Inimese paljunemine ja areng (1)

INIMESE PALJUNEMINE JA ARENG
KORDAMISKÜSIMUSED
 
1.        Iseloomusta inimese elujärke.
VASTSÜNDINU- kuni kümme esimest päeva
IMIK -esimese eluaasta lõpuni. Suur pea, lühikesed jäsemed, vastuvõtlik haigustele. Esimese eluaasta lõpus õpib seisma ning suudab astuda mõned sammud.
LAPEIGA-kuni jäävhammaste tekkimiseni ja sugulise küpsemise alguseni. Tüdrukutel kestab lapseiga 12-13 aastaseni, poistel 13-15 aastani. Keskimiselt lisandub aastaga kallus 2kg ja mippust 4-5cm
MURDEIGA ehk PUBERTEEDIIGA - lõppeb 17-18. Puberteediiga algab noorukitel suguküpsuse saabumisega.
VARAJANE KÜPSUS- kuni 36 eluaastani, arenevad võimed maksimumini.
HILINE KÜPSUS- kuni 60 eluaastani. Perioodi lõpuks hakkavad vaimsed ja kehalised võimed aeglaselt taanduma.
ELATANU IGA- kuni 75a. kahaneb õppimisvõime ja nägemine.
VANURIIGA( RAUGA )- kuni 90a. taandareng süveneb veelgi
SURM- 1. AGOONIA - vahetu surma eelne seisund, elutähtsate elundite töö on nii aeglane, et pole märgatav. 2. KLIINILINE SURM- 3-5 min elundite talitlus on lakanud aga elustada on võimalik 3.BIOLOOGILINE SURM- elundite talitlus on lakanud ja elustada pole võimalik.
1) imikuiga -toimub organismi kiire kasvamine ja arenemine. Imikul on suur pea ja lyhikesed jäsemed. Nahk on õrn, 1eluaasta lõpuks õpib imik seisma,suudab astuda ja öelda liktsamaid sõnu.
2)lapseiga-jätkub organismi kiire kehaline ja vaimne areng.alguses õpib laps kõnelema ja liikua,arenevad fantaasia ,iseloom ja tahe . Lapsed muutuvad aktiivseks ja asjalikuks,suureneb vajadus tõsise tegevuse järele.
3)murdeiga-algab sugukypsuse saaabumisega,kujunevad hrmoonide mõjul ka teisesed sugutunnused. Hormonaalsed häired,enesevalitsemisraskused,on väga hella tundelised ja ärrituvad kergesti. Mees- karvakasv ,madal hääl,tugev lihastik, laiad õlad, kitsad puusad , pikemad toruluud , pollutsioon . Naine-rindade kasvamine,kitsad õlad,laiad puusad, rasvkude ,kõrgem hääletoon,lyhemad toruluud, menstruatsioon .
4) noorukiiga -jätkub kehaline areng,kasvamine aeglustub,lõpuks on organism välja kujunenud. Käitumine muutub tasakaalukamaks,tundumused sygavamaks ja pysivamaks.
5)täiskasvanuiga- a)varajane kypsusiga-organism ei muutu,võimed arenevad maksimumini, luuakse prekond,kohanetakse tööga.b)hiline kysusiga-ollakse töös tasemel,lõpuks hakkavad kehalised ja vaimsed võimed aeglaselt taandarenema. C)elatanuiga-kahaneb jõud,langeb õppimisvõime,nõrgenevad mälu ja tähelepanu,väheneb kehaline suutlikkus ,ilmnevad ervisehäired. D)vanuri-ja raugaiga- vanur kuni 90aa,,yle selle raugaiga. Syveneb organismi vaimne ja kehaline taandareng veelgi.
6)surm- a)agoonia-vahetult surmaeelne seisund,elundite talitlus on väga aeglane, pulssi ei ole tunda,hingamine ei ole mõrgatav. B)kliiniline surm-elutätsate elundite talitlus on lakanud,närvisüsteem on väljlylitunud,syda ei löö,elustatav 3-5min. C)bioloogiline surm-närvirakud on hävinud, elustamine ei ole enam võimalik.
2.        Nimeta mehe suguelundid ja nende ülesanded.
1) SISEMISED: munandid (valmistavad sugurakke ja suguhormoone), munandimanused(säilitavad sugurakke), seemnejuhad(juhivad seemnerakke edasi), eesnääre ja seemnepõiekesed(valmistavad seemne vedelikku), kuseseemnejuha(juhib seemnerakke kehast välja)
2)VÄLISED: munandi kott (kaitseb munandeid ), suguti(vajalik kehasiseseks viljastamiseks)
3.        Iseloomusta sperme (millised on, kus tekivad, millal, kui palju, kui kaua).
Vajavad madalat temp. ja ei tohi verega kokku puutuda, kuna on kehale võõrad rakud . Spermi arengutsükkel vältab mehel 70-85 päeva. Valmis sugurakud talletuvad munandimanustes. Ühe seemnepurskega eritub mehel tavaliselt mitusada miljonit spermi.
4.        Nimeta naise suguelundid ja nende ülesanded.
1) SISEMISED: munasarjad(tekivad sugurakud ja suguhormoonid ), munajuhad(munarakkude edasijuhtimine ja toimub viljastamine), emakas (loote areng), tupp (ühendab emakat väliskekonnaga), häbememokad ja kliitor (ümbritsevad tupeava)
5.        Kirjelda munarakku (milline on, kus tekib, millal, kui palju, kui kaua).
Munarakud ehk ovotsüüdid tekivad munasarjades. Kus tekib üks munarakk . Küpsemine kestab 3kuud. Eelas rakud kujunevad välja loote eas, küpsevad alates murdeeas , kuni 50 aastaseni. Ovulatsioon on munaraku eraldumine.
6. Mis on, kus toimub viljastamine?
toimub munajuhas2)viljastamisel ühineb munarakuga üks sperm3)viljastamisel saab järglane mõlema vanema tunnused4)viljastamise momendil määratakse sugu
7.        Kuidas saab järglane viljastamisel vanemate tunnused?
Järglane saab mõlemalt vanemalt 23 kromosoomi;mehelt 22+y naiselt :22+x kormomosoomi
8.        Kuidas määratakse viljastamisel järglase sugu?
Viljastumise tagajärjel on munaraku tuumas täiskomplekt kromosoome ja sugukromosoomid määravad tulevase inimese soo.
9.        Kirjelda lühidalt idulase, loote arengut (kus, kui kaua, millises järjekorras toimub elundite areng).
1kuu:moodustuvad luud , veresooned , lihased ja jäsemete algmed. 5-10mm ja 01.0.2 grammi 2kuu:areneb kiiresti aju, rindkere 3kuu: kõige suurem on pea, oluline on, et ta hakkaks end liigutama 4kuu:luude kujunemine, saab eristada sugu 5kuu: liigutab nii, et ema tunneb, südamelüügib kuuldavad. 6kuuu:nahk on voldiline, kuna kasvab teistest elunditest kiiremini 7kuu: sarnaneb vastsündinule, aga ei ole valmis iseseisvaks eluks, kui sellisena sünnib, siis nim, enneaegseks. 8kuu: nahk sile ja roosa , ei saa püürata end 9kuu: vajalikud mõõtmed ja mud omadused iseseisvaks eluks.
10.     Millisel arenguperioodil on loode eriti tundlik, miks?
Esimestel kuudel, sest lapse elundid ja elundkonnad arenevad.
11.     Kuidas toimub ema ja loote vaheline ainevahetus , milliseid aineid vahetatakse?
Ema lootele - hapnik,very,toitained, antikehad ,hormoonid, mürgid, ravimid
Loode emale-süsihappegaas, jääkained, vesi, hormoonid.
12.     Kuidas toimub sünnitus?
1)algab emakaseina kokkutõmmetega2)emakasuue laieneb ja looteveed voolavad ära3)laps sünnib pea ees4)abandon lõigatakse läbi5)laps hakkab iseseisvalt hingama6)väljutatakse platsenta
13.     Milliseid viljastamise vältimise võimalusi tead?
Iseeneselik abort (raseduse katkemine) meditsiiniline abort(sama) kasutada spiraali,hormoontablette, kondoomi
14.     Iseloomusta levinumaid suguhaigusi (põhjustaja, tunnused, vältimine).
15.     Selgita mõisted: sperm -isassugurakud
sperma - meessugunäärmete eritatud nõrede segu koos spermidega,
pollutsioon- iseeneslik seemnepurse .,
ovulatsioon-munaraku väljastumine munasarja kaudu. Menstruatsioon-kui munarakk ei viljastu siis väljub ta koos emakalimaskestaga ., menstruaaltsükkel-, abort- kas siis iseeneslik või meditsiiniline raseduse katkestamine , kromosoom -on päriliku informatsiooni kandjad , teisesed sootunnused-arenevad suguküpsuse saabumisel;nt-meestel karvkasv,madal hääl,naistel,rinnad, kitsad õlad,kõrgem hääl, rasvkude)