*Närviimpulss- *Üks närvirakk suudab erutuda maksimaalselt 500 korda sekundis. *Tugevam ärritus ei tekita tugevamat signaali, vaid põhjustab suurema arvu närviimpulsside genereerimise. *Närvirakud ei uuene. Sünapsid: *Koht, kus närviimpulss antakse ühest rakust edasi teise rakku. Elundkonnad: *Katteelundkond (nahk) kaitseb keskkonnamõjude eest. Ülesandeks on organismi kaitsmine ja välisärrituste vastuvõtmine. Katte- ja sidekude. *Liikumis- ja tugielundkonna moodustavad lihased ja luud. Ülesandeks on tagada liikumine, kaitse, termoregulatsioon, vererakkude sünteesimine. Luukude, kõhrkude. *Seedeelundkond lagundab toitu. Tagab toitainete lõhustamise ja imendumise ning jääkainetest vabanemise. Algab suuõõnega ning lõpeb pärakuga. *Hingamiselundkond varustab organismi hapnikuga. Gaasivahetus. Hingamisteed, kopsud. Ülesandeks varustada organismi hapnikuga, välja kanda süsihappegaasi. *Ringeelundkond transpordib kehas aineid. Veri, veresooned, süda
Rakud ja koed Sama talitusega ja struktuurilt sarnased rakud moodustavad kudesid. Organ ehk elund koosneb paljudest kudedest ja täidab kehas mingit kindlat funktsiooni. Organid, mis töötavad koos ja täidavad ühtset ülesannet, moodustavad organsüsteemi ehk elundkonna. Organsüsteemid kokku moodustavad terviku-organismi. Eristatakse järgmisi kudesid: epiteelkude, lihaskude, närvikude ja sidekude. Epiteelkude katab kõiki väliskeskkonna või kehaõõntega ühenduses olevaid pindu ning piiritleb organeid. Näiteks koe liik on ripsepiteel, kus rakkude välispinnal asuvad ripsmed. Sidekoe rakud paiknevad hajusalt ja nende vahel on palju rakuvaheainet, mis kujutab endast tavaliselt elastsetest kiududest koosnevat võrku. Kollageen moodustab sidekoe põhimassi ja on kõige iseloomulikumaks sidekoe elastseid kiude moodustavaks valguks. Sidekude esineb kogu kehas, ühendab teisi kudesid omavahel ning toetab elastseid kehaosi. Kohev sidekude täidab eelkõige s...
Viimane viis on antikehadega katmine. 2. Peatükk Immuunsüsteem oskab kindlaks teha, milline haigustekitaja on keha nakatanud ja otsustada, millisel viisil on kõige parem sellega toime tulla. Sellist immuunsüsteemi võimet nimetatakse antigeenspetsiifilisuseks. Immuunsüsteem jätab tänu lümfotsüüdidele meelde varem kohatud haigustekitajad. 3. Peatükk Immuunrakud on valged verelibled ja neid tehakse luudes. Luud on väga tugevad, kuid neil on pehme, käsnjas sisu, mida nimetatakse luuüdiks. Vererakke tehakse luuüdis spetsiaalsetes rakkudes- hematopoeetilistest ehk vereloome tüvirakkudest. Ainult T-rakku ei tehta luuüdis. Neid valmistatakse tüümuses ehk harknääres. Luuüdis ja tüümuses valminud immuunrakud teevad kogu kehas kontrollkäike. Kus iganes nakkust ei oleks, kiirustavad immuunrakud nakkuskohta, hävitavad
Reproduktiivtervis/ abort Mis on abort? Läbi aegade on inimesi hoitud teadmatuses. Paljud naised ei tea, mis on tegelikult abort. Neile on jäänud arusaam, et „midagi“ lihtsalt eemaldatakse nende emakast ning sellega on probleemid lahendatud. Ometi kasvab naise ihus pisike elusolend, kelle süda töötab juba pärast 21. päeva pärast eostamist. Alates 1956. aastast, kui Eestis seadustati vaba abort (meditsiiniliselt põhjendamatu abort), on Eesti Statistikaameti (mittetäielikel) andmetel vaba abordi teel hävitatud vähemalt 1,4 miljonit inimelu – see on kaugelt enam, kui mistahes muude katastroofide – sõdade, küüditamiste, katkude või näljahädade tõttu hukkunute arv. Iga päev katkeb vägivaldselt vähemalt 100 lapse elu ema ihus. Iga naine, kes kavatseb teha aborti, peaks enne mõtlema tagajärgedele ning arvestama, et võtab ära elu arenevalt...
1. Epiteelkude katab kõiki organismis väliskeskkonna või kehaõõntega ühenduses olevaid pindu ning piiritleb organeid, kaitseb vigastuste, nakkuste jt. väliskeskkonna kahjulike mõjude eest ja selle kaudu toimub kogu ainevahetus organismi ja väliskk vahel. Rakud asuvad tihedalt üksteise kõrval, moodustades rakkudevahelise aineta õhukesed kiled. 2. Närvikoe rakud suudavad vastu võtta ärritusi, neid töödelda, tekkinud erutusi edasi anda ja salvestada. Selle teeb võimalikuks närvirakkude ehk neuronite iseloomulik pikkade jätketega kuju. Iga neuron koosneb rakukehast ja kahesugustest jätketest. Lühemaid, mitmeharulisi jätkeid nimetatakse dentriitideks. Dentriidid võtavad närviimpulsi vastu retseptoritel või teistelt närvirakkudelt. Pikemad jätked neuriidid juhivad närviimpulsid edasi teistesse rakkudesse. 3. Sünaps- koht, kus närviimpulss antakse ühest rakust edasi teise rakku. 4. Katteelundkond kaitseb organismi kesk...
Igapäevaelu – infrapunasaun Infrapunase kiirgusega on seotud kasvuhoone effekt. 5. UV – kiirgus – iseloomusta + kapaga näiteid, kasutamine, mõju inimesele Eelneb spektri violetsele värvusele. UV kiirgust kiirgavad enamus väga kõrge temp. kehad. Nt. tähed (Päike), kaarleek, mõningad gaaslahendus lambid (kvartslamp) UV-kiirgusel on tugev fotokeeniline ja bioloogiline mõju. Väikestes kogustes on inimestele kasulik (noortel arenevad luud paremini, D 2 vitamiini tekkimine). Suurtes kogustes inimestele ohtlik (Päikese põletused, nahavähk, silma haigused) Kasutamine: Bakterite hävitamine – haiglates, lasteaedades jne. Haiguste raviks – nahahaigus ekseem Õhk neelab tugevalt UV kiirgust. 6. Röntgen kiirgus – iseloomusta + kapaga näiteid, kasutamine, mõju inimesele Tekib, kui kiired elektronid pidurduvad järsult aines. Röntgen kiirgus on elektromagneetiline lainetus
Templite välisseinad koosnevad skulptuuride massist, vaba seina pinda on väga vähe. Tornid koosnevad kiht-kihilt arhitektuurilistest elementidest ning kõige peal on suur padjakujuline ümar element-amalaka. Khajuraho tempel 4. India skulptuuri iseloomustavad dünaamlisus, mänglevus ja liigutuste ning zestide äärmine mitmekesisus. Kehad on nii painduvad, nagu puuduks neil luud. Teoste materjaliks on põhiliselt kivi, kuid kasutatakse ka vaske ja pronksi. Valitsevaks India skulptuuri vormiks on reljeef, mis sageli meenutab pigem ümarplastikat, kuid seintele ja sammastele paigutatuna on siiski vaadeldav ainult ühest küljest. Tõsised ja pühalikud jumalad on ümbritsetud elurõõmsatest, veetlevatest naistest, kes kehastavad mitmesuguseid alamaid jumalaid, deemoneid ja haldjaid. Ülev vaimsus esineb
aeglustub 28. Millised muutused toimuvad kliinilise surma ajal ja kui kaua see kestab? Lakkab südame- ja hingamistegeus, kesknärvisüsteemi talitlused, kestab ~5 minutit. Kliinilises surmas olevat inimest on veel võimalik elustada! 29.Kirjelda muutusi, mis toimuvad organismis peale bioloogilist surma. Kõik organid ja rakud lakkavad töötamast, organism hakkab lagunema seestpoolt väljapoole, lõpuks jäävad alles ainult luud. o keha jahtumine o limaskestad aurustuvad o lihastes olev glükogeen laguneb glükoosiks (koolnukangestus) o raskusjõu mõjul paigutub veri kehas ringi (veri koguneb abaluude ja tuharate piirkonda – koolnulaigud) o veri hüübib
Nimeta rakkuteooria pealmised seisukohad? 1. Kõik organismid koosnevad rakkudest 2. Uued rakud tekivad ainult olemasolevate rakkude jagunemisel 3.Rakul on olemas kõik elu tunnused 4.Rakkude ehitus ja talitus on omavahel kooskõlas Kuidas jaotatakse elusolendeid vastavalt sellele kui paljudest rakudest nad koosnevad+näited 1. Ainuraksed 2. Hulkraksed Kuidas jaotatakse elusolendeid vastavalt selle missugusest rakkudest nad koosnevad+näide 1. Eeltuumsed ehk prokarüoodid 2. Päristuumsed ehk eukarüoodid Millised on pealmised prokarüootsete ja eukarüoosete rakkude erinevused? Eeltuumsel ei ole rakkutuuma ja nende pärilikkusaine asub tsütoplasmas aga päristuumsel on rakutuum ja on ümbritsetud membraaniga. Nimeta elutunnsed. 1.Reageerivad ärritusele 5.Paljunevad 2.Koosnevad rakkudest 6.Kasvavad ja arenevad 3. Neil on püsivsisekeskkond 7. Toimub ainete ja energia vahetus 4....
Esmavõimalusena püütakse lokaalne ravi teha kirurgiliselt, aga kui peaks juhtuma et see pole kasvaja ulatuse tõttu võimalik, siis tuleb rakendada lisaks keemiaravile ka kiiritusravi. (Padrik jt 2013: 92). Lisa Luumetastaasid või metastaatiline luukahjustus on põhjustatud vähi siirete levimisest luustikku. Rinna-, eesnäärme- ja kopsuvähk ja ka müeloom põhjustavad ülemäärast luukoe lagundamist ning häirunud luu ainevahetust, kus luud lammutatakse rohkem ära kui üles ehitada jõutakse. Luumetastaase esineb umbes 80%'l kaugelearenenud rinna- ja eesnäärmevähiga patsientidest ning kuni 60%'l kaugelearenenud kopsuvähiga patsientidest ja on väga sage hulgimüeloomi korral. Metastaatilist luukahjustust esineb kõige sagedamini roietes, lülisambas, koljus, vaagnas, puusaluus ning reie- ja küünarluus. Kahjustunud paikmeid võib olla ühes või mitmes luu piirkonnas. (Mis on luumetastaasid ... 2008) KASUTATUD KIRJANDUS
Sisenõrenääre Klass Hormoon Toime organismile Hüpofüüsi -mitte- eessagar glando- troopsed Kasvuhormoon -Kasvuhormooni sekretsioon on hüpotalamuse kontrolli all: 1) kasvuhormooni riliisihormoon 2) kasvuhormooni inhibiitorhormoon -Glükoosi madal kontsentratsioon veres stimuleerib kasvuhormooni vabanemist verre, glükoosi kõrge tase aga pidurdab seda - Kasvuhormooni vabanemine verre on puhanguline: ...
kehakaaluga*100 8. Kasvu ja arengu etapid. Looteline e embrüonaalne periood: 1)embrüoperiood e idulase periood 2)eellooteperiood 3)looteperiood Lootejärgne e prostembrüonaalne periood 1)vastsündinuperiood 2)piimaperiood 3)puberteediperiood e sugulise küpsemise periood 4)täiskasvanuperiood 5)vananemis e raukumisperiood 9. Kasvu ja arengu seaduspärasused. Kasvukoenfitsient k=täiskasvanu ute luude mass/sünnijärgse talle luude mass Vastavalt kasvukoenfitsiendile rühmitatakse luud 1)suure kasvuga luud (k=13,2) 2)keskmise kasvuga luud (k=6,3) 3)väikese kasvuga luud (k=3,7) I seaduspärasus - Organid, mis kasvavad aegalaselt looteperioodil, kasvavad kiiremini lootejärgsel perioodil ja vastupidi. II seaduspärasus Puudulik söötmine või haigus mingil kasvuperioodil pidurdab kõige enam nende luude ja organite kasvu, milliste kasvuintensiivsus on sel perioodil suurem. 10. Veise eksterjöör. (vt. Kehaosad ja nimetused)
91 Lisaks keha ümbritsevale maailmale saab aju informatsiooni ka keha sisekeskkonna kohta. Näiteks: * Baroretseptorid aordis jm. – vererõhk * Venitusretseptorid kopsudes – hingamise regulatsioon * Venitusretseptorid soolestiku seinas * Venitusretseptorid kusepõies * Kemoretseptorid veresoontes: O2, CO2, pH, glükoos, aminohapped * ... ... 92 V Motoorika Luud: Inimkehas kokku 206 luud (neist 148 on liigutatavad), muuhulgas annavad luud kehale kuju ja võimaldavad liikuda: me peame seda kondi-hunnikut koordineerima 93 Liigesed: Luud on ühendatud liigestega, mis kokku võimaldavad teha 244 üksteisest (osaliselt) sõltumatut liigutust. (Seetõttu on võimalike liigutusmustrite hulk tohutu suur!) Liigeseid on erinevat tüüpi, osades liigestes võimalikud suure vabadusastmete arvuga liigutused
Nad kuuluvad sarnastesse elundkondadesse ja on ka üksteise suhtes kehas sarnaselt paigutatud., Kõik elundkonnad töötavad kooskõlastatult ja tagavad organismi häireteta funktsioneerimise Inimese elundkonnad: 1. seedeelundkond-suuõõs,neel,söögitoru,magu,peensool,jämesool,pärasool 2. hingamiselund - hingetoru, kopsud, kopsutorue.bronh, kopsutoruharude.bronhioolid, nina, ninaneel 3 meeleelundkond - nahk,silmad,kõrvad,nina,keel 4 .katteelundkond - nahk 5. tugi-ja liikumiselundkond - luud,lihased 6. ringeelundkond - süda,veresooned,lümfisooned 7 .immuunsüsteem - vererakud,lümf 8. erituselundkond - neerud,kusepõis,kusejuha 9. suguelundkond - munandid,munasarjad 10. närvisüsteem - peaaju,seljaaju1 11. sisenõrenäärmed - käbikeha, kilpnääre, kõrvalkilpnääre, neerupealised, harknääre, sugunäärmed, kõhunääre, ajuripats 1
Nad kuuluvad sarnastesse elundkondadesse ja on ka üksteise suhtes kehas sarnaselt paigutatud., Kõik elundkonnad töötavad kooskõlastatult ja tagavad organismi häireteta funktsioneerimise Inimese elundkonnad: 1. seedeelundkond-suuõõs,neel,söögitoru,magu,peensool,jämesool,pärasool 2. hingamiselund - hingetoru, kopsud, kopsutorue.bronh, kopsutoruharude.bronhioolid, nina, ninaneel 3 meeleelundkond - nahk,silmad,kõrvad,nina,keel 4 .katteelundkond - nahk 5. tugi-ja liikumiselundkond - luud,lihased 6. ringeelundkond - süda,veresooned,lümfisooned 7 .immuunsüsteem - vererakud,lümf 8. erituselundkond - neerud,kusepõis,kusejuha 9. suguelundkond - munandid,munasarjad 10. närvisüsteem - peaaju,seljaaju1 11. sisenõrenäärmed - käbikeha, kilpnääre, kõrvalkilpnääre, neerupealised, harknääre, sugunäärmed, kõhunääre, ajuripats 1
Homo erectus tähendab tõlkides püstist inimest. Neid on väga palju leitud ja ühine nimi anti neile juba varakult. Kui see nimi neile anti, siis australopeedikust veel ei tuntud. Homo erectuse uurimise juures on palju vaieldud. Elasid 1,8 mln a tagasi ja elavad u 300 000 a tagasi. Homo erectuse esindajad elasid peale Aafrika ka teistel kontinentidel, Okeaanias, Aasias ja Euraasias, st rändasid Aafrikast välja. Nende juures on oluline leid Jaava inimese luud, leitud Jaava saarelt hollandi arheoloogi E Dubois`i poolt 1891. a. Dubois nimetas oma leidu püstiseks ahvinimeseks. Vanus oli umbes pool miljonit aastat. Leiti suur osa koljust. Teine tähtis homo erectuse esindaja leiti Hiinast Zhoukoudiani linnast 1920ndatel koopast. Leiti ka tulikivi kilde. Kokku saadi kilde viiest koljust. Neid nimetatakse Pekingi - Hiina inimesteks. Hiinas on mitmelgi pool olnud koobastes varaste inimeste luid. Leiti küla, mille elanikud rääkisid, et neil
Lisaks keha ümbritsevale maailmale saab aju informatsiooni ka keha sisekeskkonna kohta. Näiteks: * Baroretseptorid aordis jm. vererõhk * Venitusretseptorid kopsudes hingamise regulatsioon * Venitusretseptorid soolestiku seinas * Venitusretseptorid kusepõies * Kemoretseptorid veresoontes: O2, CO2, pH, glükoos, aminohapped Sissejuhatus psühholoogiasse 45 Motoorika Luud Inimkehas kokku 206 luud (neist 148 on liigutatavad), mis lisaks teistele funktsioonidele annavad kehale kuju ja võimaldavad kehal liikuda Sissejuhatus psühholoogiasse 46 Liigesed Luud on ühendatud liigestega, mis kokku võimaldava teha inimesel 244 üksteisest (osaliselt) sõltumatut liigutust. (Seetõttu on võimalike liigutusmustrite hulk tohutu suur!) Liigeseid on erinevat tüüpi:
(linea glutea posterior). PUUSALUU (os coxae) (peas) Istmiku- ja häbemeluu piiravad toppemulku (foramen obturatum). Liigesõõnsus ehk puusanapp (acetablum). Puusanapast allpool on puusanapa auk (fossa acetabuli). Puusanapa ülalpool on kuujaspind (facies lunata). Puusanapa august allpool on puusanapasälk (incisura acetabuli). SÕRMEDE LÜLID (digitorum phalanges) (peas) Sõrmede luud koosnevad kolmest lülist: lähimine lüli (phalanx proximalis), keskmine lüli (phalanx media) ja kaugmine lüli (phalanx distalis). Igal lülil on lülipõhimik (basis phalangis), lülikeha (corpus phalangis) ja lülipea (caput phalangis). Pöial (pollex). KÄMBLALUUD (ossa metacarpi) (peas) Kämblaluude hulka kuulub 5 toruluud. Igal kämblaluul on põhimik (basis ossis metacarpi), keha (corpus ossis metacarpi) ja pea (caput ossis metacarpi). Kämblaluude kehade vahele jääb
(paarkümmend erinevat) AVASTUSI INIMESE ARENGULOO VALLAS · 11.01.1988 avaldas Newsweek Homo sapiensi kujunemisloo. Molekulaarbioloogia arenguga avastati mitokondriaalne DNA, mis pärandub naisliini pidi võimalik leida kõikide naiste ema. See on 200 000 a tagasi Aafrikas elanud naine (,,Eeva"), kes oli väga viljakas, paljude järglastega ning kelle järglastel oli omakorda palju järglasi. Vanimad luud on aga ~160 000 a vanad · Svante Pääbo (ema eestlane), kes töötab Saksamaal valiti 2006/7. a 100 maailma kõige mõjukama teadlase hulka. Alates 1980ndatest tegeleb ta DNA uurimisega ja on suutnud väga vanadest luudest osalist DNAd saada. 1995. a õnnestus tal saada neandertaallase DNA osad, tollal võrreldi seda avastust esimesega inimesega Kuul. 2006. a tegeles ta Horvaatiast pärit neandertaallaste luudega, mida uuriti ka USAs: 1
Järkjärgult hakkasid inimesed liikuma põhjapoole (Hilispaleoliitilised kultuurid 19 000-9500 eKr). Kui jää taandumine oli lõppenud, siis algas uus periood keskne kiviaeg ehk Mesoliitikum. Madleine kultuuri kuuluvad paljud koopamaalingud ja tõenäoliselt on selle kultuuri elanikkond liikunud ka põhjapoole ja sellest kujunenud Hamburgi, Ahrensburgi ja Swidry kultuurid. Kas eestimaalased tapsid Euroopa viimased mammutid? Aegade jooksul on teateid, et Eestist on leitud 26 mammuti luud (kihva/hammast). Samuti on leitud 2 luud, mis pärinevad karvaselt ninasarvikult. Kõik need on juhuleiud. Kümmenkond aastat tagasi, siis kui süsinikumeetod oli edasi arenenud ja seda oli võimalik kasutada ka väikese luutüki dateerimiseks, siis Soome mõned uurijad olid huvitatud kui vanad need leiud on. Tehti kindlaks, et need luud on (kõige hilisem) leitud Põltsamaalt ja võib dateerida 9600 eKr. Samal ajal oli avastatud ka asulakoht Pärnumaal Sindis. Pulli oli 9000 eKr
kus kiskjad on. Kahel jalal olles on kõht avatud kiskjatele, neljal jalal olles on kõht peidus. Australopithecus võis lapsi põgenedes süles hoida. Võis esijäsemeid hakata ka teatud tööriistade jaoks kasutama. Nende juurest pole leitud asju, mida nad oleks võinud valmistada, kuid on olnud asju, mida nad võisid kasutada. Palju on liike, kes kasutasid asju toidu kätte saamiseks, kuid ise neid ei valmistanud. 1960 leidsid Louis ja Mary Leakey Olduvai mäekurust esimesed homo habilise luud. Kaevamisel leiti ka raienugasid eoliidid. Need on kivid, millel on killud ära löödud, et nendega saaks raiuda ja lõigata. Homo habilis oli homo erectuse eelkäija. Homo erectus püstine inimene, ei olnud tegelikult esimene, kes käis kahel jalal. Varem seda ei teatud. Nad elasid 1,8m kuni 300k aastat tagasi. Homo erectused elasid ka Aafrikast väljaspool, Euroopas, Aasias ja Okeaanias. Nende uurimisel oli Jaava inimese luud väga tähtsad. Need leiti Jaava
Vanalinna Hariduskolleegiumi Gümnaasium Janno Tetsmann, 12. reaal Harilik nurmenukk (Primula veris) Referaat 04.04.2001 Harilik nurmenukk (Primula veris) Sugukond nurmenukulised, perekond nurmenukk. Viltuse risoomiga, paljude nöörjate juurtega mitmeaastane lühikarvane rohttaim. Kasvab kuivadel niitudel, loopealsetel, metsaservadel. Rahvaseas tuntud nimede all nagu kanavarvas, käekaatsad, taevavõti, saksapüksid, kikkapüksi, piimapisarad, pääsulill, käokäpp Pole ilmselt eestlast, kes ei tunneks nurmenukku. See taim on meie rahva hulgas nii armastatud ja tuntud, et talle on antud üle kahesaja nime ilmselt rohkem kui ühelegi teisele meie taimele. Enamik neist nimedest iseloomustavad nurmenuku õhulisi torujaid kuni kellukakujulisi õietuppesid või siis kollaseid säravaid õisi. Paljud nurmenuku nimedest on hell...
Mõnevõrra muutub ka su välimus. Kuna kosmonaudi pähe vajub rohkem verd, sest gravitatsiooni pole, läheb tema pea ümmarguseks. Ka kehakuju muutub. Nimelt muutub kosmonaut veidi pikemaks, sest ilma gravitatsioonita ei tõmbu lülisammas kokku.Keskmiselt muutub inimene umbes 5cm pikemaks, Maale jõudes see lisapikkus kaob. Õnnetuseks nõrgenevad aga ka musklid, sest pole vaja teha rasket tööd kõndimise ja muidu liigutamisega.Väidetavalt kaotavad luud kosmoses oleku ajal kaltsiumi, tekivad neerukivid,lihased kõhetuvad, seedimine aeglustub ning südamelihas nõrgeneb Süüa tuleb ainult pakendtoitu ja juua kõrrega joogitopsist, sest muidu hõljuks kõik toit minema ja seda oleks väga ebamugav süüa. Söögiriistad, nagu kahvel, nuga ja lusikas, kinnitatakse magnetjõul toidukandiku külge. Samuti on kosmosetoit veidi kleepuv, et see paremini kahvli külge jääks.
Hüppeliigese ehitus: Fibula = sääreluu Fibularis longus muscle = pikk säärelihas Calcaneus = kannaluu Calcaneal tendon = Achilleuse e. kannakõõlus Tendon of tibialis anterior muscle = eesmise säärelihase kõõlus Extensor hallucis longus muscle = pikk sirutajalihas (suurele varbale) Extensor digitorum longus muscle = pikk sirutajalihas (teistele varvastele) Anterior talofibular ligament = eesmine kontsluu side Metatarsal bones = pöiavõlvi luud Hüppeliigeste nikastus Hüppeliigese nikastus on küllaltki sageli esinev trauma. Enamesinevaks (90%-l juhtudest) vormiks on inversioonvääne, mis kaasneb labajala liigse sissepöördumisega. Terminiga vääne tähistatakse hüppeliigest ümbritsevate pehmete kudede: sidemete ja lihaskõõluste vigastust. Liigeste sidemed on kiulise ehitusega. Nikastuse momendil venitatakse sideme kiud välja ja tulemuseks on täielik või osaline sidemerebend
kitarr läks katki ja üks linnupuur mu sõbrad surusid mind vahekäiku ja selgus oli hämmastavalt suur üks härra platsilt voorimehe võttis ja sõitis kalmistule kus mu isa haud ta kaevas küüntega ja vihast nuttis kui lõpuks käe all oli kirstulaud mu isa luud ta keeras mantli sisse ja voorimees viis pidumaja ette ma mäletan ta vaarus uksest sisse ja viskas kondid minu jalge ette nad naelutasid siis mu vastu seina ja minu pihta täpsust visati sa tundsid ehtsat ajaleheleina kui igast kõrist surma kisati Armastuslaul
7. Kuidas saab järglane viljastamisel vanemate tunnused? Järglane saab mõlemalt vanemalt 23 kromosoomi;mehelt 22+y naiselt:22+x kormomosoomi 8. Kuidas määratakse viljastamisel järglase sugu? Viljastumise tagajärjel on munaraku tuumas täiskomplekt kromosoome ja sugukromosoomid määravad tulevase inimese soo. 9. Kirjelda lühidalt idulase, loote arengut (kus, kui kaua, millises järjekorras toimub elundite areng). 1kuu:moodustuvad luud, veresooned, lihased ja jäsemete algmed. 5-10mm ja 01.0.2 grammi 2kuu:areneb kiiresti aju, rindkere 3kuu: kõige suurem on pea, oluline on, et ta hakkaks end liigutama 4kuu:luude kujunemine, saab eristada sugu 5kuu: liigutab nii, et ema tunneb, südamelüügib kuuldavad. 6kuuu:nahk on voldiline, kuna kasvab teistest elunditest kiiremini 7kuu: sarnaneb vastsündinule, aga ei ole valmis iseseisvaks eluks, kui sellisena sünnib, siis nim, enneaegseks
Vildakselgsus - lülisamba külgsuunalisi kõverused, mis võivad esineda lülisamba kõikides osades. Lülisamba külgkõverusele võib lisanduda veel lülikehade pöördumine, millest tekib fikseerunud vildakselgsus ehk skolioos. Vildakselgsuse korral on kehapoolte lihastoonus erinev. Kõveruse poolel olevad lihased on ülepinges ja lühenenud. Kõveruse vastaspoolel on lihased lõtvunud ja pikenenud. 8. Miks õige rüht on kasulik? luud ja liigesed on õiges asendis ja vahekorras, sest lihaseid kasutatakse õigesti. Õige rüht aitab vähendada liigespindade ebanormaalset kulumist, mis võib viia liigespõletikeni. Vähendab lülisamba ja liigese ligamentide ülekoormust. Hoiab ära väsimuse teket, kuna lihaseid hakatakse kasutama palju efektiivsemalt, mis võimaldab kehal vähem energiat tarbida. Hoiab ära pinge ja ülekoormusega seotud probleemid. Hoiab ära seljavalu ja lihasvalud. Aitab kaasa heale väljanägemisele. 9
Kontrolltöö nr 1 KORDAMISKÜSIMUSED 1. Muinasaeg? Millal, kus? Ajajärk Eesti ajaloos esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotamiseni. 8.saj 1227.a, see oli ainult Eestis 2. Kuidas jagunevad muistised? Kinnismuistis (ei ole võimalik liigutada) Irdmuistis (liigutatavad) 3. Kuidas uuritakse muinasaega? Teostatakse muististel arheoloogilisi kaevamisi (arheoloogid) Määratakse, millistele loomaliikidele kuuluvad kaevamisel leitud luud (zooloogid) Selgitatakse välja, millistelt taimedeltvõi puudelt pärinevad saadud seemned (botaanikud) Uuritakse inimese kujunemist ja kuulumist (antropoloogid) Tegeletakse aarete ja kaevamisel päevavalgele tulnud mütidega (numismaatikud) + arvesse võetakse etnoloogia e rahvateaduse uurimistulemusi 4. Kuidas periodiseeritakse muinasaega? Kiviaeg Pronksiaeg Rauaaeg 5. Muinasaja allikad
35. Lihaskoe ülesanded Organismi liikumine, emotsioonid. 36. Rasvkoe ülesanded · Varuainete kogumine · Kehavõõraste ainete talletamine · Pehmendab lööke · Hoiab organeid paigal 37. Epiteelkoe ülesanded · Katab organeid · Kaitseb vigastuste, nakkuste jt väliskeskkonna kahjulike mõjude eest · Kaitseb veekaotuse eest · Ainevahetus organismi ja väliskeskkonna vahel. 38. Luu- ja kõhrkoe ülesanded · Moodustab tugistruktuure · Muudab luud jäigaks ja tugevaks · Vererakkude tootmine.
hüpnotisööridest.. Ta pani aluse suure populaarsuse kogunud etenduste seeriale. Flinti sooritatud asjad on tänapäeva mõistes vägagi jubedad. Tema etendusel võis näha inimest kellelee on sisendatud, et teda jälitab vihane mesilasparv või on saanud pikselöögi. Mõnikord sisendas ta inimesele isegi, et ta on sattunud põrgusse. Mõningad tema kasutatud võtted on ka tänapäeval tuntud. Näiteks sisendada meessoost inimesele, et ta on armunud oma "tüdruksõpra", kes tegelikult on luud mis on riietega kaetud. Tema etendused ei toimunud ka äpardusteta. Traagilisemaks võib pidada tema 1890.aasta Sveitsi turniiri ajal toimunud õnnetust. Ta viis oma naisassistendi sügavasse hüpnoosi, mida ta iga etenduse ajal teinud oli, asetas tema kehale suur kivi. Kutsus publiku hulgast vabatahtliku kes pidi kivi pihta lööma. Ei ole teada kas vabatahlik reageeris üle või oli muu probleem, aga vabatahtlik lõi kivist mööda
AINEVAHETUS Ainevahetuseks nimetatakse kõiki organismis toimuvaid keemilisi muutusi, mille kaudu organism on seotud keskkonnaga ja mis võimaldavad tema elutegevust. Keskkonnast saab inimene elutegevuseks vajalikud ained ja eritab sinna jääkained. Toitainetest saadakse keha ülesehitamiseks vajalikud ained ja energia Toit muutub inimesele omastavaks alles siis, kui selle lõhustumissaadused on jõudnud vereringesse. Selleks peab toidu seedima ehk lagundama väikesteks molekulideks, mis tungivad läbi soolte seinte ja lahustuvad veres. Toitained on toiduainete koostisosad, mida organism kasutab kudede ülesehitamiseks ja uuendamiseks ning mille lõplikul lõhustumisel hapniku kaasabil vabaneb energia. Toidu energeetiline väärtus ehk kalorsus on energia hulk kalorites, mis vabaneb toitaine lõplikul lõhustamisel. Toidust tulenevat energiat kasutab inimene näiteks keha temperatuuri säilitamiseks, lihaste tööks, erinevate ainete sünteesimiseks jne. ...
ülekaaluliseks · Liigselt tarbitud süsivesikud muutuvad organismis rasvaks Piim ja piimasaadused, liha, kala, muna · Piim ja piimasaadused on täisväärtusliku valgu, kaltsiumi, magneesiumi, kaaliumi ning Brühma vitamiinide hea allikas. Piimatoodetest saab organism 75% vajalikust kaltsiumist · Rasvlahustuvatest vitamiinidest sisaldab piim eriti just kasvavale organismile vajalikku · Piimatooted hoiavad luud tugevad ja hambad terved · Väherasvaseid piimasaadusi soovitatakse ülekaalulistele lastele alates 5.6. eluaastast · Lihast, kalast ja munadest saab organism kätte valkude tootmiseks vajalikud asendamatud aminohapped, mida teistest allikatest on raskem kätte saada · Kala sisaldab hulgaliselt oomega3rasvhappeid, mis on tervise seisukohalt parimad rasvhapped · muna on soovitatav süüa vaid mõned korrad nädalas Suhkur ja toidurasvad
Tänapäeval tuntakse üle kümne miljoni keemilise ühendi, millest enamiku moodustavad süsinikühendid. See on veel eriti märkimisväärne sellepärast, et oma levikult maakoores on süsinik alles 13. kohal. Eestis on levinumateks süsinikuühenditeks lubjakivi, mille põhiühendiks on kaltsiumkarbonaat CaCO3, ja dolomiit, mis on kaltsiumkarbonaadi ja magneesiumkarbonaadi kaksiksool CaCO3 MgCO3. Kaltsiumkarbonaati sisaldavad kriit, marmor, luud, munakoored, teokarbid, pärlid. Kasvuhooneefekti põhjustav süsinikdioksiid on süsinikuühendite põlemise üks produktidest. Kõik elusorganismid sisaldavad väga erinevaid süsinikuühendeid, mida nimetatakse orgaanilisteks ühenditeks. Süsiniku allotroopsed teisendid teemant ja grafiit on väga erinevate omadustega. Põhjus on süsiniku aatomite erineval paiknemisel ainete kristallides. Süsiniku keemilised omadused
ühendite eluiga seedekulglas ja pidurdavad sellega soolestiku kasvajate tekke eeldusi jne. (Vt. http://www.tere.eu/heateada/piimonhea/piimatooted/piimpakter) 3 Mineraalained: Mineraalained on teised olulised täiendtoitained. Need on kaltsium, jood, raud, magneesium, kaalium, tsink, fluor. Mineraalainetest on organismis kõige rohkem kaltsiumi , 99% sellest on luudes ja hammastes. Lapse- ja noorukieas, kui luud kasvavad kiiresti, on kaltsiumivajadus suur. Kaltsiumi peamised allikad on piim ja piimatooted. Oluline mineraalaine on raud. Raud on vajalik paljude valkude ehituses ja talituses ning raual on oluline osa eluks vajaliku hapniku sidumisel ja transpordis. Rauda omastab organism paremini lihast ja teistest loomsetest toiduainetest ning palju vähem taimsest toidust. Ühekülgne toitumine, eriti kui laps saab põhiliselt piima ja piimatoite kuid vähe või
blastotsüstis Vesikest- ehk amnion, kaitseb loodet mehaaniliste mõjutuste eest ja loode ei kuiva ära Kusekott- ehk allantois, jääkainete kogumine ja gaasivahetus, selles moodustub nabaväät Kõldkest- ehk koorion, raseduse ajal ema ja loodet ümbritsev lootepõie väliskest Kõik kolm kujunevad välja platsentas Ektoderm- välimine looteleht, selles arenevad välja närvisüsteem, meeleelundid, nahk ja nahatekised Mesoderm- keskmine looteleht, luud ja lihased, vereringe, sugu Endoderm- sisemine looteleht, seede- ja hingamiselundkond Biogeneetiline reegel- isendi lootelise arengu käigus korduvad liigi ajaloolise arengu etapid Platsenta- kujuneb välja koorioni ja emaka limaskesta kokkukasvamisest, platsenta kaudu liiguvad toitained jms lootele ja jääkained lootest välja. Platsenta toodab naissuguhormoone, mis ei lase uutel munarakkudel küpseda IV Mittesuguline paljunemine Vegetatiivse paljunemise liigid
vitaiini). Tekib ta kergesti ka alkohoolikutel, suitsetajatel ja antibiootikumide manustamisel. Sümptomiteks on sinised laigud kehal, veritsevad igemed, kerge aneemia, valutavad liigesed, haavade aeglane paranemine, aga ka organismi vähene vastupanuvõime haigestumisele ja stress. Tõsise defitsiidiga kaasneb tugev aneemia, osteoporoos või skorbuut, mida iseloomustavad lihasnõrkus, tursed, katkised igemed, hammaste väljalangemine, kapillaaride katkemised, kergesti murduvad luud ja kõhulahtisus. 2.2 C-vitamiini üleannustamine Toidust saadav C-vitamiin ei põhjusta mingeid kahjustusi ehk otsest üledoosi ei saa tekkida, sest üleliigne kogus väljutatakse erituselundite kaudu organismist. Küll aga võib C-vitamiini võtmine ülisuurtes annustes põhjustada palju muid hädasi. Näiteks neerukivide teket, gastriiti, kõhulahtisust, rauamürgistust üleliigse imendumise tõttu ja geneetilise eelsoodumusega
kaotanud lennuoskuse. Harry on murest murtud ja kahjuks ei saa ta mitmest mängust osa võtta, ta veedab pikki öid harjutades lendamist, aga ta ei suuda õhku tõusta. Harry palub abi Hermionelt ja Ronilt, et nemad aitaksid teda. Hermione uurib raamatukogust selliste juhtumite kohta ja avastab, et Harry luual on loits peal, mis takistab Harryl lendamist. Loitsu eemaldamiseks tuleb neil leida loitsu sõnuja ja tema võlukepp varastada, millega võluda luud tagasi endiseks. Enne võlujookide tundi märkab Ron, et Draco Malfoy räägib õpetaja Snape'ga salamisi ja ulatab talle paberitüki. Ronil õnnestub see paber õpetaja laualt varastada ja sellel seisab: Kas lennuvõimetuse loits on piisavalt tugev, et teda veel 4 mängu väljas hoida? Ron mõistis kohe, millest jutt käis ja viis paberi ruttu Harryle. Nüüd oli neil kõik selge, loitsusõnuja oli Malfoy. Nüüd tuleb neil ainult
D-vitamiin o Organism suudab ise sünteesida nahas päikesekiirguse abil. o D-vitamiin on kõige ,,mürgisem" vitamiin. Tema kahjulik toime avaldub juba kümnekordsel soovitatava koguse ületamisel o Parimateks D-vitamiini allikateks on rasvane kala, munad, või ja maks. D-vitamiini on vaja: · sest see soodustab kaltsiumi imendumist seedetraktist ja fosfori assimilatsiooni, mis on vajalik luude ja hammaste moodustumiseks, · lastele normaalseks kasvuks, sest selleta luud ja hambad ei lubjastu õigesti, · kuna see aitab kaasa nende ensüümide sünteesile limaskestas, mis tegelevad olemasoleva kaltsiumi aktiivse transpordiga, · normaalse südametegevuse ja verehüübimise saavutamiseks, · stabiilse närvisüsteemi ja vererõhu säilitamiseks. C-vitamiin o C-vitamiin on antioksüdant. o laguneb kergesti temperatuuri, hapniku ja valguse toimel. o Parimateks C-vitamiini allikateks on marjad, puu- ja köögiviljad, nt mustsõstrad,
kõige suurem. kepike – eristavad musta valgest kolvike – võimaldavad tajuda värvusi lühinägevus – silm näeb lähedale hästi. Liiga kumer silma sarvkest või silmalääts või on silmamuna liiga pikergune. kaugelenägevus – kaugele näeb silm hästi. Silmalääts liiga lame või on silmalääts normaalsest lühem. väliskõrv – koosneb kõrvalestast ja trummikilest. keskkõrv – keskkõrvas on inimese kõige väiksemad luud: vasar, jalus ja alasi. sisekõrv – kuulmis- ja tasakaaluelund kõrvalest – püüab helilaineid ja koondab need kuulmekäiku trummikile – käitseb keskkõrva külma ja mikroobide eest kuulmeluud – annavad trummikile võnkumised edasi sisekõrva, võimendades samal ajal nende tugevust. kuulmetõri – avaneb neelu ja selle kaudu on keskkõrv ühenduses välisõhuga. tigu – sisekõrva kuulmiselund. poolringkanal – sisekõrva tasakaaluelund
Seljaaju trauma ka seljaaju kahjustus Laceratio medullae spinalis (ld.k) Seljaaju kahjustus, mille tagajärjel häirub liigutuste sooritamine ning tundlikkus kahjustusest allpool. Ülevaade Seljaaju kahjustust põhjustab kas otsene trauma või teatud haigus (lastehalvatus, seljaaju song). Haiguse sagedus on ligikaudu 1-3:100 000 ning esineb sagedamini noortel meestel vanuses 16-30 a. Halvatuste põhilised põhjused Autoavarii 36% Kuulivigastusel Ehitusel ,,ebaõnnestunud" kukkumisel Puu alla jäämisel Vette hüpped tundmatus kohas suitsiidid Liiga suure trauma korral või ka teatud haigustest tingituna võib siiski seljaaju kahjustuda ning põhjustada tõsiseid haigussümptomeid. Haiguse ulatus sõltub otseselt kahjustuse "kõrgusest" ehk sellest, kui kõrgelt (kaela-, rinna- või nimmeosast) on seljaaju vigastatud. Seljaaju kahjustused võib jagada 2 rühma Täielikud kahjus...
2.) orgaaniline osa (luurakud) - elastsed kiud. Valgud rasvad-annab elastsuse. Vananedes suureneb luudes mineraalsete ainete sisaldus. Luude kasvamine kestab 20-nda eluaastani. Lapse luude otstes on kõhrest kasvuvööndid, need kaovad 20-eluaastaks. Täiskasvanutel säilib kõhr: kõrvalestas, ninas ja liigeste sisepindadel. Luustumiseks on vaja kaltsiumsoolasid ja d- vitamiini. Luu koostises eristatakse:1.luuümbris-luu välimine kiht. Toodab uusi luurakke, ühendab luud ümbritsevaga. 2.plinkaine-tihe, jäik, annab tugevust. 3.käsnaine-poorne, hõre luukude, selles on luuüdi ja veresooned. 4.luuüdi-enamuse luude sees, luuüdi on kahte sorti: a.)punane luuüdi-vererikas, punaste vererakkude tootmiseks. B.)kollane luuüdi-rasvarikas varuaine. Osad luud on seest õõnsad- luustik kergem, annab vastuoidavust. Ülesanded:1.toestab, 2. Lihaste kinnituskoht, 3. Osaleb liikumises, 4. Kaitseb olulisi organeid/siseelundeid.
o Tuua välja mida kanamuna sisaldab o Milliseid mineraalained sisaldab Loodan et antud töös suudan suurida eelnevaid punkte. 3 Eessõna Muna on üks väärtuslikumaid toiduaineid. Kui munast peab kooruma elusorganism- tibu-, siis järelikult sisaldab muna kõike, mis on eluks oluline. Munas sisalduvatest ainetest arenevad: o Organismi luud o Liikmed o Lihased o Veri Mineraalainetest on munas tähtsamad: o kaltsium o naatrium o kaalium o magneesium o fosfor o väävel o mangaan o raud o jood o tsink Tsingi ja raua vajaduse katab mõne muna söömine päevas, kaltsiumi vajaduse katmiseks tuleb muna ühendada piima või juustuga, magneesiumi saamiseks teraviljasaadustega. Muna rohke väävlisisaldus on hea juustele ja nahale. [10; 26.03.2008]
Kui anorektiku keha ei saa eluks vajalikku kätte toidust, hakkab tema organism hankima rasvu, valke ja süsivesikuid ta enda lihastest, südamest, maksast ja isegi ajust... Tüdrukutel jääb ära menstruatsioon ja see takistab luude normaalset arengut. Tavaliselt areneb naiste luumass pärast seda, kui pikkusesse kasvamine on lõppenud. Luumassi kujundamiseks on aga vaja mitmekülgset toiduvalikut ja normaalset menstruatsioonitsüklit. Anorektikul luumassi ei lisandu ja luud ei tugevne, kuna munasarjad ei erita piisavalt östrogeeni. Tagajärg võib olla ka võimalik viljatus ehk võimetus saada lapsi. Millised on anorektikud? Anorektikut iseloomustab keeldumine toidust, et hoida kehakaalu allpool eale ja pikkusele ettenähtud vormi. Normaalse kaalu vältimisega kaasneb hirm võimalike üleliigsete kilogrammide ees, isegi kui ollakse alakaaluline. Ta tunneb ennast paksuna ka siis, kui on pikemat aega nälginud
Umbes 3,5 tuhat aastat tagasi jõudsid Eestisse esimesed import pronks esemed (odaots,sirp). Pronks esemed olid kallid ja muretseti eelkõige kirveid. Paralleelselt kasutati endiselt kivist ja luust esemeid. Pronksiajal hakati oma asulaid kindlustama, kas paekivimüüriga või palkseinaga. Kõige tuntum on Asva asula saarel. Asulates kaitsti peamiselt pronksesemeidja loomakarja. Pronksiajal tegeleti põlluharimisega ja karjakasvatusega, seda näitavad leitud koduloomade luud. Põldu hariti sarvest või luust kõplaga. Väljakaevamised näitavad, et tegeleti ka kaubavahetusega, eelkõige Soome ja Rootsiga. Umbes 500 aastat e.Kr. jõudsid Eestisse esimesed rauast tööriistad. Raud oli kallis ja ei muutnud oluliselt inimeste eluviisi, seda nimetatakse varaseks rauaajaks. Ja koos pronksiga varaseks metalliajaks. Sel perioodil hakati surnuid matma kivikirst kalmetesse, põhjalõuna suunas. Suurimad kalmed asuvad Jõelähtmes.
on tegelikult kondiklots, on muu – jääb kindlaks vaid skelett? et üle kummis ribidest Las ma siis petan oma meelt mu kalli käsi libises, luukerena, kes peksab keelt, et naeru lõkerdav näolapp kes naerab, nutab, värvib suud on vaid piraadilaeva vapp, ja mähib siidi oma luud ja jalad – kumbki säärekaar – ning üle koljumügara on hallist kondist kargupaar? veab valgest pitsist kübara. [10] 10 Kokkuvõte Oma loovtöös uurisin ja analüüsisin kirjanik Leelo Tungla elu ja loomingut. Selleks otsisin
4 3. Tervise probleemid 3.1 Lihased, luukude ja liigesed Üle 70 aasta vanustest inimestest umbes pooled kannatavad luu- ja liigeste haiguste all. Juba viiekümnendale eluaastele lähenedes hakkavad lihaste jõud ja vastupidavus nõrgenema lihaskiudude omaduste halvenemise tõttu. Lihaste töövõime taastumine pärast koormust aeglustub. Uurimused on näidanud, et jalgade jõud väheneb kiiremini kui käte oma. Luuaine mass väheneb, luud muutuvad hapramaks ja murduvad kergemini. Mõõdukas liikumine pidurdab lihaste nõrgenemist. Vananemise tõttu liigese pinda kattev kõhr muutub õhemaks, liigesepilu kitseneb ja liigese funktsioon halveneb. Lihasrakkude arv on inimesel sündides suurim ja see ei suurene elu käigus. Alates kolmekümnendast eluaastast hakkab nende arv vähenema, umbes 1% aastas. Lihaskiudude paksus sõltub eelkõige kehalisest aktiivsusest, lihaste treenitusest. Treeningut võib ka alustada vanemas eas.
Aitab mälu parandada Arstid ravimi eesmärgil 1.5 OKSÜTOTSIIN Hormoon, toodetakse hüpotalamuses, liigub edasi ajuripatsisse. Tekitab erektsiooni, hoolivusetunnet jne. N.ö armuhormoon. 1.6 KASVUHORMOON Hormoon, toodab ajuripats, liigub maksa Kasvule Rakud paljunevad/taastavad Paljunemisele aitab kaasa Luud kasvavad Toodavad kõik rakud 1.7 KOLLASKEHA HORMOON Hormoon, tekib munasarjas ovulatsiooni ajal Aitab säilitada rasedust 1.8 VITAMIINID VITAMIINIDE VARU A 1-3 aastat D 1-5kuud E 1-4 kuud B-rühma 1-5 nädalat C 2-6 nädalat 1.8.1 A-VITAMIIN Nägemiseks Rakkude kasvuks ja arenguks
millele annavad tugevuse kaltsiumi ja magneesiumi soolad. Olenevalt osseiinikiudude asetusest eristatakse:- põhimikulist luukude (nt kõõluste kinnituskohas); - lamellaarset luukude (koosneb lamellidest osseiinkimbud paiknevad paralleelsete kimpudena). Kõrvuti asetsevates lamellides on kollageenkiudude suunad erinevad. Niisugune ehitus teeb luu eriti tugevaks. (Ealised iseärasused: Laste ja noorukite luudes on osseiinisisaldus suur luud on elastsed ja kergesti deformeeruvad. Ea tõustes luude osseiinisisaldus väheneb, luude mineraalosa soolade sisaldus luud muutuvad jäigemaks.)2.LUU KUI ORGANI EHITUS (PLINKAINE, KÄSNAINE), LUU KASVAMINE Luu põhilised koostisosad on plinkaine (paralleelselt orienteeritud luuplaadid + osteoonid) ja käsnaine (luulamellidest moodustunud võrgustik). Luu väliskatte moodustab luuümbris, mis liigesepindadel puudub. Liigesepinnad on kaetud kõhrega
lõhnaepiteeliga, milles umbes 6-10 miljonit retseptorit. Retseptor, primaarsed maitsekvaliteedid(arv pole teada, pakutud 7-350 eri tüüpi retseproteid)-haistmissibul-erinevad koorealused tuumad- koljupõhimiku ja uusaju koor. Info keha sisekeskkonnast: baroretseptorid aordis-vererõhk, vaenitusretseptorid kopsudes- higamise regulatsioon, venitusretseptorid soolestiklu seinas, venitusretseptorid kusepõies, kemoretseptorid veresoontes:o2, co2, pH, glükoos, aminohapped. Luud: inimkehas 206 luud( 148 liigutatavad), mis lisaks teistele funktsioonidele annavad kehale kuju ja võimaldavad kehal liikuda. Liigesed: luud on ühendatud liigestega, mis kokku võimaldavad teha inimesel 244 11sest sõltumatut liigutust. Seetõttu on võimalik liigutusmustrite hulk tohutu suur. Liigest hoiab koos sidekude (kapsel ja sidemed) ja liigutavad erinevates suundades toimivaid lihaseid. Lihades:
Täiskasvanud loomadel võib esineda südamelihaste kahjustusi, äkksurma, halvatusi, krampe, maksakahjustusi, sigimishäireid. D-vitamiin · (kaltsiferool) on suur tähtsus mineraalainevahetuses, eriti kaltsiumi ja fosfori salvestamisel kehasse. Vitamiini D puudusel ei toimu kaltsiumi ja fosfori omastamine normaalselt, mille tagajärjeks on noorloomadel korratu luustiku arenemine, luustumisprotsess ei ole täielik, mistõttu luud jäävad pehmeks, kõverduvad, eriti jäsemete toruluud, mis kannavad keha raskust. Noorloomad haigestuvad rahhiit. Täiskasvanud loomadel esineb osteomalaatsiat ehk luude haprust ja osteoporoosi (poorsed luud). Need haigusnähud tekivad luustikust labiilse (liikuva) kaltsiumi ja fosfori ära kulutamise tõttu, mistõttu luud muutuvad poorseteks, haprateks, kergesti murduvateks. Vitamiini D osa seisneb selles, et temast sõltub kehavedelike
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
