Harilik nurmenukk (1)

Sarnased õppematerjalid

2

docx

Harilik nurmenukk

Harilik nurmenukk (Primula veris) Härjakaatsad, kanavarvas, kevadvõti, kikkapüksi, kikkakaadsa, kukepüksid, kuldkannike, kurekaatsad,nattalill, neitsipisar, peetrusevõtmed, piimapisar, taevavõti, titepüksid, titevarvas, käekaatsad, saksapüksid, pääsulill, käokäpp ­ need on nurmenuku rahvapärased nimetused Nurmenukk kasvab meil põhiliselt metsaserval, hõredates metsades ja võsastikes, aga ka loopealsetel ning niitudel. Nurmenukk eelistab Põhja-Eestile omast lubjarikast pinnast, seetõttu teda Lõuna-Eestis eriti tihti ei kohtagi. Nurmenukk on mitmeaastane rohttaim, mille lehtedeta õisikuvars võib kasvada kuni 30 cm pikkuseks. Ladvas paiknevad lihtsarikana kuldkollased õied viie, alusel putkeks kokku kasvanud kroonlehega , krooni putke ümbritseb põisjas tupp viie terava tipmega. Õitseb mais ja juunis, siis on ka levinuim aeg ,mil nurmenuku ürti korjata (maapealset osa)

Bioloogia

72

doc

Kevade värvid õpimapp

..................................................................9 Sinilill............................................................................................................................11 Kullerkupp....................................................................................................................12 Maikelluke....................................................................................................................13 Harilik nurmenukk........................................................................................................14 Paiseleht........................................................................................................................15 Harilik lumikelluke.......................................................................................................15 KEVADE PUUD................................................................................................

Keskkond

72

docx

SAARE GOLFIVÄLJAKUTE PIIRKONNA LOODUSKESKKOND

- imetajaid (10 liiki); - linde (10 liiki); - kahepaikseid/roomajad (4 liiki) - putukaid (5 liiki) Tutvustuses too välja: - liigi nimi eesti keeles, ladina keeles, rahvalikud nimetused; - eluviis; - foto(d); - kas on kaitsealune liik; - legendid, uskumused. 1. Taimeriik 3  1. Harilik mänd, pedajas (Pinus sylvestris) Rahvakeeles pedajas ja pedak. Harilik mänd on Eestis pärismaine puu. Ta on Eesti ainus looduslik männiliik ja levinuim puu metsades. Mänd talub hästi äärmuslikke kasvutingimusi, nii kuivust ja kuuma kui liigniiskust ja karmi külma. Mändi võib leida nii kuivadel liivaluidetel, nõmmedel kui ka niisketes soodes ja rabades. Ta kasvab nii happelisel mullal kui ka karbonaadirikkal pinnasel, nii looaladel kui murenenud graniidil. Muldadest on

Loodus õpetus

80

doc

Metsabotaanika

nenud massiivsel pael või selle murenemisel tekkinud rähal. Ehkki reljeefi nõgudes võib ajuti niiskust olla taimede kasvuks piisavalt, on sellised mullad põua ajal kergesti läbikuivavad. Seetõttu saavad siin kasvada taimed, mis taluvad suvist kuivaperioodi kahjustusteta. Hõre puurinne varjutab alustaimestikku vähe ning seetõttu leiame loometsades kõrvuti kasvamas kuivalembeseid taimi - leesikas, kassikäpp, nõmm-liivatee ja lubjalembeseid niidutaimi - lubikas, angerpist, hobumadar, nurmenukk, aga ka laialehiste viljakate muldadega metsade taimi - sinilill, ussilakk, longus helmikas, sulg-aruluste. Loometsad on Eestis levinud saartel, Loode- ja Põhja-Eesti paealadel. Eesti metsadest moodustavad loometsad 3%. Puistute tootlikkus on madal, III ­ IV boniteet. Looduslikult kasvavad siin peamiselt männikud. Loometsades eristatakse kolm kasvukohatüüpi. 1.1. LEESIKALOO KASVUKOHATÜÜP (Ll) Reljeef: veidi lainjad paetasandikud

Eesti loodus ja geograafia

73

doc

Dendroloogia

dmax = 56 cm (Roht, 1986)], Tartus, Luual jm. Liik on väga valgusnõudlik. Külgvarju puhul laasub alt kiiresti ega ole enam eriti dekoratiivne. Talub nulgudest ühena vähestest linnatingimusi, samuti mulla kuivust. Sortidid: 'Argentea' - kuni 10 m kõrgune hõbedaste okastega püramiidjas puu; 'Aurea', 'Archer's Dwarf'; 'Brevifolia'; 'Candicans'; 'Compacta' ('Glauca Compacta'); 'Conica', 'Gable's Weeping'; 'Globosa'; 'Pendula'; 'Piggelmee'; 'Violacea'; 'Wintergold' 4. Harilik kuusk Harilik kuusk (Picea ábies [L.] H. Karst.) Abies - lad. k. alati haljas, roheline, elav. Tegemist on meie kodumaise tähtsa okaspuuliigiga. Eesti metsadest moodustab kuusikute osakaal ca 18-20 %, kuid ebaühtlase vanuselise struktuuri tõttu on raieküpsete kuusikute osatähtsus vähenemas. Areaal: Hariliku kuuse areaal on väga lai, ulatudes põhjas üle 69° põhjalaiust. Lõunas langeb areaal enam-vähem kokku mustmullavööndi põhjapiiriga, idas ulatub areaal Ohhoota

Dendroloogia

Meedia

Kommentaarid (1)