km². Riigikeeleks itaalia, aga Põhja-Itaalias räägitakse ka saksa ning prantsuse keelt. Itaalias on kell tund aega Eesti ajast taga ning rahaühik on euro. Pealinn on Rooma kus elab umbes 3, 8 miljonit elanikku. Itaalia rahvaarv kasvab väga aeglaselt : 58 057 477 (2004.aastal) on tänapäevaks kasvanud 58 147 733 (juulis 2007). Riigi keskmine tihedus on Põhja-Itaaliat iseloomustavad külmad Alpi talved ja sajused suved, Po madalikul valitseb parasvöötme mandriline kliima: suved on kuivad, talved niisked ja külmad. Apenniini poolsaarel ja saartel valitseb lähistroopiline, pika kuuma ning kuiva suve ja pehme sademerikka talvega kliima. Jahedama ilmaga võib sadada ka lund. Joonis 2. Itaalia lipp ja vapp Rahvastiku tihedus ja paiknemine Itaalia keskmine rahvastiku tihedus on 197.72 inimest km2 kohta. Sarnane rahvastiku tihedus on näiteks Koreas, Nepalis ja Pakistanis. Itaalias paikneb rahvas suhteliselt ühtlaselt.
2.2 Rahvastiku paiknemine 73% sveitslasi elavad linnades. Ülejäänud 27% sveitslasi elavad linnadest väljaspool. Linnas töödatakse eelkõige teenindavas majnussektoris. Need kes elavad linnast väljaspool, tegelevad suures osas põllumajanduse ja turismindusega. Turism on just levinud mägedes, mis Sveitsi riigi territooriumile jäävad. Mägedes käivad pered oma puhkusi veetmas. Seal on hea suusatadad ja seal on ka ilus loodus, mida inimestele meeldib nautida. Sveitsi pealinn Bern on kõige kõrgemal asuv pealinn maailmas. 7 2.3 Soolis-vanuseline koosseis Mehi: 3,727,000 (49.1 %) Naisi: 3,866,500 (50.9% ) Alla 15-aastasi: 15 Tööealisi (15-65): 68 Üle 65-aastasi: 17 Sveitslasi: 5,991,400 (78.9% ) Muulasi: 1,602,100 (21.1% ) Kokku: 7,593,500 (2007) http://en.wikipedia.org/wiki/Demographics_of_Switzerland
..............8 2.2. Arengunäitajad................................................................................................................9 3. KUULUMINE RAHVUSVAHELISTESSE ORGANISATSIOONIDESSE.......................11 3.1. Liitudesse kuulumine....................................................................................................11 3.2. Rahvusvahelised firmad...............................................................................................14 4. RAHVASTIK.......................................................................................................................15 4.1. Rahvaarv ja selle muutumine.......................................................................................15 4.2. Rahvastiku tihedus ja paiknemine................................................................................16 5. RAHVASTIKU SOOLIS-VANUSELINE KOOSSEIS.......................................................17 5.1. Sooline koosseis..
Geograafia Kliimavõõtmed Ekvatoriaalses kliimavöötmes on alati soe ja niiske kliima. Päike käib seal alati väga kõrgelt ja soojendab tugevasti. Kogu aasta valitsevad tõusvad õhuvoolud, mistõttu sajab jube palju. Päev ja öö on kogu aeg enam-vähem ühepikkused. Aastaaegu neil aladel eristada ei saa. Lähisekvatoriaalne vööde asub kahel pool ekvaatorit. See on vahekliimavööde, mille põhitunnuseks on vihmase ja kuiva aastaaja vaheldumine. Põhjapoolkera suvel, kui päike on seniidis põhjapöörijoonel, nihkub kogu õhuringlus põhja poole. Põhjapoolkera
mäestik on ka keskosas - Apenniinid, ääristab Po madalikku lõunast ja ulatub üle terve poolsaare. Poolsaare jätkuks on Sitsiilia saar (25 426 km2 ), mille idaosas kerkib Euroopa kõrgeim vulkaan Etna(3340m). Sardiinia saar(23 813m) on Türeeni massiivi osa. Poolsaart ümbritsevad saarestikud -Toscana, Ponziane , Treniti jne. Itaalias on paakunud mustmullad, metsapruunmullad- ja leet-pruunmullad ning mägimullad. Itaalia asub keskaegkonna ja uusaegkonna (alpi) kurrutuste piirkonnas. 3.2 Kliima Itaalia on üldiselt klassikalise vahemerelise kliimaga, pehme talve ja suhteliselt kuuma ning kuiva suvega. Keskmine temperatuur augustis / jaanuaris: Milano +19-28C° / +2-8 C°, Rooma +25-30C° / +5-11C° ning Napoli +18-29C° / +7-13C°. Põhja-Itaalias, Po madalikul valitseb parasvöötme mandriline kliima. Siiski näeb ka Itaalias mõni kord lund, näiteks Calabrias. Vihmad algavad enamasti oktoobris. Foggia piirkond kannatab madalaima
Samas leidub ka väävliallikaid. Mullad Rumeenia mullad on väga mitmekesised. Kõige viljakamad on stepi ja metsastepi mustmullad, kuid suur osa riigist on kaetud keskmise viljakusega pruunide metsamuldadega. Jõelammidel on alluviaalmullad (lammimullad), mägedes ja küngastel on vähem viljakad hallmullad ja leet-pruunmullad.. Kliima Kliimat mõjutavad eelkõige Karpaadid, mis takistavad Atlandi sooje õhumasse.Valitseb parasvöötme mandriline kliima: suved on kuumad ja talved on külmad. Aastane keskmine sademete hulk on 580 mm, kuid see on piirkonniti erinev, kõige rohkem sajab mägedes (1200-1400mm), kus ka talved on karmimad, kõige vähem sajab rannikul ja Doonau deltas. Kliima on põllumajandusele suhteliselt soodne. Pealinnas Bukarestis (Valahhia tasandikul) on juuli keskmine temperatuur 23,3 °C ja jaanuari keskmine temperatuur 2,8°C. Nimi, kool,klass 3
Lõunas asetseb seismiliselt aktiivne piirkond, sealhulgas kaks kuulsat vulkaani: uinunud Vesuuv Napoli lähistel ja väga aktiivne Etna Sitsiilias. Looduskatastroofidena võib Itaalias esineda vulkaanipurskeid, maavärinaid, maanihkeid, veeuptusi, põhjas ka lumelaviine. Veneetsiat ohustab pidevalt aga maapinna vajumine. Kliima Põhja-Itaaliat iseloomustavad külmad Alpi talved ja sajused suved, Po madalikul valitseb parasvöötme mandriline kliima: suved on kuivad, talved niisked ja külmad. Sageli esineb üleujutusi ja udu. Apenniini poolsaarel ja saartel valitseb lähistroopiline, pika kuuma ning kuiva suve ja pehme sademerikka talvega kliima. Jahedama ilmaga võib sadada ka lund; Calabrias on talviti piisavalt lund ka suusatamiseks ja see paikkond on tuntud kui ,,Calabria Sveits". Itaalias on kliima mitmekesisus tingitud territooriumi pikisuunalisest väljavenitatusest. Keskmised temperatuurid kõiguvad 11 °C ja 19 °C vahel.
Need on Farafrah, Bahriah, Dakhla, Kharijah ja Siwah oaasid. Niilus ise on 6670 kilomeetrit pikk. 5 Egiptuse kaart: 6 Looduslikud tingimused Egiptus jaguneb ülem- ja alam- Egiptuseks. Suurema osa riigist moodustab liivakõrb ja vaid koos jõega lookleb läbi kõrbe kitsas riba viljakat põllumaad, mis ales deltas veidi laieneb. Arvestama peab ka, et loodus on lopsakalt roheline vaid Niiluse jõe orus, mujal laiub Sahara kõrb, kusjuures enamasti mitte ilusad liivaluited, vaid üsna kõle liivakivikõrb. Kairost ülesvoolu on Niiluse org vaid 10 - 20 km lai, servad piiratud üsna järskude kaljudega. Allpool Kairot, kus algab juba Niiluse delta, on maa rohelise vööndi osa mõnevõrra laiem. Kooliõpikust tuttavad Niiluse üleujutused, mille käigus põllud ujutati viljaka mudaga üle, on tänaseks kadunud
Kõik kommentaarid