Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Harilik nurmenukk (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
Harilik nurmenukk #1 Harilik nurmenukk #2 Harilik nurmenukk #3 Harilik nurmenukk #4 Harilik nurmenukk #5
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-01-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 24 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Rain Ungert Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
docx

Harilik nurmenukk

Harilik nurmenukk (Primula veris) Härjakaatsad, kanavarvas, kevadvõti, kikkapüksi, kikkakaadsa, kukepüksid, kuldkannike, kurekaatsad,nattalill, neitsipisar, peetrusevõtmed, piimapisar, taevavõti, titepüksid, titevarvas, käekaatsad, saksapüksid, pääsulill, käokäpp ­ need on nurmenuku rahvapärased nimetused Nurmenukk kasvab meil põhiliselt metsaserval, hõredates metsades ja võsastikes, aga ka loopealsetel ning niitudel. Nurmenukk eelistab Põhja-Eestile omast lubjarikast pinnast, seetõttu teda Lõuna-Eestis eriti tihti ei kohtagi. Nurmenukk on mitmeaastane rohttaim, mille lehtedeta õisikuvars võib kasvada kuni 30 cm pikkuseks. Ladvas paiknevad lihtsarikana kuldkollased õied viie, alusel putkeks kokku kasvanud kroonlehega , krooni putke ümbritseb põisjas tupp viie terava tipmega. Õitseb mais ja juunis, siis on ka levinuim aeg ,mil nurmenuku ürti korjata (maapealset osa)

Bioloogia
thumbnail
2
doc

Harilik mustikas

Harilik mustikas (Vaccinium myrtillus) Mustikas on kuni 40 cm kõrgune kääbuspõõsas. Ta on heleroheline ja marjad tumesinised või peaaegu mustad. Mustika võrsed on kolme-nelja esimese aasta jooksul helerohelised ja teravalt kandilised. Mustikas kasvab happelistel, niiskematel muldadel ja mõõdukalt varjatud metsades. Sinakasmustad marjad sisaldavad umbes 7% parkaineid. Mõlemasugulised kaheli õiekattega õied, nii kroon kui tupp liitlehised. Tupp väike, ebamääraste tipmetega ja lainja servaga. Kroon on kupjas, rohekasvalge kuni roosakas, 4...7 mm. Õied asuvad üksikult lühikestel raagudel aastavanustel võrsetel. Õitseb mai lõpust juunini. Vili on tavaliselt ümmargune, harvem piklik või pirnikujuline, söödav, rohkete seemnetega lihakas mari. Värvuselt tumesinine kuni peaaegu must, enamasti kaetud sinakashalli vahakirmega. Marja tipp on iseloomulikult lame, ääristatud tupe tipmete jä

Bioloogia
thumbnail
2
odt

Harilik sarapuu

Harilik sarapuu (Corylus avellana) pähklipuu, pähkmepuu, sarap, sarakas Sarapuu nime päritoluks võiks pakkuda seda, et tema peenikestest vitsadest saab sara ehk aeda valmistada. Tegelikult on põhjus aga hoopis muus. Nimelt oli varem Põhja-Eestis rohkesti aedasid, sarasid, milles kasvasid need pähkleid kandvad puud. Sealt ongi Põhja-Eestis levinud sarapuu, seevastu Lõuna-Eestis aga pähklipuu. Erinevalt kreeka pähklist on meie sarapuu vili tõeline pähkel. Pähkli sees on seeme, mida igaüks on süüa proovinud. Mõnele tekitavad pähklid kergeid allergilisi nähtusid, aga enamikele on need meeldivaks maiuspalaks. Kes ei ole ise pähklimetsas käinud, see võib-olla ei olegi saanud maitsta meie oma pähklit, sest poes müüdavad tuuakse kaugemalt sisse ja on tihti hoopis teist liiki sarapuude omad. Kultuursarapuude ühisnimi on funduk. Kuid sageli töödeldakse pähklid ümber. Nii valmistatakse nendest kompvekke, halvaad, sokolaadi, pähklisaia j

Geograafia
thumbnail
7
doc

HARILIK KADAKAS

HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS MR-14 Marion Undusk HARILIK KADAKAS Referaat Uuemõisa 2014 BOTAANILISED TUNNUSED Enamasti kasvab harilik kadakas põõsakujulisena, harvem puukujulisena. Puu kõrgus on tavaliselt kuni 10, harva kuni 15 m. Registreeritud maksimaalne kõrgus on 18,5 m. Harilik kadakas võib registreeritud andmetel elada kuni 860-aastaseks. Võra kuju varieerub üsna suures ulatuses ning võib olla sammasjas, munakujuline, maadjas või hargnevate okstega. Tüvi on tihti mitmeharuline ja mõnikord keerdu kasvanud. Noorte puude koor on kitsaste laastudena kestendav, vanematel puudel madalate vagudega ja pehmete kiududega. Noored võrsed on punakaspruunid ja kolmetahulised, vanemad pruunikad. Okkad on terava tipuga, lineaalsüstja kujuga, 1–2 cm pikkused, kolmekaupa männases, pealt sinakashallid ja ühe õhulõheribaga, püsivad võrsetel keskmiselt kuni 4 aastat. Õied moodustuvad sügisel. Isaskäbid moodustuvad üks

Metsandus
thumbnail
26
docx

Taimede süst- ja fülogenees

kanarbikulised - Ericaceae o Tuntud esindajad on mudakanarbik (p.Erica), kanarbik (Calluna vulgaris), mustikad-pohlad (p. Vaccinium) ja rododendronid (p. Rhododendron) Vaccinium myrtillus ­ mustikas Vaccinum vitis-idaea ­ pohl kanarbik -Calluna vulgaris Oxycoccus palustris ­ h. jõhvikas nurmenukulised ­ Primulaceae Primula veris ­ h. nurmenukk eebenilised - Ebenaceae Diospyros ebenum - must eebenipuu Diospyros kaki - idadiospüür ehk kakidiospüür ehk kakiploomipuu on pärit Ida-Aasiast (vili - hurmaa) teepõõsalised ­Theaceae o p. Camellia - Kameelia aktiniidialised ­ Actinidiaceae o kiivi (Actinidia deliciosa) sug Polemoniaceae o p. Phlox ­ floks ehk leeklill PÄRISASTERIIDID I e LAMIIDID

Bioloogia
thumbnail
84
docx

ELUSLOODUS

ELUSLOODUS SISUKORD ELUSLOODUS......................................................................................................................................................4 Eluslooduse tunnused:........................................................................................................................................4 RAKK....................................................................................................................................................................5 Loomarakk..........................................................................................................................................................5 Taimerakk..........................................................................................................................................................6 KOED.................................................................................................................................

Bioloogia
thumbnail
18
odt

Eesti taimestiku eksami kordamisküsimuse vastused

Pomerantsvili: on lihakvili (apelsin, sidrun) 39.Kuivviljad. Avaviljad: kukkur, kõder, kõdrake, kaun, kupar, karp. Kuivviljad: valmimisel vee sisaldus väheneb, mitmeseemnelised *ühepesaline, avaneb ühe õmblusega Kukkur: ühepesaline, avaneb ühe õmblusega. (põld-varesjalg) Kõder: (ristõielised) kahepesaline Kõdrake: lühike, pähkeljas kõdrake Kaun: (liblikaõielised)- avaneb kahe õmblusega Kupar: mitmepesalised (moon, nurmenukk, nelk, pajulill, hobukastan) Karp: avaneb kaane ärakukkudes (teeleht) 40.Sulgviljad: pählike, pähkel, tõru, seemnis, teris. Jaguviljad. Sulgviljad: Kuivviljad jaotatakse kahte suurde rühma: avaviljad ja sulgviljad. Küpsenud avaviljad avanevad ning nende sees olevad seemned varisevad. Sulgviljad varisevad aga tervikuna, nende sees on vaid üks seeme. Avaviljadest tunduimad on kastan ja hernes, sulgviljadest aga pähkel.

Bioloogia
thumbnail
21
doc

Laanemetsad

harilikku mändi (lisa 3), arukaske (lisa 2), harilikku haaba, harilikku tamme. Põõsarinne on hõre ja koosneb harilikust sarapuust (lisa 4), harilikust pihlakast, pajudest. Puhmarinne on lausaline. Peamised liigid on pohl (lisa 6), harilik mustikas, lillakas, kanarbik (lisa 7), kattekold. Rohurinne on liigirikas. Seal kasvavad ussilakk (lisa 8), võsaülane, jänesesalat, sõrmtarn, ohtene sõnajalg, leseleht, laanelill (lisa 9), harilik jänesekapsas, sinilill, harilik nurmenukk, metsülane, harilik mailane, mets- kurereha, madarad, nääred, metskastik, palu-härghein, lakkleht. Samblarindes leidub harilikku palusammalt, harilikku laanikut (lisa 10), harilikku kaksikhammast, harilikku karusammalt. Harilik kuusk (Picea abies) kuus, kuusepuu, nõglapuu Kuusk on kõigile tuntud kui pimedate laante puu. Sageli on Eesti kõige metsikumad paigad just kuusemetsad. See on tingitud mitmest asjaolust. Esiteks on kuusel väga tihe võra, mis teeb kogu

Bioloogia




Meedia

Kommentaarid (1)

linkri profiilipilt
linkri: Küllaltki põhjalik ülevaade. Tubli, et tabeliga vaeva on nähtud!
23:07 22-09-2009





Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun