Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Säästlik käitumine - loodus (1)

1 HALB
Punktid
(Loodus)
säästlik käitumine
Elektrienergia
· Keskmine Eesti pere kulutab aastas umbes 3500 ­ 5500 kWh
elektrienergiat
· Paljud elektriseadmed kulutavad energiat ka siis, kui pole
sisse lülitatud, kuid on ühendatud vooluvõrku. Väikesed tuled,
mis põlevad siis, kui seade on ootereziimis, tarbivad 2-3 W
voolu tunnis
· Säästupirnid tarbivad kuni 70-80% vähem energiat ning
nende tööiga on 8-15 korda pikem hõõgniidiga pirni omast.
Samas ei kannata säästupirnid sagedast sisse-väljalülitamist
ning sisaldavad ka rohkesti ohtlikke aineid, mistõttu
klasifitseeritakse neid kui ohtlikke jäätmeid
Soojusenergia
· Ruum/hoone, mida köetakse, peab olema hästi
soojustatud, vastasel juhul läheb suur osa soojusest
raisku, imbudes väliskeskkonda
· Soojuskadude mõõtmist on võimalik teostada
termograafia meetodi abil, see meetod aitab leida ka
probleemsed objektid/piirkonnad, mille kaudu soojus õue
lekib.
· Tuulutada tuleks mõõdukalt ­ kiiresti ja efektiivselt
· Päike on suurepärane looduslik kütteallikas
· Ruumis/hoones viibivad inimesed ja
elektroonikaseadmed eraldavad ,,tasuta soojust"
· Soojus kandub soojemalt kehalt külmemale
Vesi
· 3% Maa veevarudest on joogiks kõlblik,
sellest omakorda 0,3% on inimese jaoks
kättesaadav
· 12% inimkonnast tarbib 85% meie
kasutuses olevast veest
· Hetkel on maailmas 2 miljr. inimest, kes
peavad päevas läbi ajama 20 l veega
Jäätmed
· Eestis moodustub inimese kohta 380 kg
olmejäätmeid aastas
· 140 kg sellest on pakendijäätmed
· Koos tööstusjäätmetega küündib see hulk
9 tonnini
· XX saj. algul kaalus 1 m³ jäätmeid 500 kg,
tänapäeval aga 100 kg
Paberjäätmed
· Igasugune puhas ja kiletamata paber, raamatud,
vihikud, ajakirjad, kartong ja papp
· 1 kg vanapaberist saab (puidu lisamisel) toota kuni
1,6 kg uut paberit. Energia kokkuhoid: 1,5 kWh
elektrit ja 1,8 kg puitu
· 70 kg vanapaberit säästab ühe puu
· Eestis tekib aastas umbes 40 000 ­ 70 000 t
vanapaberit, vaid 12 000 t sellest suunatakse
taaskasutusse
Metallijäätmed
· Värviline ja must metall
· Vanametalli ümbertöötlemisel kulub 95%
vähem energiat, kui maagi tootmisel
· Vanametallikogumisega tegelevad
ettevõtted võtavad vastu ka
elektroonikajäätmeid ning vanu
sõidukirehve
Pakendijäätmed
Puhtad metall-, klaas- ja plastpakendid, joogikartongid.
Pakendid jagunevad:
Pandimärgiga pakendid ­ spetsiaalse märgistusega
pakendid, tuleb toimetada kaupluses asuvasse
taarakokkuostu või ­automaati.
Pandimärgita pakendid ­ tuleb toimetada
vastavasse konteinerisse (vastavalt segapakendi või
klaaspakendi konteinerisse)
· 110 kg klaastaarast saab valmistada üle 200 uue
klaaspakendi
Ohtlikud jäätmed
· ...on jäätmed, mis võivad kahjustada inimese tervist
ja vara või ümbritsevat keskkonda
· Nende hulka kuuluvad näiteks: kodukeemia,
ravimid, mürgid, säästupirnid, patareid ja akud, õli-
ja värvisegud jms.
· Tuleb toimetada ohtlike jäätmete kogumispunkti
ning kindlasti ei tohi visata olmejäätmete
konteinerisse!
Biojäätmed
· Biojäätmete hulka kuuluvad toidujäätmed,
taimede jäänused ja muu looduslik prügi
ning kohvifiltrid ja koristamistolm
· Biojäätmeid tuleks võimaluse korral
komposteerida ­ mis mullast tulnud, saab
taas mullaks
· Komposteerimisvõimaluse puudumisel
tuleb biojäätmed visata olmeprügi
konteinerisse
Vasakule Paremale
Säästlik käitumine - loodus #1 Säästlik käitumine - loodus #2 Säästlik käitumine - loodus #3 Säästlik käitumine - loodus #4 Säästlik käitumine - loodus #5 Säästlik käitumine - loodus #6 Säästlik käitumine - loodus #7 Säästlik käitumine - loodus #8 Säästlik käitumine - loodus #9 Säästlik käitumine - loodus #10 Säästlik käitumine - loodus #11
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-03-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 56 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kalevsport Õppematerjali autor
powerpointi esitlus,

Sarnased õppematerjalid

Energiasäästutund
1
doc

Energiasäästutund

ENERGIASÄÄSTUTUND Räägiti elektrienergiast, et tavaline Eesti pere kulutab aastas keskmiselt 3500-5500 kWh elektrienergiat. Väikesed tulukesed ja lamibikesed elektriseadmete küljes mis näitavad kas aparaat on puhkeasendis, väjalälitatud vms. imevad 2-3W voolu tunnis ja et säästupirnid kasutavad 70-80% vähem energiat kui tavalised höögniidiga pirnid ning nende eluiga on 8-15 korda pikem kui seda on tavalistel pirnidel. Jäätmetest räägiti seda, et ühe inimese kohta moodustub aastas ligi 400kg olmejäätmeid, koos tööstusjäätmetega on see arv 9 tonni. XX sajadi algul kaalus 1 kuupmeeter jäätmeid 500kg, täna aga 100kg. Üks paremaid looduslikke kütteallikaid on päike, projekteeritakse tänapäeval majadki nii, et päike paistaks rohkem akendest sisse ja kütaks paremini maja, tuulutada tuleks maja kiiresti ja efektiivselt. Ruum mida köetakse peab olema hästi soojustatud, vastasel juhul imbub enamus soojusest välja, kuid maja

Uurimistöö
Prügi ja jäätmed
6
doc

Prügi ja jäätmed

Paber ja papp Paberi valmistamiseks kasutatakse puitu ­ raiutakse maha metsa, mille pindala niigi pidevalt väheneb. Paberi valmistamine on ka palju energiat nõudev protsess. Paberi säästlik kasutamine ja vanapaberi ümbertöötlemine aitavad säilitada metsa ja säästa energiat. Arenenud riikides töödeldakse ümber keskmiselt 50% tekkivast vanapaberist, Eestis jääb see protsent alla 15.

Keskkonnaökoloogia
Jäätmekäitlus
10
docx

Jäätmekäitlus

SISUKORD SISSEJUHATUS Tänapäeval on raske mitte puutuda igapäevaselt kokku prügiga. Igasugune tarbimine eeldab ka rohkemal või vähemal määral prügi teket. Selleks, et hoida meie elukeskkonda inimväärsena ja säästa loodusressursse, tuleb jäätmete tekkimist nii palju kui võimalik vältida ning tekkinud jäätmed keskkonnasõbralikult koguda ja käidelda . Ei ole sellist inimest, kes jäätmeid ei tekitaks. Tavainimese kokkupuude jäätmetega piirdub üldjuhul köögivalamu aluse prügikotiga ning võib-olla ka pudelite äraandmise problemaatikaga. Prügimäge, jäätmete sorteerimist või jäätmete ümbertöötlemist näevad oma silmaga vaid vähesed. Euroopa Liiduga liitumine on Eesti arengut mitmel viisil mõjutanud. Jäätmekäitlus on üks valdkondadest, kuhu niinimetatud euroopalikud põhimõtted on toonud uusi tuuli. Kuna töötan Sillamäel sellises asutuses kus peale segaolmeprügi ei koguta eraldi mingeid jäätmeid, siis vaatlen jäätmekäitlust üldiselt

Töökeskond
Jäätmemajandus- ja käitlus
34
doc

Jäätmemajandus- ja käitlus

liimid, lakid, värvid, taimekaitsevahendid jne. Säästlik jäätmekäitlus: Jäätmete tervikkäitlus on mitmesuguste käitlusvõtete sihipärane koosrakendamine selleks, et keskkonnale ja tervisele ohutul moel ning võimalikult väikeste kulutustega vabaneda suurenevast jäätmehulgast. Jäätmematerjali sortimine ja taasväärtustamine. Tervikjäätmekäitlus hõlmab jäätmevoo kulgu tekkekohast lõppkäitluspaigani. Säästlik jäätmekäitlus ­ jäätmed sorditakse ja kogutakse selleks ette nähtud kohta, et jäätmekäitlusfirma saaks neid nõuetekohaselt ning ökonoomselt käidelda. Hierarhia: Säästva jäätmekäitluse prioriteedid: · Jäätmehulga vähendamine ja jäätmevaesete tehnoloogiate rakendamine; · Toote eluea pikendamine, jäätmete korduskasutus; · Jäätmete taaskasutus, ümbertöötlemine teiseseks toormeks;

Jäätmekäitlus
Jäätmemajanduse loengumaterjalid
64
pdf

Jäätmemajanduse loengumaterjalid

Olmejäätmed nõuavad erikäitlust. Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 29 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 30 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 5 Ohtlikud jäätmed majapidamistest Säästlik jäätmekäitlus Jäätmete tervikkäitlus on mitmesuguste Päevavalguslambid, elavhõbedatermomeetrid käitlusvõtete sihipärane koosrakendamine selleks, Aegunud ravimid et keskkonnale ja tervisele ohutul moel ning Külmikud jt aerosoole sisaldavad seadmed võimalikult väikeste kulutustega vabaneda

Jäätmekäitlus
Keskkonnaprobleemid-säästev areng-pakendid
36
pdf

Keskkonnaprobleemid, säästev areng, pakendid

gaase toodab ka puhas loodus 13.10.2014 http://www.maves.ee/Tasub_teada/nitraat.htm 19 13.10.2014 20 http://www.miksike.ee/docs/referaadid/vihmamets.htm http://www.epl.ee/?artikkel=270812 vihmametsade hävimine 2004 www.stat

Keskkond
Logistika õpik
1072
pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Logistika alused
Logistika õpik 2013-Ain Tulvi
268
pdf

Logistika õpik 2013-Ain Tulvi

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Baas Logistika




Meedia

Kommentaarid (1)

Gaff profiilipilt
Gaff: jama
20:32 30-03-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun