjade tõelist oadust võib nimetada ideeks. Seega idee ei saa olla midagi käega katsutavat või meeltega tunnetavat. Platoni ideeõpetus seisnes selles, et ideed on muutumatud ja tõelised, meeltega tajutavad asjad on vaid nende ebatäiuslikud koopiad. Meile nähtavad maailmad on kõik tekkimises ja hävimises, miski materiaalne asi ei ole igavene. Kuid need mõtted mis materiaalseid asju vormib, on igavene. Nii näiteks võime mõelda, et inimene peale oma surma lõpetab eksisteerimise, kuid idee inimesest ei lõpeta oma eksisteerimist, samuti võib mõelda mahapõlenud
■ filosoofia eesmärk: õige käitumine ning õige elu 2. PLATON- vanakreeka 427-347 eKr ● Sokratese õpilane ● rajas Ateenas oma kooli (Akadeemia) ● dualist- usub kahe maailma olemasolu 1)ideede maailm- muutumatu, ei teki ega hävi, ideedest saab mõelda, tõeline nt maja idee, kauniduse idee, arv 12 2)meeleline maailm- muutlik, asju ning nähtusi saab meeltega tajuda, mittetõeline nt. kaunis maal, 12 tooli ● 3 tõlgendust: 1)asi jäljendab ideed 2)idee kehastub ajas 3)asi on idee vari ● tema tunnetusteooria 1)hing on surematu 2)hinges on sünnipärased teadmised 3)tunnetamine- sünnipäraste teadmiste meeldetuletamine ● koopamüüt: inimesed elavad nagu koopas, kus näevad ainult varjusid seintel ning peavad
Keele ja märkide abil kujundab inimene ümber oma mälu,mõtlemis kui ka psüühilised funktsioonid. On teada juhtumeid, kus inimlapsed on üles kasvanud ilma inimkeelt kasutamata ning see on jätnud tugeva jälje nende vaimsele arengule (Aveyroni metsik poiss). 1.6 Teaduslik psühholoogia ja rahvapsühholoogia Rahvapsühholoogia algab keelest, mida me kõneleme. Iga keel kaardistab vaimumaailma omamoodi ehk maailma erinevad keeled annavad erisuguse pildi asjadest, mida meeltega tajume (kuigi igas teadaolevas keeles on sõnad, mis tähistavad pindade värvust, pole nende hulk ega tähendus ühesugune, nt on keeli, kus värvinimetusi on ainult kaks- must ja valge; on keeli kus ei tehta vahet rohelisel ja sinisel). Sõltumata nendest arvamustest, mida keel peale surub, on igal rahval oma tüüpiline arvamus mitmete inimese hinge- ja vaimuelu nähtuste kohta (nt paksud inimesed on heatahtlikumad kui kõhnad, lõunamaalased on keevalisemad
pahelise naise, kellest ongi alguse saanud kõik inimkonna hädad. 7) Vana-Kreeka filosoofiline maailmavaade? Lk.135-140 See oli uudne maailmavaade, mis püüdis asju seletada nende sisemistest, looduslikest põhjustest lähtuvalt. Filosoofia tarkusearmastus. Filosoofia kasvas välja maailmakorralduse teket ja jumalate põlvnemist puudutavast religioossest arutlusest. Thalese arvates oli kõige aluseks vesi. Anaximandros püstitas meeltega tajumatu piiri alge apeironi idee. Demokritose seletuse järgi koosnes maaillm tühjusest. Pythagorase meelest põhines maailmakorraldus arvulistel suhetel. Sofistika elufilosoofia. Sokrates Ateena filosoof ning tema meelest oli selle peamine mõte vooruse olemuse mõistmine. 8) Vana-Kreeka kultuurisaavutused? Lk.129-136, 147-156 Kiri ja kirjandus: loodi alfabeet foiniikia tähestiku põhjal, koolid-õpetlase, Homerose kangelaseeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia".
Nn. Mõtlejad esitasid selle kohta mitmeid ideid, alates sellest, kui tekkis mõtteviis, et see toimib mingi mõistusega tabatava põhimõtte järgi. Mileetose filosoof Thales arvas esimesena, et kõige aluseks oli vesi, et maailm oli tekkinud veest ja ujus vee peal. Thalest peetakse auga kreeka teadusele alusepanijaks, kuna ta oskas ennustada päikesevarjutust. Thalese õpilane Anaximandros läks isegi kaugemale - ta leidis, et maailm ei saa koosneda ainult ühest ideest, ning ta püstitas meeltega tajumatu piirtu alge - Apeironi idee. Apeiron on alati olnud ja jääb igaveseks püsima, sellest on kõik tekkinud ja selleks kõik ka saab. Anaximados oli esimene õpetlane, kes seletas maailma abstraktse mõiste abil. Filosoofias toetuti siis vaid fantaasiale ja mõtteloogikale. Kõige paremale lahendusele jõudsid õpetlaste punt, kellest kõige kuulsam on Demokritos. Nende arvates koosnes maailm tühjusest ja selles liikuvatest algosakestest - aatomitest.
lõppeda surmaga, mida on õnneks juhtunud üliharva. Abordi tagajärjel võivad tekkida tüsistused, mis on põhjustatud organismi eripärast. Kui patsienti on halvasti uuritud, võivad tekkida põletikud. Põletike tagajärjel võivad munajuhad umbuda ja tekkida viljatus Loomulikult lisandub veel psüühiline üleelamine. Algul tuntakse kergendust, kuid psühholoogilised probleemid võivad tulla alles aastate pärast. Mõistusega tuntakse, et tehti enda jaoks õigem otsus, kuid meeltega tuntakse kahetsust. Sotsioloogide väitel on psüühilise trauma põhjuseks eelkõige see, et naise üks suuremaid rolle on sajandite jooksul olnud emaks saamine ning kui siis emaks ei saada või ei taheta saada, ollakse häbistatud ja süümepiinades. Raseduse filosoofia ütleb, et abort on elu hävitamine. Click to edit Master text styles Second level Ent abordi kõrval on alati teisi
Selles mõttes on demagoogia võrreldav narkootikumidega. Tahtmatu demagoogia võib tuleneda kas sellest, et kõneleja on ise demagoogia ohver, või siis tema emotsionaalsest kontrollimatusest, puudulikest teadmistest ja nõrgast loogikast. Tahtlik demagoogia võib neid kolme teeselda. Tänapäeva maailmas on võimuvõitlus igal elualal niivõrd suur, et manipuleerimist kohtab igal sammul. Palju on inimesi, kes kahjuks ei saagi üldse aru, et nendega üritatakse manipuleerida ja lasevad oma meeltega osavalt mängida, uskudes etteantud lubadusi või olukorda, mida manipuleerija soovib neid uskuma panna. Nii saab luua sundsituatsiooni, suruda inimesed sellesse ning mitte ainult panna neid soostuma meeletute sihtide ja eesmärkidega, vaid ka tegutsema kooskõlas nende arusaamadega. Selle tagajärjel teebki inimene nii nagu selles sundsituatsioonis on nõutud, inimesele jääb mulje, et vastutab ju see, kes otsustab. Sellist
Ka Tiina Peil on kirjutanud, et „maastiku mõistet on keeruline mingisse üldaksepteeritavasse vormi suruda. Mida laiemalt üks mõiste kasutusele tuleb, seda rohkem on erinevaid arusaamu“ (Peil 2001). Ehk peakski maastiku mõistet kasutama vaid kaugemal paistva vaate kirjeldamiseks, et asi kõigile ühtemoodi selge oleks. Jussi S. Jauhiainen kirjutas Ganö’d tsiteerides, et kujutledes inimest kusagil väljal, asub ta ümber nähtav maastik, lähemas ümbruses aga kõigi meeltega vastuvõetav miljöö, kitsam ja piiratum üksus kui maastik. See arvamus pani mind mõtlema, et maastiku tajume me vaid visuaalselt. Me ei määra maastiku lõimiseproovide või aluspinna järgi. Maastik on see, mida me taamal näeme. Kui me paikneme ise keset loodust kuuleme me erinevaid hääli, näeme väikseid detaile ning tunneme erinevaid lõhnu, ei saa me terminit „maastik kasutada“ – see on midagi muud.
kolmeks või neljaks segmendiks. Natsid kasutasid tema teooriat. Alfred Hettner (1859-1941). 1928. aastal programmilise pealkirjaga teos "Geograafia, ta ajalugu, ta olemus ja ta meetodid". Koroloogiline käsitlusviis. Hettner ei tunnista, et ühes koroses paiknemise alusel satuvad loodusähtused ja inimtegevused kohustuslikult vastastikmõjju. Teiste sõnadega, eitab Humboldt-Ritteri "filtrit" geograafilisuse kriteeriumina. ''Filtri'' täpsustajad. Meeltega tajutav geograafia. See vool võttis omaks maastiku-uurijate seisukohad, et geograafia ülesandeks on maastike eristamine, piiritlemine ja kirjeldamine, kuid leidis, erinevalt Hettnerist, et maastiku-uurijate poolt üle võetud Humboldt-Ritteri "filter" on liiga lai ega määrat!e geograafia ainevaldkonda piisava rangusega. Pakuti valja mitmeid "filtri" kitsendamise võtteid. Kõige populaarsemaks kujunes mõte, mille
kaunitar Brett Ashley.Kõigi nende hädad ja õnnetused on nii või teisiti seotud äsja lõppenud sõjaga. Nad põletavad elu, andudes joominguile Pariisi ja Hispaania restoranides, sest neid ängistab pidevalt mingi väljapääsmatustunne ja katastroofi eelaimus. Turistide jõudeelu, tühised kõrtsi- ja kohvikukülalised, keda Hemingway ohtrasti näitab, ainult rõhutavad inimese eksistentsi ebakindlust ja tühisust, romaani tegelaste elu nurjumist.Tõsi küll, Jake armastab elu ja kõike meeltega tajutavat, ja kärarikas ning kirev baskide fiesta Pamplonas annab talle võimaluse kõike unustada. See on rõõmutu ning kibestunud romaan, kuid selles nukrutsevas teoses on olemas siiski üks südikas noot, mis nagu ühendaks nii autorit kui ka tema tegelasi, tõstaks nad lootusetuse meeleolust kõrgemale. Selleks on töötahe, tahtmine saada kirjanikuks, jutustada enesest ja oma hingesugulastest, sõnastada oma kogemusi kunstiteoseks. See ei tähenda üksnes diagnoosimist, vaid ka
a.j, mil Ida-Rooma keiser Justinianus ta sulges kui "paganliku võltstarkuse taimelava". Teosed: Platon kirjutas oma teosed vestluste ehk dialoogidena eri filosoofide vahel. Neist on säilinud 34 dialoogi, ,,Sokratese kaitsekõne'' ja 13 kirja. Enamasti on teoste peategelaseks Sokrates, kelle suu läbi Platon oma seisukohti esitab. Neist paljud pärinesidki just tema õpetajalt Sokrateselt. Ideeõpetus: Platoni filosoofia tähtsaim osa on ideeõpetus. See väitis, et lisaks meeltega tajutavatele asjadele on olemas veel ideed (eidos). Ideed olid selle õpetuse järgi midagi sellist, mis on ühine paljudele sarnastele asjadele. Näiteks on maailmas palju toole, kuid kusagil on üks ühine tooli idee. Kõik toolid mis olemas on meenutavad tooli ideed, kuid ükski neist pole nii täiuslik nagu idee ise. Tema arvates olid tõeliselt olemas vaid see, mis ei teki ega hävine. Tavalises (meelelises) maailmas toimuvad
Seejärel reageerib inimene vastavalt saadud ärritustele. Meeleelunditega saadud teabe analüüsi põhjal tekivad aistingud ja tajud. Meeleelundeid uuritakse morfoloogiliste, psühholoogiliste, elektrofüsioloogiliste ja tingitud refleksi meetoditega. Silmad kui nägemiselundid Silm on meeleelund, mille abil saame kujutise ümbritsevast maailmast. Nägemine on inimesele väga tähtis, sest silmade abil saame ligikaudu 90% meeltega vastu võetavast informatsioonist. Mingi eseme vaatamine mõlema silmaga korraga annab sellest ruumilise kujutise. Samuti võimaldab see täpselt hinnata vahemaid ja kaugusi. Mis kaitseb silma? Inimese silmad asuvad luudest moodustunud silmakoobastes, mis neid külgedelt ja tagant kaitsevad. Eest kaitsevad silmamuna silmalaud ja ripsmed. Ripsmed kasvavad laugude servas mitmes reas, takistades tolmu ja teiste väikeste võõrosakeste silma sattumist
ning selged ühtlases toonis värvipinnad. Kaunistuste loomisel lähtuti eelkõige taimedest. Kujutati taimede kooldunud varsi, longus kroonlehti- kõik on antud närtsimisseisundis. Värvi abil püüdis kunstnik kujutada oma hetke tundeid äratamaks samasuguseid emotsioone vaatajas. Igal värvil oli oma väljenduslik mõju : punane oli meelelisuse värv, kollane rõhutas puhtust, sinine jahedust, valge esindas midagi sellist, mida meeltega enam tajuda ei saa. Juugend tekkis ja jäi Eesti mõisaarhitektuuris 20. sajandi algul historitsismi kõrvale. Vahel kasutati neid vorme ka koos, nii et tihti on konkreetsete hoonete korral väga raske otsustada, kas tegu on neobaroki või juugendiga. Ja ega ranget piiri ei saagi sinna vahele tõmmata. Näited: Tallinna draamateater, Estonia teater, Ammende villa Pärnus, Taagepera mõis, Holdre mõis, Kiisu mõis, Neeruti mõis, Eiffeli torn, Piiluja maja Pikal tänaval, Õnne palee
ülim teadmiste allikas. Popper väidab, aga et meil on vaatluse korral vaja tervet hulka teadmisi, kuna fakt, et teadmine pärineb vaatluselt ei ole veel piisavalt autoriteetne, et seda saaks pidada tõeks. Inimestevahelised teadmised on seotud kuna ei ole võimalik vaadelda kõike üksi, seetõttu kasutame me teiste inimeste teadmistest pärinevaid fakte. 3. Kui allikaks on puhas vaatlus, siis empiristi arvates tajub inimene tõde oma meeltega. Vaatluse teostamise puhul on väga oluline sündmuste õige tõlgendus. Igasugune teadmine põhineb aga faktide tõlgenduses ja kontrollimises kuna teadmine on vaja omale selgeks teha ning veenduda, et see on tõene. 4. Ajaloo puhul on allikas oluline, kuna see määrab kirjapandud fakti usutavuse. Sündmuse vahetu pealtnägemine ei mängi aga ajaloolise sündmuse tõe kindlakstegemisel mingit rolli, kuna see ei kinnita meile selle tõesust
6. Enamik meie ideede allikaks on välismaailm, kuna kui laps sünnib (tal puuduvad igasugused ideed) ning ainuke võimalik ideede saamise allikas on välismaailm mis lausa vägisi üritab lapse meeli ärritades tema mõstusesse trügida. 7. Vaimus olevate ideede rikkus oleneb sellest kui mitmekesise on need objektid, millega nad välismaailmas kokkupuutuvad ning ka sellest kui palju nende vaim väljastpoolt saadud ideid reflektreerib. 8. Meeltega aistitavast on meil raske end lahti rebida, kuna sündides on see ainuke ideede saamise allikas. Uute asjade avastamine pakub omamoodi mõnu ning niiviisi saada ideid on lihtne, neid aga reflekteerimiseks on vaja pingutada. 9. Ideede tajumine tähendab oma olemasolevate ideede tunnetamist ehk teadmist nende olemasolust. Ideed mille olemasolust ei olda teadlikud ei saa olla inimese vaimus. 10
Rajas oma kooli Akadeemia.Ta suri pulmapeol,istus tooli ja jäi magama. Metafüüsika õpetus. Platoni filosoofia tuumaks oli ideede õpetus.Tegelikult eksisteerib ideede maailm täielik reaalsus.Meie kogeme ainult näivat tegelikust,see on muutuvate ja kalduvate asjade maailm,aga muutuvad ja kalduvad asjad ei ole tegelikus.Kõik mõtted on reaalsed,muutumatud,püsivad,jäävad ja igavesed.Kõik näivate mõtete olemasolu algab algkujust.Me ei saa otseselt meeltega tajuda,kuid me saame näha nende koopiaid,platon ütleb:ebatäiuslikud koopiad.Me näeme varje tegelikuses-ehk inimesed on otsekui vangid koopas ja on seljaga koopasuus poole.See kus me eksisteerime on tegelikult illusioon ehk see ei ole tegelikus.Platon on öelnud et see maailm kus inimene elab on vangla.Kui nad on pärit reaalsusest ning nende sihiks on sinna tagasi minna.Ideede poolel on kindel hierarhia:kõrgemad ja madalamad ideed ehk headus.Inimese hing kuulus ANAMEESISE teele.
Minu filosoofiline maailmavaade Saksa filosoof Friedrich Wilhelm Nietzsche on öelnud, et pole olemas fakte, on vaid tõlgendused. Tõlgendamine sõltub suuresti sellest, kuidas midagi tajutakse, taju on omakorda seotud meeltega. Maailmavaadet aga silmadega ei näe, tuleb kaevuda sügavamale. Käesoleva esseega üritan analüüsida üritan kokku võtta seda, missugusena mina maailma tajun ja mõistan ning kuidas on minu maalitud pilt maailmast kujundanud minu väärtushinnanguid ning arusaamu. Inimolevusena olen materiaalne objekt, mul on mass ning ma koosnen hulgast tahketest, vedelatest ning gaasilistest ainetest. Erinevalt teistest materiaasetest esemetest on
? 2 Soovisin värvide mõju järele katsetada. Ma arvan, et ühte kindlalt emotsiooni maalil väljendada on pea võimatu, sest kõik tunded on omavahel tihedalt seotud. Iga tunne on justkui kiirelt voolav jõgi, mille harusid ei jõua kokku lugeda. Mingisugused konkreetsed tunded võivad meid läbida küll kiirelt, kuid ometi on nad läbi põimunud teiste tunnete, mälestuste ja meeltega kuhugi põhjatutesse ajusügavustesse. Nii ei püüa ma siin mitte väljendada ühte emotsiooni eraldi, vaid tundmuse ajal valitsevalt taju. 3 Töökäik Esimest korda kohtusin juhendajaga ja arutasin töökulgu 16. detsembril. Enne maalimisprotsessi alustamist tegin kavandeid ja lühiajalisi maale käeharjutuseks. Maalimisprotsessiga alustasin detsembri viimasel nädalal
kaunitar Brett Ashley.Kõigi nende hädad ja õnnetused on nii või teisiti seotud äsja lõppenud sõjaga. Nad põletavad elu, andudes joominguile Pariisi ja Hispaania restoranides, sest neid ängistab pidevalt mingi väljapääsmatustunne ja katastroofi eelaimus. Turistide jõudeelu, tühised kõrtsi- ja kohvikukülalised, keda Hemingway ohtrasti näitab, ainult rõhutavad inimese eksistentsi ebakindlust ja tühisust, romaani tegelaste elu nurjumist.Tõsi küll, Jake armastab elu ja kõike meeltega tajutavat, ja kärarikas ning kirev baskide fiesta Pamplonas annab talle võimaluse kõike unustada. See on rõõmutu ning kibestunud romaan, kuid selles nukrutsevas teoses on olemas siiski üks südikas noot, mis nagu ühendaks nii autorit kui ka tema tegelasi, tõstaks nad lootusetuse meeleolust kõrgemale. Selleks on töötahe, tahtmine saada kirjanikuks, jutustada enesest ja oma hingesugulastest, sõnastada oma kogemusi kunstiteoseks. See ei tähenda üksnes diagnoosimist, vaid ka
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
