Loodus- ja keskkonnakaitse Liikide kadumine ja uute tekkimine on loomulik protsess. Lubatav pole aga see, kui loodusliku keskkonnaga hästi kohastunud liigid hävivad inimeste mõtlematu tegevuse tagajärjel. Taime- ja loomaliike pole võimalik kunstlikult luua. Nad on pikaajalise evolutsiooniprotsessi saadus. Seetõttu on iga looma- ja taimeliigi kadumine korvamatu löök inimkonnale. Enamuselt kaitstakse haruldasi või väljasuremisohus olevaid taime- ja loomaliike. Selleks on kasutusele võetud järgmised meetmed: üksikisendite kogumise ja korjamise keeld nad võetakse looduskaitse alla ehk kantakse Punasesse Raamatusse. Et kaitsta liike jahimeeste eest on välja mõeldud kindlad reeglid nende küttimise jaoks. Punase Raamatu algatus tuli Sveitsist rahvusvahelise Looduse- ja Looduskaitse Liidust (1941.a. Maailma Looduskaitse Liit). 1966.a. ilmusid esimesed Punased Raamatud, kuh...
..... ..............7 Lubjakivi ........................................................................................................................... .............7 Mineraalvesi. .................................................................................................................... ..............8 Mets.................................................................................................................................. ..............8 Hinnang piirkonna loodus ja/või maastikuväärtustele ..........................................................................9 Vanajõe org ....................................................................................................................................9 2 Sääretir............................ ............................ .....
..................................................2 2) Sümboolika......................................................................................................................................3 3) Üldandmed.......................................................................................................................................3 4) Geograafiline asend..........................................................................................................................4 5) Loodus..............................................................................................................................................4 6) Rahvastik..........................................................................................................................................4 7) Turism..............................................................................................................................................4 8) Haridus..........................................
docstxt/14754063500475.txt
docstxt/15276029829662.txt
ENGLAND England is a country that is part of the United Kingdom. It shares land borders with Scotland to the north and Wales to the west; it is surrounded by the Irish Sea, the Celtic Sea, the North Sea and the English Channel, it's linked to Frane by the Channel Tunnel. The total area of the country is more than 130000 sq km. Most of England is lowland, but there are upland regions in the north, south and south west. The climate is temperate, subject to frequent changes, with plentiful rainfall all year round, although the seasons are quite variable in temperature, it rarely falls below -5 or rises above +30 degrees. The longest river, the Severn, flows for 354km. England's capital London, is the largest metropolitan area in the United Kingdom, drawing from a wide range of people, cultures and religions, speaking over 300 different languages, mixing their culture, tr...
Hamburg (6) Hessen (7) - Pealinn: Wiesbaden Mecklenburg-Vorpommern (8) - Pealinn: Schwerin Alam-Saksi (Niedersachsen) - Pealinn: Hannover (9) Nordrhein-Westfalen (10) - Pealinn: Düsseldorf Rheinland-Pfalz (11) - Pealinn: Mainz Saarimaa (Saarland]) (12) - Pealinn: Saarbrücken Saksi-Anhalt (Sachsen-Anhalt]) (14) - Pealinn: Magdeburg Saksimaa (Sachsen) (13) - Pealinn: Dresden Schleswig-Holstein (15) - Pealinn: Kiel Tüüringi (Thüringen) (16) - Pealinn: Erfurt Loodus Saksamaa asub Kesk-Euroopas, seal on parasvöötmeline kliima ning Saksamaa asub sega- ja lehtmetsa vööndis. Kliima on rannikul pehme ja mereline, ida ja lõuna suunas muutub kliima järjest mandrilisemaks. Saksamaa pinnamoes eristub 5 suurt maastikulist piirkonda. Põhjast lõunasse järgnevad üksteisele Põhja-Saksa madalik, Kesk-Saksa hertsüünilised keskmäestikud, Edela-Saksa keskmäestikuline astangmaa, Alpide eelmäestikuala ja äärmises lõunaosas Alpid.
Suure-Jaani vald Suure-Jaani vald asub Viljandi maakonna põhjaosas. Valla keskuse kaugus maakonna keskusest Viljandist on ligikaudu 25 km ja Tallinnast 150 km. Valla territoorium kattub suurelt osalt ajaloolise Suure-Jaani kirikukihelkonna maadega. Valla keskuseks on Suure- Jaani vallasisene linn. Suure-Jaani sai linna staatuse 1938. aastal ja muutus vallasiseseks linnaks 22. oktoobril 2005. aastal, kui Suure-Jaani linna, Suure-Jaani valla, Olustvere valla ja Vastemõisa valla ühinemisel tekkis praeguste piiridega Suure-Jaani vald. Lisaks Suure-Jaani vallasisesele linnale on vallas olulised keskused Olustvere alevik, Vastemõisa küla ja Sürgavere küla. Kõige lähedasem vald mulle Eestis on just Suure-Jaani vald Suure-Jaani vald on pindalalt (748,8 km²) Viljandi maakonna suurim omavalitsusüksus ja rahvaarvult edestavad Suure-Jaani valda vaid Viljandi linn ja vald. Vallas asub Eesti suurima pindalaga Sandr...
kogumid, mis on imestusväärne, arvestedes meie riigi suurust. Samuti sai Eesti palju tuntust, kui Tanel Padar ja Dave Benton võitsid lauluga „Everybody“ Eurovisooni lauluvõistluse, mis oli kõikide jaoks suur üllatus. Ameerikas kogub siiani kuulsust lauljatar Kerli Kõiv, kelle lood on edetabelites olnud kõrgetel kohtadel. Eesti on maailmakaardil väga suur tänu oma laululembusele. Eestit külastab iga aasta paljud välismaalased, sest siinne kultuur ja loodus on väga omapärane. Suurim turistide tõmbekoht on Tallinna vanalinn, sest see on Euroopas üks paremini säilinud keskaegne linn. Samuti on Eestis palju mõisaid ja losse, mis esindavad erinevaid arhitektuuri stiile. Eesti loodus on alati teistele rahvastele silmatorkav olnud. Meil on väga palju metsa, millest suur osa on ligipääsetav; üle 1500 saare; imelised rannad, mis on küll inimtühjad, aga võrreldes teiste rahvaste ülikiire linnastumisega, on see väga suur väärtus
METS Mets on ökosüsteem, mille peamise rinde dominandid on puud. Puistu liituvus > 0.3. Mets on suurima biomassiga taimekooslus. Metsadesse on koondunud 80-90% maismaa orgaanilisest ainest. Mets reguleerib ja mõjutab: õhkkonna gaasilist koostist sademete jaotust ja hulka pinnavee äravoolu aurumist maa-ala veereziimi kliimat 23% maailmast on kaetud metsaga Metsasus maailma eri piirkondades Endine NSV Liit 36% Ladina-Ameerika 34% Põhja-Ameerika (USA ja Kanada) 31% Euroopa 31% Aasia 17% Austraalia ja Okeaania 10% Aafrika 8% Metsa ajalugu Eestis Aeg Eesti metsasus 4000-3000 a. 90% Primitiivne tagasi maaviljelus 13. saj 60% 17.sajandist Ulatuslik metsade laastamine 1900. a. 14% 20. saj Metsade pindala suurenemine 20. Saj lõpp 47...
JOHANN WOLFGANG GOETHE Noore Wertheri kannatused Ly Härm 10d Werther ja loodus: Lk. 8- Kohe siinsamas lähedal on kaev, kaev, mille kütkeks ma olen otsekui Melusine oma õdedega. ... Madal ringmüür kaevu ümber, seda piiravad kõrged puud, selle paiga jahedus- kõiges selles on midagi salapärast. Koguni kõhedaks tegevat. Ei möödu ainsatki päeva, mil ma oma tunnikese seal ei istu. Lk. 24- See on imeline, kuidas ma siia jõudsin ja künkalt alla haljendavasse orgu vaatasin, kuidas ümbrus mind veetles. Seal see salu! Ah, võiksid sa selle varju peituda! Teal too
PRANTSUSMA A 2011 kevad Üldandmed Rahvaarv: 61 350 009 (2007) Pindala: 547 030 km² Pealinn: Pariis Riigikord: Presidentaalne vabariik Riigikeel: prantsuse Rahaühik: Euro Loodus Kliima: Lähistroopiline ja parasvöötmeline Loodusvöönd: Segalehtmets, vahemereline taimkate Cote d'Azur Vahemere rannik Pinnamood Suurem osa tasandikud, Pariisi nõgu Mäestikud: Keskmassiiv, Alpid, Püreneed Kõrgeim tipp: Mont Blanc 4807km Madalik: Loire'i ja Akvitaani Jõed: Seine Moselle Marne Loodusvarad Kivisüsi Rauamaak Boksiit Tsink Uraan Nafta Maagaas Kivi ja kaalisool Majandus Põllumajandus: tootlik ja mitmekesine Eelkõige: nisu, mais, oder, riis, kartul, viinamarjad, suhkrupeet, tubakas, oliiv Tööstus Metallurgia Masinatööstus Keemiatööstus Tekstiilitööstus Paberitööstus Haridussüsteem 13. astmeline TOIT Alkohoolsed joogid: konjak, sampanja, benediktiin, vein Juustud: Camembret'i, ro...
TÜ Pärnu kolledz: Eesti turismigeograafia Iseseisev töö: Võru maakonna ülevaade Koostas: Meelika Männik, 2009 VÕRU MAAKOND Arhitektuurilised vaatamisväärsused · Rogosi kastellmõis (Haanja vald) esimesed kindlad teated mõisa kohta pärinevad 1603. aastast, mil piirkonnaomanikuks sai Poolast pärit Stanislaw Rogosinsky, kellelt pärineb ka paiga nimi.Tihti on ka arvatud, et Rogosi mõisa kohal paiknes linnus või kindlustatud mõis juba keskajal. Seda lubab oletada mõisa ainulaadne ja omapärane planeering sisehooviga kastellikompleks mõõtmetega 60 korda 80 meetrit (Rogosi... 2009). Mõisa põhiplaan ja üldilme olid sarnased tänapäevasele. Härrastemaja taga oli pügatud pärnadega terrassidena järve suunas laskuv prantsuse stiilis regulaarpark. Kaugemal, kanali või tiikide ümbruses paiknes looduspark. Parki ümbritses kivist ringmüür. Lõunaküljel asus mõisa puuviljaaed. Siseõu ...
Introduction Estonia, officially the Republic of Estonia (Estonian: Eesti or Eesti Vabariik) is a country in the Baltic region of Northern Europe. It is bordered to the north by Finland across the Gulf of Finland, to the west by Sweden across the Baltic Sea, to the south by Latvia (343 km), and to the east by the Russian Federation (338,6 km). The territory of Estonia covers 45,227 km² and is influenced by a temperate seasonal climate. The Estonians are a Finnic people closely related to the Finns, with the Estonian language sharing many similarities to Finnish. The modern name of Estonia is thought to originate from the Roman historian Tacitus, who in his book Germania (ca. AD 98) described a people called the Aestii. Similarly, ancient Scandinavian sagas refer to a land called Eistland, close to the German term Estland for the country. Early Latin and other ancient versions of the name are Estia and Hestia. Until the late 1930s, the ...
Loodus – üks osa kirjaniku elust ja luulest Minu arvates on loodus mitte ainult kirjaniku ja luuletaja elus väga tähtsal kohal vaid ka nn. „tavainimeste“ elus on see vägagi oluline osa igas päevas. Kuid võibolla on sellel loodusel lihtsalt suurem tähendus kirjanikele ja luuletajatele, näiteks luuletajad saavad tihti inspiratsiooni loodusest, selle ilust ja olemusest. Tean seda, sest kunagi väga väiksena proovisin ka ise kirjutada luuletusi ning need kõik rääkisid loomadest ja lindudest ja taimedest. Luuletaja ei kasuta loodust alati ka kui
· Puuvilla ja kariloomade järel ekspordib Mali kõige enam kulda RIIGIKAITSE · Mali relvajõud koosnevad maaväest, õhuväest, sandarmeeriast, rahvuskaardist ja politseist · Neis teenib 7000 meest · Maavägi koosneb neljast motoriseeritud jalaväe pataljonist ja ühest tankipataljonist · Õhuväepataljon koosneb kahest kompaniist, kuhu kuulub 16 lahingulennukit ja 400 meest · Mali väikesesse mereväkke kuulub 50 meest ja 3 patrullpaati LOODUS · Riigi põhjaosa hõlmab sahara kõrb · Nigeri jõgi on pealmine elatusallikas, pakkudes: kala joogivett · Kõige külmem kuu on jaanuar (16 ° C kuni 33 ° C) · Aprill on kõige kuumemkuu, mil keskmine temperatuur (34 ° C-39 ° C) · Tasane maastik · Madalaim punkt: Senegali jõgi 23 m · kõrgeim punkt: HomboriTondo 1155 m TURISMINDUS · Mailil on rikas ajalooline minevik, mis meelitab ligi palju turiste tervest maailmast
kogust maailmas vähendada. Maailmas on tohututes kogustes prügi. Minu jaoks oli ilmselt üks šokeerivamaid teadmisi, et on olemas reaalselt prügisaared, mille tõttu sureb palju linde ning mereelukaid nagu näiteks kilpkonnad. Olen vaadanud dokumentaalfilmi nende kohta ning usun, et umber pool sellest ajast oli mul suu lahti, sest oli kohutav vaadata, kuidas linnud ei saa aru, et nad söövad prügi. Kõige hullem oli teadmine, et see kõik on inimeste kätetöö ning loodus peab meie hoolimatuse pärast kannatama. Loodan, et inimesed näevad, et prügi pole mitte midagi head ning sellega valesti käitumine võib olla suisa ohtlik teistele elusolenditele. Seega mina leian, et prügiga tuleb õigesti ümber käia, muidu pole prügi absoluutselt siia ilma vaja.
Loodus on maru ja torm ja tuul, loodus on lauluke linnu suul. Loodus on lehm ja seen ja kask, loodus on kilu ja punane vask. Loodus on vesi ja õhk ja jää, loodus on järved ja jõed ja mäed. Loodus on taevas ja tähelend, looduses alati leian end. Loodus on õrn ja vapper ja suur, loodus on kõige elusa juur. Loodus on meie kõikide jaoks, ilma selleta inimkond kaoks.
projekteeritud ning 20 sajandil ehitatud. Kindlasti on selle hoone näol tegemist Sydney sümboliga. Sydney ooperiteater Kuulsatest näitlejatest on näiteks Austraaliast pärit Mel Gipson, Heath Ledger ja Paul Hogan. Muusikutest laulja Kylie Minogue ning rockband AC/DC. 4. Loodus Austraalia kliimavööde on enamjaolt troopiline, kuid põhjaosas lähisekvatoriaalne ning lõunaosas lähistroopiline. Keskmine temperatuur on talvel (juuni, juuli, august) +10°C kuni +18°C, suvel (detsember kuni veebruar) +25°C kuni +32°C. Austraalia looduse iseärasused tulenevad eelkõige selle saarmandri kujunemiskäigust. Alguses oli ta parasvöötmelise Lõunamandri osa, kuid triivides üha troopika poole põrkus vastu Kagu-Aasia saarestikke
Olevik ja tulevik Loodus on meie igapäevase elu osa. Ükskõik, kuhu me ka ei läheks, igal pool oleme me ümbritsetud loodusega. Professor Martin Zobel'i sõnadekohaselt ,,Loodus oli, on ja jääb". Looduses on palju erinevaid ökosüsteeme ja ahelaid. Me kõik oleme loodusega kuidagi moodi seotud. Nüüd, kus inimesed end aina rohkem harivad ja maailmaasjadega kurssi viivad, on hakatud mõtlema üha rohkem tuleviku peale. Inimesed on hakanud rohkem tähelepanu pöörama keskkonna säästmisele ja säilitamisele
docstxt/14754063471014.txt
Eesti Euroopas 1.Iseloomusta oma kirjasõbrale, kes elab Rio de Janeiros, kus asub Eesti. Tere! Sa tahtsid teada, kus Eesti asub, Eesti asub Venemaast ida pool. Põhjast piirab Eestit Soome Vabariik, läänes Rootsi Kuningriik ning lõunas Läti Vabariik. Eesti asub parasvöötmes ja segametsa vöötmes. 3. Kui kaugl asub sinu kodukohast: Pariis? 1800 km Ateena? 2376 km Stockholm? 390 km Kiiev? 1062 km 4.Kui lendad Tallinnast Frankfurti, siis pead kella 1 tundi taha keerama, kui sõidad Vladivostokki, siis pead kella 8 tundi ette keerama. EESTI PÕHIKAART 2. Kust saab Õhne jõgi alguse ja kuhu suubub? Voolab Võrtsjärve Kuidas on kaardil tähistatud Õhne jõe voolusuund? nooltega Millisesse ilmakaarde jääb koolimajast Vanamõisa järv? kirdesse Tähista kaardil kõige kõrgem koht. Kui kõrge see on? 64,1 m. Kui kaugel see koolimajast asub? 345m. Mis ilmakaarde see koolimajast jääb? Loodesse. Leia selle koh...
Klassikirjand Kui inimene puhkab, siis loodus sageli kannatab Ma valisin selle teema, kuna armastan Eestimaad ja selle loodust ning mulle pole ükskõik, milline see on praegu ja tulevikus. Kas kujutate ette, kui me teaksime, et puhast keskkonda jätkuks vaid järgmiseks viieks või viiekümneks aastaks? Ma olen vahest nii mõelnud ja mul tõusevad kananahk ihule. Ma olen oma isaga käinud matkamas nii metsas kui vee peal. Isa on õpetanud mulle kuidas tuleb matkates käituda ja mida ei tohi kindlasti teha
Viljandimaa Heidi Vares 9. klass 2010 Geograafiline asukoht üldandmed Pindala 3 500 km² 8 % Eesti pindalast Elanikke 54 500 Keskus Viljandi linn suuruselt 6. linn Eestis Teised suuremad linnad KarksiNuia, AbjaPaluoja, SuureJaani, Mõisaküla ja Võhma Viljandi linnal on 8 sõpruslinna Viljandis asub teater Ugala Päevaleht "Sakala" Vapp ja lipp Viljandi linna lipp ja vapp Viljandi maakonna lipp ja vapp Ajaloost Eksisteeris Sakala näol juba muinasajal Esmakordselt mainiti Viljandit AlIdrisi poolt, kui muinaslinnust 13. saj. asusid siin maakonnad Sakala ja Nurmekund 17. saj. asutati esimene eestlastele mõeldud kool 19. saj. teiseks pooleks üks jõukamaid maakondi Eestis Siin asus Eesti tuntuima sõjapealiku Lembitu kants Viljandi ordulossi varemed Loodus Paikneb Sakala kõrgustikul Kõrgeim punkt 146 m. Rutu...
SLOVAKI VABARIIK 1. Slovakkia pealinn on Bratislava. 2. Slovakkia rahvaarv on 5 429 763 3. Kirjelda Slovakkia loodust. · Maastikku iseloomustab mäeahelike ja madalike vaheldumine. · Leidub kustunud vulkaane, kanjoneid ja koopaid. · Metsade all on 36% kogu riigi üldpindalast. 4. Slovakkia on merepiirita riik, mis tähendab et tal pole saari, kuid mööda Doonaud on ühendus Musta merega. 5. Slovakkia suurimad jõed on Doonau, Hron ja Vah 6. Kirjuta 3 tähtsamat loodusvara. · Rauamaak · Kivisüsi · Kivisool 7. Iseloomusta Slovakkia rahvastikku. · Slovakkias ametlik kee...
Rwanda Juhendaja: Koostaja: 10.klass Märts 2009 Sisukord: 1. Sissejuhatus 2. Kaart 3. Loodus 4. Rahvastik 5. Majandus 6. Kokkuvõte 7. Kasutatud kirjandus 1. RWANDA asub Ida-Aafrikas, ekvaatorist vahetult lõuna pool, lähimast sadamast 1600 km kaugusel. Pärast iseseisvumist 1962. aastal on riigi poliitikat mõjutanud rahvuslikud pinged. Pärast presidendi hukkumist lennuõnnetuses 1994. aastal algasid poliitilised ja rahvuslikud vägivallapuhangud, milles hinnangute järgi hukkus 500 000 ruandalast. Üle poole
Geograafilised ja looduslikud olud. Asukoht + elatusalad, inimeste tegevused Egiptus Mesopotaamia Niiluse jõgi Tigris & Eufrat Alam-ja Ülem-Egiptus ning Nuubia *Jõgedevaheline ala (kesk- ja alamjooks) *Põhjas & kirdes Iraani kiltmaa, ääremäestikud *Lõunas & edelas kuni Araabia kõrbeni Egiptuses üldiselt vihma ei saja, seetõttu toetub Vihmasadu väike, põhiliselt põhjas (mäestikes) põlluharimine Niiluse põlluharimine (PÕHJAS, lõunas oli see võimalik korrapärastele üleujutustele vaid maa kunstlikul niisutamisel) (suvel vihmaperiood -> vesi tõus...
Sisukord Sisukord 1 Sissejuhatus 2 Ajalgu 2 Halduskord 2 Bermuda lipp 2-3 Rahvastik 3 Majandus 3 Loodus 3-4 Bermuda kolmnurk 4 Kokkuvõte 4 Kasutatud kirjandus 5 Sissejuhatus Bermuda on Atlandi ookeani loodeosa saarestik, Suurbritannia valdus. Hõlmab 138 saart, laidu ja korallrahu. Ta on Suurbritannia vanim koloonia. Seal valitseb subtroopiline kliima. Bermuda pindala on 53 km² ja pealinn on ...
esivanemate hauakivid ja viiakse hingede jaoks haudadele toitu. Jaapanis on rida lastele pühendatud tähtpäevi. Üks neist on tütarlaste püha ehk nukkude pidu (hinamatsuri), Seda tähistatakse 3.ndal märtsil. Tangoo-no- sekku on poiste püha,mida tähistatakse 5.ndal mail. Tanabata, mis on tähefestival, mida tähistatakse 7 juulil. Need pühad on ühed tähtsamad Jaapanid ja igat püha tähistatakse erinevate traditsioonidega. Jaapani Loodus Jaapan on tohutult ilus maa. Olgugi,et pinnamood on väga mägine. Oma asendi tõttu tektooniliselt aktiivses piirkonnas on Jaapanis lisaks vulkaanidele ja kuumaveeallikatele tavalised ka maavärinad. Igal aastal registreeritakse 7000 kuni 8000 maavärinat. Jaapan on sademeterohke maa. Eriti palju sajab suvise vihmaperioodi ajal. Jaapani saarestiku mitmekesine kliima on tinginud ka äärmiselt mitmekesise loomastiku. Tuntumad loomad : korallkalad, merilõvid,nokisvaalad,pruunkaru jne
Praktilised töölehed, aitavad ette valmistada kontrolltööks. Teemadeks loomakasvatusvööndid, põllumajandus, põllumajanduskultuurid, kliimavööndid jne.
Sisukord Sissejuhatus Kõrbed tekivad peamiselt mandrite sisealadele, külmade hoovuste naabrusse, mäestike tuulealusele nõlvale. Eelkõige tekivad kõrbed troopilises kliimavöötmes, pöörijoonte (~30°N/S) lähedusse. Troopilises kliimavöötmes on valitsevaks kõrgrõhkkond, mis on kuiv, ning ei anna pilvedele võimalustki tekkida. Nii sajab kõrbepiirkondades väga vähe. Alla 250 mm aastas. Väheste sademete tõttu on piiratud kõrbes ka joogiks kõlbliku vee hankimine. Põhjavee kihid on hästi sügaval ning ka püsivaid jõgesid on kõrbes vähe. Kohta, kus põhjavesi on kättesaadav,...
Haljastuse funktsioonid Katrin Uurman 2008 1 Põhilised funktsioonid on: · tervisliku, esteetilise ja mugava elu ja puhkekeskkonna loomine; · mikrokliima loomine/parandamine; · linnamaastiku mitmekesistamine; · ühendus eri ajastutest ja erinevate funktsioonidega hoonete vahel. 2 · Sanitaar-hügieeniline funktsioon · õhu puhtana hoidmine (puhastamine); · õhu rikastamine hapnikuga; · õhust tolmu ja kahjulike gaaside väljafiltreerimine; · mikrokliima pehmendamine; · müra vähendamine. 3 Mikrokliima loomine ja selle pehmendamine · õhutemperatuuri alandamine (suvel 4...50C); · õhuniiskuse, fütontsiidide* hulga suurendamine; · tuule- ja lumetõke. * fütontsiidid soodustavad õhu isepuhastumist, samuti hävitavad mikroorganisme. ...
. . (- ), - ; , ; ; . . 22 125,3 , - , , , , , , . - , , , , , - . 11 . . . () , , . 6 : · - ; · - ; · - ; · ; · -; · . . (. 2 ) , , 1959 , , . , , ( 5642 , 5621) 50- . , , . , 100 , .. (750 .) . 12 , 3 (, , ), (, , , , -, ), (, , ) . 38 807,5 . . 11 . , ... . 15 . 18 . , . . 18 . . 20- 20 . , . , . , . . 17 . . .. 18 ., (), , , . 18 . , - . , , . 17 . 18 . («-»). . , , , - . 2- . , , , 4 . . 2,5 . . ( ). . , . 2,7 ....
Prantsusmaa Vabariik prantsuse keeles Republique Française Geograafiline asend Prantsusmaa asub Lääne-Euroopas. Tema naaberriikideks on Belgia, Saksamaa, Sveits, Itaalia, Hispaania, Luksemburg, Monako ja Andorra. Prantsusmaalt on Andorrasse 56.6 km, Belgiasse 620 km, Saksamaale 451 km, Itaaliasse 488 km, Luksemburgi 73 km, Monakosse 4.4 km, Hispaaniasse 623 km ja Sveitsi 573 km. Tartust on Prantsusmaa pealinn Pariisis linnulennult 1913 km. Pindala Prantsusmaa pindala on 643,427 km2. Eesti on Prantsusmaast umbes 14 korda suurem. Prantsusmaaga enam-vähem sama suured on Afganistaan ja Somaalia. Prantsusmaa on suuruselt 49. kohal ja Euroopas suuruselt 3. riik. Rahvastik Prantsusmaal elab 64,057,792 inimest (2009), mis on 49 korda suurem eestlaste rahvaarvust. Prantsusmaast umbes 3 miljonit elanikku vähem elab Inglismaal ja 2 miljonit elanikku rohkem elab Tai kuningriigis. Prantsusmaa on rah...
Tema aeg oli erandlik, kunst oli realistlikum kui tavaliselt jne. TEMPLID olid jumalate kodud. Selle juurde viis sfinkside allee, sfinks sümboliseeris vaarao võimsust. Värava ees kaks obeliski. Suurimad templid LUXOR ja KARNAK. Kasutati KOLME TÜÜPI KIRJA: · PILTKIRI · HIEROGLÜÜFKIRI · LIHTSUSTATUD HIEROGLÜÜFKIRI e HIERAATILINE KIRI KAANANIMAA FOINIIKIA & IISRAEL Vahemere idaranniku ala. Elanikud rääkisid eri keeltes, üldiselt semiidid. Loodus põlluharimiseks soodus. Liibanonis olid maailmakuulsad SEEDRIMETSAD ehituspuit. Foiniikia linnriikude rikkus seisnes TRANSIITKAUBANDUSES. Linnade korraldus sumeri linnriikide oma sarnane. Preesterkonda ilmselt polnud. Rajasid igale poole kolooniaid (suured meresõitjad olid), kuulsaim neist on praeguse Tuneesia alal asunud KARTAAGO. Foiniiklased TÄHESTKU leiutajad (1000 eKr). See koosnes kaashäälikutest. Tänu lihtsusele levis kirjaoskus lihtrahva seas.
Etioopia Tairi Kaarna & Mari Korb Etioopiast Etioopia on merepiirita riik Aafrika idaosas. Pindala: 1 133 380 km Rahvaarv:88 013 491(2011) Riigi pealinn: Addis Abeba Riigikord on föderatiivne vabariik Etioopia on maailma vanimaid riike ja ainus Aafrika riik, kes pole kunagi olnud Euroopa koloonia. Pinnamood Maastik koosneb peamiselt mägismaast, mille moodustavad suured laavamassid. Mäed on kunagiste vulkaanide jäänused Riigi põhja- ja keskosa paikneb sügavate orgudega liigestatud Etioopa mägismaal, riigi lõunapoolne osa on tasasem, samuti ka riigi äärealad. Etioopia mägismaa kõrgeimad mäed on põhjapoolses osas umbes 700 km laiusel alal ja tõusevad üle 4500 m kõrgusele Simeni mägedes. Metsandus ja mullastik Palavniiskes vööndis (alla 1800m) on savanni puna-pruunmuldadel savannid ja galeriimetsa...
00Karnevali teema: Hunt ,,Tibi ja tema probleemid" Õpetaja: Ma olin just enda ülikooli õpilastega metsa ääres, kui mulle tuli mõte: ,, Annaks neile tegevust ja saadaks nad hunti otsime." Mõtlesin veel, et nad peavad tõestuseks tooma ühe pildi tooma hundist metsas. Andsin igale ühele fotoka. Inimesed olin ma paaridesse jaganud. Hanna-Liisa: ,, Miks mina pean Jaaniga paaris olema? Ta on nagu täiega nõme." Õpetaja: ,,Hakkage minema! Pigem praegu, enne kui pime pole." Hanna-Liisa:" Pfuff, okei, aga nagu, kui meeldi ää, siis mina tulen ära!" Õpetaja: ,,Jaan ja Hanna-Liisa läksid metsa." Jaan: ,, Me ei ole siin metsas ainsad, nii, et ole ettevaatlik!" Kährik: ,, Arrr... Mis te teete minu maadel?" Jaan: ,, Ma ju ütlesin..... Ega see ju üksinda sinu maa pole, siin nagunii veel sadu loomi.." Kährik: ,, Ah no siis pole pro...
Sain ka teada ,et rästik ei kannata lepa lõhna ning muutub lõhna peale uimaseks.Lepapuu juurtel elutsevad õhu lämmastiku siduvad mügar bakterid. Toiduahel Lepa õietolmu söövad mesilased - mesilasi söövad linnud- linde söövad rebased rebaseid söövad ilvesed ja ilveseid küttivad inimesed. Kasutatud kirjandus · http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/hlepp.htm · Ajakiri Eesti loodus aasta 2004 nr 3 · Dendroloogia Endel Laas 1987 · Eneke 2 1983 · Ene 5 1990 · Puud ja inimesed Ants Viires 1975 · Eesti Entsüklopeedia 5
AUSTRAALIA Austraalia on föderatiivne riik Austraalia mandril, Tasmaania saarel ja nende lähisaartel. Austraalia kuulub Austraalia ja Okeaania nimelisse maailmajakku. Austraalia on ainuke riik maailmas, mis hõivab kogu mandri. Austraaliat ümbritsevad kaks ookeani: India ookean ja Vaikne ookean. Austraalial on rannajoont 25 760 kilomeetrit. Riigile kuuluvad India ookeanis Ashmore ja Cartier, Jõulusaar ja Kookossaared, Vaikses ookeanis Norfolk ja Korallimere saared ning Heard ja McDonald Antarktikas. Kõige väiksem kontinent, kuid suuruselt kuues riik maailmas ning asub lõunapoolkeral Uus-Meremaast loodes ja Indoneesiast lõunas. . Austraalia on rahvaarvult 54. riik maailmas. Loodusvarad: boksiit, kivisüsi, rauamaak, vask, tina, kuld, hõbe, tsink. Austraalia kliima on kohati kuiv ja kohati poolkõrbeline. Seal on aastaringselt mõõdukalt soe temperatuur. Lõunaosas troopiline kliima. Pinnamood põhiliselt madalad platood, kuid ka vilj...
Loodus üks osa kirjaniku elust ja luulest Lugedes Juhan Liivi looduseteemalisi luuletusi on aru saada, et loodus oli tema jaoks väga tähtsal kohal ja see oli ka talle põgenemispaik kõigest halvast, mis teda ümbritses. Pere seitsmest lapsest noorimat Juhanit mäletati kui põdura tervisega ja üksildusse kalduvat poissi. Suviseid karjaspoisiks olemisi on ta ise meenutanud kui oma elu kõige õnnelikumat aega. Noorena oli Liiv üksildust armastav poiss, kes paistis silma küll pikkusega, kuid samas ka kõhnusega, sellepärast ei olnud ta eriti sportlik ja teda narriti teiste koolikaaslaste poolt.
,,Mina olen kindel, et kui ma suureks saan, siis ma küll Eestisse elama ei jää. Siin on alati jahe ja tuuline ning isegi suvel ei teki sellist tunnet nagu soojal maal rannaliival." Seda lauset on kahtlemata kuulnud kõik lapsevanemad, kelle võsukesed ootavad aega mil nad ise saavad endale uue kodukoha valida. Paljud noored on veendunud, et nende kodu ei jää Eestisse. Kuid millele peaksid noored mõtlema, et aru saada kui hea on meie isamaal elada ? Eestimaa loodus on kaunis ning erinevalt paljudest maailma paikadest, võib Eesti looduse heaks küljeks tuua juba selle, et meil on neli aastaaega. On ju palju riike, kus on ainult soe suvi ja veidi jahedam talv. Meie isamaa kaunis loodus teeb seevastu oma tavapärast ringkäiku- talvele, olgu see missugune tahes, järgneb kevad, suvi ja sügis. Lisaks sellele, on meie talv eriline, kuna ei möödu ühtegi talve kui meil poleks lund. Paljud eestlased on lume ja
Elurikkus on elujõud Tänapäeva maailmas elab väga palju organisme. Kõige väiksemaks organismide eristamise üksuseks on liik. Arvatakse et erinevaid liike on ligikaudu 1,6 miljonit. Erinevates maakera osades on suuri erinevusi nii elutingimuste kui ka liikide mitmekesisuses. Polaaralade elupaigad ja elutingimused on suurtel aladel üsna sarnased. Maapind on suurema osa aastast külmunud ning õhtutemperatuur on madal. Taimede kasvuks sobiv aeg jääb väga lühikeseks. Antarktise servaaladel kasvavad samblikud, samblad ja vetikad. Külmakõrbes puuduvad kõrged puud. Elu peitub peamiselt vees, kus on soojem. Vaalaliste, loivaliste ja veelindude toiduks on vees hõljuv plankton. Ka loomaliike on nii Arktikas kui ka Antarktikas vähe. Antarktika jääväljadel on peamisteks elusolenditeks pingviinid, Arktikas aga põhjapõder, karu ja väike näriline lemming. Ekvaatorilähedastel piirkondadel, kus on aasta ringi soe ja niiske...
Võime eristada kolme mailmanägemise viisi,mis määravad suhtumise loodusesse, elusolenditesse ja teistesse inimestesse: tehnikakeskne, inimkeskne ning loodus- ehk elu- ehk keskonnakeskne. Tehnikakeskse loodussuhte puhul nähakse loodust pelgalt tooraine ammutamise kohana, ainult vahendina inimese eesmärkide saavutamiseks. Selline suhtumine teeb võimatuks looduse puutumatuks jätmise või ürglooduse kaitse. Loodus on ressurss, mida kasutatakse ja majandatakse. Ajalooprofessor Lynn White tõdeb, et tänapäevane läänemaade teadus ja tehnika on mõjutatud ristiusust, mida ta peab inimkesksemaks kõikide usundite hulgas. Ta ei usu, et teaduse ja tehnika areng oleks piisav vahend ökoloogiliste probleemide lahendamiseks, tema arvares on probleemide põhjused religioossed, järelikult peaksid abinõud olukorra muutmiseks olema samuti religioosset laadi. Tehnika muudab maailma ja inimest ennast
Miks on vaja kaitsta loodus? Loodus on imeline oma roheliste metsade ja kasvavate marjade, seal elavate metsloomade ja lindude poolest. Kõik on puhas ja puutumatu. Inimesed aga suudavad sellise ilusa ja puhta kauni looduse üheainsa liigutusega rikkuda, reostades metsaaluseid prügi maha loopimisega. Mingil määral see kõik hävitab loodust ja siis pole enam kohta kus käia, et korrakski nautida ilus, mis avaldub, sest kõikjalt vaatab vastu prügi. Miks on vaja loodust kaitsta?
Mets Mets on maastiku osa ja ökosüsteem, mida iseloomustab tihe-kõrge puittaimestik. Metsad katavad maakera pinnast 9,4 % (ainult maismaad arvestades 30 %). Metsadel on palju ökoloogilisi funktsioone, neist üks tähtsamaid on orgaanilise aine produtseerimine ja biogeensete elementide kaitsmine väljauhtumise eest. Eesti metsades kasvab ja elutseb teadlaste hinnangul vähemalt 20 000 liiki elusorganisme. Kõik nad sõltuvad vähemalt mõnes oma elutegevuse etapis metsast ja seal elavatest teistest liikidest. Mets on oma läbipõimunud suhete tõttu tervik, mille puhul on praktiliselt võimatu öelda, millise suhte katkemine võib endaga kaasa tuua kogu terviku lagunemise. Sellest, et me oleme täna metsas läbi lõikamas mitmeid olulisi seoseid annab tunnistust fakt, et 31% Eesti ohustatud liikidest on seotud just metsadega. Metsa rikkus ja tugevus lähtub tema mitmekesisusest. Mitmekesine mets tähendab elupaiku väga eri...
saastatud puhkepiirkond ja prügihunnikud. Kui tahame minna loodusesse, siis mõtleme sellega puhast ja puutumata loodust. Kuid mõni seltskond läheb loodusesse piknikule ja jätab pärast lahkumist maha prügihunniku. Kui me looduse reostamist jätkame, siis on meie laste elukeskkond veidi vaesem, täis mürke ja teisi kahjulikke aineid. Peame loodust kaitsma vähemalt selleks, et meie tulevastel põlvedel oleks võimalik puhtas keskkonnas elada. Puutumata loodus ei tähenda ainult prügi- ja saastevaba ümbrust, vaid ka puhast õhku ja vett. Ka mürareostuseta oleksid inimesed tervemad ja rahulikumad. Looduses olevad mürkained tekitavad inimestele uusi haigui, ka selliseid, mida meditsiin ravida ei oska. Järelikult, mida rohkem me loodust reostame, seda rohkem tekib uusi haigusi ja haigeid inimesi. Me peame kasutama kõike, mida loodus annab, mõistlikult ja heaperemehelikult.
Mustikas Mustikas on 15-40 cm kõrgune tõusvate või püstiste ja tugevasti harunenud roheliste teravakandiliste võrsetega taim. Mustika lehed on puhasrohelised, munajad, veidi nahkjad ja peensaagja servaga. Õied on aga rohekasvalged, roosaka varjundiga, asetsevad üksikult lühikese kõverdunud rao otsas. Õitseb mais-juunis. Marjaaeg juulis-augustis. Kasvab niiskemates metsades, metsa- ja rabaservadel. Talvel seisavad mustikavarred täiesti alasti. Seega on ta heitlehine kääbuspõõsas. Mustika paljunemine on väga huvitav. Seemneid kasutab ta selleks harva ja seda siis, kui mõni lind on marja ära söönud ja tema väljaheited satuvad seemnete arenguks sobivasse kohta. Hoopis sagedam on mustikal vegetatiivne paljunemine. Emastaimel tekivad mulla sees roomavad võsundid. Need otsivad endale sobiva koha, kasvatavad lisajuured alla ja maapinnale kerkibki uus põõsas. Nii tekkinud taimede elu...
Kilekotid on loodusele ohtlikud Viimaste aastate jooksul on palju vaidlusi kilekotide ohtlikuse üle. Tootjate pool väidab, et kilekott pole ohtlik, kuid loodusekaitsjad väidavad vastupidist. Ma arvan, et paljud inimesed ei teagi milline oht peitub kilekotis. Ka mina ise polnud varem sellest huvitatud, kuid viimasel ajal, kui probleem on juba nii laiahaardeliseks muutunud, olen vähendanud kilekottide kasutamist. Soovitan ka kõigil teil seda teha. Kas teie ise teate, mis meid tulevikus ootab, kui me jätkame kilekottide massilist kasutamist? Plastikkott on valmistatud materjalist, mis laguneb peaaegu 1000 aastat. See tähendab, et tulevikus ootab meid kilekottide prügilad ja reostatud ümbruskond. Kas teile meeldib selline mõte? Kui teil endal on ükskõik, siis võiksite vähemalt oma järglastest mõelda. Kuid kilekotid pole ohtlikud mitte ainult inimestele, vaid ka loomadele, nii maapinnal kui ka...
Inimene vajab loodust, loodus mõistlikku inimest. Tänavu täitub 100 aastat päevast, mil Eestis esimest korda tükike loodust kaitse alla võeti. 31.12.2008 seisuga on Eestis 3 442 kaitstavat loodusobjekti, sealhulgas 948 kaitseala (5 rahvusparki, 129 looduskaitseala, 149 maastikukaitseala, 117 uuendamata kaitsekorraga ala, ning 548 parki ja puistut), 343 hoiuala, 949 püsielupaika, 1197 kaitstavat looduse üksikobjekti ning 5 kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavat objekti. Ühtekokku hõlmavad need alad 1 517 000 ha, sellest maismaa pindala 779 000 ha. --- Kui palju meist on unistanud teinekord rahust, vaikusest ja looduse hingematvast ilust enda ümber? Ma arvan, et kõik. Kahjuks pole aga tänapäeva kiire elutempo juures just palju aega, et sõita linnast välja mõnda looduskaunisse kohta ja lihtsalt nautida seda, mis meie ümber on. ---- Eestimaa on enamasti madal ja tasane ning soode poolest maailmas teisel kohal. Ainult lõunas muutub maapin...
Looduse habras tasakaal Maa, kus me kõik elame on kujunenud väga pikkade aastate jooksul, samuti ka loodus, mis meid kõiki ümbritseb. Sinnamaani, kui maa peale tekkis inimene oli loodus enda tasakaalus hoidmisega ideaalselt hakkama saanud, toimusid vulkaanipursked, mis kandsid laiali tuhka ja muutsid põldusi ja metsasi viljakateks, kõikjal oli palju metsa, mis tagas hea hapnikuvaru, oli palju eriliigilisi loomasi, vesi oli puhas jne. Aga mida saame meie teha, et säilitada loodus ilusana ka meie tulevastele põlvedele, kas üldse saame? Kas me suudame taastada looduse hapra tasakaalu? Inimeste põhjustatud kahjud on meeletult suured, üks suuremaid on minuarust
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
