jõudmist keskkonda, kus see ületab selle aine loodusliku koguse ning häirib organismide normaalset elutegevust, sealjuures ka inimest. Eristatakse nii füüsikalist, keemilist kui bioloogilist reostust (EE,1995 sub saastumine) Refereering põhineb looduse tekitatud saastel. Looduse poolt tekitatud saaste hulka on huvitav võrrelda inimese poolt tekitatuga, kuna see annab teatud ettekujutuse reostuse hulgast, millega loodus siiamaani toime on tulnud. 3 2. Bioloogiline saastatus Bioloogilise saastatuse alla käivad bakterid, tolm ja erinevad viirused. Nende sattumisel erinevatesse keskondadess võivad tagajärjed olla erinevad (Anvelt, 2006) 2.1 Sahara tolmu saaste Igal aastal kandub tuulega Aafrika kõrbest üle ookeani miljoneid tonne liiva Ameerika rannikule, Kariibimerre. Koos tolmuga rändavad sinna ka mikroobid ja seened ning mõningad
LOODUS EI ANDESTA VIGU Kaunis, salapärane ja lummav stiihia, peites endas mitmeid saladusi kõike hõlmavate protsesside toimumisest. Iga päev on nagu paradiisis ärkamine, kui oskame märgata seda piiramatut kaunidust, mis meid igapäevaselt ümbritseb. Meie imepärane loodus, mis armastab jäägitult selle planeedi igat eluvormi, alustades primaatidest, lõpetades inimsoo suurvaimudega. Tänutäheks kostitab kõikvõimas meid päikesetõusu ja -loojangutega, kustutab lõpmatut ja igikestvat janu vihmapiiskadega, tõrjub pahameelt vikerkaare ja sünget väsimust lumeräitsakatega. Ning see kõik on oskuslikult sümbioosusesse sätitud, pakkudes külluslikult kogemusi siin, Maal, elades. Oleks me vaid nii targad, et oskaks kogu seda
Loodus ei andesta vigu Industrialiseerimisprotsesside tulemusena hakkas inimkond järjest enam loodusvarasid tarbima ning heitmeid loodusesse paiskama.Keskkonnaprobleemid on seoses maailma rahvaarvu ja tööstuse arenguga kogu maailmas viimase paari sajandi jooksul globaalseteks muutunud .Globaalsed keskkonnaprobleemid on põhjustanud õhu saastumise , vee reostumise ja jäätmete kuhjumise . Õhk on elukeskkonna tähtsamaid komponente.Ilma toiduta suudab inimene vastu pidada mõne nädala ja ilma veeta mõne päeva , aga õhuta suudab ta elus püsida vaid mõne minuti. Inimtegevus rikub tihti looduslikult kujunenud atmosfääriõhu keemilist koostist, näiteks fossiilsete kütuste põletamine paiskab õhku hulgaliselt saasteaineid. Õhku heidetud saasteained mõjuvad inimese tervisele , kahjustavad taimi ning muudavad elukeskkonda tervikuna .Atmosfääri paisatud saasteained tekitavad happevihmu ,osoonikihi kahanemist ja kasvuhooneefekti. Õhu kaits...
Loodus ei andesta vigu! Loodun on andnud kõik selle, mis on meie ümber. Kõik majad, autod, maanteed ja palju muudki on tehtud varadest, mille loodus on meile kinkinud. Ta on olnud inimeste heasüdamlik võõrustaja aastatuhandeid, kuid me kasutame tema vastutulelikkust lihtsalt ära. Varsti peaks tulema ju aeg, mil me auväärt kostitajal meie pahatahtlikkusest hing täis saab ning hakkab kätte maksma. Või on see aeg juba käes? Arvestades inimkonna ajalugu, mis viib kümnete tuhandete aastate taha, pole aeg, kui elati veel loodusega tasakaalus, väga kaugele selja taha jäänud. Nimelt kolm-nelisada aastat tagasi
docstxt/14754062624942.txt
meie viimaste aastakümnete väärtegude tagajärgedele. Kuuleme igapäevaselt erinevate meediakanalite kaudu uudiseid, kus arutatakse globaalse soojenemise tõsidusest, prügi üleküllusest ja loomaliikide väljasuremisohust. Mõned on altid probleeme endale teadvustama, teised on aga valmis pöörama selja. Eestlased on juba vanast ajast tuntud kui loodusrahvas. Tuhandeid aastaid tagasi suhtusid meie maa inimesed loodusesse äärmise aukartusega. Meie jaoks oli loodus nagu kristlastele Jeesus pühak, keda tuleb austada. Uskusime, et puudel on tervendav energia ja emakese looduse väljavihastamise eest saab karistada äkki võikski tänavust kliimasoojenemist tõlgendada kui planeedi pahameelt inimsoo väärtegude üle. Kui märkame inimest metsa alla ükskõikselt prügi viskamas, siis tekib küsimus kus inimene parasjagu oma mõtetes asub. Kas tõesti on tänapäeva inimene niivõrd ükskõikne ja kalk
Halliste kihelkond on Sakala üks vanemaid. Praeguse kivikiriku vanemad osad pärinevad 15.saj. II poolest. Karksi Peetri kirik Keskajal oli Karksi kiriklik elu seotud linnusega. 13. saj. rajatud linnuses oli ka apostel Peetrusele pühitsetud kabel. Praegune kivikirik ehitati 1773-1778, kasutades osaliselt linnuse alusmüüre. Viljandi Jaani kirik Kirik pühitseti taas 1992.a. Algselt (1466-1472). Viljandimaa loodus: Hendrikhansu põrgu paljand. Lopa paljand. Lossimägede paljand. Iivakivi. Kõpu laiakivi. Loodi-Püstmäe lehisepuistu. Mägiste kuusk(13-ne haruline). Mägiste põrguhaud e Maimu koobas. Oti õunapuu. Pilistvere Kivikangur. Trepimägi. Varesemäed. Viiralti Tamm. Sammuli rändrahn. Viljandi rippsild. Jne. Parika looduskaitseala. Loodi looduspark. Loodi põrgu.. Soomaa rahvuspark. Teringi matkarada ja Lilli Loodusmaja.
Mustvee Gümnaasium KUUBA Referaat Mustvee 2008 SISUKORD 1.Kuuba üldandmed 1.1 Asukoht 1.2 Loodus 1.3 Kuumus ja orkaanid 1.4 Rassid ja usk 1.5Toit ja jook 2.Ajalugu 2.1 Fidel Castro 1 KUUBA ÜLDANDMED Kuuba pealinn on La Habana, teisi sõnu siis Havanna, kus elab ligikaudu 2 096 000 inimest. Riigis kokku elab umbes 11 734 000 inimest. Pindala on 110 680 km². Riigikeeleks on hispaania keel.Rahaühikuks on peeso ja Kuuba konverteeritav peeso. Asukoht Kuuba asub Kariibi meres ning Yucanta ja Florida poolsaare ning Haiti,
Juhendaja: Tiia Kuusk Kuressaare 2005 SISUKORD Sisukord.................................................................................................................................lk 2 Sissejuhatus...........................................................................................................................lk 3 1. LOODUS...........................................................................................................................lk 4 1.1 Reljeef..............................................................................................................................lk 4 1.2 Kliima...............................................................................................................................lk 4 1.3 Vetevõrk............................................................................
Veega täidetud nõod, millel puudub otsene ühendus merega Karakatitsa Järvest ei voola välja ühtegi jõge Sissevoolava jõevesi osaliselt aurab, osaliselt toidab põhjavett Jõgi saab alguse järvest Suubub üks või mitu jõge Järvest voolab jõgi läbi Järvest algab jõgi Kui mandrijää sulas, täitusid nõod veega Nt. Peipsi järv, Võrtsjärv Tekkinud rannikul endistest merelahtedest, kuna maa on kerkinud ja meri taandunud Nt. Harku järv Tallinnas ja Mullutu Suurlaht Saaremaal Tekivad soos olevatest laugastest Jõgede vesi kogunes luidete taha Nt. Ülemiste järv Inimene paisutab jõgesid Nt. Narva veehoidla ja Paunküla veehoidla Meteoriit kukkus Maale ja tekkis kausikujuline süvend Nt. Kaali järv Saaremaal
Kanaari saared (Hispaania) Üldandmed Pindala: 7 447 km² Rahvaarv: 2 118 519 (2010) Pealinn: Las Palmas de Gran Canaria Rahaühik: Euro Riigikeel: Hispaania Asukoht: Atlandi ookean, Loode - Aafrika Loodus Saared jagunevad: Lanzarote, Fuerteventura, Gran Canaria, Tenerife, La Gomera, La Palma, El Hierro. Fuerteventura, La Graciosa Saared on vulkaanilised ja mägised Kõrgeim tipp: Teide vulkaan (3718m) Tenerifel Teide Tuntuimad rannad: El Bollullo Fuerteventural asuv Gorralejo Lanzarotel asuv Farma Tenerifel asuv El Bollullot (musta liivaga) Gran Canarial asuv Maspaloma Kliima Keskmised temperatuurid on talvel 18°C kuni suvel 24°C. Lähistroopiline Ajalugu Kanaari saarte nimi on tulnud seal elanud metsikute koerte järgi (...
Järva-Jaani Gümnaasium KONGO PEALE TEIST MAAILMASÕDA Referaat Koostaja: Anna-Marie Kellner 9.klass Juhendaja: Ülle Jääger Järva-Jaani 2017 Sisukord Sissejuhatus. 3 Poliitika. 4 Majandus. 5 Rahvastik. 6 Loodus- ja maavarad. 7 Kasutatud allikad. 8 Sissejuhatus Kongo on riik Ekvatoriaal-Aafrikas. Kongo Demokraatlik Vabariik (KDV) on tohutult suur riik. Sel on huvitav ajalugu, palju loodusvarasid, rikkad kultuurid, helgema tuleviku lootus ja märkimisväärselt erinevad bantu rahvad. KDV-s elab tänapäeval vähe mitte-aafriklasi. Kongo Vabariik on eraldi riik, mis asub KDV läänepiiri ja Gaboni, Kameruni ja Kesk-Aafrika Vabariigi vahel. Kuigi Kongo DV on loodusvarade poolest rikas on ta üks maailma vaesemaid riike. Poliitik...
ÜLDANDMED Omakeelne nimi: România (Riigitähised ROM, RO) Pealinn: Bukarest (2,2 mln. elanikku) Rahvaarv: 22 355 551 (2004/07) Rahvastiku tihedus: 91,3 in/km² Riigikord: presidentaalne vabariik President: Traian Bsescu Administratiivjaotus: 41 maakonda ja pealinn Pindala (km²): 237 500 Naaberriigid: Ukraina, Moldova, Ungari, Serbia, Bulgaaria Iseseisvus: 9. mai 1877 Riigihümn: Deþteapt-te, române! ("'Ärka, rumeenlane!'") autoriteks A.Pann ja A. Mureþanu Keel: rumeenia, ungari ja saksa keel ; räägitakse ka inglise,itaalia ja prantsuse keelt. Religioon: õigeusk 87%, protestante 7%, katoliiklasi 5%, muud 1% Rahaühik: uus leu Valuuta lühend: RON (Valuutakurss: 1 RON = 4,67361 EEK (01.10.2007) Rumeenia "sloganiks" on «Simply surprising». Euroopa Liidu liige: alates 01.01.2007 , NATO liige alates 29.03.2004. Suuremad linnad on Bukarest, Iaþi, Constana, Timiþoara, Galai, Cluj-Napoca, Craiova ja Braþov. Eesti saatkonda Rumeenias pole. Nimi,k...
ROOTSI SISUKORD 1. Rootsi kuningriik...........................................................................lk 1 2. Loodus...........................................................................................lk 2 3. Riik................................................................................................lk 3 4. Majandus.......................................................................................lk 4 5. Rahvastik.......................................................................................lk 5 6. kasutatud kirjandus............................................................
Muhu saar 2002 ASUKOHT Muhu saar asub Läänemeres Eesti läänerannikul. Saare pindala on ligi 200 km2. Sinna mahuks ära terve Tallinn. Ta on Eesti 1500 saare seas suuruselt kolmas. Mandrist lahutab muhulasi 8 km laiune Suur väin ning Eesti suurimast saarest Saaremaast 3 km laiune Väike väin. Põhja poole jääb Väinameri ja Hiiumaa, aga meritsi lõuna poole liikudes jõuame Riia lahte. Saart ümbritsevad väikesed laiud: Papilaid, Kesselaid, Viirelaid, Võilaid, Suurlaid ja Kõinastu laid. Muhu rannajoone pikkus on 108 km. Saare ulatus põhjast lõunasse on umbes 17 km ning läänest itta ligi 20 km. Linnulennult meenutab saar veidi rombi, mis on loode-kagusuunaliselt välja venitatud. Muhu saarel elab praegu umbes 2200 inimest, mida on suhteliselt vähe. Võrdluseks, kunagi oli see arv kolmekordne ning Muhuga samas suurusjärgus oleval Maltal elab 346 000 inimest. Muhu saare ajalugu on 8000 aasta vanune- just siis hakkas v...
1. Riigi üldandmed........................................................................................................................................... 2 2. Loodus..........................................................................................................................................................3 1. Riigi üldandmed Etioopia vapp Etioopia lipp Pealinn Addis Abeba Pindala 1 127 127 km² Riigikeel(ed) amhari Rahvaarv 73 053 000 (2005) Rahvastiku tihedus 64,8 in/km² Riigihümn Whedefit Gesgeshi Woude Henate Ethiopia President Girma Wolde-Giyorgis Lucha
Peaminister François Fillon Pindala 547 030 km² Rahvaarv 64 102 000 (2007) Rahvastiku tihedus 110 in/km² euro (enne 1999. aastat Rahaühik Prantsuse frank) Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg Riigihümn marseljees Üladomeen .fr Maakood 33 Prantsusmaa on Euroopa Liidu asutajaliige, kuulub NATO-sse ja on ÜRO Julgeolekunõukogu alaline liige Loodus Pinnamood Põhja-Prantsusmaal, eriti Île-de-France'is ja selle ümbruses, domineerib Pariisi nõgu, mis on riigi suurim tasandik. See ala on kohati väga tasane. Teda on võrreldud üksteise sisse laotud aina väiksemate taldrikutega. Nõo välisnõlvad on järsud, sisenõlvad laugjad. Pariisi linn asub selle nõo keskel. Nõo idaäärel on peamiselt lubjakivist koosnevad looduslikud vallid, mis on aidanud Pariisi ida poolt kaitsta
Asend- jõgede vaheline ala. Selle terminiga tähistati vanal ajal Pärsia lahte saabuvate Eufrati ja Tigrise jõe kesk-ja alamjooksu alasid. Looduslikud olud-vihma sadas vähe ja seda põhjapoolsetel piirkondadel. Jõgede abil niisutamisest poleks kasu sest jõgede tegevus on ettearvamatud. ajalooperioodid- 700 a eKr sai P-M alguse põlluharimine. 4000 a Ekr tõusid esile varaseimad linnalised keskused, sealhulgas Uruki linn. Õpiti kasutama purjekat ja ratast. peagi tekkis piltkiri. Sumeri linnriigid u 3000-2340 a eKr- 3000 eKr kujunesid järkjärgulise arengu tulemusena mitmed Sumeri linnriigid. Neis olid kasutusel kiilkiri. Akadi suurriik 2340-2160 a eKr- 2340 a eKr vallutas Akadi valitseja Sargon olulised Sumeri linnriigid ja rajas esimese suurrigi Meso. ajaloos.Semiidi keel hakaks tasapisi sumeri keelt kõrvale tõrjuma. Vana-Babüloonia suurriik 1792-1595 a eKr XVIII saj. eKr vallutas Babüloonia kuningas Hammurapi kogu Mesopotaamia ja rajas suur...
Juhan Liivi loodusluuletusi sirvides võib suuremal määral leida ängistavaid ja kibestumist täis luuletusi. Nii võib mulje jääda, et kirjanik oligi valdavalt suures masenduses ja soovis surra. Temast jääb esmapilgul mulje kui rusutud ja õnnetust luuletajast. Ka tema eluloos on välja toodud tema õnnetu armastus, hullusehood. Liiv oleks justkui kaotanud usu inimestesse ja nende headusesse. Kirjanik otsis hingerahu looduselt ja pidas seda oma ainsaks sõbraks. Loodus oli see, mis teda elus hoidis. et nõnda palju ilu on merelainetes, et nõnda palju ilu on taevatähtedes. Järjekordne väga hea näide, kuidas Juhan Liiv ülistab loodust.
vajab järjest arenev tööstus üha suuremas koguses imporditavat toorainet. Ekspordile orienteerunud riigina on Austria välja arendanud laiaulatusliku ja detailselt liigendatud välismajandussektori. Kaks kolmandikku sellest hõlmab kaubavahetus Euroopa Liidu riikidega. Austria väljaveos on ülekaalus tooraine ja pooltoored: puit, tselluloos, mustad metallid, alumiinium, magnesiit, lämmastikväetised, elektrienergia. Sisse veetakse masinaid, naftat, maagaasi ja kivisütt . Kaunis loodus, tervislik kliima, terviseveeallikad, kultuuriväärtused ning suurepärased talispordivõimalused on teinud Austriast turistide meelismaa, aastas käib seal umbes 11-12 mln turisti. Veondus: Peamised liiklusteed on maanteed ja raudteed. Ka mägedes on teestik tihe, palju on tunneleid, sildu ja viadukte; pikim maanteetunnel(14km) asub Vorarlbergi ja Tirooli piiril. Doonaul veetakse eeskätt koksi, kivisütt ja rauamaaki. Rahvastik Rahvastikust on saksa keelt kõnelevaid austerlasi 97%
Portugali tutvustavaid materjale. Kokkuvõtteks saigi rahvusraamatukogu minu põhiliseks allikaks selle referaadi kirjutamisel. Kodus olevast ,,Suurest maailma atlasest" sain veel lisaks infot looduse ja kliima kohta.......................................................................................................3 ÜLDANDMED..........................................................................................................................4 PORTUGALI ASEND, KLIIMA JA LOODUS........................................................................ 5 ASEND JA LOODUS...........................................................................................................5 KLIIMA................................................................................................................................ 7 Portugali kultuuriruum on etniliselt ja keeleliselt ühtlane. Seega ei teki seal rahvuste vahelisi
Õhus leiduvad põhigaasid Puhas kuiv õhk koosneb peamiselt kolmest põhigaasist: 1. 78% lämmastikku 2. 20,9% hapnikku 3. 0,93% argooni 4. 0,0375% süsihappegaasi jm gaasid Õhu omadused Õhu füüsikalised omadused · toatemperatuuril gaasilises olekus · värvusetu · lõhnatu · maitsetu · kokkusurutav · ei juhi elektrit · tihedus = 1,226 kg/m3 (15°C juures) · normaalne õhurõhk 760 mmHg Aine olekud Tavalised aine kolm olekut on tahke, vedel ja gaasiline. Puhtad ained sulavad ja keevad kindlal temperatuuril. Tahkised ja vedelikud Ained on tahked siis, kui tõmbejõud tema osakeste vahel on piisavalt tugevad, et takistada osakeste vaba liikumist. Tahkistel on kindel kuju, kuna osakesi hoitakse kindlalt koos, sageli regulaarse mustrina, mida kutsutakse võreks. Kristallid on näide suure regulaarsusega võredest. Vedelikud on voolavad teiste sõnadega nad võivad muuta oma kuju. Gravitatsiooniväljas nagu see o...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS V-10 Merili Miir AUSTRAALIA Referaat Juhendaja: Ene Külaots Pärnu 2011 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................... ............3 Üldandmed..................................................................................................................... ...........4 Rahvastik........................................................................................................................ ............4 Loodusvarad................................................................................................................... ............5 Majandusharud............................................................................................................... ......
Loodus hüüab appi Iga inimene, isegi üdini modernne ja linnastunud, on enda elu jooksul rohkemal või vähemal määral kokku puutunud loodusega. Kahjuks tihtipeale inimesed ei väärtusta nende ümber olevat rohelust ja ilu. Praegune maailm koos masstootmise, heitgaaside ja kõige muu kahjustavaga on loodusele palju kahju teinud. Üheks suurimaks probleemiks reostus. Statistika reostuse kohta paneb jahmatama: Näiteks tekib Eestis kokku u 500 000 tonni olmejäätmeid aastas. See teeb 425 kg olmejäätmeid ühe elaniku kohta aastas. Inimesed on muutunud mugavaks, ei panda tähelegi kui tänaval või pargis alusetult prahti maha loobitakse. Paljud neist ei oska aimatagi, kui kaua lagunduvad jäätmed looduses. Paber 2,5 kuud; Apelsinikoor 6 kuud; Kartongist piimapakend 5 a; Sigaretikoni 5-10 a; Plastikaadkott 10-20 a ; Plastpudel 50-80 a; Konservikarp 100 a; Õllepurk 200-500a. Kõige kurvem on see, et mainitu...
Inimene ja loodus keskaegses Euroopas. Inge Org Varasel keskajal erines lääne-ja kesk-Euroopa maastik oluliselt praegusest. Suur osa territooriumist oli kaetud metsadega. Need küll hävitati ajapikku inimeste tegevuse ja loodusvarade raiskamise tagajärjel. Mets oli nii meelitav (kütus, ulukid, marjad, seened) kui ka hirmutav seal valitsevate ohtudega: metsloomad, röövlid, salapärased viirastuslikud olendid ja soendid. Metsamaastikul on väga oluline roll rahva teadvuses, folkloristikas ja poeesias
Loodus ei andesta vigu Miljoneid aastaid tagasi algas meie koduplaneedil elu- ainuraksetest organismidest alates läbi keerukate muundumiste ja uuenemiste kõrgemate eluvormideni.Läbi ajalooetappide võib jälgida looduse imepärast võimet saavutada täiuslikkus ning elimineerida kõik, mis takistab selle saavutamist. Loodus on harmooniline tervik, inimene kuulub siia maailma ühe tema osana. Inimese arengulugu on planeedile Maa esitanud mitmeid väljakutseid. Primitiivses ühiskonnas elati kooskõlas loodusseadustega, elulaad oli maalähedane, inimkond ei koormanud loodust veel eriti oma olemasoluga.Seoses tsivilisatsiooni edasiarenguga olukord muutus-praeguseks on inimühiskond tervikuna paljude enese sooritatud vigade pärast mitmete probleemide ees. 19
J AAPAN Geograafiline asend · Asub Euraasia mandril, Aasia maailmajaos. · Lähimad naabrid Põhja- Korea, Lõuna-Korea, Venemaa · Veekogudest piiravad Ohotskoje meri(põhjas), Vaikne ookean(idas), Filipiini meri(lõunas) ja J aapani meri(läänes) Kuju ja asukoht · Jaapan o n o mapäras e pikliku, kaare s ja kits a kujug a riik. · Jaapan as ub 45°ning 30°laius kraadide ja 149° ja 125° pikkus kraadide vahe mikus . · To kyo g e o g raafilis e d ko o rdinaadid: 35° 41' N, 139° 45 E'. · To kyo as ub Tallinnas t u. 7800 km kaug us e l. Maavara ja laamad · Maavarade s t le idub s e al lubjakivi, väävlit ja kivis ütt. · Jaapan paikne b Euraas ia laama täie s ti ääre alal, pe aae g u ko kku puutude s Vaiks e o o ke ani laamag a. Jaapan paikne b ko lme mandrilava ris tumis ko has . Maavärinad ja vulkaanid · Ig al aas tal re g is tre e ritaks e 7000 ku...
Hiina Hiina elusloodus on väga mitmekesine. Hiinas on üle 30 000 taime ja 4400 liigi selgroogseid. Tänu Hiina mitmekesisele loodusele ja kliimale, pakub see eluala paljudele eri liikidele. Kahjuks on linnastumine põhjustanud paljude elupaikade hävimise, mis on elulooduse elanikele negatiivselt mõjunud. Paljud loomaliigid on Hiinas väljasuremisohus, mõnel neist on eriline tähendus Hiina riigi ja kultuuri jaoks. Üks tähtsamaid ja pühamaid loomi on kindlasti hiidpanda. Hiidpanda (Ailuropoda melanoleuca) Elavad bambusmetsades, linnastumine on häirinud nende elupaikasid. Hiidpandasid on praegu järel umbes 1200, lisaks 120 üle maailma ...
Eesti loodus- ja majandusgeograafia kordamisküsimused 1. Eesti loodusgeograafiline asend (sellest lähtuvad tunnused), ajavööndid. Eesti jääb vahemikku 57°30´ ja 59°40´ põhjalaiust ning 21°45´ja 28°15´ idapikkust. Eesti asub Euraasia mandri loodeosas ja Euroopa maailmajao põhjaosas, Läänemere ääres. Kahest küljest ümbritsevad teda Läänemere osad: põhjast Soome laht, läänest ja edelast Väinameri ja Riia laht. Geograafiliste vööndite järgi kuulub Eesti põhjapoolse parasvööndi Läänemere vahetu ja Atlandi ookeani kaudse mõju all olevasse ossa. Kuna Eesti asub võrdlemisi kaugel põhjas e. Suurtel laiuskraadidel, on meil välja kujunenud neli oluliselt erinevat aastaaega. Suvel on päeva pikkus maksimaalselt 18 tundi, talvel on lühima päeva pikkus ainult 6 tundi, kevadel ja sügisel on öö ja päev enamvähem ühepikkused. Eesti asub vööndis, kus kehtib Ida-Euroopa aeg, mis määratakse 30° idapikkuse meridiaani järgi. Sellest tulenevalt on meie aeg ma...
lugupidavalt ja säästlikult. Minu osas loodusesse säästlikult suhtuda on väike kuna ma tarbin lõpp produkti. Säästlikult saan toimida ainult maal talus kus ma kütan ahju puudega, see hõlmab ühekorraga soojuse kui ka toidu valmistamise. Metsast olen korjanud ka seeni, marju ja ravimtaimi. Korjates seeni pead teama millised on söödava ja millised mitte. Mina kül ise seeni ei söö ja tunnen neid vähe. Minu teadmised loodusest täienevad iga aastaga koolis õpitust kui ka loodus filmide vaatamisega televiisorist. Enam ei huvita kedagi teiste loomade või isegi taimede elukvaliteet, peaasi et endal oleks võimalikult hea ja mugav. Inimesed on nii ahneks läinud, et seavad ohtu juba iseendi eksistentsi.Kuigi minu osa looduses on väike, kuid palju väikseid kokku moodustavad suure osa.
Loodus katastroofist Mehhiko lahe naftareostus Autor: Juhendaja: Tallinn 2010. aasta Mehhiko lahe naftareostuse põhjustas BP-le liisitud naftaplatformil Deepwater Horizon 20. aprillil toimunud plahvatus ning järgnenud tulekahju Mehhiko lahel, Macondo nafta- ja gaasileiukohas. Teadlaste andmetel on tegemist ajaloo suurima õnnetusest tingitud naftalekkega merekeskkonda.Augusti alguseks oli teadlaste hinnangul lekkinud ligi viis miljonit barrelit naftat. Umbes 800 000 barrelit sellest oli BP-l õnnestunud kinni püüda. Naftaplatvorm Deepwater Horizon uppus kaks päeva pärast plahvatust, 22. aprillil 2010. Vaid 9 aastat tagasi Hyundai Heavy Industries poolt ehitatud ujuv platvorm oli pisut suurem kui jalgpalliväljak – 121 meetrit pikk ja 78 meetrit lai. Plahvatuse tagajärjel hukkus 11 ja sai vigastada 17 inimest. Sündmuste lühikronoloogia perioodil 20. aprill – 3. mai 2010 on kätte saadav näiteks planet gre...
Rahvusvahelised loodus- ja keskonnakaitse konventsioonid Ramsari konventsioon Hõlmab rahvusvahelise tähtsusega märgalade kaitset, sõlmiti Iraanis Ramsari linnas, rõhutab just eriti veelindude kaitset, loodud 1971, Eesti liitus 1993. Konvektsiooniga liitunuil on kohustus nimetada vähemalt üks ala riigi kohta, kasutada märgalasid säästvalt ja targalt ning arendada rahvusvahelist koostööd. Konvektsioon hõlmab kokku 163 riiki ja üle 2000 kaitseala. Eestil on hetkel 17 kaitseala: Matsalu RP, Vilsandi RP, Soomaa RP, Endla LKA, Alam Pedja LKA jne. Peale selle on ka varunimekiri. 2. Veebruar rahvusvaheline märgalade päev. Cities konventsioon Eesmärk on reguleerida rahvusvahelist kaubandust ohustatud looma ja taimeliikidega. Konvektsioon loodud Washingtonis 1973, Eesti liitus 1992, hõlmab 176 riiki, on suurim. Reguleerib elusate isendite ja nende osade (nahk, luu) väljavedu riigist riiki. Konvektsioon koosneb...
Maanteid on 49 550 km, Raudteid 4040 km, Kaubaveoks sobivaid siseveekogusid 1609 km. Turism Aasta jooksul (11.2004 11.2005) külastas UusMeremaad 2 394 862 turisti. Enim turiste saabus Austraaliast ja Suurbritanniast. Turistid tulevad UusMeremaale, kuna sealne pinnamood on väga eriline leidub kõrgeid mägesid, madalaid tasandike, vulkaane ja kuumaveeallikad. Loodus UusMeremaa loodus on väga omalaadne: eelkõige eraldatuse, ent ühtlasi üsna suure pindala ja vahelduvate loodusolude tõttu. See kauge ja kaunis paik on ühtaegu omapärane loodusmuuseum, aga ka hoiatus selle eest, mida mõtlematu inimtegevus võib endaga kaasa tuua. UusMeremaa taimestik ja loomastik on ainulaadne, kogu maailmas. Enamik siin kasvavaid okaspuid, õistaimi ja sõnajalgu levib ainult UusMeremaal. Saarte looduse omapära hulka kuulub kindlasti ka sealne linnustik.
Peruu 1. RIIGI GEOGRAAFILINE ASEND · http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Peru_%28orthographic_projection%29.svg · http://www.google.ee/imgres? q=peruu&hl=et&biw=1400&bih=911&gbv=2&tbm=isch&tbnid=Oc3zjoDJMNB7WM:&im grefurl=http://www.estravel.ee/index.php%3Fmain_id%3D100,63,1216,1223%26lang %3Dest&docid=s2OFGPXBrOluUM&imgurl=http://www.estravel.ee/pics/menu/estraveller/ 2005-6/peruu/peruu_kaart.gif&w=250&h=373&ei=BxbuTuDdGIGD-wba0- mcAg&zoom=1&iact=rc&dur=634&sig=111943944075167069854&page=1&tbnh=132&tb nw=88&start=0&ndsp=31&ved=1t:429,r:0,s:0&tx=62&ty=53 Peruu on riik Lõuna-Ameerikas. Riigi geograafilised laiused on 12°2.6 lõunapikkust ja 77°1.7 läänelaiust. Peruud ümbritseb läänest Vaikne ookean. Naaberriikideks on tal Ecuador, Colombia, Brasiilia, Boliivia ja Tsiili. ( Viide : http://et.wikipedia.org/wiki/Peruu ) Tartust Peruu pealinn...
Tallinna Ülikool Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut PÕLTSAMAA JA PEDJA JÕED Referaat Koostaja: Rühm: Juhendaja: Tallinn 2012 Põltsamaa jõgi Muud nimed:Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi, Jõeosade kohalikud nimed allavoolu:Vao, Vorsti, Ao, Piibe, Nava, Uusjõgi (Räägu kanal), Jõeküla, Rutikvere jõgi.Vanad nimed:Mõhu, Mõhkküla jõgi, Endine jõesäng, mis ühendab jõge Preedi jõe alamjooksuga:Vanajõgi, Vana-Vorsti jõgi. Üldandmed.Jõgi on Pedja jõe suurim lisajõgi,Eesti üks pikemaid ja veerikkamaid jõgesid.Jõe ülemjooks asub Lääne-Virumaal,keskjooksu ülemine osa Jõgeva- ja Järvamaa piiril,keskjooksu alumine osa Jõgeva- ja alamjooks Viljandimaal.Jõgi algab Tamsalu alevist 5,5 km ida pool ja suubub Pedja jõkke parema...
ning maa ida- ja kaguosas. Riigi rahvastik ja keeled Rahvaarv:8,192,880 Rahvastiku tihedus: 97 inimest/km2 Linnadesse on koondunud 77% rahvastikust. Riigikeel: saksakeel; piirkondlikud keeled horvaadi, ungari ja sloveeni Rahvastikust on saksa keelt kõnelevaid austerlasi 97%. Loodus Madalikel ja eelmäestikes valitseb pehme ja niiske kliima, mägises lääneosas kõrguse suurenedes temperatuur alaneb ja sademete hulk suureneb. Jaanuarikuu keskmine õhutemperatuur on 0 kuni 5°C. Südasuvel on Põhja-Austrias veidi jahe, kuid lõuna poolne ilm sarnaneb vahemerelisele. Austria on Lääne- Euroopa metsarikkamaid maid, mets katab 44% pindalast. Metsadest kõrgemal asuvad kõrg- ja madalrohuga alpi- niidud. Riigis on üle 50
Havai saared Referaat Tõrva Gümnaasium Kaido Mõts 8. a klass 2006/2007 Havai Havai saarestik ja samanimeline USA osariik, mis asub väikse ookeani põhjaosas. Havai saarte pindala on 16 636 km2 ja seal elab umbes miljon inimest, neist elab 80 % Oahu saarel. Havai pealinn on Honolulu.Vulkaanilise päritoluga saarestikku kuulub 8 suuremat saart ja hulk väiksemaid (sh.korallisaari). Kõrgeim tipp on kustunud vulkaan Mauna Kea (4205 m) , tegevvulkaanidest on tuntuim Mauna Loa (4170 m).Havail valitseb troopiline mereline kliima. Tuulepealseil nõlvul sajab 3500-4000 mm, sealhulgas Kauai saarel Waialeale nõlvul ligi 12 000 mm, tuulealustel aladel paiguti alla 500 mm aastas. Keskmine temperatuur on jaanuaris 21, juulis 25 soojakraadi. Taimestik Havai eraldatuses kujunenud elustik on erakordselt endeemirohke:97 % õistaimeliikidest (2700 liiki,sealhulgas üliharuldasi korvõielisi ja lellukalisi,puid) ning nende nektaris...
BELGIA ÜLDISELOOMUSTUS Pealinn: Brüssel Rahvaarv: 10 403 951 (2008) Pindala: 30 528 km² Riigikeel(ed): hollandi, prantsuse ja saksa Rahaühik: euro (EUR) Rahvastiku keskmine tihedus: 344 in/km² Lipp: must-kollane-punane Suurlinnad: Brüssel, Antwerpen, Gent, Charleroi Liege, Brugge Riigikord: konstitutsiooniline monarhia ASEND Geograafilised koordinaadid: 50° 50 N, 4° 00 E Manner: Euraasia Maailmajagu: Euroopa Naaberriigid: Prantsusmaa, Holland, Luksemburg ja Saksamaa LOODUS Kliima iseloomustus: Asub parasvöötmes, leebed talved, jahedad suved, vihmane, niiske, pilvine Pinnamood: Belgia maastik on väga vaheldusrikas: Põhjamere rannikut on 67 kilomeetrit, selle jätkuks on Põhjamere ääres tasandikud, keskosa on mägine ja kagusse jäävat Ardennide piirkonda iseloomustavad metsased kõrgendikud. LOODUS Kõrgeim tipp: Signal de Botrange 694 m Pikimad jõed: Maas 950km, Schelde 435km Loodusvöönd: asub lehtmetsavööndis Tai...
ITAALIA Merilin Luik 8B Üldine · Pealinn Rooma · Pindala - 301270 km2 · Riigikord - parlamentaarne vabariik · Raha ühik- euro · Riigi keel itaalia · Iseseisvus - 17. märts 1861 · President- Sergio Mattarella(pildil) Geograafiline asend · Euroopa mandril · Euroopa lõunaosas · Euraasia maailmajaos · 39°-43°pl ja 10°-19°ip Kliima · Põhja- Itaalia: külmad talved ja sajused suved · Lõuna- Itaalias: pehme talv ja kuiv, kuum suvi · Aasta sademete hulk keskmiselt 500-1000 mm, mägede lähedal kuni 2000 mm · Valitsevaks tuuleks on kagu- passaattuul Suvine Lõuna- Itaalia Talvine Põhja- Itaalia Loodus · Itaalias on paakunud mustmullad, metsapruunmullad- ja leet-pruunmullad ning mägimullad · Seal kasvatatakse peamiselt teravilju- nisu, maisi jne, ja puu- ja juurvilju kuid ka oliive ja viinamarju · Loomadest kasvatatakse seal lambaid veised ja sigu Viinamarjaistandus · Paremad põllumaad asuva...
What Might Attract Tourists to Estonia? Despite Estonia being a little country, it still manages to attract thousands of tourists to visit that beautiful place. One of many virtues in Estonia is its nature. We have amazing virgin forest, may little islands, different landscapes, a lot of lakes and small rivers where you can go hiking. We also have towns that are worth visiting. For example our capital Tallinn, which has an amazing old town. Also Tartu is very beautiful, known as the capital of University. Smaller towns, like Otepää, Võru, Põlva may charm you with their scilence and calmness. During the summer, there are very many cultural events to visit. For example, the Folk Festival in Viljandi, Rabarock in Järvakandi, Opera Days in Pärnu, different open-air plays etc. In conclusion, in Estonia you can never be bored, because that little country has something to offer to everybody.
Tõrva Gümnaasium Kaido Mõts 10 a klass Washington Referaat Juhendaja õpetaja Laine Tangsoo Tõrva 2008 Andmed Washingtoni osariik inglise State of Washington Washingtoni osariigi pitsat Washingtoni osariigi lipp Pindala: 184 824 km² Elanikke: 6 468 424 (2007) Pealinn: Olympia [Elanikke: 42 514 (2000)] Suurim linn: Seattle [Elanikke: 594 210 (2007)] Ameerika Ühendriikide osariik 1889. aastast Washingtoni osariigist Kuigi eurooplased jõudsid Washingtoni rannikule juba 1543, rajati esimene asula alles 1811. Washingtonist sai USA osariik 18...
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut GIS kasutamine metsanduses või muude loodus- ja maavarade haldamisel Referaat Koostaja: Ketlin Bergmann Juhendaja: Anne Kull Tartu 2017 Sisukord Sissejuhatus 3 1. GIS kasutamine metsanduses 4 1.1 Metsaressursi hindamine 4 1.2 Metsa majandamine 5 2. GIS kasutamine loodusvarade majandamisel 7 3. GIS kasutamine maavarade haldamisel 8 Kokkuvõte 9 Kasutatud kirjandus 10 Sissejuhatus 2 GIS kasutusala on laienenud pea kõikidesse valdkondadesse tehnoloogia-, loodus- ja sotsiaalteadustesse, pakkudes ajakohast, tõhusat ning reprodutseerivat meetodit ruumiliste andmete kogumiseks,...
Ameerikast · 88 mil a. tagasi: Indiast eraldumine · Eraldumine jättis Madagaskari taimestiku ja loomastiku täielikku isolatsiooni Madagaskari kliima · Madagaskar asub troopilises (lõunaosa) ja lähisekvatoriaalses (põhjaosa) kliimavöötmes. · Keskmine temperatuur: põhjaosas 26C, lõunaosas 23C · Sademed: idarannikul ja Kõrgplatoo astanguil 2000-3500 mm aastas, loodeosas 900-1800 mm aastas, edelaosas 350-750 mm aastas · Talvel idaosas sageli tsüklonid Madagaskari loodus · ~10000 taimeliiki, millest 80% mujal ei leidu · 90% loomaliikidest ei leidu mujal · Kõrgeim mägi: Maromokotro (2886m) · Kunagi kogu saart katnud metsadest, 96% hävinud inimtegevuse tagajärel (aleks põletatud, maa üles haritud. Iga päev hävineb hektar vihmametsa) Madagaskari rahvastik · Kõneletakse malagassi keelt · Usk: kristlus või hõimuusud · Elanike arv kasvab · Keskmine eluiga 64 aastat · Linnades elab 32% rahvastikust (2011) Madagaskari majandus
Hawaii Mis koht see üldse on? Hawaii saarestik Hawaii Maui O’ahu Kauai Niihau Molokai Lanai Kahoolawe Hawaii saar Pindala 10 400 ruutkilomeetrit Inimesi 185 100 Kasvatatakse kohvi Noorim kuid suurim saarestikus Tekkis 5 kilpvulkaani liitumisel Kilauea on tegevusel Vihmamets Wao Kele ‘O Puna Maui 1883 ruutkilomeetrit 144 444 elanikku Kõrgeim tipp Haleakala vulkaan (3055 m) Tegeletakse põllumajanduse ja turismiga O’ahu 1557 ruutkilomeetrit Hawaii saarestiku pealinn Honolulu 976 372 elanikku Laevastikubaas Pearl Harbor Kailua, Waipahu, Pearl City, Kane’ohe James Cook suri seal 2 nädala pärast eurooplased HMS Resolutionist. Turistimagnet Võeti üles seiklussari „Teadmata kadunud“ Laterna festival Igal aastal 25. mai Floating Lantern Festival Osaleb 40 000 inimest Festivali point on austada ja armastada inimesi, kes on elanud enne meid. O’ahu lõunakaldal Küsimused. Mis on Hawaii saarestiku pealinn? ...
Tartu Ülikool Loodus-ja täppisteaduskond Ökoloogia-ja maateaduste instituut Geograafia osakond Moraavia karst Juhendajad: Rein Ahas Janika Raun Kristi Post Jaak Jaagus Tartu 2016 Sissejuhatus Moraavia karst on Tsehhi vabariigi kõige tähtsam karstiala (vt kaart 1). See hõlmab enda all ligi 100 ruutkilomeetrit, on 5 kilomeetrit lai ning 24 kilomeetrit pikk. (Moravsk Kras, 2015) Moraavia karsti võib nimetada kogu Kesk-Euroopa üheks tähtsaimaks karstialaks. Karsialal on rohkem kui 1100 õõnsust ja mäekuru. Moraavia karst kuulutati looduskaitsealuseks alaks 1956. aastal. (Protected ... , 2016) Moraavia karsti võib nimetada karstiklassikaks, sest seda on uuritud juba sajandeid. Seda karstiala on uuritud jub...
(Loodus) säästlik käitumine Elektrienergia · Keskmine Eesti pere kulutab aastas umbes 3500 5500 kWh elektrienergiat · Paljud elektriseadmed kulutavad energiat ka siis, kui pole sisse lülitatud, kuid on ühendatud vooluvõrku. Väikesed tuled, mis põlevad siis, kui seade on ootereziimis, tarbivad 2-3 W voolu tunnis · Säästupirnid tarbivad kuni 70-80% vähem energiat ning nende tööiga on 8-15 korda pikem hõõgniidiga pirni omast. Samas ei kannata säästupirnid sagedast sisse-väljalülitamist ning sisaldavad ka rohkesti ohtlikke aineid, mistõttu klasifitseeritakse neid kui ohtlikke jäätmeid Soojusenergia · Ruum/hoone, mida köetakse, peab olema hästi soojustatud, vastasel juhul läheb suur osa soojusest raisku, imbudes väliskeskkonda · Soojuskadude mõõtmist on võimalik teostada termograafia meetodi abil, see meetod aitab leida ka probleemsed objektid/piirkonnad, mille kaudu soojus õue...
Vana-Kreeka töö 1) Kreeka asukoht ja loodus (Balkan, Peloponnesos, Hellas, Väike-Aasia, Egeuse meri, Vahemeri, Kreeta, Mükeene) 2) Vastused = Lõuna-Euroopas Vahemere Põhja kaldal asub Balkani poolsaar.Tänapäeval paikneb seal Kreeka riik.Vanaajal oli Kreekamaa nimeks Hellas ja muistseid kreeklasi nimetati helleniteks.Kõik võõramaalased olid Kreeklaste jaoks Barbarid.Nimetus tulenes sellest , et võõras keel kõlas hellenite kõrval arusaamatu põrinana (bar- bar)Kreeka on mägine maa.Mäerinnatised sobivad hästi karjamaadeks.Väikestel mägedevahelistel tasandikel kasvatatakse teravilja,-viinamarju,-oliivi ja viljapuid.Suvi on Kreekas päikesepaisteline ja kuiv talv , aga vihmane ja tuuline. Kolmest küljest piirab Kreekat meri. A)Balkan:Lõuna-Euroopas Vahemere põhjakaldal asub Balkani poolsaar.Tänapäeval Kreeka. B)Peloponne...
Tiina Elvisto Eesti elustik & elukooslused 2011/2012 õppeaasta Tallinna Tehnikakõrgkool KORDAMISKÜSIMUSED 1. Kuidas eristada metsa, niitu, puisniitu ja sood? Mets on ökosüsteem, mille peamise rinde dominandid on puud. Puistu liituvus > 0.3. Puisniidud on regulaarselt niidetava rohustuga hõredad looduslikud puistud. Väljanägemiselt ja ökoloogilistelt tingimustelt sarnanevad puisniidud parkidele, ent puisniidud on tunduvalt vanemad ja tekkinud algselt looduslikest kooslustest. Niit on puudeta või väheste puudega ala, kus kasvavad põhiliselt rohttaimed. Kui puid ja põõsaid on 10-50%, on tegu puisniiduga. See on üleminekuastmeks niidu ja metsa vahel. Soo on veerohke ala, kus suur osa taimejäänustest jääb lagunemata ja ladestub turbana. 2. Milline on metsa mõju meie elukeskkonnale? Mets reguleerib ja m...
docstxt/1319817035148965.txt
Euroopa loodus 1.Euroopa asend, piirid. Euroopa ja Aasia vaheline piir. Euroopa on maailmajagu ida- ja põhjapoolkeral Euraasia mandri lääneosas. Euroopa kujutab endast hiiglaslikku poolsaart, mida kolmest küljest piirab vesi. Euroopast põhja jäävad Põhja-Jäämeri ning selle osad, läände Atlandi ookean ühes oma meredega ning lõunasse Vahemeri. Kagus ulatub Euroopa Kaspiani. Euroopa ja Aasia maisamaapiir kulgeb kokkuleppeliselt piki Uurali Mäestikku, ligikaudu piki 60o ip meridiaani kuni Uurali jõe lähteni. Piir jätkub mööda Uurali jõge selle suudmeni ning edasi sirgelt üle Kaspia mere Kuma jõe suudmeni. Edasi jookseb piir piki Manõtsi orundit Aasovi ja Musta mere, Bosporuse väina, Marmara mere ja Dardanellide väina Vahemereni. 2.Euroopat ümbritsevad mered, väinad. Barentsi meri, Norra Meri, Põhjameri, Vahemeri, Läänemeri. Skagerrak, Kattegat, La Manche, Gibraltar, Bosporus, Dardanellid, Kertsi väin. 3...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
