Kilekotid on loodusele ohtlikud Viimaste aastate jooksul on palju vaidlusi kilekotide ohtlikuse üle. Tootjate pool väidab, et kilekott pole ohtlik, kuid loodusekaitsjad väidavad vastupidist. Ma arvan, et paljud inimesed ei teagi milline oht peitub kilekotis. Ka mina ise polnud varem sellest huvitatud, kuid viimasel ajal, kui probleem on juba nii laiahaardeliseks muutunud, olen vähendanud kilekottide kasutamist. Soovitan ka kõigil teil seda teha. Kas teie ise teate, mis meid tulevikus ootab, kui me jätkame kilekottide massilist kasutamist? Plastikkott on valmistatud materjalist, mis laguneb peaaegu 1000 aastat. See tähendab, et tulevikus ootab meid kilekottide prügilad ja reostatud ümbruskond. Kas teile meeldib selline mõte? Kui teil endal on ükskõik, siis võiksite vähemalt oma järglastest mõelda. Kuid kilekotid pole ohtlikud mitte ainult inimestele, vaid ka loomadele, nii maapinnal kui ka...
Inimene vajab loodust, loodus mõistlikku inimest. Tänavu täitub 100 aastat päevast, mil Eestis esimest korda tükike loodust kaitse alla võeti. 31.12.2008 seisuga on Eestis 3 442 kaitstavat loodusobjekti, sealhulgas 948 kaitseala (5 rahvusparki, 129 looduskaitseala, 149 maastikukaitseala, 117 uuendamata kaitsekorraga ala, ning 548 parki ja puistut), 343 hoiuala, 949 püsielupaika, 1197 kaitstavat looduse üksikobjekti ning 5 kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavat objekti. Ühtekokku hõlmavad need alad 1 517 000 ha, sellest maismaa pindala 779 000 ha. --- Kui palju meist on unistanud teinekord rahust, vaikusest ja looduse hingematvast ilust enda ümber? Ma arvan, et kõik. Kahjuks pole aga tänapäeva kiire elutempo juures just palju aega, et sõita linnast välja mõnda looduskaunisse kohta ja lihtsalt nautida seda, mis meie ümber on. ---- Eestimaa on enamasti madal ja tasane ning soode poolest maailmas teisel kohal. Ainult lõunas muutub maapin...
Looduse habras tasakaal Maa, kus me kõik elame on kujunenud väga pikkade aastate jooksul, samuti ka loodus, mis meid kõiki ümbritseb. Sinnamaani, kui maa peale tekkis inimene oli loodus enda tasakaalus hoidmisega ideaalselt hakkama saanud, toimusid vulkaanipursked, mis kandsid laiali tuhka ja muutsid põldusi ja metsasi viljakateks, kõikjal oli palju metsa, mis tagas hea hapnikuvaru, oli palju eriliigilisi loomasi, vesi oli puhas jne. Aga mida saame meie teha, et säilitada loodus ilusana ka meie tulevastele põlvedele, kas üldse saame? Kas me suudame taastada looduse hapra tasakaalu? Inimeste põhjustatud kahjud on meeletult suured, üks suuremaid on minuarust
RAVIMTAIMED Koostaja: XXX PIPARMÜNT Kasulik seedimisele Rahustava toimega Tõstab söögiisu Külmetuse vastu Kõhuvalu korral PÄRNAÕIED Köha vastu Palaviku vastu Külmetuse vastu Põletike vastu RAUDROHI Peatab ninaverejooksu Haavarohi (suleb vere) Rahustav Köha vastu Peapöörituse vastu NÕGES Reumaga saunas vihelda Hea vererõhule Sügeliste vastu nõgeseleemega määrida KUMMEL Krampide puhul teha vanni Paistetusele kompressi Hambavalu vastu Palaviku vastu Kõhulahtisuse vastu NURMENUKK Uimasuse ja peavalu vastu Köha vastu Veresoonte lupjumise vastu Nohu vastu VÕILILL Juuri kasutatakse siseelundite haiguste vastu Kõhukinnisuse korral Söögiisu tõstmiseks PAISELEHT Paistetuse vastu Haudunud kohtade raviks Rögalahtistav toime NAISTEPUNA Verevaesuse puhul Kõhulahtisuse vastu Alandab vererõhku Põiehaiguste korral ...
Mustikas Mustikas on 15-40 cm kõrgune tõusvate või püstiste ja tugevasti harunenud roheliste teravakandiliste võrsetega taim. Mustika lehed on puhasrohelised, munajad, veidi nahkjad ja peensaagja servaga. Õied on aga rohekasvalged, roosaka varjundiga, asetsevad üksikult lühikese kõverdunud rao otsas. Õitseb mais-juunis. Marjaaeg juulis-augustis. Kasvab niiskemates metsades, metsa- ja rabaservadel. Talvel seisavad mustikavarred täiesti alasti. Seega on ta heitlehine kääbuspõõsas. Mustika paljunemine on väga huvitav. Seemneid kasutab ta selleks harva ja seda siis, kui mõni lind on marja ära söönud ja tema väljaheited satuvad seemnete arenguks sobivasse kohta. Hoopis sagedam on mustikal vegetatiivne paljunemine. Emastaimel tekivad mulla sees roomavad võsundid. Need otsivad endale sobiva koha, kasvatavad lisajuured alla ja maapinnale kerkibki uus põõsas. Nii tekkinud taimede elu...
Karu Karu on kõigile hästi tuntud loom. Ta on suur, massiivne, hele- kuni tumepruuni karvaga. Saba on tal lühike ja karvade sisse peitunud.Poegadel on kaela ümber valge krae, mis vahetevahel on säilinud ka vanaloomadel. Karule on iseloomulik see, et ta kõnnib talla peal. Selle poolest sarnaneb ta inimesega. Hambad on tal nürid nagu kõigil, kes söövad nii taimset kui ka loomset toitu.magavad kuskil kõrge heina sees või mõnes muus varjulises kohas, kus neid ei segata. Seetõttu ei ole elusat karu looduses just kerge kohata. Karu nägemise looduses teeb veel raskeks ka see, et Talve veedavad karud taliuinakus. See kestab novembrist märtsi või aprillini. Sel ajal on neil kehatemperatuur natuke madalam kui tavaliselt ja ka ainevahetus aeglustub. inimese juuresolElusaid loomi tapavad karud suhteliselt harva eelistades värskele lihale kergelt roiskunut. Hea meelega söövad karud mett. Pojad sünnivad emaslooma taliu...
KOBRAS Välimus Koppral on lai soomuline saba,mis meenutab ujulesta ja mida ta kasutabujudes tüürina.Kobras on jässaka kehaga..Ta lai,lapik,soomusja nahaga kaetud saba on toeks puude langetamiseks ja kaitsevahendiks hädaohu korral.Tagajala pikad ja tömpide küünistega varbad on omavahel ühendatud ujulestadega.Täiskasvanu looma pikus on tavaliselt 75-80 sentimeetrit ja sellele lisandub 27-30 sentimeetri ja 12-14 sentimeetri laiune saba.Enamik kopraid on tumepruunid.Hambaid on kopral kuni 20. ELUKOHT Toit, pojad Koprad elavad jõgedes ja metsades.Kobras elab urgudes,mille ta ehitab puutüvedest,kividest jamudast.Urg on nagu jõe pealujuv koobas.Urgudel on mitu veealust sissepääsu.Kobras on taimetoitlane loom,kes sööb nii kaldal-kui veetaimi.Talveks valmistab puuokstest ja tüvedest toiduvarud.Kopral ...
kasvõi näiteks sellepärast, et kui loopida prügi juhuslikku kohta maha, siis võivad selle sisse süüa loomad ning selle tõttu hukkuda. Elusloodus ja selle kaitsmine on omaette suur teema. Looduse kaitsmine puudutab ka liikide kaitsmist, et need ei hukkuks. Ohustatud looma- ja taimeliigid on kantud Punasesse Raamatusse. Ohustajaks on aga taas inimene ise. Kui linnud ja teised loomad välja sureksid, kannataks automaatselt ka toiduahel. Kui mõnd liiki toiduahelas on ülekaalus, oleks loodus tasakaalust väljas ning tekiksid mitmed probleemid. Loodust tuleb kaitsta kasvõi sellepärast, et kõigil oleks parem elukeskkond. Kellele ei meeldiks elada puhtas keskkonnas ning kaunil kodumaal? Kuid kes peaks selle tagama kui mitte meie ise? Me mõtleme ainult sellele, kuidas meil oleks parasjagu hea elada. Igal aastal langetatakse tohutul hulgal puid ning müüakse välismaale, aga kes istutab neid juurde? Kui
Looduse kaitsmine ja säilitamine Mis on loodus? Loodus on inimesi ümbritsev keskkond - taimestik, õhk, vesi, maapind jne. Loodus on eksisteerinud väga ammusest ajast saati, juba väga palju aega ennem inimesi. Mida on loodus inimestele pakkunud? Loodus on andnud neile söögi, varjualuse, kõik eluks vajaliku. Loodusesse tuleks suhtuda austusega ning olema tänulik selle kõige eest, mida ta inimestele pakub, kuid aja möödudes on loodusesse suhtumine muutunud enesestmõistetavaks ning üha vähem pööratakse tähelepanu looduse kaitsmisele ja säilitamisele. Inimkonna arenedes tõusid inimeste nõudmised ning hakati välja töötama uut tehnikat ning keerulisi tehnoloogiaid, paraku oli aga nii, et tihti kannatas selle tõttu ka loodus
enamgi eluaastani. Nad munevad tavaliselt 3-4 muna, haudeaeg kestab 26 päeva. Pojad on iseseisvad 86 päeva vanuses. Amatsoonpapagoi on vastuvõtlik A vitamiini puudusele, mistõttu tuleks talle anda enam A vitamiini sisaldavaid köögivilju.Amatsoonpapagoide Ohud võivad olla inimtegevus,mille tõttu on ka papagoid värvilised.Kuna kui nad on värvilised siis nad kaitsevad ennast selle abil.Kui välismaal on väga värviline loodus On ka papagoid sellist värvi.Amatsioonpapagoid on rohekates toonides ja teda võib leida dzunglites või lehemetsates.
Loodusseadused rühmatööd Rait Rehemets 2008 Leonardo da Vinci "Inimese proportsioonid" "Loodus ei riku kunagi oma seadusi" Leonardo da Vinci ( 15.04.1452 -02.05.1519 ) Riigikogu ja Vabariigi Valitsus on kinnitanud hulgaliselt seaduseid ja määruseid , mis sätestavad meie toiminguid looduses. Nendest seadustest ja inimese tunnetusest sõltumatult toimivad aga looduses omad objektiivsed seadused. Sageli nimetatakse neid loodusseadusteks. Loodusteadused võimaldavad tunnetada loodusseaduseid. Seadus on üldine, objektiivne, püsiv ja paratamatu seos nähtuste või nähtuste külgede vahel. Seadusi saab avastada ainult praktika ja eksperimendi kaudu. Seadused on dünaamilised ( Newtoni seadused ) ja statistilised ( kvantmehhaanika). Loodustead...
PIHLAKAS Pihlapuu ei jää sügisel oma kaunite oranzikate marjadega kellelegi märkamatuks. Kuid ilus on ta ka kevadel, mil kogu puud katavad rohkeõielised suured õisikud. Ilu ei kõlba aga alati patta panna. Pihlakamarju on igaüks proovinud ja teab, millised mõrud nad on. Veidi magusamaks muutuvad need pärast esimesi sügisesi öökülmi. Kes aga ei ole kevadisi puukaunistajaid nuusutanud, see tehku seda. Need muidu nii ilusad õied on lausa vastiku haisuga. Kuid mesilastele see lõhn meeldib ja nii võimegi mai- ja juunikuus näha neid hulganisti õitel askeldamas. Pihlaka leht koosneb paljudest väikestest lehekestest. Lehekesed on erinevalt saarepuu omadest peene saagja servaga ning alt veidi karvased. Talvel on hea pihlakat teistest puudest eristada pehmete karvaste pungade järgi, eriti ilusad ja suured on ladvapungad. Pihlaka noored oksad on üpris tumehallid, nii on neid kasutatud isegi musta värvi ...
Eesti rikkused Eestis on palju põhjuseid, miks siit lahkuda. Paljud inimesed lahkuvad siit just sellepärast, et palk on madal, kuid hinnad on kõrged võrreldes teiste riikidega. Eestis on ka põhjuseid, miks jääda. Üheks põhjuseks, miks jääda, on loodus. Eesti loodus on minu arvates vägagi ilus nähtus, kuna siin on väga palju metsa ning soid, mida teistes riikides eriti ei kohta. Teistes riikides on just kõik metsad maha raiutud ning sinna on rajatud palju tööstusi ja ehitisi vastupidiselt Eestile. Seega on ka Eestis puhtam õhk kui mujal maades. Arvan, et just värske õhk ja ilus loodus on see, mis välismaalasi sunnib meie kodumaale tulema ja hoiab veel siiani eestlasi nende sünnimaal. Eestis valitseb neli
,,Mina olen kindel, et kui ma suureks saan, siis ma küll Eestisse elama ei jää. Siin on alati jahe ja tuuline ning isegi suvel ei teki sellist tunnet nagu soojal maal rannaliival." Seda lauset on kahtlemata kuulnud kõik lapsevanemad, kelle võsukesed ootavad aega mil nad ise saavad endale uue kodukoha valida. Paljud noored on veendunud, et nende kodu ei jää Eestisse. Kuid millele peaksid noored mõtlema, et aru saada kui hea on meie isamaal elada ? Eestimaa loodus on kaunis ning erinevalt paljudest maailma paikadest, võib Eesti looduse heaks küljeks tuua juba selle, et meil on neli aastaaega. On ju palju riike, kus on ainult soe suvi ja veidi jahedam talv. Meie isamaa kaunis loodus teeb seevastu oma tavapärast ringkäiku- talvele, olgu see missugune tahes, järgneb kevad, suvi ja sügis. Lisaks sellele, on meie talv eriline, kuna ei möödu ühtegi talve kui meil poleks lund. Paljud eestlased on lume ja
1) General facts The UK: * the United Kingdom of Great Britain and Northern Ireland was formed in 1801 * it covers 243,610 sq km * everybody from the UK is called British * the capital city is London * is made up of four constituent countries: England, Scotland, Wales and Northern Ireland which in turn are divided into counties * the flag is called the Union Jack which is a combination of the flags of England, Scotland and Northern Ireland * the population is about 60,000,000 people, the population density is 242 people/sq km * its coasts are washed by the Atlantic Ocean, the North Sea, the English Channel, the Celtic Sea, Saint George's Channel, and the Irish Sea. It is linked to France by the Channel Tunnel * the United Kingdom is a constitutional monarchy. The current monarch is Queen Elizabeth II, who is also the Queen and Head of State of fifteen other Commonwealth Realms, such as Can...
KÖLER-portreed, Faithful Guardian(pisike plika, puu, suur koer), maalis Fr.R.Kreutzwaldi RAUD- kalevipojastseenid, Puhkus Rännakul(rist keskel), oli ühekroonise rahatähe esiküljel, tegi eesti rahva muuseumi logo LAIKMAA-portreed(Lydia Koidula, Marie Under), maastikud(maaperspektiiv) MÄGI- lopsakas loodus, värviküllus, oli esimene Pallase direktor. AUGUST JANSEN- lopsakas loodus nagu Konrad Mäel, aga heledamates toonides ALEKSANDER TASSA- maastikud, silmale mitte meeldivad sinised toonid TRIIK- Ants Laikmaa portree, oranz lennuk(näeb välja nagu abstraktne elevnat), joonistas Juhan Liiva OSKAR KALLIS- kalevipojastseenid nagu Kristjan Raual, aga värvilisemad ARNOLD AKBERG- kubism(katuseviilud) EDUARD OLE- ebapropotaionaalne natüürmort JAAN KOORT- skulpturist, KITS EDUARD TASKA- nahast kaaned raamatutele (kalevipoeg, piibel) KONRAD MÄE MEDAL alates 1979.aastast
- : : 301 230 ² : - 60 . : : , , , - : 0,44 ² : 61 ² : 821 : 28 119 . - : , , , , , , , 25 % -- -- :
President ... Vaclav Klaus Peaminister ... Petr Necas Üldpindala ... 78866 km² Rahvastiku tihedus ... 134 in/km² Rahvaarv ... 10 548 500 (2011) Rahaühik ... Tsehhi kroon Iseseisvus ... Tsehhoslovakkia jagunemisel 1. jaanuaril 1993 Euroopa liiduga ühinemine 2004 aastal Kuulub Schengeni alasse PAIKNEMINE Naabriteks: Poola, Saksamaa, Austria ja Slovakkia Merepiirita riik Kesk-Euroopas Ajavöönd: Kesk Euroopa aeg LOODUS Loodusvöönd: sega- ja lehtmetsade Madalmägine: keskmäestike ja noorte mäestike vahepeal Palju karstinõgusid- ja koopaid kust voolavad välja allikad Mäeahelike tasastel lagedel on säilinud mäginiite ja soid. KLIIMA valitsev paraskontinentaalne kliima Kliimatüüp: parasvöötme üleminekuline Kliima erinevusi tingib eelkõige mägine pinnamood: Sudeetides on jaanuaris 7 kraadi ja suvel +11 kraadi Sademeid tuleb 1500 mm/a
Ekvatoriaalne vihmamets Kaarel ja Karl Üldvaade Ekvatoriaalset vihmametsa iseloomustab väike temperatuuri amplituud, kõrge õhutemperatuur ja tihedad vihmasajud . Päike on aasta läbi kõrgel või siis seniidis. Ekvatoriaalne vihmamets hõlmab Kesk-Aafrika, Lõuna-Ameerika põhjaosa ja Kagu-Aasia piirkonna. Floora Kõige tüüpilisemad taimed vihmametsades on viigipuud, bambused, mangroovtaimed ja laanid. Taimed kasvavad vihmametsades 3 eririndel. Kõrge rinne: 40-30m kõrgused. Keskmine rinne: 30-20m kõrgused. Madalrinne: 20m või madalamad. Fauna Loomastik vihmametsades on üsna värvikirev. Seal leidub imetajaid, roomajaid, linde kalu ja ka selgrootuid. Imetajatest elab seal kõige rohkem primaate ja kasslasi. Näiteks primaatidest gorillad, orangutangid ja simpansid ning kasslastest puumad,...
Need on ürgilmelised sood ja metsaosad või muud haruldaste liikide puutumatuna säilinud looduslikud elupaigad. Haruldased puud, kaitsealused rändrahnud või astangud võivad paikneda ka eramaal. Loodushoiutööd teevad kaitsealade töötajad, omavalitsuste looduskaitseametnikud ja metsamehed. Neid toetavad looduskaitseseltsid ja roheline liikumine, samuti noored loodusesõbrad. Arusaamine loodushoiu ja keskkonnakaitse vajadustest peaks jõudma iga inimeseni. Eestimaa loodus on praegu veel võrratult rikkam ja mitmekesisem paljude maade omast, kus põlismetsad on raiutud, hundid- karud tapetud, rannad täis ehitatud, jõed sirgeks kaevatud, sood kuivendatud. Eesti loob taas tihedaid sidemeid ühineva Euroopaga, meilgi hakkavad järk-järgult kehtima Euroopa eeskujud ja kokkulepped. Liikide püsimist ohustab tänapäeval kõige enam ka elukeskkonna hävimine ja killustumine. Ühtsete metsapiirkondade või muu looduskeskkonna killustamine eraldi saarteks
Tasu nami Tsunami on maavärina, maalihke või vulkaanipurske tagajärjel tekkinud hiiglaslik merelaine. Sõna "tsunami" on pärit jaapani keelest ja tähendab lainet või laineid sadamas (jaapani keeles ei ole mitmust). Ka asteroidid ja mereäärsete kaljude varingud võivad tekitada hiidlaineid. Tsunamid jõuavad randa ja võivad tekitada suuri purustusi. Tsunami kõrgus võib ranna lähedal olla mitukümmend meetrit. Tsunami võib tungida kaugele sisemaale ja hävitada kõik ettejääva. Tsunami tekitab ka järsu lühiajalise üleujutuse. Kõige sagedamini esinevad tsunamid Vaikse ookeani rannikul ja Jaapani saarestikus. Selle põhjuseks on Vaikse ookeani tektooniline ebastabiilsus. Hiidlaine laieneb keskmest ringikujuliselt. Laine kiirus sõltub otseselt vee sügavusest. Avamerel võib tsunami kiirus olla isegi 700 km/h, kuid ta on ohutu, sest laine on üsna madal. Madalasse vette jõudes aga laine aeglustub ning avamerelt kiirelt j...
TOIT Toit ja vesi on eksisteerimiseks hädavajalikud. Inimene vajab päevas keskmiselt 2,5l vett. Higistades tunduvalt rohkem , sest veekadu tuleb tasandada. 3% veekaotus vähendab jõudu 20 %. Vältige janu kustutamist lumesöömisega. Pidage meeles, et higistades kaotate ka soolasid. Lumesulavesi ei sisalda sooli, mis on tavalises joogivees, seega tuleb leida lahendus soolade taastamiseks organismis. Higistamise vältimiseks riietuge nii, et saaksite liikumisel vastavalt vajadusele riideid lisada või vähendada kerge vaevaga. Loodusest võetud joogivett tuleb puhastada. Korralik toit tugevdab organismija kosutab jõuvarusid, ning aitab toime tulla raskete vintsutustega. Sooja toitu söö ka siis , kui pole isu. Ei või kunagi teada kuna saad sooja toitu järgmine kord. Lahingu ajal ole ole valmis sööma igal kellaajal, sest korrapärane toitlustamine on raske. Väljastatud kuivtoiduainetest valmista võimalusel soe toit , eriti talvel. Külmunu...
Karl Limbak MS Word Tekstitöötlus 01:14:5632 KEEMIA MATEMAATIKA I. Lihtained nende koostises erinevad ainult Pindala ühikuteks võib olla: mm2, cm2, dm2, ühe elemendi aatomid. Näit Au, S, O2, Na2. m2, km2. · Aatomid üksikult väärisgaasides, seotult Ruumala ühikuteks võib olla: mm3, cm3, dm3, metallivõrena metallides. m3. · Molekulid üksikult gaasides, seotult vedelikes Aja ühikuteks võib olla: s, min, h. ja tahkistes. Kiiruse ühikuteks võib olla m/s, km/h. II. Liitained nende koostises erinevad mitme Algebra valem: elemendi aatomid. Näit H2O, Na2So4. (a+b)2=a2+2ab+b2 · Molekulid koosnevad eri liiki aatomitest...
Ülevaade Brasiilia vihmametsade olukorrast ja riigi metsapoliitikast Vihmametsade olukord Brasiilia on riik Lõuna-Ameerikas ja see on pindalalt viies riik maailmas suurusega 8,5 miljonit ruutkilomeetrit. Peaaegu 58% Brasiilia pindalast on kaetud metsaga, neist vihmametsi on 6 miljonil ruutkilomeetril. Vihmametsad hõlmavad peaaegu kogu Amazonase piirkonna, suurema osa Mato Grossost ja teistest kiltmaa piirkondadest, samuti rannikumäestikud. Amazonase piirkonnas kasvab rikkalikult troopikapuid: palme, palisandreid, brasiilia pähklipuid ja kakaopuid; peale nende loorbereid, mürte, mimoose ja muid taimi. Palju kasvab kohalikke puuvilju: ananasse, banaane, mangosid, guajaave, annoonasid jt. riigi kirdeosas levib kuiv hõrendik suure hulga põõsaste ja madalate puudega, mis võrsuvad ja õitsevad kiirustades vihmasel ajal. Vihmametsad on Brasiilia üks suuremaid loodusrikkusi ja neid kustutakse ka maailma kopsudeks. Ne...
Urve Sinijärv rääkis oma artiklis Eesti maastikest, mis on pidevas muutumises. Kuid kõige rohkem meeldisid mulle Viivi Luige ja Tõnu Oja maastikukäsitlused, kuna need olid väga huvitavalt kirjutatud. Me vajame just selliseid käsitlusi, et endale selgeks teha maastiku tõeline olemus. Iga inimene võib tajuda maastikku erinevalt, kuid neid artikleid lugedes saab enda teadmisi laiendada ning see tuleb meile kindlasti kasuks. Kasutatud kirjandus Palang, H., Sooväli, H. 2001. Maastik: loodus ja kultuur: maastikukäsitlusi Eestis. TÜ geograafiainstituut, Tartu. Lõhmus, A., 2001, Loodusmaastik on ime, Eesti Loodus.
Loodust uue vastu ei vaheta Looduse reostamine võib tuua tõsiseid tagajärgi. Loodus on osa meist kõigist ja vajalik meie olemasolule, seega peame seda hoidma austama ning selle eest hoolt kandma. Räägitakse isegi, et kui niimoodi edasi meie looduskeskkonda igatpidi reostada, võib see peagi muutuda üpriski elukõlbmatuks või siis isegi võimatuks. Looduse olemasolu on eluks vajalik, kuidu kui kaua see piisavalt heas olukorras püsib, et elu maal saaks toimida? Aja jooksul on ka igasugused inimesed juba ammustel aegadel ennustanud
Animism (ladina k. anima "hinge elu ") viitab uskumus, et mitte inimeste üksused on vaimsed olendid, või vähemalt kehastavad mingi elu põhimõttega. Animism hõlmab filosoofilise, religioosse ja vaimseid veendumusi, et ei ole lahususe vaimse ja füüsilise või materiaalse maailma ja hinge, vaid ka kõik teised loomad, taimed, kivid, loodusnähtused, nagu äike, geograafilisi objekte, näiteks mägesid , jõgede jms. Animism on eriti laialt leitud religioonide põlisrahvastel, (kuigi on leitud ka Shinto, ja mõned vormid hinduism, Sikhism, budism, Panteism, islam, kristlus ja Neopaganism). Animism oli arenenud 19. sajandil ,Edward Tylor, oli see kes lõi ta kui "üht antropoloogia varaseim mõisted, kui mitte esimene." Animism erineb, et ta vastavalt antropoloog Tim Ingold keskendub üksikisiku vaim olendid, mis aitavad jäädvustada elu,et on peamine allikas, nagu maa ise või esivanemaid, kes annavad alust elu. Teatavad põlisrahvaste usuliste rühmitust...
Meie heaolu hind Maakera on olnud meie tähesüsteemis juba 4,5 miljardit aastat ning selle tekkeajast kuni praeguseni on inimesed elanud siin väga väikse osa. Inimene on hoolimata väiksest ajajärgust siiski kõige oskuslikum ning targem eluliik, mis siiani olnud. Me oleme ehitanud hooneid, linnu ning isegi saatnud inimesi teistele taevakehadele. Keegi ei oska pakkuda ega arvata, kuhu jõuab inimkond 100 aasta pärast. Nüüd tekib küsimus, et kas me ikka näeme seda aega, sest ega Maa ei ole lõpmatute ressursidega planeet. Teadlased arvavad, et meil on jäänud 10 aastat enda tarbimist muuta, enne kui hakkab Maa katastroofiline edasiareng. Liigid surevad, maavarad saavad otsa, see on ainult väike osa sellest, mis hakkab juhtuma. Maa ei suuda enam meiega sammu pidada. Hetkel kasutab 20% maa populatsioonist pea 4/5 mineraalveest ning aastaks 2025 mõjutab veepuudus umbes 2 miljardit inimest. Iga päev sureb puhta joog...
Tänapäeva Eesti inimeste ja looduse vahelised suhted Tänapäeva Eesti inimeste ja looduse vahelised suhted on kahjuks halvad. Veel paar tuhat aastat tagasi sõltuti loodusest ning saadi sealt kõik eluks vajalik. Tänutäheks hoiti ja kaitsti seda. Tänapäeval on aga inimesed palju muutunud. Jääb mulje nagu enamustele on tähtis vaid nende endi heaolu ning selle saavutamiseks ei hoolita enam üldse sellest, mis võib nende ümber juhtuda. Kuid miks on suhted inimese ja looduse vahel tänapäeva Eestis kujunenud halvaks? Veel paari tuhande aasta eest käitusid inimesed nii nagu teised loomad: toitusid korjatud viljadest ja kütitud loomadest ega rikkunud ökosüsteemide tasakaalu. Olukord muutus siis, kui hakati maad harima ja loomi kodustama. Külvates kultuurtaimi sinna, kus need looduslikult ei kasvanud ja pidades loomi kitsal piiratud alal, kus nende väljaheiteid kuhjus palju rohkem kui looduses. Nii muutsid inimesed looduslikku ...
Lepatriinu Referaat Koostanud: oma nimi Koht ja aasta Sissejuhtaus Kevadiselt värvirikkale loodusele annavad tooni pisikesed, kuid sageli silmatorkavalt kirkad putukad. Peale liblikate leidub ka kirevavärvilisi mardikaid. Kõikvõimalike põrnikate, jooksikute ja sikkude hulgas äratavad tähelepanu eelkõige lepatriinud. 1.0 LEPATRIINU Lepatriinud on murdeti ka käolehmad, kirjalinnud, eri perekondadesse kuuluvad mardikad lepatriinulaste sgk-st; Umbes 4000 erinevat liiki, Eestis neist 51 liiki. Lepatriinude keha on pealt kumer, alt tasane, 1-10mm pikkune, paljudel liikidel mustakollase-või punasekirju. Nii valmikud kui ka vastsed hävitavad kilp-ja lehetäisid, lehekirpe ning võrgendilesti(on seega kasulikud); vähesed liigid on taimtoidulised. Vastne on hall või mustjashall, oranzikirjaline. Talvituvad mardikana. Lepatriinude hemolümf on mürgine, seepärast enamik putuktoidulis...
Looduslikud ehitusmaterjalid Koostaja: Marek Seeder 2011 Materjalid · Graniit - Graniit on tugev materjal, mis talub hästi kuuma. Olgugi, et graniit ehk raudkivi, nagu tema nimi näitab, on üks kõvematest kividest, ei suuda ta õhu, vee ja vahelduva soojuse ning külmuse mõjule muutumatult vastu panna. Ta praguneb ja puruneb samuti kui ränikivi. Seesugust nähtust nimetatakse murenemiseks. · Liiv - on nõrk vee suhtes, seistes vees hakkab liiv settima, aga tavaliselt kasutatakse liiva betooni ja krohvi valmistamisel. · Paas ehk lubjakivi on nõrk keemiliste ainete vastu. Maapõueseaduse järgi jaotatakse lubjakivi tsemendilubjakiviks ja tehnoloogiliseks lubjakiviks, mille kasutusala lähtub kivimi keemilisest koostisest, ning ehituslubjakiviks ja täitematerjalina kasutatavaks lubjakiviks, mille kasutusala lähtub kivimi tugevuslikest omadustest. Paas on k...
Klassiõpetaja Ülevaade inimese-, looduse- ja tehnikakesksest inimese ja looduse suhtest Maailmanägemise viise, mis määravad inimeste suhtumise loodusesse, elusolenditesse ja teistesse inimestesse on olemas kolm Ahto Oja sõnul. · Tehnikakeskne seisukoht Valitseva võimu eetika. Loodus on pelgalt tooraine ammutamise koht. Ressurss, mida kasutatakse ja majandatakse. Vahend inimese eesmärkide saavutamiseks. Tehnikakeskne suhtumine valitseb loodusvarade kasutamise ja keskkonnakaitse üle. Keskkonnaprobleemide käsitlemine eelkõige saasteprobleemina tähendab inimese tehnikakeskse loodussuhte aksepteerimise. Probleem lahendatakse kasutades endistviisi loodust inimese eesmärkide saavutamiseks. Kasutame oma tarbeks loodusvarasid ja teadmisi tema keemilisest ja
Referaat ,,Saarmas" Kirke-Nora Miido Tallinna Kunstigümnaasium 5.C klass Riik: Loomad Animalia Hõimkond: Keelikloomad Chordata Klass: Imetajad Mammalia Selts: Kiskjalised Carnivora Sugukond: Kärplased Mustelidae Alamsugukond: Lutrinae Perekond: Saarmas Lutra Liik: Saarmas Välimus Saarmas on suur, kehaehituselt sale, pika ja paindliku kerega ja madalate jalgadega. Keha ülapool on tumepruun aga alapool heledam.Keha suurus oleneb liigist näiteks Lõuna-Ameerikas elutsev hiidsaarm...
Tallinna Mustamäe Gümnaasium Krister Erik Roben PÕDER Referaat Juhendaja: Heli Stroom Tallinn 2011 2 Sisukord LK.2 Sisukord LK.3 Sissejuhatus LK.4 Sisu LK.5 Pildid LK.6 Kokkuvõte LK.7 Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Valisin põdra, sest ta on eesti suurim loom ja ta meeldib mulle. 4 Sisu Põder (Alces alces) on hirvlaste sugukonnast pärit imetaja. Põder on Eesti suurim metsloom. Ta võib kasvada üle 2 meetri kõrguseks ja kuni 3 meetri pikkuseks. Emast põtra nimetatakse põdralehmaks, isast põdrapulliks. Põdrapullil on uhked sarved, mida iga sügis vaja läheb, sest ees ootavad lahingud teiste pullidega. Põdralehmal sarvi ei...
T A A S T U V A D F O S F O R I I T P A E K I V I K L A A S K O H T L A J Ä R V E L U B J A K I V I P Ä I K E T U U L I K S A A S T A V A D Iidne mereloom, kelle kivistisi võib leida põlevkivis. 1. Õhk, vesi, muld ja mets on uuenevad ehk ... loodusvarad. 2. Milline maavara on tekkinud käsijalgsete kodadest? 3. Mis on Eesti rahvuskivi? 4. Seda valmistatakse liivast. 5. Kus asuvad Eesti kõige paksemad põlevkivilademed? 6. Paekivi liik. 7. Sellega on seotud kõikide kütuste energia. 8. Kus kasutati vanasti tuuleenergiat?...
Loodusvöönd Kliimavöönd Paiknemine Mullastik Taimestik Loomastik Inimtegevus Keskkonnaprob. Jäävöönd Polaarne Pooluste Puudub Seened, Jääkaru, Polaar jaamad, Liustike sulamine, (Jää - ja ümber (igi-jää ja vetikad, pingviin, maavarade osooniaugud, Külmakõrbed) lumi) samblikud, hülged, kaevandamine, reostus bakterid veelinnud, küttimine vaalad, morsk Tundrad Lähis Põhja igikelts Samblad, Lumekakk, Põhjapõtrade Reostus, heitgaasid arktiline poolusel madalad lumepüü, kasvatus, ja...
TÄHNIKHIRV Tähnikhirv on võõr Tunnused. Suvel on selja mõlemal küljel valged tähniread ning loom on ise kastanipruun. Talvel on isased hallid või mustjad ning emased helepruunid või hallid ja täpid on mõlemal loomal ebaselged või puuduvad üldse. Sarved on kuni 8 haruga kummalgi sarvel üks ettepoole ulatuv haru. Elupaik. Eelistab niiskeid tiheda alustaimestikuga leht- või segametsasid, mille läheduses on põlde. Võib liikuda ka okaspuunoorendikes. Eluviis. Enamjaolt hämarikuloom, kes liigub nii hommikul kui ka õhtul. Varem oli ta aktiivne ööpäev läbi, kuid inimtegevuse tõttu liigub rohkem hämarikus. Pullide liikumispiirkond võib ulatuda kuni 12 hektarini. Emanjaolt kipuvad elama karjades, mis on külmal ajal ja toidu nappusel suuremad ning muul ajal väiksemad. Isasloomad on domineerivad. Segamini võib ajada. Kui teda kellegil näha õnnestub siis vaevalt teda segamini mõne teise loomaga ajada saab...
ÄRA TAPA LOODUST Kutsun üles kõiki selle planeedi elanikke tarbima vähem asju ja tooteid, mis tekitavad prügi. Me hävitame reostusega maailma. Varsti lihtsalt upume prügihunnikutesse ja meie maavarad saavad laristamise tõttu otsa. Näiteks kilekottide ostmine iga kord, kui poes käime, on mõttetu. Kilekoti asemel on praktilisem osta korduvkasutatav riidest kott, mis ei purune kergesti. Kilekotid on igal aastal ligi miljon elusolendi piinarikast surma põhjustanud ning nende tõttu on hukkunud ka tuhandeid inimesi. Eestlased soetavad aastas ligi 700 miljonit kilekotti, millest korduvkasutatakse vaid väheseid. Läbipaistvate kotikestega vähendame ka naftavarusid, mida ei ole lõpmatuseni saada. See oli vaid üks näide meie planeedi hävitamisest. Võib-olla inimesed lihtsalt ei tea, kuidas nad tegelikult reostavad maailma. Seega kutsun kõiki üles elama ökoloogilisemalt. Sellega säästate raha ning aitate loodust. Inimesed ise hävitavad enna...
Mis on Füüsika? Füüsika on loodusteadus, mis uurib loodust kõige üldisemas mõttes: kõigi mateeriavormide üldisi omadusi. Füüsikud uurivad aine ja jõudude vastasmõju.Füüsika on täppisteadus: nii füüsikaline katse kui ka teooria (loodusseaduste formuleeringud) rajanevad matemaatikal.Antiikajal võidi nimetada füüsikaks kogu loodusteadust (vanakreeka sõna physis tähendab 'loodust'), iseseisvaks teaduseks sai ta alles 16.17. sajandil. Tähtis ajajärk füüsika arengus oli 19. sajandi lõpp ja 20. sajandi algus. Siis loodi kvantteooria ja relatiivsusteooria tänapäeva füüsikalise maailmapildi alused.Füüsika harude seas on mehhaanika, akustika, termodünaamika, elektrodünaamika, optika, aatomifüüsika, tahkisefüüsika, tuumafüüsika, elementaarosakeste füüsika ja gravitatsioonivälja teooria (üldrelatiivsusteooria).Füüsika ja teiste loodusteaduste piirialadele on tekkinud astrofüüsika, geofüüsika ja teisi teadusharusid....
- . - . B , . 90 . . , . - . o , . - , 10 000 . . , . . . -. . . , , , 70 . , , , , , . . ,, ". . . · 1200 , 7000 · - - · - · , , , · · · · · · · · - 50 · - 2400 · · - 318 · · - 110 · - 16 · , , · , , ,
isegi taimede elukvaliteet, peaasi et endal oleks võimalikult hea ja mugav. Inimesed on nii ahneks läinud, et seavad ohtu juba iseendi olemasolu looduse ära kasutamisel. Maailm nende ümber roiskub, kuid keegi ei vaevu midagi teha, et olukorda parandada. Kuigi on inimesi, kes käituvad vanade tavade järgi ning ka neid, kes sooviksid olukorda parandada. Kahjuks on nende osakaal väga väike . Üks näide sellest, et inimene peab ennast tähtsamaks, kui ülejäänud loodus, on suur tarbimine. Loodus on ka maailma osa.Tarbitakse kõike ja väga suurtes kogustes, olenemata sellest, kas seda tegelikult vaja on. Liigtarbimise küüsis on igaüks, sest kirjutamata ühiskonnareeglid näevad ette jõukust ning teistest üleolekut. Üha uuesti on vaja asendada mööblit kodudes, rohkelt kasutada paberit ning muid tarbeesemeid. Väga palju meisterdatakse puidust, mis iseeneselegi teadvustamata tegelikult väga tähtsal kohal on. Mets on tähtis loodusosa, mis on peamine hapniku allikas
KASVUHOONEEFEKT Tartu Kommertsgümnaasium Liilia- Rebekka Veerik 10. A Kasvuhooneefekt Kasvuhooneefekti põhjustavad soojuskiirgust neelavad nn. "kasvuhoonegaasid", mis lasevad läbi Päikeselt Maale saabuva kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise Maalt Kui soojus kiirgaks maapinnalt takistuseta tagasi, oleks Maa keskmine temperatuur umbes 18 kraadi praeguse +15 kraadi asemel. Seega on kasvuhooneefekt algupäraselt looduslik nähtus, mis on hädavajalik maakera elustikule. Tähtsamad kasvuhoonegaasid Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO2 Metaan CH4 Lämmastikoksiidid Nox Freoonid Kasvuhooneefekti tekitavad looduslikud protsessid Vulkaanipursked Aurumine veekogudest Inimtegegevused kasvuhooneefekti tekitajana Fossiilsete kütuste põletamine Metsade raiumine Põlluharimine Karjakasvatus F o s s iils e te k ü tu s te p õ...
Taimeprojekt PAJU Võru Kesklinna Gümnaasium 2 b klass Kaspar 2012.a. Pajud on suur ja huvitav taimeperekond. Paju rahvapärased nimed on: pai, pao, remmelgas, raag, raid, lember Eestis kasvab 23 eri liiki pajusid, neid võib olla rohkemgi. Paju (Salix) on põõsaspuu, kasvamiseks eelistab ta niisket pinnast või veekogude lähedust. Nimetus ,,paju" on vana ja kuulub ka teistesse soome-ugri keeltesse. Puukujuliste pajude kohta on muidugi kombeks ka remmelgas öelda, aga pajud on nad ikkagi, ja sellel võsal on kevaditi pajutibud küljes. Maailmas on neid üle 300 liigi, Pajud on alati olnud inimeste elus üsna olulisel kohal. Rahvameditsiinis on paju koor tuntud ravimtaimena palaviku, reuma, bronhiidi, läkaköha ja veel paljude tõbede puh...
Loodusõppe programm ,,Kohtume Metsas`` Kõigepealt nägime lagendikku kus oli tehtud lageraiet sinna olid jäänud vaid mõned seemnepuud ,kust seemned kukkuvad maha ja millest kasvavad uued puud. Seejärel rääkisime hooldus raiest mis tähendab, et on osad puud maha võetud siis on teistel puudel rohkem ruumi kasvada. Määrasime ka valdava puuliigi .Võtsime viie meetrise nööri üks meist seisis ühe koha peal paigal ja teine kõndis ringi ümber tema ja luges ringi seest kokku kõik puud. Nii saimegi valdavaks puuliigiks kase. Taimerindejärjekord: samblad, rohttaimed, puhmad, põõsad, puud. lodumets on vesine segamets kus kasvavad valdavalt lepad. Veel mõõtsime me puu vanust. Torkasime puu sisse pulga ja võtsime välja ja siis lugesime rongad pulga sees kokku ja saimegi puu vanuse. puu kõrguse saime kui kõndisime puust nii mitme sammu kaugusele ,et sa nägid selle puu latva. Siis oligi puu kõrgu umbes sama mis sinu kaugus puust. ...
Aatomi ehitus Koostaja: Helen Kaljurand Tallinna Kristiine Gümnaasium Avaldatud Creative Commonsi litsentsi ,,Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0)" alusel, vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ Sisukord Planetaarne aatomimudel Aatomi ehitus (Tabel) Aatomi ehitus (Video) Aatomi tuum Massiarvu leidmise valem Tuumalaengu leidmine perioodilisustabalist Isotoobid animatsiooni vaatamiseks on vajalik internetiühendus! Vesiniku isotoobid Sisukord 2 Elektronkate Elektronide arv elektronkihtidel Elektronide paiknemine Aatomi ehituse õppemudel Video aatomi ehitusest vaatamiseks on vajalik internetiühendus! Seotud lingid Kasutatud allikad Planetaarne aatomimudel - TUUM + + NEUTRON P...
MIKS PEAB LOODUST KAITSMA? Loodust tuleb kaitsta, sest loodus on püha paik. Loodusest saab alguse elu ja inimene ning inimene vajab loodust. Inimene ei saa elada ilma looduseta, sest loodus kuulub inimese juurde. Inimene saab isegi vajaliku hapniku, mida ta sisse hingab looduselt. Looduses peitub palju imesid ja võlusid. Looduses käies tunneme me alati, et see õhkkond, mis seal on, on kuidagi mõnusam. See on kuidagi puhtab ja värksem ning juba sellepärast peaksime me tihedamini looduses viibima. Värske õhk aitab meil ka oma mõtteid selgeks mõelda. Ja muidugi on olulised ka kõik loodusannid. Kus mujalt saaksime me tee jaoks korjata ravimtaimi, kui oleme külmetunud
Side loodusega on kadumas Ühiskonnas, kus me praegusel ajal elame, on üheks väga laiaks probleemiks ülerahvastus ja sellest tulenev toiduressursside vähesus või võib ka öelda, vale jaotus. Maailma elanikkkond kasvab aastaga ligi 100 miljoni inimese võrra, kuid kuna läänemaailmas pühenduvad inimesed pigem karjäärile, kui perekonnale, siis toimub rahvastiku juurdekasv peamiselt agraarmaades. Probleem on lai, kuid peamine on see, et arengumaades sündivad lapsed surevad sageli lapseeas, kuna neil pole piisavalt süüa. Meie ühiskond on tinginud selle, et läänemaailmas on inimesed sageli ülekaalulised, sest toitu on piisavalt ja isegi üle, kuid Kolmanda Maailma inimesed kannatavad pideva puuduse ja nälja käes, sest nendes riikides puudub rahaline ressurss toota lihtsalt ja odavalt palju toitu, mis kasvava rahvaarvu ära toidaks. Mina leian, et Põhja riikides elavad inimesed peaksid leidma rohkem vi...
KAHEPAIKSED-KONN minnes hingab ta vaid läbi naha. Konnad elavad niisketel aladel .Talvel aga veekogu põhjas. Kahepaiksed on selgroogsed (rohukonn, kärnkonn, tähnikvesilik). Nad suudavad elada nii Kahepaiksed on kõigusoojased nad ei vees kui ka maismaal. Nende keha on limane ja tooda ise sooja, vaid ilma soomusteta. Naha kuivamine on näiteks saavad sooja konnale ohtlik . Kahepaiksed koevad oma ümbrusest. munad vette, millest arenevad kullesed. Kullesed on kala moodi, neil on saba ja nad hingavad lõpustega. Hiljem arenevad neil kopsud ja jalad ning nad tulevad veest välja maismaale. Kahepaiksed toituvad putukatest, tigudest ja ussidest. Konnad kasutavad saagi püüdmiseks oma pikka keelt, saak kleepub keele külge ning ta neelab selle alla. Konnad on ka ise toiduks teistele lindudele, imetajatele. Maismaal hingab konn kops...
Sigivad sugulisel ja mittesugulisel teel (välis- ja sisepungumine). Käsnad on meredes laialt levinud paigalise eluviisiga filtraatorid. Käsnadele on iseloomulik suur regeneratsiooni võime. Magevetes on liike vähe. Eesti magevetes elab neli liiki: järvekäsn Spongilla lacustris, tavaline jõekäsn Ephydatia fluviatilis, mülleri jõekäsn E. mülleri ja Eunapius fragilis Liikide arv Eestis 4 Kirjandus: Lopp, A, Kelve, M., 2011. Lihtsad, aga mitte primitiivsed loomad. - Eesti Loodus 6- 7: 12-18. Hõimkond: Ainuõõssed Cnidaria Ainuõõssed on radiaalsümmeetrilised loomad, kellel on ühes keha otsas kombitsate pärjaga ümbritsetud suu. Teise otsa, tallaga, kinnituvad nad substraadile. Kehasein koosneb kahest rakukihist ja nende vahel olevast rakutust ainest. Ainuõõssetel esineb kehaõõs, mis on ühenduses väliskeskkonnaga ainult suu kaudu. Kõikidel ainuõõssetel asuvad ektodermis erilised mürgist nõret sisaldavad kõrverakud. Ainuõõssetel esineb
1. Selgita loodusturismi mõistet laiemas ja kitsamas mõttes Laiem mõiste: kogu turism, mis toimub looduskeskkonnas, nt. rannapuhkus, suusamatk, talu või puhkemaja looduskaunis kohas. (reisimine, rändamine, matkamine) Kitsamalt: loodus on objekt, motivaator, eesmärk, nt. loodusfotograafia, kalaretk jõel, kopra- või põdrasafari. (majandusharu, turismitööstus, äritegevus, ettevõtlus) 2. Selgita turismivorme: maaturism, loodusturism, agroturism, ökoturism, säästev turism, seiklusturism, aktiivne turism, aktiivne puhkus, rekreatsioon, alternatiivturism, massiturism. Maaturism- maapiirkondades asetleidev, kohalikul kultuuripärandil ja elulaadil baseeruv
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
