Bioloogia kontrolltöö RAKK (0)

Nimeta rakkuteooria pealmised seisukohad?
1. Kõik organismid koosnevad rakkudest
2. Uued rakud tekivad ainult olemasolevate rakkude jagunemisel
3.Rakul on olemas kõik elu tunnused
4.Rakkude ehitus ja talitus on omavahel kooskõlas
Kuidas jaotatakse elusolendeid vastavalt sellele kui paljudest rakudest nad koosnevad+näited
1. Ainuraksed
2. Hulkraksed
Kuidas jaotatakse elusolendeid vastavalt selle missugusest rakkudest nad koosnevad+näide
1. Eeltuumsed ehk prokarüoodid
2. Päristuumsed ehk eukarüoodid
Millised on pealmised prokarüootsete ja eukarüoosete rakkude erinevused?
Eeltuumsel ei ole rakkutuuma ja nende pärilikkusaine asub tsütoplasmas aga päristuumsel on rakutuum ja on ümbritsetud membraaniga.
Nimeta elutunnsed.
1.Reageerivad ärritusele
2.Koosnevad rakkudest
3. Neil on püsivsisekeskkond
4.Neil on sarnane keemiline koostis
5.Paljunevad
6.Kasvavad ja arenevad
7. Toimub ainete ja energia vahetus
* Miks on rakud väiksed?
Kui rakud kasvaksid liiga suureks siis neid toimuv ainete transport muutuks liiga aeglaseks.
*Millest sõltub ainuraksete rakude, looma- ja taimerakkude kuju?
Nende kuju sõltub nende rakude ülesandest.
Rakku ehitus.
Mis ülesannet täidab rakumembraani.
Rakumembraan eraldab raku sisemuse väliskeskkonnast, kaitsev rakku välismõjude eest, ühendab rakke omavahel ja tagab ainete ja info liikumise rakku ja väliskeskonna vahel.
Kirjelda rakkumembraani ehitust.
Rakumembraan on kahekihiline ja koosneb fosfolipiididest. Fosfolipiidide vetttõrjuvad osad on üksteise vastas. Fosfolipiidide vahel paiknevad korrapäratul erinevaid ülesandeid täitvad valgud .
Seosta rakumembraani ehtitust selle talitusega .
Rakumembraani kaudu toimub ainetevahetus väliskeskkonnaga. See toimub kas passiivselt või siis aktiivselt. Kui on passiivne ainevahetus siis rakk ei vaja täiendavat energiat , aktiivsel ainevahetusel on vaja energiat. Ained liiguvad ainult läbi membraanis olevate valkude.
Kirjelda tsütoplasma ehitust ja tema tähtsust.
Tsütoplasma koosneb põhiliselt veest ja selles lahustunud ainetest. Ta seob rakku organellid ühtseks tervikuks ja aitab neil teha koostööd. Aitab aineid rakkus laiali kanda. Annab rakule siserõhu ja kaitseb selle sees olevaid organelle.
Mis on tuuma ülesanne.
Tuum juhib raku elutegevust ja säilitab päriliku informatsiooni.
Kirjelda tuuma ehitust : pärilikuse aine, tuumamembraan , poorid , dna, rna, tuumake , kromosoomid , kromatiin ja geen.
Tuumake on ümbitsetud tuumamembraaniga mille sees on poorid kus toimub info vahetus tsütoplasmaga, tuuma sees on tuumake mis on ümbritsetud pärilikusainega . Tuumakeses toodetakse valke ja RNA-d. Kromosoomid on kokku pakitud DNA ja selle sees ongi geenid.
Mis on kromosoomide ülesanded .
Kromosoomise ülesanne on päriliku info avaldumine ja edasi andmine.
*Mitu DNA ahaelat on ühes keha rakkus?
1 rakkus on 16 kromosoomi.
*Millal on koromosoomid mikroskoobiga selgesti nähtavad ja miks just siis.
Neid on siis näha kui nad poolduvad , sest siis on nad kõige suuremad.
Erinevad rakkud ja koed .
Epiteelkude

• Epiteelkude katab kõiki organismis väliskeskkonna või kehaõõntega ühenduses olevaid pindu ning piiritleb organeid.
  
• Epiteelkude kaitseb vigastuste, nakkuste jt. väliskeskkonna kahjulike mõjude eest.
  
• Epiteelkoe kaudu toimub kogu ainevahetus organismi ja väliskeskkonna vahel.
  

Epiteelkoe rakud asuvad tihedalt üksteise kõrval, moodustades rakkudevahelise aineta õhukesed kiled. Need kiled võivad koosneda ühest või mitmest rakukihist.
Lihaskude
Lihaskoe talitluseks on kokkutõmbumine ehk kontraktsioon . Kokkutõmbe mehhanism on kõikide loomade lihasrakkudes põhimõtteliselt ühesugune. Lihasrakkude kokkutõmme toimub tänu neis paiknevatele müofibrillidele. Lihaskude on kahte liiki: silelihaskude  ja  vöötlihaskude .

• Silelihaskude koosneb käävjatest rakkudest, mille kontraktsioon toimub aeglaselt. Silelihaskude on iseloomulik selgrootutele ning osaleb ka nende loomade liikumisel. Selgroogsetel loomadel koosnevad silelihaskoest siseelundkonna lihased (v.a. süda).
  
• Vöötlihaskude koosneb lihaskiududest, mis kujutavad endast pikki paljutuumseid rakke. Müofibrillide erilise asetuse tõttu lihaskiududes näivad need ristipidi vöödilised. Vöötlihaskude jaotatakse kaheks: skeletilihased ja südamelihased .
  
  • Skeletilihased kinnituvad kõõlustega tugistruktuuride külge ja võimaldavad liikuda . Skeletilihaste kontraktsioon toimub kiiremini kui silelihaskoes. Skeletilihased on iseloomulikud selgroogsetele loomadele. Selgrootutest loomadest esineb skeletilihaseid põhiliselt lülijalgsetel, mõnedel rõngasussidel ja osaliselt limustel.
    
  • Südamelihaste rakud on väiksemad, harunenud ning ühenduvad omavahel võrgustikuks. Südamelihased töötavad rütmiliselt kuni looma surmani. Südamelihased on võimelised tekitama ja juhtima närvisignaale, mis tagavad kõikide rakkude üheaegse kokkutõmbe. Nii pumpab terve süda alati täie jõuga.
    

Närvikude
Närvikoe rakud suudavad vastu võtta ärritusi, neid töödelda, tekkinud erutusi edasi anda ja salvestada. Selle teeb võimalikuks närvirakkude ehk neuronite iseloomulik pikkade jätketega kuju. Närvikude koosneb närvirakkudest ehkneuronitest.
Iga  neuron  koosneb rakukehast ja kahesugustest jätketest. Lühemaid, mitmeharulisi jätkeid nimetatakse dentriitideks. Dentriidid võtavad närviimpulsi vastu retseptoritel või teistelt närvirakkudelt. Pikemad jätked – neuriidid – juhivad närviimpulsid edasi teistesse rakkudesse.
Sidekude esineb kogu kehas, ühendab teisi kudesid omavahel ning toetab elastseid kehaosi. Sidekoe rakud paiknevad hajusalt ja nende vahel on palju rakuvaheeinet, mis kujutab endast tavaliselt elastsetest kiududest koosnevat võrku (kõige iseloomulikumaks sidekoe elastseid kiude moodustatavaks valguks on kollageen , mis esineb ainult loomadel).
Rasvkoe   rasvaga täidetud rakud on eelkõige varuainete kogumiseks, kuid pehmendavad lööke ja püsisoojastel loomadel kehale soojusisolatsiooni kihi. Rasvkoesse talletatakse ka kehavõõrad ained, mida erituselundid ei suuda eritada.
Kõhrkude  moodustab tugevaid, kuid painduvaid tugistruktuure, kus kollageeni kiud on pakitud elastse võrgustikuna.
Luukude on jäik sidekude, kus kollageeni kiud on ümbritsetud kaltsiumisooladega, mis muudab luud jäigaks ja tugevaks .
Veri  on vedel sidekude, kus rakuvaheaineks on vedel vereplasma . Vere peamised ülesanded on ainete transport ühest keha osast teise ja immuunsuse tagamine.