Elu kosmosejaamas (1)

ELU KOSMOSEJAAMAS
REFERAAT
Kosmosejaam on koht, kus kosmonaudid ja teadlased elavad ja töötavad. Kosmosejaam tiirleb orbiidil ümber Maa. Teadlased saavad siin sooritada katseid, mida on Maal raskusjõu tõttu võimatu teha. Kosmoses raskusjõudu ei ole. Nende katsetuste hulka võivad kuuluda meditsiinilised uuringud ning tähtede ja planeetide vaatlused. Kosmosejaamad saavad energiat päikesepatareidest, mis muudavad päikesevalguse elektriks.
Vene kosmonaudid on alates 1971 . aastast elanud seitsmes erinevas kosmosejaamas. Esimesi neist kutsuti nimega „Saluut“, kuid „Mir“ on viimane ja edukaim. „Mir“ oli ühes tükis üleslennutamiseks liiga suur. Selle osad saadeti üles eraldi ja pandi kokku kosmoses. Alates veebruarist 1987.aastal kuni 1999. aasta keskpaigani oli „Mir“ kosmonautide poolt pidevalt asustatud.
Praegu ehitatakse maad ümbritseval orbiidil Rahvusvahelist kosmoselaeva (ISS – International Space Station ). On tarvis 70 lendu Vene rakettidega „Prooton“, transpordilaevadega „Progress“ ja Ameerika kosmosesüstikutega, et viia kosmosesse kokkumonteerimiseks kõik osad. Alustati 1988. aastal ja jaam pidi valmis saama 2004.aastal (praegu on jaama lõpliku valmimise plaan lükkunud aastasse 2010). 16 riigi ühine saavutus ISS hakkab pakkuma elukortereid ja laboratooriume kuni seitsmele astronaudile.
ISS
ELU KOSMOSES
 Elu orbitaaljaamas või kosmosesüstikus polegi nii ebamugav kui alguses arvata võiks. Loomulikult on seal paljud asjad teistmoodi, kuid paljud aspektid samasugused nagu Maal. Kosmoselaevas võid sa kanda täiesti tavalisi riideid , sest laeva sees on rõhk samasugune nagu Maal.
 Paljude kosmonautide sõnul on alguses kõige võõrastavamaks asjaks kaaluta olek, mis häirib paljusid nii väga, et esimestel päevadel võib lausa "kosmosehaigeks" jääda.
 Mõnevõrra muutub ka su välimus. Kuna kosmonaudi pähe vajub rohkem verd, sest gravitatsiooni pole, läheb tema pea ümmarguseks. Ka kehakuju muutub. Nimelt muutub kosmonaut veidi pikemaks, sest ilma gravitatsioonita ei tõmbu lülisammas kokku.Keskmiselt muutub inimene umbes 5cm pikemaks, Maale jõudes see lisapikkus kaob. Õnnetuseks nõrgenevad aga ka musklid , sest pole vaja teha rasket tööd kõndimise ja muidu liigutamisega.Väidetavalt kaotavad luud kosmoses oleku ajal kaltsiumi, tekivad neerukivid,lihased kõhetuvad, seedimine aeglustub ning südamelihas nõrgeneb
 Süüa tuleb ainult pakendtoitu ja juua kõrrega joogitopsist, sest muidu hõljuks kõik toit minema ja seda oleks väga ebamugav süüa. Söögiriistad, nagu kahvel, nuga ja lusikas, kinnitatakse magnetjõul toidukandiku külge. Samuti on kosmosetoit veidi kleepuv, et see paremini kahvli külge jääks.
  Pesemisel ja WC kasutamisel kasutatakse sururõhku, sest kosmoses vesi ju ei voola.
 Õhku saadakse kosmoses lihtsalt: "kasutatud" õhk puhastatakse filtrite abil ja hoitakse see kogu aeg puhtana.
 Isegi kosmoses tuleb trenni teha, sest muidu jääksid musklid liialt kängu. Selleks on olemas spetsiaalsed käimislindid.
Maal norskamisega hädas olevad astronaudid saavad kaaslaste õnneks orbiidil oma pahest lahti. Uni aga pole siiski nii hea kui maa peal, sest 16 päikesetõusu ööpäeva jooksul ajab organismi lootusetult segadusse . Niigi halvasti väljapuhanud astronaudid aetakse aga varakult hommikul vastiku alarmiga üles nagu ajateenijad kasarmus. Pikk ja töörohke päev seisab ju ees.
  Astronaudid rahvusvahelises kosmosejaamas
Samuti pole sul vaja voodit: sa ei püsiks ju seal! Magamiseks on spetsiaalsed magamiskotid, mis on kinnitatud seina peale. Seal oled sa kindlalt rihmadega kinni ja võid magada isegi pea alaspidi, sest olenemata asendist, tunned sa end alati ühtemoodi.
 Kosmoses saab ka väga edukalt töötada, võiks öelda, et isegi edukamalt kui Maal, sest kosmoses on võimalik toota palju aineid, millest Maal olles ei saaks unistadagi. Näiteks sulavad kaks metalli kosmoses kokku ühtlaselt, erinevalt Maast. Samuti saab seal valmistada ülipuhtaid kristalle, mida kasutatakse arvutites. Seal kõrgel üleval on toodetud isegi ravimeid, mille valmistamine Maal oleks võimatu.
 Ka kosmoselaevas on elu võimalik. Sinna üles viidud loomad, nagu kalad ja ämblikud, olid alguses kaaluta oleku pärast šokeeritud. Kalad ujusid näiteks kogu aeg ringiratast. Varsti harjusid nende uute tingimustega kõik loomad ja isegi ämblikud hakkasid uuesti oma ilusaid võrke kuduma . Venelased aga seevastu on enda orbitaaljaamades kasvatanud edukalt sibulaid ja ube.
Üks väga häiriv probleem kosmoses: kõik asjad kipuvad ära kaduma, sest kinnitamata ei püsi miski paigal. Maa peale tagasi jõudnud astronaute vaevab aga vastupidine probleem – kõik asjad kipuvad käest ära panduna maha kukkuma .
Maale tagasi jõudnud astronautidele tunduvad nende käed ja jalad väga rasketena. Liigutused on kohmakad ning nõuavad suuri jõupingutusi. Seetõttu nimetatakse Maale tagasi jõudmist sageli ka teiseks sündimiseks.
Kui kord oled elusalt kosmosesse jõudnud, on ohutum sinna jäädagi. 18 inimest on kosmosemissioonide käigus surnud, kuid alati kas õhkutõusmisel või maandumisel. Kosmoses pole oma elu kaotanud veel ükski inimene.
TULEVIK
  Asteroidi suurune kosmose -koloonia
Kosmosetehnoloogia arengust on huvitatud tuhanded teadlased, sest ennustatakse, et Päike põleb varsti läbi ja kustub sootuks. Kuigi "varsti" on väga suhteline mõiste, sest Päikese kustumist ennustatakse ligikaudu kümne biljoni aasta kaugusesse tulevikku. Sellest hoolimata arvavad skeptilisemad teadlased, et see suursündmus võib toimuda ka varem ja nii peaksime olema kogu aeg valmis ja omama evakueerimiseks vajalikku kosmoselaeva. Selliseks puhuks peaks kõnealune kosmoselaev olema hiiglaslik, et mahutada tervet Maa populatsiooni. Samuti peaks seal olema gravitatsioon, sest on olemas piisavalt kohutavaid juhtumeid, kui astronaudid kosmoses hulluks on läinud. Paljud teadlased toetavad aga väidet, et selline teekond peaks ette võetama juba lähitulevikus.
Kasutatud kirjandus:

• ,,Kosmose uurimine ”
  
• ,,Õpilase entsüklopeedia”
  
• ,,Õpilase teadusentsüklopeedia”
  
• www.miksike.ee/documents/main/lisa/ 4klass /1kosmos/elu_kosmoses_annulahe.htm
  
• www.ap3.ee/Default2.aspx?ArticleID=9c13c19b-d33a-4035-8042-45142ef5b032& open = four
  
• Google Images