Kongo peale teist maailmasõda (0)

Järva-Jaani Gümnaasium
KONGO PEALE TEIST MAAILMASÕDA
Referaat
Koostaja: Anna-Marie Kellner
9.klass
Juhendaja : Ülle Jääger
Järva-Jaani 2017
Sisukord
Sissejuhatus. 3
Poliitika. 4
Majandus. 5
Rahvastik . 6
Loodus- ja maavarad . 7
Kasutatud allikad. 8

Sissejuhatus

Kongo on riik Ekvatoriaal -Aafrikas. Kongo Demokraatlik Vabariik (KDV) on tohutult suur riik. Sel on huvitav ajalugu, palju loodusvarasid, rikkad kultuurid, helgema tuleviku lootus ja märkimisväärselt erinevad bantu rahvad. KDV-s elab tänapäeval vähe mitte-aafriklasi.
Kongo Vabariik on eraldi riik, mis asub KDV läänepiiri ja Gaboni, Kameruni ja Kesk-Aafrika Vabariigi vahel.
Kuigi Kongo DV on loodusvarade poolest rikas on ta üks maailma vaesemaid riike.

Poliitika

19. sajandi lõpust on Kongo Prantsuse koloonia, kus mitmel korral tõusis kohalik elanikkond kolonisaatorite vastu üles. 1960. aastal 15. augustil kuulutati Kongo sõltumatuks vabariigiks. Võimule saanud marionetivalitsus eesotsas abee Youlou-ga kukutati augustis 1963. Juulis 1964 loodud Rahvusliku Revolutsiooniliikumise Partei teatas Kongo sotsialistlikust orientatsioonist. 24. novembril 1965 tegi sõjaväe juht Mobutu eduka riigipöörde ja valitses Kongot presidendina järgmised 32 aastat. Imperialismimeelsete jõudude aktiviseerumisega kujunes Kongos 1968. aasta keskel terav sisepoliitiline kriis, mis lõppes Rahvusliku Revolutsiooninõukogu võimule tulemisega. Rahvuslik revolutsiooninõukogu kinnitas Kongo imperialismivastast orientatsiooni. 1969. aasta detsembris toimus uue valitseva partei – Kongo Tööpartei asutav kongress . 1977. aasta märtsist 1979. aasta veebruarini kuulus võim partei Sõjakomiteele. 1979. aasta suvel läbi viidud referendumil kiideti heaks riigi uus konstitutsioon , valiti parlament ja kohalikud võimuorganid. 1984. aastal toimunud Kongo Tööpartei järjekordne kongress kinnitas riigi sotsialistliku orientatsiooni.

Majandus

Kongo Rahvavabariik (RV) päris koloniaalperioodist nõrgalt arenenud majanduse, milles valitsevad positsioonid kuulusid endiselt Prantsuse kompaniidele. Valitsus pööras suurt tähelepanu majanduses riikliku ja segasektori loomisele ning riigi kontrolli tugevdamisele erakompaniide tegevuse üle.
Peamised tööstusharud olid mäe-, metsa-, ja puidu- ning toiduainetööstus. 1983. aastal varuti palju puitu, toodeti spooni , saematerjali, polümetalliliste maakide kontsentraati, ammutati naftat ja palju muud. Põllumajanduses kasvatati maniokki, kakaod , kohvi, suhkruroogu , veiseid, lambaid , kitsi, sigu .
Välja veeti naftat, metsamaterjali ja muud, sisse toodi masinaid, seadmeid, autosid, toiduaineid ja muud. Peamised kaubanduspartnerid olid Euroopa Majandusühenduse (EMÜ) liikmesmaad.

Rahvastik

Kongo rahvaarv oli umbes 1,6 miljonit inimest. Sinna kuuluvad erinevad bantu rahvad nagu näiteks kongod, teked, kotad, bangid, keled jt. Üle poole rahvastikust tunnustab kohalikke hõimuusundeid.

Loodus- ja maavarad

Riigi keskosas on ulatuslik lavamaa , mida ümbritsevad mägised alad. Lavamaa moodustab osa peaaegu kogu riigi ala hõlmavast Kongo jõgikonnast ja seda katab vihmamets, valitseb soe ja niiske kliima.
Kongol on oluline kulla-, vase-, hõbeda-, nafta- ja teemandivaru. Kasvatatakse eeskätt kohvipuud ja õlipalmi.

Kasutatud allikad

https://www.google.ee/url?sa=i&rct=j&q=&esrc=s&source=images&cd=&cad=rja&uact=8&ved=0ahUKEwjk0K3KyM_TAhVEXiwKHdCKCFoQjRwIBw&url=https%3A%2F%2Fet.wikipedia.org%2Fwiki%2FKongo_Demokraatlik_Vabariik&psig=AFQjCNHLREanW_yIenNJkXZrWn4vPWBK_Q&ust=1493758068059951
https://www.google.ee/url?sa=i&rct=j&q=&esrc=s&source=images&cd=&cad=rja&uact=8&ved=0ahUKEwih0rHXyc_TAhVCBywKHUJXDG8QjRwIBw&url=https%3A%2F%2Fkg.wikipedia.org%2Fwiki%2FRepubilika_ya_K%25C3%25B4ngo&psig=AFQjCNHLREanW_yIenNJkXZrWn4vPWBK_Q&ust=1493758068059951
Tea Laste- ja Noorteentsüklopeedia
Tea Maailma Maade Kogupereentssüklopeedia
Maailma Maad teatmik
Aafrika ja lähis-Ida riikide etikett ja tavad