Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

LUUVÄHK EHK OSTEOSARKOOM (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on luumetastaasid e metastaatiline luukahjustus?

LUUVÄHK EHK OSTEOSARKOOM
Tallinn 2017
Tekkepõhjused
Osteosarkoom on luukasvaja, mida tekitavad ebaküpsed rakud luukoes . Selle rakkudele on iseloomulik osteoidi produktsioon. Patomorfoloogilise diagnoosimise üheks kriteeriumiks ongi osteoidi leid. Loomult on nad pahaloomulised . Pahaloomulistele kasvajatele on omane lokaalse kasvu suurenemine ja edasine lai levik. (Haagedoorn jt 1996: 257)
Peaaegu 80% osteosarkoomidest esineb reieluu distaalses põlvepoolses osas, reieluu proksimaalses osas või sääreluu proksimaalses osas ehk põlvepoolses osas. ( Lapseea osteosarkoom.... 2017). Samuti esineb ka õlavarreluu ülemises osas. ( Watson jt 2006: 168). Enamike osteosarkoomide korral ei esine selgeid tunnuseid. Riski võib tõsta vastava luuregiooni eelnev kiiritus. (Padrik jt 2013: 92).
Osteosarkoom esineb peamiselt noorukitel ja 75% haigestujatest on vanuses alla 20. Lapseea luuvähk tuleb esile rohkem poistel kui tüdrukutel. Teine grupp, kellel võib esineda osteosarkoom, on vanemad inimesed, kellel on olnud Paget haigus, eelnev kiiritusravi või luuinfarkt. (Watson jt 2006: 168).
Kliiniline pilt
Luuvähi ehk osteosarkoomi peamisteks tunnusteks on luuvalud. Lisaks sellele on olulisteks tunnuseks ka punetus ja turse kasvaja piirkonnas ning funktsionaalne häire kahjustatud luu või liigese piirkonnas. (Padrik jt 2013: 92).
Luuvähi puhul võib valu olla nii tugev, et jäseme liigutamine on ebamugav ja raskendatud. Osteosarkoom võib nõrgestada ka käe- ja jalalihaseid ning kui kasvaja asub jalaluudes võib see põhjustada lonkamist. Üldiselt aja jooksul valu pigem suureneb kui väheneb. Osteosarkoomi puhul on eriti iseloomulikud öised valud , mis ei lase magada . Enne kui otsustatakse arsti juurde pöörduda ning abi otsida on need sümptomid olemas olnud juba nädalaid või ka isegi kuid. (Lapseea osteosarkoom.... 2017).
Ewingi sarkoomi puhul on tunnusteks luuvalu , paistetus või tükk kasvaja tekkekohas. Samuti on Ewingi sarkoomil iseloomulikeks tunnusteks palavik, nõrkus ja kaalulangus. Üldised tunnused osteosarkoomi puhul on harvad , kuid kui sellised tunnused esinevad lastel või noortel võib kahtlustada osteosarkoomi. (Padrik jt 2013: 92)
Diagnostika
Luuvähi diagnoosimiseks kasutatakse erinevaid meetodeid . Anamneesi ja füüsikalise uuringuga hinnatakse kasvajalise massi paikset levikuulatust, hinnata tuleb ka suhet kõrvalasuvate liigestega. Biopsia on vajalik diagnoosi kinnitamiseks. Biopsiat teostatakse kas perkutaanse (suletud) või avatud kirurgilise tehnika abil. Teostatakse laborianalüüse, kus võib esineda alkaalse fosfataasi ja laktaatdehüdrogenaasi väärtuste tõus. Õhena põhilistest uuringutest tehakse röntgen ülesvõte. Röntgenuuring kasvajast haaratud jäsemest annab kriitilise info luuhaiguse olemuse kohta. Luu röntgenorammid tehakse kahes suunas. Kompuutertomograafia (KT) on vajalik algkolde ulatuse täpsemaks hindamiseks, aga ka võimalike kopsumetastaaside avastamiseks. Tehakse ka kopsude röntgenogrammid ja sonograafia kõhuõõnest. Magnetresonantstomograafia (MRT, MRI) aitab vajadusel täpsustada pehmete kudede seisundit , kasvaja suhet neurovaskulaarsete struktuuride ja liigestega. Vajadusel positronemissioontomograafia (PET). Skeleti stsintigraafia aitab täpsustada skeleti kaugmetastaaside olemasolu. (Padrik jt 2013: 92).
Ravivõimalused
Osteosarkoomi ravi sõltub kasvaja tüübist ja tema levikuulatusest. Ta on kiire kasvuga ja metastaseerub (levib siirdkolletena) algkoldest kaugemale. Enamike luusarkoomide puhul on valikmeetodiks tervendav kirurgiline ravi koos keemiaravi ja/ või kiiritusraviga. Erinevalt healoomulistest kasvajatest, mille lokaalne resektsioon tehakse kasvaja lähedalt tervetest kudedes, tuleb pahaloomulised kasvajad eemaldada võimalikult laialt tervete kudede piires. (Haagedoorn jt 1996: 257).
Lokaalse haiguse korral on luuvähi ravi kombineeritud ehk tuleb teha nii keemiaravi kui ka kirurgiline ravi. Kombineeritud ravi korral on vähist vabanemise tõenäosus 60% ja rohkem, samal ajal kui ainult kasutades kirurgilist ravi on vähist vabanemise tõenäosus 10- 20%.  Kirurgilise ravi eesmärgiks on eemaldada kasvaja ohutult, säilitades niipalju funktsioone kui võimalik. (Padrik jt 2013: 92).
Metastaatilise haiguse korral kasutatakse kombineeritud ravi, mis hõlmab keemia - ja kirurgilist ravi. Võimaluse korral tuleb eemaldada vähi algkolle ja kõik metastaasid kirurgiliselt. (Haagedoorn jt 1996: 257).
Ewingi sarkoomi korral rakendatakse keemiaravi koos lokaalse raviga. Esmavõimalusena püütakse lokaalne ravi teha kirurgiliselt, aga kui peaks juhtuma et see pole kasvaja ulatuse tõttu võimalik, siis tuleb rakendada lisaks keemiaravile ka kiiritusravi. (Padrik jt 2013: 92).
Lisa
Luumetastaasid või metastaatiline luukahjustus on põhjustatud vähi siirete levimisest luustikku. Rinna-, eesnäärme- ja kopsuvähk ja ka müeloom põhjustavad ülemäärast luukoe lagundamist ning häirunud luu ainevahetust, kus luud lammutatakse rohkem ära kui üles ehitada jõutakse. Luumetastaase esineb umbes 80%’l kaugelearenenud rinna- ja eesnäärmevähiga patsientidest ning kuni 60%’l kaugelearenenud kopsuvähiga patsientidest ja on väga sage hulgimüeloomi korral. Metastaatilist luukahjustust esineb kõige sagedamini roietes, lülisambas, koljus, vaagnas, puusaluus ning reie- ja küünarluus. Kahjustunud paikmeid võib olla ühes või mitmes luu piirkonnas. (Mis on luumetastaasid ... 2008)
KASUTATUD KIRJANDUS
Haagedoorn, E. M. L., Oldhoff, J., Bender , W., Clarke, W. D., Sleijfer, D. Th. (1996) Onkoloogia perearstile. Tallinn: Medicina.
Padrik, P., Everaus, H. (2013) Onkoloogia õpik. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Watson, M., Barrett, A., Spence, R., Twelves, C. (2006) Oncology. Oxford : Oxford University Press.
Dr. Riina Kütner (2008). Mis on luumetastaasid e. metastaatiline luukahjustus? https://www.kasvaja.net/luumetastaasid/ (01.10.2017).
Lapseea osteosarkoom. Eesti vähiliit (2015). Tallinn. https://www.kasvaja.net/lapseea-kasvajad/lapseea-osteosarkoom/ (28.09.2017).
LUUVÄHK EHK OSTEOSARKOOM #1 LUUVÄHK EHK OSTEOSARKOOM #2 LUUVÄHK EHK OSTEOSARKOOM #3 LUUVÄHK EHK OSTEOSARKOOM #4 LUUVÄHK EHK OSTEOSARKOOM #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-06-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 11 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Liina Pärn Õppematerjali autor
lühidalt tekkepõhjustest jne

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Kasvajad
23
doc

Kasvajad

Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tervisekaitse spetsialisti õppekava Martin Marii, Rajang Liia, Savostkina Diana KASVAJAD Referaat Juhendaja: Valentina Timpmann, õppejõud Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2010 SISUKORD Rinnanäärmevähk...........................................................................................lk 3 Kopsuvähk...................................................................................................lk 6 Jämesoolevähk.............................................................................................lk 10 Nahavähk....................................................................................................lk 12 Vähihaigestumustrendid Eestis 1970­2004............................................................lk 21 Kasutatud kirjandus.................................................

Sisehaigused
Rinnavähk
41
odt

Rinnavähk

SISUKORD SISSEJUHATUS 4 1. VÄHK 5 1.1. Vähi teke 6 1.2. Esinemine Eestis ja mujal 7 2. RINNAVÄHK 9 2.1. Rinna ehitus ja talitlus 9 2.1. Rinnavähi vormid 10 2.2. Haiguse staadiumid 12 2.3. Riskitegurid 13 2.4. Sümptomid 14 3. RINNAVÄHI DIAGNOOSIMINE 16 3.1. Enesekontroll 16 3.2. Diagnostilised uuringud 17 3.2.1. Mammograafia 18 3.2.2. Ultraheliuuring 19 3.2.3. Biopsia 19 3.2.4. Valvur-lümfisõlme biopsia

Bioloogia
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun