Peruu - Referaat Uurimustöö

Peruu
1. RIIGI GEOGRAAFILINE ASEND

Peruu on riik Lõuna-Ameerikas. Riigi geograafilised laiused on 12°2.6′ lõunapikkust ja 77°1.7′ läänelaiust. Peruud ümbritseb läänest Vaikne ookean. Naaberriikideks on tal Ecuador , Colombia, Brasiilia, Boliivia ja Tšiili.
( Viide : http://et.wikipedia.org/wiki/Peruu )
Tartust Peruu pealinna Limasse on 11 815 kilomeetrit.
( Viide : http://maps.google.com/maps?hl=en&tab=wl )
2. ÜLDANDMED RIIGI KOHTA
Pindala : 1 285 220 km2
Rahvaarv : 29 496 000 (2010 aasta seis)
Rahvastiku tihedus : 23 in/km2
Pealinn : Lima
Riigi keel : hispaania
Rahaühik : Nuevo Sol e. Uus sol (PEN)
President : Ollanta Humala
Ajavöönd : maailmaaeg -5
Haldusjaotus : 25 piirkonda, mis jagunevad provintsideks ja mis omakorda jagunevad ringkondadeks
( Viide : http://et.wikipedia.org/wiki/Peruu , http://en.wikipedia.org/wiki/Peru )
Peruu on pindala arvu järgi maailmas 19. riik. Temast ülespoole jääb Mongoolia , mille pindala on 1 564 116 km², ja allapoole jääb Tšaad, mille pindala on 1 284 000 km². Esimesele kohale jääb Venemaa, mille pindala on 17 075 200 km², mis on Peruust pea 11 korda suurem, seega arvan, et Peruu jääb kuskile sinna keskmiste riikide hulka, ta ei ole liiga suur ega ka liiga väike. Kui aga Peruud Eestiga võrrelda, siis Eesti pindala (45 226 km²) jääb 28 korda Peruu pindalale(1 285 220 km2 ) alla, selle võrdluse kohaselt võib öelda, et Peruu on suur riik.
( Viide : http://et.wikipedia.org/wiki/Riikide_loend_pindala_j%C3%A4rg i )
Lipp Vapp

3. ÜLEVAADE RIIGI LOODUSEST
Peruu jaguneb looduslikult 3 osaks : Costaks, Sierraks ja Orienteks.
Costa hõlmab Vaikse ookeani rannikul u. 2000 km pikkuse kitsa madalikuriba, mis moodustab 11% riigi pindalast. Külma Peruu hoovuse pärast valitseb Costas kõrb (aastane sademete hulk 50mm, keskmine temperatuur põhjaosas 17-25, lõunaosas 15-21 C°).
Sierra, Peruu mägise siseosa, moodustavad Andide ahelikud, orud, ja ahelikevahelised kõrglavad. Sierra lääneosas kõrguvad liustikurohked seismilised tegevvulkaanidega (Misti, 5821 m) Lääne- Kordiljeerid , kus asub Peruu kõrgeim tipp Huascaran (6768 m). Neist idas asuvad Kesk- ja Ida-Kordiljeerid. Lõunaosas moodustavad liitunud kõrglavamaad sisemaise kiltmaa Puna. Selle serval , Boliivia piiril, paikneb Titicaca järv. Sierras on troopiline kõrgmäestikukliima ( temperatuur põhjaosas 12-16 ja lõunaosas 5-9 C°, sademeid 700-1000 mm/a). Kõrglavamaade põhjaosas on rohtla, lõunaosas poolkõrb. Ida-Kordiljeeride tuulepealseil idanõlvul kasvab vihmamets (sademeid kuni 3000 mm).
Oriente hõlmab üle poole Peruu pindalast ja jaguneb niiske ekvatoriaalse kliimaga (24-27 C°) ja paljude jõgedega Amazonase madalikuks ning Andide eelmäestikuks ( Montana ), mida katab selva. Peruu suurimad jõed kuuluvad Amazonase jõestikku, seal asuvad ka Amazonase lähtejõed Maranon ja Ucayali. Loodusvarade poolest on Peruu rikas: leidub naftat, maagaasi, vase-, tsingi-, plii-, raua-, vismuti-, hõbeda-, jmt. metallide maaki ning energiarikkaid jõgesid. Peruus on 5 rahvusparki: Cutervo, Manu, Cerros de Amotape, Tingo Maria ja Huascaran.
( Viide : „EE 7 – NÕUK – RAH“ )
KASUTATUD MATERJALID
http://en.wikipedia.org/wiki/Peru
http://et.wikipedia.org/wiki/Peruu
http://et.wikipedia.org/wiki/Riikide_loend_pindala_j%C3%A4rg i
http://maps.google.com/maps?hl=en&tab=wl
Raamat „EE 7 – NÕUK – RAH“