Idamaad ja Vana-Ameerika KT (0)

Keskkool - Kultuur-Kunst - Kunstiajalugu

1 Hindamata

Kontrolltöö Idamaade ja Vana-Ameerika kunstist 11.klassile

India kultuur kujunes välja III at. eKr ja levis sealt edasi naaberriikidesse (Hiina, Tai, Indoneesia , Malaisia, Nepaal ).

Stuupa on kuplitaoline kõrgendus, mis asub ühel või enamal nelinurksel (hiljem ka ümmargusel) terrassil, kuhu viivad trepid. Tihti kuulub kompleksi topeltaed, millel on väravad igasse neljailmakaarde. Stuupasid hakati ehitama peatselt pärast Buddha surma. Arvatakse, et vanim stuupa on Bharhutis.

India templite saalide uksed olid ühel joonel ja laed olid kiviplaatidest. Templid ehitati kvist ja ilma mördita, harva kasutati metallklambreid. Templite välisseinad koosnevad skulptuuride massist, vaba seina pinda on väga vähe. Tornid koosnevad kiht-kihilt arhitektuurilistest elementidest ning kõige peal on suur padjakujuline ümar element-amalaka.
Khajuraho tempel

India skulptuuri iseloomustavad dünaamlisus, mänglevus ja liigutuste ning žestide äärmine mitmekesisus. Kehad on nii painduvad, nagu puuduks neil luud . Teoste materjaliks on põhiliselt kivi, kuid kasutatakse ka vaske ja pronksi. Valitsevaks India skulptuuri vormiks on reljeef, mis sageli meenutab pigem ümarplastikat, kuid seintele ja sammastele paigutatuna on siiski vaadeldav ainult ühest küljest.
Tõsised ja pühalikud jumalad on ümbritsetud elurõõmsatest, veetlevatest naistest, kes kehastavad mitmesuguseid alamaid jumalaid, deemoneid ja haldjaid. Ülev vaimsus esineb kõrvuti ja läbisegi kõige maalähedasema meelelisusega.

Angkor Wat oli algselt hindustlik Višnu tempel, hiljem budistlk tempel, muistses Angkori linnas Kambodžas, mis ehitati Khmeeri impeeriumis 12.sajandi esimesel poolel. Angkor Wat on maailma suurim pühakoda. Tänapäevani pole selge, milliseid tehnoloogiaid muistsed meistrid selle ehitamisel kasutasid. Alles aerofotod näitasid tänapäeva uurijatele, kuivõrd ideaalsed propotsioonid on tegelikult Angkori templtekompleksil.
Borobuduri tempel ehitati 9.sajandil ja see asub Indoneesias Java saarel. Tempel on kaunistatud 2672 reljeefse paneeliga ja 504 Buddha kujuga. Keskne kuppel on ümbritsetud 72 Buddha kujuga, millest igaüks istub perforeeritud stuupa sees. See on maailma suurim budistlik tempel.

Hiina arhitektuur on põhiliselt puitarhitektuur. Puit võimaldab võrreldamatut paindlikkust, kohandatavust ja mitmekülgsust. Üheks iseloomulikumaks hooneelemendiks on reljeefidega kaunistatud ja värvidega kaunistatud palk. Kiviehitisi on suhteliselt vähem ja neiski on palju üle võetud puuehitiste konstruktsioonist ja vormikõnest. Kivist ehituskunsti iseloomulikeim esindaja on müür (näiteks Suur Hiina müür ). Müüridega ümbritseti losse , templeid, kloostreid, linnajagusid ja linnu.
Kaifeng, raudne pagood
Pailou Xidis

Pagoo on mitmekorruseline, ülespoole kaarduvate katuseservadega tornikujuline tempel.Pagood pärineb Indiast, kuid levis ulatuslikust ka Hiinas ja teistes Ida- ning Kagu- Aasia maades. Sümboolne austusavaldus Buddhale. Tavaliselt püstitati pühakusäilmete matmiskohale. Mitmetahuline tornitaoline ehitis, mille korruste vahel on iseloomulikud üleskaarduvate servadega katruseräästad.

Maalikunsti loeti Hiinas kõrgete kunstide hulka nagu ka kalligraafiat. Peamised vormid on tuši- ja akvarellmaalid paberil või siidil . Temaatikas domineerivad inimene, loomad ja maastik. Hiinas oli palju maalikunstnikke-asjaarmastajaid.
„Budistlik tempel mägedes“
Hiina 11.sajandi siidimaal

Hiina aiakunst sai alguse sajandeid enne Kristust. Aiad kujutasid paradiisilikku ilu, mis pidi aitama inimesel tungida olemise saladusse ja saavutada surematus. Ka jõukatel linnakodanikel võisid olla iluaiad. Taimede valikul jälgiti sümboolikat. Aed võis olla nii väike kui ka suur aga eesmärk oli üks – igapäevane kasutamine ja külaliste vastu võtmine. Kahjuks tolle aja aedu Hiinas säilinud ei ole kuid aedade kujundamise kohta on säilinud palju kirjalikke ürikuid.

Hiinas oli tarbekunst väga kõrgetasemeline. Peamisteks aladeks metallehistöö, nikerdused, tikandid , email- ja lakktööd ning eriti portselan.

Katsushika Hokusai on kuulsaim Jaapani värvilise trükigraafika esindaja. Suuremas osas oma loomingus kujutas ta humoristlikult rahvalikke tüüpe. Euroopas sai ta aga eriti kuulsaks oma looduspiltidega.
Chunagon-yakamochi
Kitagawa Utamaro oli Jaapan puulõigete kunstnik. Ta on tuntud eriti oma meisterlikult loodud ilusaid naisi kujutavate puulõigete poolest, mida nimestatakse bijingaks.

Läbi ajaloo on Jaapani arhitektuur saanud tugevaid mõjutusi teistest Aasia maadest, eriti Budistliku religiooniga riikidest ning Hiinast. Jaapani arhitektuuris arenes elamismõnu ja esteetilisi naudinguid pakkuv ilmalik kunst . Elati suhteliselt väikestes majades , mille järsult tõusvad katusenurgad rõhutavad hoonete kergust ja õhulisust. Loobuti sümmeetria taotlusest.

Kesk-Ameerika silmatorkavaimad mälestised on mitme meetri kõrgused kõvast basaldist välja raiutud inimpead.
Machu Picchu on hästi säilinud inkade kindlustatud asula Peruus . Machu Picchus on säilinud enam kui 200 hoonet, see on inka kultuuri tuntuim mälestis ja oluline sümbol.

Vana-Mehhiko skulptuurikunstis olid inimesed oli tõetruud ja seostati loodusnähtustega, jumalaid kujutati sümboolsetena, skemaatiliselt ja tinglikult Indiaanlased kujutasid skulptuuris detailselt nägu, ülejäänud keha oli neile vähetähtis. Tollaaegsetel kujudel olid karmid näoilmed, see oli tingitud julmast valitsemisviisidest ning ohverdamistest jumalate heaks. Vanad Mehhiklased hindasid kõrgelt kunsti ja ilu, nende kunstis oli lilled ja laulud tähtsal kohal, see on mõjutanud ka tänapäevaste järglaste kunsti.

Ameerika põlisrahvust polegi praktiliselt enam olemas ja see võib olla üheks põhjuseks. Samuti võib ka mõjutada ka see, et sealsed rahvad elasid peaaegu täiesti lahus ülejäänud maailmast. Seal on toimunud palju sõdasid jms, mistõttu on kunst hävinud. Näiteks hispaanlased hävitasid seal kõik, mis ette jäi.

.DOCX Laadi alla originaalfail 7 lk · .docx · 4 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-10-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti

4 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

marimartin Õppematerjali autor

Idamaad Vana-Ameerika kunstiajalugu kultuur

Sarnased õppematerjalid

docx

Millal kujunes välja India kultuur ja kuhu ta levis

1. Millal kujunes välja India kultuur ja kuhu ta levis? India kultuur hakkas välja kujunema III at. eKr . Levis naaberriikidesse (Nepaal, Indoneesia, Malaisia, Tai, Hiina). 2. Mis on stuupa? Stuupa, mongoli suburgan, tiibeti tsörten, Buddha õpetust sümboolselt kujutav rajatis. Koosneb harilikult nelinurksest alusest ning kera ja koonusekujulisest ülaosast, mis sümboliseerivad vastavalt ürgelemente maad, vett, tuld, õhku ja eetrit. Stuupa teisendvorm on pagood. 3. Millised olid India templid ja kuidas kaunistatud? India templid on peamised vana kunsti mälestusmärgid, meenutavad rohkem monumente kui ehitisi. India templi kõige püham paik, kus asub jumala kuju, on tavaliselt väike, tempel selle ümber võis aga kasvada suureks

Kultuuriajalugu

docx

Kunstiajalugu - India, Hiina, Jaapan, Vana-Ameerika

1. Millal kujunes välja India kultuur ja kuhu ta levis? India kultuur hakkas välja kujunema III at. eKr . Levis naaberriikidesse (Nepaal, Indoneesia, Malaisia, Tai, Hiina). 2. Mis on stuupa? Stuupa on poolkera kujulise kupliga kaetud ehitis Buddha mälestuseks. Asoka lasi neid oma riiki püstitada u. 84 000. Kupli tasandatud tipus on nelinurkne aedik, millest kõrgub maailmatelge sümboliseeriv varras päevavarjukujuliste vormidega. Kogu ehitist ümbritseb kiviplokkidest aed, milles on nelja ilmakaarde avanevad väravad. Väravaid moodustavad kiviplokid on kaetud skulptuuridega. 3. Millised olid India templid ja kuidas kaunistatud? India templid on peamised vana kunsti mälestusmärgid, meenutavad rohkem monumente kui ehitisi. India templi kõige

Kunstiajalugu

docx

IDAMAADE KUNST JA KESK-AMEERIKA

IDAMAADE KUNST JA KESK- AMEERIKA Koostaja:Lanne Varjula 11B Keila Kool 2012 1. Millal kujunes välja India kultuur ja kuhu ta levis? India kultuur kujunes välja kolmada sajandi esimesel poolel eKr. ning levis naabermaadesse nagu näiteks Jaapanisse,Birmasse,Laosesse ning Indoneesiasse. 2. Mis on stuupa? Stuupa on poolkerakujuline kupliga kaetud ehitis Buddha mälestuseks ning teda peetakse vanimaks Budistliku arhitektuuri ehitusvormiks.Legend räägib,et Buddha olevat soovinud enne oma surma,et tema säilmed pandaks erinevatesse stuupadesse. Varaseimad säilinud stuupad asuvad Sanchis. Sanchi Stuupa koos taastatud aiaga. Budistlikud monumendid-kell Sanchis. 3. Millised olid India templid ja kuidas kaunistatud? India templid olid seest väga lihtsad ning ilma akendeta,kuid väljast olid nad rikkalikult kaunisatud,Indi

Kunst

docx

Ida-Maad

Kontrolltöö Nr 1: Ida-maad 1. India kultuur hakkas välja kujunema 3 aastatuhandel e.Kr. 2. Stuupa kuplitaoline kõrgendus, mis asub ühel või enamal nelinurksel terrassil, kuhu viivad trepid. Tihti kuulub kompleksi topeltaed, millel on väravad igasse nelja ilmakaarde. 3. Templid ise meenutavad rohkem monumente kui ehitisimeie mõistes.India templi kõige püham paik, kus asub jumalakuju, on tavaliselt väike, tempel selle ümber võis aga kasvada suureks , paljude ruumidega ehitiseks.Saalide uksed on enamasti ühel joonel, mis viib pühapaiga suunas; lage toetavad sambad seisavad väga tihedalt ka muudavad siseruumi hämaraks. Templid ehitati kivist, kuid ilma mördita ja ainult mõnikord metallklambreid kasutades. Avad sillati suurte kividega ja laed tehti kiviplaatidest. Siseruumis on kujusi tavaliselt vähe, aga India pühakodade välisseinad näivad koosnevat lausa skulptuuride massist.Tühja, vaba pinda e

Kunstiajalugu

doc

Kunstiajaloo mõisted 11. klass

Kontrolltöö 1 1. Millal kujunes välja India kultuur ja kuhu ta levis? India kultuur kujunes välja III saj I poolel eKr (250 ekr-50 pKr). India kultuur levis ka naabermaadesse: Hiina, Jaapan, Nepaalid, Indoneesia. 2. Stuupa- on kuplitaoline kõrgendus, mis asub ühel või enamal nelinurksel (hiljem ka ümmargusel) terrassil, kuhu viivad trepid. Tihti kuulub kompleksi ka topeltaed, millel on väravad igasse nelja ilmakaarde. Buddha mälestuseks. Stuupade ehitus levis ka Nepaali ja Indoneesiasse. 3. India templid- Templid olid peamised vana kunsti mälestusmärgid, meenutavad rohkem monumente kui ehitisi. Templeid kaunistati väga paljude reljeefidega. 4. Skulptuur Indias- India kunst hõlmab eelkõige skulptuuri ja arhitektuuri aga ka tarbeesemeid nagu nõud, matuseurnid, ehted jm. Skulptuur on põhiliselt jumalatele pühendatud. dünaamiline, mänglev, liigutused-zestid mitmekesised. Kehad painduvad, proportsioonides

Kunstiajalugu

docx

kunstikultuuri ajalugu 11 klass

Vana-Ameerika kunst Ajalooline taust Vana-Ameerika kultuur saab alguse asteekidest, nende kultuur tekkis Kesk- Ameerikas 14.sajandil. Asteekide pealinn oli Tenochitlan, mis asus samas kohas, kus tänapäeval asub Mehhiko pealinn. See linn meenutas eelkõige Veneetsiat oma sildade ja kanalitega. Oletavalt oli seal olnud üle 60000 kiviehitise ning umbes 30 000 elanikku. Sellest kultuurist on vähe teada, sest hispaanlased hävitasid selle suuremjaolt ära. Olmeegid lõid alguse Vana-Ameerika kõrgkultuurile. Nad ehitasid järskude treppidega templeid ning samuti paleesid ja väljakuid. Nad olid hilisemalt eeskujuks Vana-mehhiko kultuuridele. Olmeekide kuulsaimad kunstiteosed on basaldist inimpead. Maajade kultuur asetses Mehhiko kõige lõunapoolsemas osas ja tänapäeva Kesk-Ameerika riikide aladel. Õitseaeg oli u. 300-900. Neil oli kõrgelt arenenud matemaatika ning astronoomia. Maajade templid oli Vana- Ameerika suurimad ning üks Tikali linnas oli isegi üle 70m

Kultuuriajalugu