asd (1)

Gustav Adolfi Gümnaasium
Referaat
Hüppeliigesed
Katarina Allev
12 C
Tallinn 2006
Hüppeliigesed

Hüppeliigese funktsioon:

Hüppeliigese funktsiooniks on keharaskuse edasikandmine pöiale ning tasakaalu säilitamine. Keha toetumises on oluline osa ka kontsluu -sääreliigesel, nn. ülemisel hüppeliigesel, mis koosneb sääre- ja pindluu alumiste otste poolt moodustatud hargitaolisest liigeseaugust ja kontsluu plokist. Viimase liigesepindmik on eest kuni 5 mm laiem kui tagant. Jalanina kõrgele tõstmisel satub hargi vahele ploki laiem osa, mistõttu plokk fikseeritakse ja edasine liikumine ei ole võimalik. Sel juhul me toetume kandadele. Niisuguses asendis tavaliselt hüppeid ei sooritata, sest see põrutaks tugevasti. Kui labajalga painutada allapoole, siis paigutub hargi vahele ploki kitsam osa, mistõttu kontakt luude vahel on nõrgem, liigesekihn lõdvem ja liigutused vabamad ning vetruvamad. Telg , mille ümber toimub liikumine, kulgeb risti läbi kontsluu. Kui jalg on fikseeritud, siis teostavad jala suhtes liikumist sääreluud. Lähte- ja keskasendi puhul moodustab jalg sääre suhtes täisnurga. See nurk võib väheneda labajala tõstmisel 20° võrra ja suureneda jala langetamisel (pöiasirutusel) 50° võrra. Kontsluu-sääreliigese telg on frontaaltasapinna suhtes 25° nurga all, mistõttu varbad on keskjoonest enamasti mõnevõrra väljapoole pööratud,  mis tagab kindlama toetuse. 
Liigutused jala üksikute luude vahelistes liigestes on üsna piiratud ega muuda jala välist vormi. Kontsluu, kand- ja lodiluu vahel moodustuva liigese eest taha kulgeva telje ümber toimub jala sisemise serva laskumine kuni 10° ja tõstmine 25-30°.  
Jala painutamine ja sirutamine on kokku võimalik 70-90°, lähendamine ja eemaldamine 60-90° ulatuses. 

Hüppeliigese ehitus:

Fibula = sääreluu
Fibularis longus muscle = pikk säärelihas
Calcaneus = kannaluu
Calcaneal tendon = Achilleuse e. kannakõõlus
Tendon of tibialis anterior muscle = eesmise säärelihase kõõlus
Extensor hallucis longus muscle = pikk sirutajalihas ( suurele varbale)
Extensor digitorum longus muscle = pikk sirutajalihas (teistele varvastele)
Anterior talofibular ligament = eesmine kontsluu side
Metatarsal bones = pöiavõlvi luud

Hüppeliigeste nikastus

Hüppeliigese nikastus on küllaltki sageli esinev trauma . Enamesinevaks (90%-l juhtudest) vormiks on inversioonvääne, mis kaasneb labajala liigse sissepöördumisega. Terminiga vääne tähistatakse hüppeliigest ümbritsevate pehmete kudede: sidemete ja lihaskõõluste vigastust.
Liigeste sidemed on kiulise ehitusega. Nikastuse momendil venitatakse sideme kiud välja ja tulemuseks on täielik või osaline sidemerebend. Viimase korral on rebenenud vaid osa kiududest . Side kaotab teatud osa oma tugevusest, kui palju, sõltub rebendi raskusastmest. Inversiooni korral pöördub labajalg sissepoole (teise jala poole) ja kogu keha raskus toetub labajala välisküljele, külgmised sidemed venituvad ja rebenevad.
Sagedamini vigastuvad hüppeliigese välimisel küljel olevad sidemed
Pöia liigse dorsaalfleksiooni (liigne paindumine ülespoole) ja eversiooni (liigne paindumine kehast väljapoole) korral rebeneb deltaside, mis asub hüppeliigese sisemisel küljel, sagedamini vigastuvad hüppeliigese välimisel küljel olevad sidemed. Vigastuse põhjuseks on pöiaplantaarfleksioon (tüüpiline nikastus, keha poole) koos inversiooniga, millele kaasub supinatsioon .
Peale traumat on hüppeliiges valulik , tekkib turse ja nahk muutub sinakaks.
Põhjuseks on rebenenud veresoontest kudede vahele sattuv veri . Hiljem tekkiva paistetuse põhjuseks on lisanduv koevedelik .

Hüppeliigese traumade ravi

Kui hüppeliigese trauma tekib, siis kõige olulisem on võtta aeg maha ja anda jalale rahu, et  see korralikult terveks saada. Kui  hüppeliigese trauma on kord läbi tehtud, siis mitte mingil juhul ei tohi lapsed kandma hakata n.ö. igaks juhuks  hüppeliigese kaitsmeid.  Sellisel viisil  nõrgeneb liiges   hoopiski. täiskasvanud tervisesportlasel    sellise probleemiga soovitatav kanda hüppeliigese sidet, et vältida kordustraumasid. 
Harvadel juhtudel ei taastu sidemete endine tugevus ja tulemuseks on ebakindel hüppeliiges, mida on kerge uuesti välja väänata. Ebastabiilne liiges on hell ja valulik ning ei ole usaldusväärne ebaühtlasel tasapinnal. Sagedase "jala alt äramineku" põhjuseks on koos sidemetega rebenevad süvatundlikkuse närvilõpmed.
Hüppeliigese ebastabiilsuse raviks võib arst määrata ravivõimlemiskuuri. Sihipärane võimlemine aitab taastuda süvatundlikkusnärvidel ja lihaseid, mis osaliselt võtavad rebenenud sidemetelt üle liigese toestamise funktsiooni.
Arst võib soovitada kanda tugisidet, vältida "jala alt äraminekut".
Kui need lihtsad meetodid ei aita on näidustatud operatsioon, mille käigus taastatakse külgsidemed lihasekõõlusega. Rahu andmiseks sidemete rekonstruktsiooni järgselt pannakse jalg kipsi või kasutatakse spetsiaalset tugilahast. Kipsi eemaldamisele järgneb ravivõimlemine, kuni liigese täielik funktsioon on taastunud.

Hüppeliigeste traumade ennetamine

Kõige olulisem on oma hüppeliigeseid maast madalast treenida. Lastel ja noortel on väga kasulik suvel paljajalu käimine ja jooksmine , eriti liiva sees ning muru peal. Samuti on väga soovitatav metsajooks mitmetasase pinna tõttu.  Hüppeliigestele on lihtsaimad harjutused päkal ja kannal ning pöia sise- ja väliskülgedel kõnd. Samuti saab teha erinevaid venitusharjutusi, mis tagavad hüppeliigese elastsuse. Väga oluline on traumade ennetamisel enne treeningu põhiosale minekut või võistlema asumist korralik soojendus.
Kui kõrgelt kets või botas hüppeliigest toetab, ei oma olulist rolli vigastuste vältimisel, samas peab olema tegemist korraliku spordijalatsi, mida saab spordipoest. Korralikust kohast jalatsi ostmise eelis on ka see, et saab müüjaga konsulteerida.

Kasutatud materjalid:

http://www.inimene.ee/pages.php3/17080202
http://72.14.221.104/search?q=cache:5urdfNE_aDMJ:treener.eok.ee/dokument_open.php%3Fdokument_id%3D53+h%C3%BCppeliigese+ehitus&hl=et&gl=ee&ct=clnk&cd=27&client=firefox-a
http://www.google.ee/url?sa=X&start=0&oi=define&q=http://www.roadrunnersports.com/cgi-bin/rrs/rrs/sduShoeTerms.jsp&usg=__m-54fnpNGTzVB9oUWcGq4YAcLE8 =
http://www.nlm.nih.gov/medlineplus/ency/images/ency/fullsize/19918.jpg
"McMinn`s color atlas of foot and ankle anatomy" 2004 Bari M. Logan , Dishan Singh, Ralph T. Hutchings
"Traumatic disordets of the ankle" 1984 William C. Hamilton

Sisukord

Hüppeliigese funktsioon: 2
Hüppeliigese ehitus: 3
Hüppeliigeste nikastus 4
4
Hüppeliigese traumade ravi 4
Hüppeliigeste traumade ennetamine 5
Kasutatud materjalid: 6
Sisukord 7