Moraavia karst (0)

1 Hindamata

Tartu Ülikool
Loodus-ja täppisteaduskond
Ökoloogia-ja maateaduste instituut
Geograafia osakond
Moraavia karst
Juhendajad:
Rein Ahas
Janika Raun
Kristi Post
Jaak Jaagus
Tartu 2016

Sissejuhatus

Moraavia karst on Tšehhi vabariigi kõige tähtsam karstiala (vt kaart 1). See hõlmab enda all ligi 100 ruutkilomeetrit, on 5 kilomeetrit lai ning 24 kilomeetrit pikk. (Moravský Kras, 2015)
Moraavia karsti võib nimetada kogu Kesk-Euroopa üheks tähtsaimaks karstialaks. Karsialal on rohkem kui 1100 õõnsust ja mäekuru. Moraavia karst kuulutati looduskaitsealuseks alaks 1956. aastal. ( Protected ... , 2016)
Moraavia karsti võib nimetada karstiklassikaks, sest seda on uuritud juba sajandeid . Seda karstiala on uuritud juba alates 19. sajandi algusest. Karstipiirkonnas on turistidele avatud neli koobast , teised vaatamisväärsused on karstilehtrid, karstiallikad, looduslikud jõed ja koopad . (Moravský Kras, 2015)

Karsti olemus

Nimetus karst tuleb Balkanilt Sloveenia lubjakiviplatoolt, sest seal on karstinähtused laialt levinud. Kui maapõues leidub kergesti lahustuvaid kivimeid - soola, kipsi, marmorit , lubja- või dolokive, mõjutab neid maapinda imbuv vesi. Vee liikumine kivimites võib tekitada muutusi maa sees ja pinnal ning kujundada omapäraseid pinnavorme ja veekogusid. (Karst Eestis, 2007)
Kõige lihtsam karstivorm on konarlikuks söövitatud kivimi pealispind, mis kannab nimetust karr. Teise laialt leviva iseloomuliku karstivormi moodustavad avardunud kivimilõhed, mille ristumiskohtades võib tekkida suuremaid tühemeid ehk karstikoopaid, millest tihti hargnevad erinevad käigud. Käikude liitumisel kujunevad keerukad tunnelkoobaste süsteemid, mis on karsti arengu loomulikuks tulemiks. Koobaste liitumisel ja sobiva põhjakalde olemasolul hakkab vesi neis voolama ning moodustuvad salajõed. Kõrvuti voolavate salajõgedega pole välistatud ka mõnede seisvate veekogumite, tinglike salajärvikute olemasolu kusagil maapõues. (Karst Eestis, 2007)

Moraavia karst

Punkva jõe maa-alune jõgede süsteem kuivatab suure osa karstialast ja võtab enda alla rohkem kui 20 kilomeetrit koopasüsteeme (vt kaart 2). Kõiki ühenduskohti aga pole seni veel avastatud, kuigi need on kindlasti olemas. Vesi voolab alumisest, Punkva koopast välja mööda kuiva orgu (Pusty zleb) nii, et kaob mõnes kohas sajaks meetriks maa alla ja siis ilmub uuesti pinnale. (Moravský Kras, 2015)
Punkva koopad on turistide seas kõige populaarsemad , kuna seal korraldatakse romantilisi kruiise maa-alusel Punkva jõel, mille kägius saab imetleda Punkva Vodní dómy’t, mille on loonud tuhandeid aastaid tugevalt voolanud vesi, mis on olnud tugeva rõhu all ning otsinud väljapääsu. Koopa sissepääs asub Pusty zlebi orus vertikaalse kaljunuki all. Läbi koopa jõuab Macocha Abyss’se, mis on suur mäekuru ning kust saab imetleda ülemist ja alumist järve, mida toidab Punkva jõgi. (Punkva Caves, 2016)
Kuulus Macocha Abyss on 138 meetri sügavune ning see on Tšehhi ja isegi kogu Kesk-Euroopa suurim sellist tüüpi mäekuru. Mäekuru tekkis suure koopa kokkuvarisemise tagajärjel. Punkva jõgi tõuseb siin ja täidab kaks väikest järve - Horní (ülemine) ja Dolní (alumine). Macocha Abyss’i servades on kaks platvormi, mis on turistidele avatud. Esimene, ülemine sild konstrueeriti aastal 1882, teine asub natuke madalamal ning seda kutsutakse alumiseks sillaks. Sild loodi aastal 1899 ning sealt saab mäekurule vaadata 92 meetri kõrguselt. Horní järv on umbes 13 meetrit sügav ja seda näeb ülemiselt platvormilt. (Macocha Abyss, 2016)
Punkva jõgi voolab muidu enamasti maa all, kuid Macocha Abyss’i mäekuru on ainuke koht, kust seda jõge päevavalguses näha saab. Siis kaob see jälle peitu Punkva koopasse . (Macocha Abyss, 2016)
Macocha Abyss’s voolab vesi mööda selle rusudega kaetud põhja. Nova Amateurska on kõige suurem koobas selles süsteemis. Sellel on palju erineviad sissepääse. Enamus neist lähevad 50 kuni 120 meetrit jõepinnast allapoole. Koopa peasissepääs on tehistunnel Pusty zlebi orus. See moodustab vahekäigu. See vahekäik jaguneb omakorda kaheks vahekäiguks: üks viib põhjasuunas ehk Sloupi, teine viib kirdesuunas ehk Ostrovi. Harud viivad teiste koobaste juurde, mis samuti kuuluvad sellesse süsteemi. (Moravský Kras, 2015)
Balcarka koridoridest koosnev koobas asub Moraavia karsti põhjaosas. Koopas saab kõndida läbi tehistunneli, mille lage kaunistavad mineraalainete setetest moodustunud dekoratsioonid. Pärast selle koopa läbimist jõuab Moraavia karsti kõige ilusamasse ossa. (Balcarka Cave , 2016)
Catherine’i koopas on hästi näha vee voolamisest tekkinud erosiooniaugud. Selle koopa kõige olulisem osa on Hlavní Dóm, mis on Tšehhi vabariigi suurim maa-alune saal, mis lisaks sellele on ka väga hea akustikaga. (Catherine’s Cave, 2016)
Sloup-Šošůvka koopad on samuti väga hea akustikaga maa-alused koopad, mis koosnevad suurest koridoride, kuplite ja mäekurude rägastikust. (Sloup-Šošůvka ... , 2016)

Kokkuvõte

Vee liikumine kivimites võib tekitada muutusi maa sees ja pinnal ning kujundada omapäraseid pinnavorme ja veekogusid. Nii on tekkinud ka Moraavia karst, mis on Tšehhi vabariigi suurim karstiala.
Punkva koopad on turistide seas Moraavia karstiala kõige populaarsemad. Punkva jõe maa-alune jõgede süsteem võtab enda alla rohkem kui 20 kilomeetrit koopasüsteeme, mille kõiki ühenduskohti pole seni veel leitud. Läbi koopa jõuab Macocha Abyss’se, mis on suur mäekuru ning kust saab imetleda ülemist ja alumist järve, mida toidab Punkva jõgi.
Lisaks Punkva koobastele on turistidele avatud veel koopaid, kus saab imetleda mineraalainete setetest moodustunud dekoratsioone ning nautida head akustilist kõla.