10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 6 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-04-02
Kuupäev, millal dokument üles laeti
5 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Jumal123
Õppematerjali autor
Järvamaa Kutsehariduskeskus Logistiku abi LK 15 Referaat SAINT HELENS Kristiina Jürimäe Juhendaja: Reet Meerits Järvamaa 2015 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 2 Saint Helens........................................................................................................... 3 Kokkuvõte............................................................................................................... 5 Kasutatud allikad.................................................................................................... 6 1 Sissejuhatus Saint Helens on kihtvulkaan, mis asub USA-s Ameerika Ühendriikides Vaikse ookeani ääres Washingtoni osariigis Kaskaadide mäestikus. Vulkaani koordinaadid on 46°11' N; 122°11' W. Saint Helens on tegevvu
tegutsemist nimetatakse vulkaanipurskeks. Peamised vulkaanidega seotud ohud on laavavoolud, vulkaaniline tuhk, lõõmpilved, lahaarid, maalihked, vulkaaniline gaas, tsunamid ja kliimamuutus. Nende tagajärgedeks võivad olla materiaalne kahju hävitatud hoonete, infrastruktuuri ja põllumaa näol, nälg, veereostus, haiguste levik, uppumine, lämbumine ja palju muud kahjustavat. Ameerika Ühendriikide üks aktiivsemaid vulkaane on Mount St. Helens. See asub USA-s Vaikse ookeani ääres Washingtoni osariigis Kaskaadide mäestikus. Vulkaani koordinaadid on 46°11' N; 122°11' W. Saint Helens on kihtvulkaan. Kihtvulkaan on suhteliselt suur ja pikaealine valdavalt koonilise kujuga vulkaaniline pinnavorm, mis on tekkinud vulkaanilõõrist pärit vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal. Kihtvulkaanid on laia levikuga, nad on inimestele kõige tuttavamavad ja nende ümber elab sageli rohkesti inimesi.
Aravete Keskkool LÜHIREFERAAT Mount Saint Helens Koostaja: Kirke Somelar 11.klass Juhendaja: Maie Paap Aravete 2010 2 Saint Helens on kihtvulkaan, mis asub USAS Ameerika Ühendriikides Vaikse ookeani ääres Washingtoni osariigis Kaskaadide mäestikus. Vulkaani koordinaadid on 46°11' N; 122°11' W. Saint Helens on tegevvulkaan, mis viimati tegutses 2006.aastal. Mäe kõrguseks on 2550 m. Nime andis vulkaanile 1792. aastal inglise maadeuurija Geroge Vancouver oma sõbra Alleyne Fitzherberti auks, kes kandis parun St. Helensi tiitlit. Omanimelist mäge ei näinud parun, Briti suursaadik kunagi. Enne 1980.a purset oli vulkaan viimati aktiivne 1857.aastal. Indiaanlastest
Referaat: Vulkaan Saint Helens Õpetaja: Õpilane: 2008 USAS, Põhja Ameerikas, Vaikse ookeani ääres, Washingtoni osariigis Kaskaadide mäestikus asub ~40 000 aasta vanune 2550 m kõrgune tegev stratovulkaan Mount Saint Helens. Tumerohelise metsamüüri taustal kõrguv majesteetlik lumine mäetipp paistis kaugele ja peegeldus Spirit lake'i voogudel. Järve kaldale olid ehitatud puhkekodud, lastelaagrid, suvilad, majad. Metskitsed ja pardid olid harjunud lastelt saia nuruma, õhk oli lindude siristamist täis. Aga ühel päeval muutus kõik. Praeguse nime andis vulkaanile 1792
Helensi mäest hukkusid inimesed vulkaani kuumas hinguses. Vulkaanipurse nõudis ühekokku 57 ohvrit. Tänu geoloogide õigeaegsetele hoiatustele ähvardava ohu eest ning ametivõimude rajatud keeletsoonidele suudeti ära hoida halvimat. Kohalikud elanikud evakueeriti ning uudishimulikud, kes olid karjadena kogenenud, aeti ohtlikust piirkonnast minema. St. Helens asub Kordiljeeride läänepoolses harus Kaskadides, mis ulatuvad Kanada lõunaosast Vaikse ookeani rannikuga rööbiti läbi Washingtoni ja oregoni orsariigi Põhja- Californiasse. Kaskaadides on üle tosina vulkaani. Nii nagu ka paljud teised vulkaaniahelikud, asuvad Kaskaadid vaikse ookeani äärealadel, kus ookeanikoor sukeldub mandrikoore alla. Põhja-Ameerika läänerannikul liigub suhtelist väike Juan de Fuca laam kiirusega umbes 2,5 cm aastas Põhja- Ameerika laama alla. Umbes saja kilomeetri sügavusel sülvad kivimid, hõõguvkuum magma tõuseb ülespoole ning rajab endale tee maapinnale
Vulkaane leidub maismaal peamiselt noorte kurdmägede alal ja vee all ookeanide keskahelikes. Vulkaanipursked võivad põhjustada suuri purustusi ja nõnda palju inimohvreid. Näiteks Indoneesias hukkus 1815.a. Tambora purske tagajärjel umbes 56 000 inimest ja 1883.a. Krakatau purske tagajärjel rohkem kui 36 000 inimest Vulkaanide tekke ja arengu seaduspärasusi ning purskesaaduste ehitust ja koostist uurib geoloogia haru vulkanoloogia. St. Helensi vulkaan USA Washingtoni osariigis oli kui uinuv hiiglane, see polnud pursanud 1857. aastast saadik, kuid 1980. aasta kevadel hakkas mägi ärkama. 27.märtsil tuli tipust auru ning tekkis väike kraater. 8. aprilliks oli kraater 500 m läbimõõduga ja 250 m sügav. Kõige ähvardavam oli aga muhk vulkaani põhjaküljel, mida põhjustas aina suurenev rõhk magmakoldes, ja see muhk kasvas 1,5 m ööpäevas. Siis, selgel ja külmal 18. mai hommikul lõhkes mäe pungitav põhjakülg ja libises alla, mida saatis maavärin
Washingtoni linn USA s Triin Kingu Linna areng 17 saj Algonkinite hõimu Piscataway indiaanlased 1811 esimene asula Euroopa kolonistide saabumisel tõrjuti Läände Projekteeris ja ehitas välja Pr päritolu arhitekt Pierre Charles L ´Enfant (eeskuju Pariisi Versailles´lossi põhiplaanist) faktid Washingtoni on USA pealinn (aastast 1970) Ametlik nimi Washington D.C. (the District of Columbia Kolumbia piirkond) Seal töötavad : USA president , valitsus, kongress, kaitseministeerium ja välissaatkonnad 2011 aasta seisuga elab osariigis 601 723 elanikku Washingtoni nimeline osariik Washington on iseseisev linn (sõltuvad alad : Ameerika Samoa , Guam , Põhja-Mariaanid , Puerto Rico ja USA Neitsisaared) Washingtonis asub : Rahvusvaheline rahaline fond (IMF) , Maailma Pank , Ameerika Ühendriikide organisatsioon
Euroopa kolonistide saabumisel tõrjuti Läände Projekteeris ja ehitas välja Prantsuse päritolu arhitekt Pierre Charles L´Enfant (eeskuju Pariisi Versailles´lossi põhiplaanist) VALITSEMINE Valitseb kohalikult valitud linnapea 13 liikmeline linna volikogu USA kongressil osariigi suhtes ülemvõim (võimuses muuta Washingtoni kohalikke seadusi) USA PEALINNAKS SAAMINE 16 juuli 1870 kiitis USA residents selle otsuse heaks täpsed alad määras George Washington 17911792 tegid Andrew Ellicott ja tema assistentide uurimistöö föderaalala kohta ning paika pandi täpsed piirid (paigutati ka piirikivid , millest osad tänaseni säilinud) Nimi Columbia (the District of Columbia ) tuleb tolle aja (1871) USA poeetilisest nimetusest 1800 pidas kongress seal oma esimesed läbirääkimised HARIDUS Linnas kokku 123 avalikku kooli 2011. aasta seisuga käis nendes koolides kokku 46 191 õpilast Seal asub ka mitmeid ülikoole
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid