Vana kreeka jumalad, asukoht ja loodus.

Brezgina , Uljana

Vana kreeka jumalad, asukoht ja loodus. (0)

Keskkool - Ajalugu - Ajalugu

1 Hindamata

Vana-Kreeka töö

Kreeka asukoht ja loodus (Balkan, Peloponnesos, Hellas , Väike- Aasia , Egeuse meri, Vahemeri , Kreeta , Mükeene)

Vastused = Lõuna-Euroopas Vahemere Põhja kaldal asub Balkani poolsaar.Tänapäeval paikneb seal Kreeka riik. Vanaajal oli Kreekamaa nimeks Hellas ja muistseid kreeklasi nimetati helleniteks.Kõik võõramaalased olid Kreeklaste jaoks Barbarid.Nimetus tulenes sellest , et võõras keel kõlas hellenite kõrval arusaamatu põrinana (bar-bar)Kreeka on mägine maa.Mäerinnatised sobivad hästi karjamaadeks.Väikestel mägedevahelistel tasandikel kasvatatakse teravilja,-viinamarju,-oliivi ja viljapuid.Suvi on Kreekas päikesepaisteline ja kuiv talv , aga vihmane ja tuuline. Kolmest küljest piirab Kreekat meri.
A)Balkan:Lõuna-Euroopas Vahemere põhjakaldal asub Balkani poolsaar.Tänapäeval Kreeka. B)Peloponnesos:Mäed ja mered jagavad Kreeka kolme ossa: Põhja-Kreeka,Kesk-Kreeka ja Lõuna-Kreeka ehk Peloponnesose poolsaar. C)Hellas:Hellas on Vanaajal nimetatud Kreekamaa. D)Väike-Aasia:Lisaks Balkani poolsaarele elasid Hellenid ka Egeuse mere saartel ja V-A läänerannikul. E)Egeuse meri: Väike-Aasia ja Balkani Poolsaare vahel. F)Vahemeri:Hellenid õppisid palju vanadelt Idamaadelt ja lõid kõrgelt arenenud omapärase kultuuri.See levis kogu Vahemere kallastele ja Idamaadesse ning avaldas järeltulevatele põlvedele suurt mõju. G)Kreeta:Kreeta üks osa Kreekast .Asub kõige põhja pool. H)Mükeene:Balkani Poolsaarel elanud Kreeklased jäid oma arengutasemelt esialgu Kreetlastest maha.Ent varsti kerkisid sealgi võimsad lossid.Kõige suurejoonelisem neist oli Mükeene loss.
2) Kreeklaste esivanemad (hellenid, ahailased, doorlased , joonlased)
Kreeklaste esvanemad olid : A)Hellenid:Kreeklased, Balkani poolsaarel asunud muistse Kreekamaa ehk Hellase asukad vanaajal. B)Ahailased: Hilisemad Kreeklased nimetasid oma tol ajal elanud esivanemaid ahhailasteks. C)Doorlased:on Peloponnesose poolsaarele üks seni põhja pool elanud Kreeklaste hõim. D)Joonlase
3) Kreeta-Mükeene kultuuri saavutused - kirjaoskus , Knossose ja Mükeene lossid. A)Kirjaoskuk: B)Knossese: C)Mükeene lossid:
4) Kreeka kangelased ja müüdid ( Herakles , Homeros, Ilias ja Odüsseia, Atlantis , Trooja sõda, Minos ja Minotaurus, kuldvillak ) A)Herakles:Kreeklaste kõige kulsam ja armastatum kangelane.Elas enne trooja-sõda.Alustas oma vägitegusid juba hällilapsena. B) Homeros:Nii öelda rahva järgi arvatud “Llias “ja “Odüsseia” looja ehk pime laulik.Arvatekse , et need on tema eeposed. C) “Llias” ja “Odüsseia” Olevat eeposed mida lõi Homeros.( Eepos –pikk jutustav teos , üldjuhul värsivormis, põhineb rahvalauludel, müütidel ja muistenditel. ”Llias”:jutustab ühest vahejuhtumist Trooja sõja kümnendal aastal ahhailaste kõige võimsama kangelase Achilleus ja sõjaväe ülemjuhataja Agamemnoni tülist.Nii sõja puhkemisest kui ka selle lõpust on juttu vaid vihjamisi.Achielleus oli Agamemnoni peale vihane ja keeldus seetõttu oma sõjameestega lahingusse minemast.Kuigi troojalased surusid üha ägedamalt peale ,jäi Achielleus oma otsusele kindlaks, seni kuni ta parim sober ja kaaslane lahingus langes.Alles nüüd lahtus kangelaste viha Agamemnoni vastu ja ta kiirustas oma sõbra tapjale,Trooja kangelasele Hektorile ,kätte maksma.Nende kahevõitlus lõppes Hektori surmaga.”Odüsseia”:Selles eeposes on juttu Odysseuse kümme aastat kestnud eksirännakustest teel koju.Oma merereisil ta kohtas imekaunist, kuid salakavalat nõida, kes ta sõjamehed sigadeks muutis ,ühesilmalist hiigelkükloopi, merekoletisi ja palju mud muinasjutulist.Samal ajal kimbutas kodus tema ustav naist Penelopet hulk suursuguseid noormehi, kes kõik temaga abielluda ihkasid.Nad pidutsesid päevade kaupa Odysseuse majas ja nõudsid, et Penelope ühe neist endale abikaasaks valiks.Naasnud kodusaarele, tuli Odysseus viletsaks kerjuseks moondatuna oma majja, muutus siis taas suurepäraseks kangelaseks ning tappis ülbed koslased. E)Atlantis: F)Trooja soda:pärimuse järgi kogusid kreeklased suure sõjaväe ja purjetasid Trooja alla Helenat tagasi tooma. G)Minos: H)Minotaurus: I)Kuldvillak: 5)Kreeka usk ja jumalad (ennustamine, Delfi, templid, Olümpose jumalad ja nende tunnused) 1) Zeus -tevajumal-kogus pilvi, saatis vihma ja tormi. 2)Hera-abielukaitsja-oli kade teiste jumalannade peale keda zeus armastas , Zeusi naine. 3)Poseidon- Merede valitseja-heas tujus hoidis veed vaiksed , aga halvas tujus uputas laevu. 4) Athena -sõjajumalanna,käsitöö ja tarkuse endaja -kangelaste hea abiline . 5)Apollon-valguse,tõe ja ennuskunsti jumal-oli samas ka hea pillimees,lüüra pill. 6) Artemis -osav kütt,kaitses elavat loodust eriti loomi.-lemmikloom hirv . 7)Aphrodite-Ilu ja armastuse jumalanna-oli jumalannadest kaunim. 8) Hermes -jumalate käskjalg-looma karjade kaitsja ja teekäiate abiline. 9)Ares-sõjajumal-hävingu ja hukkatuse tooja lahingus. 10)Hepasitos- lonkur -jumalate sepp . 11)Demeter-Viljakuse ja vilja kasvatuse jumalanna. 12)Dionyosos-taimede viljakuse eriti viinamarja ja viina jumalanna. 13)Hades-surnute jumal-Tal oli surnute riik, 3 pealine koer gerberos.

.DOCX Laadi alla originaalfail 3 lk · .docx · 15 allalaadimist

Vana kreeka jumalad-asukoht ja loodus #1

Vana kreeka jumalad-asukoht ja loodus #2

Vana kreeka jumalad-asukoht ja loodus #3

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-05-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti

15 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Uljana Brezgina Õppematerjali autor

Siit leiad Vana-Kreekast infot . Tutvud Kreeka jumalatega ja saad teada kus asus muistsel ajal kreeka.

Vana-Kreeka Vana kreeka jumalad Hellas Egeuse meri Kreeta-Mükeene

Sarnased õppematerjalid

176

pdf

Ajalugu 1 õppeaasta konspekt

Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 – 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu – purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 eKr) Tsivilisatsioon kadus ja kiri unustati. Hetiitidelt võeti üle rauasulatus, mis tõrjus välja pronksi. Väljaränne Väike-Aasia läänerannikule, millest sai kreeklaste püsiv eluase (sobiva põllumaa nappus). Arhailine ajajärk e. tsivilisatsiooni uus tõus (800-500 eKr): Varanduslik kihistumine, ülemkihi väljakujunemine.

Ajalugu

rtf

Ajalugu 1. õppeaasta konspekt 10. kl

Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 eKr) Tsivilisatsioon kadus ja kiri unustati. Hetiitidelt võeti üle rauasulatus, mis tõrjus välja pronksi. Väljaränne Väike-Aasia läänerannikule, millest sai kreeklaste püsiv eluase (sobiva põllumaa nappus). Arhailine ajajärk e. tsivilisatsiooni uus tõus (800-500 eKr): Varanduslik kihistumine, ülemkihi väljakujunemine.

Ajalugu

rtf

10nda klassi ajaloo konspekt

Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 eKr) Tsivilisatsioon kadus ja kiri unustati. Hetiitidelt võeti üle rauasulatus, mis tõrjus välja pronksi. Väljaränne Väike-Aasia läänerannikule, millest sai kreeklaste püsiv eluase (sobiva põllumaa nappus). Arhailine ajajärk e. tsivilisatsiooni uus tõus (800-500 eKr): Varanduslik kihistumine, ülemkihi väljakujunemine.

Ajalugu

Ajaloo mõisted ja isikud tähestiku järgi

168

doc

Ajaloo mõisted ja isikud tähestiku järgi

Agoraa – akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad. Homerose ajal oli agoraa vabade kodanike rahva-, kohtu- ja sõjaväekogunemine, hiljem kogunemiskoht ise. Reeglina paiknesid agoraa ääres Kreeka polise ametiasutuste hooned, templid ja kauplused. Agoraa oli enamasti põhiplaanilt ristkülikukujuline ning alates klassikalisest ja hellenismi ajastust ümbritsetud sammaskäikudega ehk stoadega. Sissepääsu agoraale tähistas väravaehitis ehk propüleed. Kuulsaim agoraa on 1931. aasta väljakaevamistel põhjalikult läbiuuritud akropolise lähedal asuv Ateena agoraa. Akadeemia – Platoni asutatud filosoofiline kool Ateena lähedal, mis tegutses 385 eKr – 529 pKr

Ajalugu

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOCX Laadi alla originaalfail 3 lk