Juhan Viiding (2)

ELULUGU

Luuletaja ja näitekirjanik Juhan Viiding (Jüri Üdi) sündis 1.juunil 1948 Tallinnas. Tema isa oli kirjanik Paul Viiding . Ta oli neljalapselises peres kolme vanema õega, tema oli aga noorim, ainuke poisslaps . Haridustee kulges kuues üldhariduslikus koolis, keskhariduse omandas ta trükitöölisena ning hiljem Teatri- ja Muusikamuuseumi töötajana töölisnoorte keskkoolis. Aastatel 1968-1972 õppis Viiding Tallinna Riiklikus Konservatooriumis lavakunsti erialal, selle lõpetamise järel töötas Tallinna Draamateatris näitlejana. Tema omapärane dramaatiline anne on pälvinud tunnustust ka filmirollides : 1977 ja 1978 sai ta A. Lauteri nimelise näitlejapreemia. Ta on kirjutanud ning lavastanud näidendi "Olevused" (1980).
Alates 1973. aasta algusest kuulus ta Kirjanike Liitu. Talle omistati 1977. ja 1978. aastal A.Lauteri nimelised näitlejapreemiad, 1980. aastal teenelise kunstniku aunimetus. Ta sai ka J. Smuuli nimelise kirjandusliku aastapreemia (1983) ja J.Liivi luuleauhinna (1983).
Juhan Viidingu elutee lõpes tema enda soovil 21. veebruaril 1995. Ta on maetud Tallinna Metsakalmistule
LOOMING
Juhan Viidingu luule jaguneb kahte perioodi. Esimesel neist oli ta pseudonüümiks Jüri Üdi. Teise perioodi alguseks peetakse tinglikult 1977. aastat, kui luuletaja esimest korda oma pärisnime all luuletusi avaldas.
Ilmusid sellised üksikkogud nagu: " Aastalaat ", "Detsember" ( 1971 ) ; "Käekäik" (1973) ; " Selges eesti keeles" (1974) ning "Armastuskirjad" (1975).
Üdilikke luuletusi on 1970- ja 80-ndatel eesti luules nii palju, et need moodustavad peaaegu omaette žanri. Raskusi valmistaks ainult žanripiiride määramine. Kogu Juhan Viidingut ennast võib pärast Üdi nimest loobumist pidada üheks oma järgijatest, kes Üdi avatud võimalusi kasutas mõnevõrra kitsamas mahus , ehkki ta seejuures ületas kõiki teisi.
Ta on 1970. aastate põlvkonna kõige väljapaistvam, viljakam ja selge eripäraga luuletaja. Luuletuste struktuuri aluseks on vastandamine; tajub tegelikkust läbi kontrastsete pooluste ja vastuolude, ühendab luules üleva ja madala, traagilise ja koomilise, reaalse ja irreaalse, üksiku ja üldise.
1980 aastail tõuseb läbivaks jaatus: domineerib igatsuslik, eetiline, ideaalne alge.
Juhan Viiding on loonud ja tõlkinud laulutekste filmidele, teatrietendustele, varieteeprogrammidele. Tema luulet on tõlgitud ungari, läti, ukraina , gruusia , moldaavia, vene, rootsi, norra, slovaki, inglise ja jaapani keelde.
JÜRI ÜDI
Jüri Üdi nime all avaldati esimesed luuletused 1968. aastal ajakirjas "Looming". Kuulsust kogus ta ka luulekogu "Närvitrükk" tegemisel koos kolme teise tema põlvkonna luuletajaga: Toomas Liivi, Joel Sanga ja Johnny B. Isotammega.
Sellele järgnesid juba tema üksikkogud.
Üdi perioodi kogudes ei varieeru kirjutuslaad oluliselt, seetõttu saab seda vaadelda suhtelise tervikuna . Üdi arendab edasi eelneva aastakümne luuletraditsiooni, rakendades seda ülimalt isikupäraselt, ootamatutes kontrastides ja seostes.

JÜRI ÜDI NIME ALL ILMUNUD LUULET

Surmakuulutus
tol õhtul juhtus õudseid vaheseiku
kitarr läks katki ja üks linnupuur
mu sõbrad surusid mind vahekäiku
ja selgus oli hämmastavalt suur
üks härra platsilt voorimehe võttis
ja sõitis kalmistule kus mu isa haud
ta kaevas küüntega ja vihast nuttis
kui lõpuks käe all oli kirstulaud
mu isa luud ta keeras mantli sisse
ja voorimees viis pidumaja ette
ma mäletan ta vaarus uksest sisse
ja viskas kondid minu jalge ette
nad naelutasid siis mu vastu seina
ja minu pihta täpsust visati
sa tundsid ehtsat ajaleheleina
kui igast kõrist surma kisati
Armastuslaul
kui jäädki teeks mis kuhugi ei vii
ei saagi viia vana jalutut
siis armas jumal mõni päev tee nii
et väsind õnne tunneks valutut
ei mingit kahtlust mingit salaviha
mis mingituna lahkusena näib
et ma ei tunneks siis et see on liha
mis sinu teele tolmu sisse käib
on nagu lõpeks silmapiiril elud
kus piiri nuga läbi lõikab tee
sa oled tuul ja põllud ära silud
ja mina tahan aga pole see
ma oma mängust viltu olen aetud
nii silmapiiril tekib samasus
kas olin täis või kas olin laetud
kui tundis ära mis on armastus
Vegetatsioon (teadlik)
Teeme näo, nagu poleks kuulnud .
Teeme nii, nagu üldse ei teaks .
Mitte midagi, mitte iial.
Siga jääb seaks.
JUHAN VIIDING
1978. aastal ilmus kogumik Jüri Üdi parimate paladega, kuigi juba Juhan Viidingu nime all. Jüri Üdi kadus eesti luulemaastikult ja saabus uus luuletaja - Juhan Viiding. Viimase loomingut ei peeta nii heaks kui Üdi oma. Kuid siiski on nad sarnased ja ega erinevused ei pea ju alati halvemad olema. Viidingul ilmus lisaks "Ma olin Jüri Üdi"-le (1978) veel kolm kogumikku: "Elulootus" (1980), "Tänan ja palun" (1983) ning "Osa" (1991).

JUHAN VIIDINGU NIME ALL ILMUNUD LUULET

*

Ma olen pannud segast
ka selget olen pand
mind peetud on kui segast
ja antud armuand

ma olen saanud raha
ja riided söögi toad
on tihti väga paha
jalg märg või nürid noad
ma kardan sisekorda
ja tolmulappisid
ei suuda teha korda
ka seinakappisid
ka kahhelkive seina
ei oska laduda
ma oskan kasteheina
vaid ära kaduda

MEHEST

Mu mees on hull - ta on nii tavaline,
ta juba kaua proovib tavalisust,
ta harjutand on üliharilikkust.
Ja selle kohta tavaline näide:
ta kallistab mind ebatavaliselt
ja liiga õrnalt, liiga pikkamisi
ja läbimõeldult, arvates, et nägi
mind seda tahtvat - erlisi võtteid.
Ei, pole vaja. Tahan lihtsaid mõtteid
ja otsekohest tegutsemisviisi.
Oh miks ta küll mind tookord läbi nägi,
miks küll ei võinud jääda vanaviisi?
Miks imendusin tema eluviisi?
KASUTATUD MATERJALID
Raamatud:
"Eesti kirjanduse ajalugu" V köide 2 raamat, Tallinn "Eesti Raamat" 1991
"Väike Eesti kirjanike leksikon " (lk 137)
Internet :
http://www.varius.ee/imeline/viiding.html
http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/juhan_viiding.ht m