on ka Brasiilia, Boliivia ja Kolumbia Seal asuvad Andid ja üks osa Amazonase dzunglist Kliima Peruu kliima on väga erinev Seal on 2 aastaaega: külm ja kuum Külm aastaaeg kestab 15. novembrist kuni märtsi lõpuni Kuum aastaaeg kestab aprillist novembrini Rannikutel peaaegu ei sajagi Mägedes ja dzunglites vihmahooaegade ajal on väga kuum Faktid Räägitakse põhiliselt hispaania, ketsua, aimara keelt Pindala on 1.285.220 km² Peruu jaguneb 25 regiooniks Pealinn on Lima President on Alan García Pérez Iseseisvumispäev on 28.07.1821 Seal elab ligikaudu 28 miljonit inimest Kultuur Seal on levinud skulpturism, keraamika ning arhitektuur Machu picchu on kuulus linn, milles on palju Peruu arhitektuuri See linn kuulutati aastal 2007 üheks 7-st maailmaimest Usk on rooma-katoliku Peruu toit on vürtsikas ning
Seni pole teada, kes on Machu Picchu ehitanud, arvatakse et ehituse algataja oli inkade valitsejaPachacutec. Machu Picchus ja selle ümbruses elas enam kui 1200 inimest, teiste seas preestrid. Linnas elati kuni 1532. aastani, kui inkade impeeriumi vallutasid Hispaania konkistadoorid. Machu Picchu mahajätmise põhjus pole täpselt teada.Esimene teadaolev Macchu Picchu välismaalasest külastaja oli 1911. aastal ameerika arheoloog Hiram Bingham III, kes võttis sealt kaasa hulga esemeid. Peruu valitsus on pidanud Yale'i Ülikooliga läbirääkimisi, et saada tagasi ligi 40 000 Machu Picchust pärit irdmuistist. Peruu lipp on Peruu riigilipp. See on kasutusel alates 1825. aastast.Lipu punane värv sümboliseerib vabaduse nimel valatud verd ning valge rahu ja õiglust.Ametlikel tseremooniatel kasutatakse lippu, mille keskmisel laiul on riigivapp. Peruu-Tsiili süvik ehk Atacama süvik on süvik Vaikse ookeani idaosas.Selle avastas 1876. aastal laev "Dakia"
Peru Location in western South America bordered with Ecuador, Colombia, Bolivia, Brazil and Chile mountainous country General facts Republic of Peru President Alan Garcia 30 million people Capital - Lima 25 regions Spanish Climate Equatorial climate Four seasons Warm weather and much rain 24°C Lima tourist attracions Main Square Museums Cathedrals Tourist attracions Machu Picchu Titicaca Nazca lines Machu Picchu "The Lost City of the Incas" 2,430 metres above sea level Was built around 1450 The Inca Trail to Machu Picchu Traditions, festivals, interesting events
Peruu Sisukord: · Asend · Rahvastik · Linnad · Majandus · Põllumajandus · Kasutatud kirjandus Asend Peruu on Lõuna-Ameerika lääneosas asuv riik, mis iseseisvus Hispaania ülemvõimu alt 1821.aastal. Maa nimi tähendab guaranii indiaanlaste keeles "jõgi, vesi". Peruu Vabariik on unikaalne mitmeparteiline vabariik, kus on üksainus koda, mida nimetatakse Kongressiks. President on ühtlasi nii riigipea kui ka valitsusjuht. Peruu territoorium jaguneb kolmeks piirkonnaks. Kõigepealt kitsas, kuni 160 kilomeetrit lai, Vaikse ookeani hoovuste tõttu äärmiselt kuiv rannariba Costa. Selle taga kerkib neli vägevate Andide ahelikku. Orud ja kiltmaad nende vahel moodustavad Sierra (mägismaa), mis hõlmab umbes 30% riigist. Sierra taga, kus Andide nõlvad laskuvad Amasoonia madalikule, asub ürgmetsaga kaetud Oriente, mis hõlmab 60% riigist.
........................................................................................................ ...............7 Kasutatud materjalid................................................................................................... ......8 Ülevaade Peruu on tuntud oma vanade kultuuride poolest. Eelkõige teatakse Machu Picchu asulat ja Nazca geoglüüfe, kuid lisaks neile on Peruus veel mitmeid põnevaid kultuurimälestisi. Omapärane ja mitmekesine on ka Peruu loodus. Ühe riigi piires on võimalik näha rannikukõrbe, lumiseid mäetippe, kõrgplatoosid ja Amazonase madaliku vihmametsi. Mõnes mõttes on Peruu nagu kogu Lõuna-Ameerika vähendatud mudel. Eesti kodanikud võivad Peruus viibida viisavabalt kuni 90 päeva poole aasta jooksul. Ajalugu Sündmuste lühikokkuvõte: · IX aastatuhat e.Kr. asustati Peruu ranniku ja kõrgmaa · III aastatuhat e.Kr. hakati kasvatama kõrvitsat ja aeduba ning aretama guanakost
Tartu Kutsehariduskeskus Turismiosakond Laura Suik PERUU VABARIIK Referaat Juhendaja: Annereet Paatsi Tartu 2015 Sisukord 1. ÜLDANDMED.............................................................................................................4 2. LOODUS.......................................................................................................................5 2.1 Liigirikkus............................................................
Alates 4700 meetrist katab neid igilumi, vaatamata sellele, et jalamil, otse ekvaatoril, valitseb igavene lumi.Cristobal Coloni mägi on 5800 m kõrge. Andidest läänes on suhteliselt kitsas Vaikse ookeani rannikumadalik. Kolumbia pealinna Bogota ja Eesti pealinna Tallinna vahemaa on 11 845 km. Eesti ja Kolumbia ajavahe on seitse tundi. Põhjas ja läänes on riigil merepiir, aga lõunas ja idas on maismaapiir. Idanaaberriik on Venezuela, kagus on Brasiilia , lõunas on Peruu, edelas Ecuador ja loodes on Panama. Kolumbia kuulub pindala poolest keskmiste riikide hulka, kuna tema pindalaks on 1 138 914 km ². Kolumbia jaguneb looduslikult kaheks erinevaks osaks- Ida- ja Lääne- Kolumbiaks. Orinoco ja Amazonase jõgikonnas asuv Ida- Kolumbia on tiheda jõestikuga madal lavamaa. Lääne- Kolumbiat hõlmab Andide põhjaosa ning sellega külgnevad Kariibi mere ja Vaiksa ookeani soostunud rannikumadalikud. Kolumbia Andid jagunevad kolmeks peaahelikuks: Lääne-
võivaid troopilisi kuumalaineid. · KÜLM HOOVUS vesi ümbritsevatest aladest külmem. Lähtuvad polaaralade poolt. Nenede seas ka kõige pikem hoovus Läänetuulte hoovus. Külm hoovus muudab suved jahedamaks ja kuivemaks, ei soodusta sademete teket Labradori hoovus põhjustab jahedat ilma Põhja-Ameerikas ja selle tõttu ulatub Põhja- Ameerikas tunravöönd kaugemale lõunasse kui mujal, sest seal on Labradori hoovuse tõttu jahe; Peruu hoovus tekitab kõrbe Lõuna-Ameerika rannikule PILET 6 1. Kõrbed LEVIK Kõrbevöönd on kujunenud peamiselt 20ndate ja 30ndate laiuskraadide vahemikus. Kõrbed hõlmavad ligikaudu veerandi kogu maailma pindalast. Mandrite siseosades, niiskete õhumasside liikumist takistavate mäestike varjus ning troopiliste alade külmade hoovuste lähedal esineb kõrbeid ka tublisti põhja ja lõuna pool oma põhilist levikuala. Maailmas on palju eriilmelisi kõrbeid. Maailma kuivemad kõrbed on:
Kõik kommentaarid