Hellenistlik periood (0)

Hellenistlik periood

1. Põhimõisted
Akropol - kõrgemale kaljule rajatud kindlus
Polis - linnriik
Agoraa - koosoleku- ja turuplats
Faalanks - kreeklastele omane lahingurivi
Oligarhia - valitsemisvorm , kus võim on koondunud väikese inimeste rühma kätte
Nimed:
Aleksander Suur - Makedoonia kuningas, antiikaja kuulsaim ja edukaim väejuht. Hellenismi periood algas tema sõjaretkedega Pärsiasse. Tema õpetajaks oli Aristoteles . Ta oli julm väejuht. Lasi end jumalaks kuulutada.
Aristoteles – Platoni õpilane, elas 4. Sajandil. Peetakse antiikaja ühejs targemaks inimeseks. Tema järgi eksisteerib ainult meeltega tajutav maailm. Tegeles paljude valdkondadega, andis teadustele nimed (loogika, füüsika, politoloogia jne). Ta oli Aleksander Suure õpetaja. Ta oli filosoof . Tema meelest oli riigi eesmärk taga oma kodanikele õnnelik elu.
Homeros – Pime laulik ja poeet. ’’Illiase’’ ja ’’Odüsseia’’ autoriks . Elas 8.-7. Saj. Peeti parimaks ja kõige kuulsamaks Kreeka poeediks.
Platon – Sokratese kuulsaim õpilane. Aristokraat. Asutas oma kooli – Akadeemia. Sõnastas oma vaated dialoogidena. Kujundas tervikliku õpetuse riigist – pidi põhinema hüvel, olema muutumatu ja täiuslik.
Herodotos – Ajaloolane . Tegi V sajandil eKr algust lähema ajaloo uurimiseg – kirjutas raamatu Kreeka-Pärsia sõdadest – „ Historia “. Näitas kuidas tõus vaheldub langusega, tema uuritu ja teadmised on ajaloo algallikas .
Pythagoros - Vanakreeka filosoof ja matemaatik . on omistatud Pythagorase teoreemi tõestamine. Osales antiikolümpiamängudel ja võitis seal kaks korda.
Eukleides – Matemaatik. Elas IV saj teisel poolel eKr. Võttis oma mitmeköitelises teoses „Elemendid“ kokku kogu seni Kreeka matemaatikas saavutatu ja sõnastas ning tõestas geomeetria põhialused, mis kehtivad tänaseni.
Sokrates – Ateena (Kreeka) filosoof. Arvas , et voorus ja hüve on püsivad ja ei sõltu reaalsusest ja inimeste omavahelistest kokkulepetest. Arvas, et tuleb mõista, mida need (hüve ja voorus) tähendavad, ei pooldanud demokraatlikut riigikorda. Ei kirjutanud midagi üles, küsitles tänavatel inimesi.
Hippokrates – Kõige kuulsam Kreeka arst V-IV saj vahetusel eKr. Teda peeti mitmeosalise arstiteadusliku käsiraamatu autoriks. Tema seletuses polnud haiguste põhjused mitte jumalikud, vaid looduslikud. Tema meelest sõltus tervis vere, lima, musta ja valge sapi tasakaalust. Ravi juures pööras suurt rõhku õigele toitumisele.
Demokritos – V-IV saj vahetusel eKr tegutsenud filosoof. Arvas, et maailm koosneb tühjuses langevatest ja omavahel põrkuvatest algosakestest – aatomitest. Uskus, et kas inimeste hing koosneb aatomitest ja surm tähendab hingeaatomite ahela lagunemist.
Archimedes – Hellenismiperioodi kuulsaim füüsik ja leiutaja. Tema leitustest on tähtsaim kruvi. Konstrueeris linnakindlustusi ja sõjatehnilisi seadmeid. Füüsikas avastas ta seaduse kehade veeväljasurvest.
Ptolemaios – Aleksandria astronoom, astroloog , matemaatik ja geograaf . Koostas maailmakaardi, mis hõlmas maid Hiinast Kanaari saarteni ning Islandist ja Skandinaaviast Aafrika sisealadeni. Tema teostest said käsiraamatud.
Epikuros – IV saj lõpul ja III saj algul eKr. Väitis, et peale surma ei oota inimest midagi ja seda pole mõtet karta . Lähtus atomistide õpetusest.
Thales – VI saj esimesel poolel eKr Mileetoses tegutsenud õpetlane. Arvas, et kõige aluseks on vesi. Oskas ette ennustada päikesevarjutust.
2. Vana-Kreeka
Matemaatika – Eeskujuks Mesopotaamia . Sõnastasid üldistavaid väiteid (teoreeme) ja tõestasid neid. Kõige enam edendas matemaatikat Pythagoras – tema järgi on saanud nime teoreem täinurkse kolmurga kaatetite ja hüpotenuusi vahekorrast.
Meditsiin – Hippokrates – tervis sõltus vere, lima, musta ja valge sapi tasakaalust. Ravi juures oli oluline õige toitumine. Hippokratese vanne . Kreeka arstid olid laialt tuntud, ka Pärsia kunigad palkasid neid oma ihuarstideks.
Ajalookirjutuse algus – Teadmised põhinesid kangelaseepikal. Ei kaheldud, et kangelas olid reaalsed ajaloolised tegelased ja kangelasaja suursündmused ajaloolised faktid. Herodotos – kirjutas raamatu „Historia“. Kõik tema mõtted, uurimused ja avastused on ajaloo algallikad .
Hellenism
Matemaatika – Eukleides võttis oma teoses „Elemendid“ kokku kogu senises Kreeka matemaatikas saavutatu ja sõnastas ning tõestas geomeetria põhialused, mis kehtivad tänaseni.
Füüsika ja leiutamine – Archimedes – kruvi (leidis kasutust veetõstukina), avastas seaduse kehade veeväljasurvest.
Astronoomia – usuti , et Maa on kerakujuline. Arvutati välja ligikaudne ümbermõõt. Oldi seisukohal, et universumi keskpunktis on Maa. Ptolemaios – koostas maailmakaardi, mis hõlmas maid Hiinast Kanaari saarteni ning Islandist ja Skandinaaviast Aafrika sisealadeni.
3. Mütoloogiline maailmaseletus
* maailmas toimuv on jumalate tahte ja nende omavaheliste suhete tulemus
* põhineb müütidel
* traditsioonid tähtsad
Filosoofiline maailmaseletus
* seletus läbi looduses toimuva, loodusseadused
* oluline – mõistus, ratsionaalne mõtlemine, kogemused
4. 7 maailmaimet antiikmaailmas
1. Egiptuse püramiidid
2. Semiramise e. Rippuvad aiad (Pabyloni aias)
3. Zeusi kuju Olümpias
4. Aleksandria tuletorn /majakas ( Aleksandrias )
5. Rhodose koloss (Rhodose saarel)
6. Halikarnassuse mausoleum
7. Artemise tempel
5. Kreeka sambad.
DOORIA stiil on vanim. Mõjub raskepärasena, sest iseloomulikud on madalad ja jässakad sambad. Väga lihtne ja range. Sammastel puudub baas ja kapiteel on tagasihoidlik .
JOONIA stiil on hilisem. Ehitise kogumulje jääb kergem ja rikkalikum, sest sambad on elegantsemad. Sambal on ümmargune mitmeosaline baas ja iseloomulik kapiteel. Friis on tavaliselt kogu ulatuses kaetud reljeefidega.
KORINTOSE stiil erineb Joonia stiilist põhiliselt ainult sambakapiteeli poolest. Ehhiin on karika - või vaasikujuline ja seda katavad lopsakad taimevormid. Sambad on eriti saledad ja kõrged.