Loodus ei andesta vigu (0)

Loodus ei andesta vigu
Kirjuta arutlev kirjand, milles analüüsid Eesti ja/või maailma keskkonnaprobleeme ning looduskaitsmise ja säilitamise võimalusi. Arutle ka selle üle, millest võivad jahtuda inimese ja looduskeskkonna vastuolud, inimese võõrandumine loodusest tänapäeval. Võid tõlgendada teemat ka muul moel.
Viimaste aastate jooksul on hakatud rohkem tähelepanu pöörama keskkonnaprobleemidele ehk meie viimaste aastakümnete väärtegude tagajärgedele. Kuuleme igapäevaselt erinevate meediakanalite kaudu uudiseid, kus arutatakse globaalse soojenemise tõsidusest, prügi üleküllusest ja loomaliikide väljasuremisohust. Mõned on altid probleeme endale teadvustama, teised on aga valmis pöörama selja.
Eestlased on juba vanast ajast tuntud kui loodusrahvas. Tuhandeid aastaid tagasi suhtusid meie maa inimesed loodusesse äärmise aukartusega. Meie jaoks oli loodus nagu kristlastele Jeesus – pühak, keda tuleb austada. Uskusime, et puudel on tervendav energia ja emakese looduse väljavihastamise eest saab karistada – äkki võikski tänavust kliimasoojenemist tõlgendada kui planeedi pahameelt inimsoo väärtegude üle. Kui märkame inimest metsa alla ükskõikselt prügi viskamas, siis tekib küsimus kus inimene parasjagu oma mõtetes asub. Kas tõesti on tänapäeva inimene niivõrd ükskõikne ja kalk? Sellel hetkel tunnebki inimene arvatavasti ükskõiksust ja laiskust praht prügikastini toimetada, aga niipalju mõistust peaks kõigile ikkagi jaguma. Usun, et me kõik eelistame silmailuna puhast ja puutumatut metsaalust mustade kilekottide hunnikutele.
Üks peamine põhjus, miks meie metsaalused, ookeanid ja isegi maailmaruum upub prügis on liigne tootmine. Me toodame igal aastal miljardeid tonne plastmassi, mille lagunemine võtab maapõues aega sadu aastaid. Masstootmine sai alguse juba 19. sajandil, kui tööstuslik pööre tõestas inimestele, et masinate abil on võimalik palju rohkem ja kiiremini kaupa letile tuua kui eramüüjana kodus tegutsedes. Loomulikult muutsid vabrikud majanduslikus aspektis inimeste elu palju lihtsamaks, aga see tõi endaga kaasa ka palju keskkonnaprobleeme, mille valu saame nüüd 21. sajandil tunda.
Kõige parem viis toodangut vähendada on lõpetada masstootvate ettevõtete tegevuse pooldamine, kuna ettevõtted toodavad kaupa tavaliselt toote nõudluse järgi. Oleme kindlasti märganud erinevaid käitumisviise propageerivaid reklaame , mis aitavaid meil prügiülekülluse probleemi ühiselt lahendada - kasuta poes käies riidekotti, taaskasuta ja sorteeri prügi. Nende väiksete elumuutuste tegemine aitab vägagi palju kaasa probleemi lahendamisele.
Teine mugav lahendus meie igapäevaste vajaduste rahuldamiseks, mis on viimase sajandi jooksul meie planeeti tasapisi mürgitanud, on erinevate fossiilkütuste põletamine. Meile kõigile meeldib istuda soojas ja valgusküllases toas. Selles mõttes oleme teinud suuri edusamme , et ei pea enam küünlavalgel elama, kuid need nii öelda „mugavad kütused“ on teinud selle aja jooksul planeedile rohkem paha kui kunagi varem. Fossiilsete kütuste põletamise tulemusel eraldunud süsihappegaas on üheks peamiseks kliimasoojenemise põhjustajaks. Õnneks on tänapäeval hakatud populariseerima ka mitmeid taastuvenergia kasutamisviise. Päikese-, tuule- ja hüdroenergia on arvatavasti peamised märksõnad tuleviku energiakasutuses. Võibolla nende mugavate ressursside vähenemine ongi äratuskellaks, et peaksime rohkem panustama loodussõbralikematesse alternatiividesse.
Oleme seni elanud meie planeedi pakutavaid ressursse tarbides ja ära kasutades, kuid nüüd näeme ka selle tegevuse kahjulikku mõju keskkonnale. Me ei saa igavesti jääda lootma imele, et planeet suudab kustutada ise meie aastate jooksul tehtud vead. Selleks, et inimkonnal oleks ka järgmistel miljarditel aastatel Maal hea elada peame tegutsema hakkama ise ja võimalikult kiiresti.