Uus-Meremaa (1)

Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Asukoht
UusMeremaa on riik Okeaania edelaosas. Austraaliast lahutab teda Tasmani meri.
UusMeremaa paikneb UusMeremaa saartel, põhiosas kahel saarel, milleks on
Põhjasaar ja Lõunasaar.
UusMeremaa valdustesse kuuluvad ka Cooki saared ja Niue.
UusMeremaa on märkimisväärne just tema geograafilise eraldatuse tõttu, olles
eraldatud Austraaliast loodesse jääva Tasmani mere poolt. Lähimad naabrid põhjas on
UusKaledoonia, Fidzi ja Tonga.
Ajalugu
Polüneesia meresõitjad saabusid UusMeremaale 11. ja 13. sajandi vahel ning lõid
maoori kultuuri.
Enamus UusMeremaast jagati hõimude vahel territooriumiteks, mida nimetati
"rohedeks" ning mida kontrollisid "hapd" (peasuguharud).
Maoorid kohanesid UusMeremaa kliima, ning eluoludega kiiresti, süües mereande,
ning suuri lennuvõimetuid linde.
Esimesed teadaolevad eurooplased tõi UusMeremaale Abel Tasman, kes seilas mööda
läänerannikut Lõuna ja Põhja saartel 1642.
Aastal 1893 sai UusMeremaast esimene rahvus maailmas, kes andis naistele
valimisõiguse, siiski said naised osaleda valimistel alles aastal 1919.
UusMeremaa sai iseseisvaks valitsusalaks 26. septembril 1907.
Geograafilised andmed
Kogu maaala suurus on 268,680 ruutkilomeetrit.
Kliima üle terve riigi on enamjaolt mõõdukas.
Temperatuur langeb harva alla 0°C ega tõuse ka üle 30°C.
Ilmastik muutub UusMeremaa lääneranniku niiskest ja jahedast kliimast kuivaks ning
mandriliseks
Cooki mägi on
kõrgeim mägi UusMeremaal.
Sateliitfoto UusMeremaast
Majandus
UusMeremaal on kaasaegne arenenud majandus, mille SKT on ligikaudu 101 688
miljardit dollarit.
UusMeremaa on riik, mis toetub suuremas osas kaubandusele, enamjaolt
põllumajanduslikule toodangule, millest peaaegu 20% ekporditakse riigist välja.
Põhilised ekspordi tööstusharud on põllumajandus, aiandus, kalapüük ja kalatööstus
ning metsandus, mis moodustavad umbes poole riigi ekspordist.
Riigi põhilised ekspordipartnerid on Austraalia ,USA, Jaapan , Hiina , Saksamaa
(2004a. Andmed).
Kultuur
Kaasaegsel UusMeremaal on mitmekülgne kultuur, mida on mõjutanud inglise, soti,
iiri ja maoori kultuurid.
Laialdaselt on levinud ka torupilli mängimine, ning on palju torupilliansambleid.
Üldandmed
Keeled: inglise, maoori, UusMeremaa viipekeel
Pealinn : Wellington
Riigipea : Elizabeth II
Pindala : 268 680 km²
Rahvaarv (2003) : 3 951 307
Rahvastiku tihedus : 14,7 in/km²
Iseseisvus: 26. september 1907
Rahaaühik : Dollar
Ajavöönd : maailmaaeg +12
UusMeremaa viipekeel
UusMeremaa viipekeel on loomulik keel, mida kasutab enamik UusMeremaa
kurtidest ja mis on arenenud Suurbritannia viipekeelest.
10. aprillil 2006 kuulutati see inglise ja maoori keele kõrval kolmandaks UusMeremaa
ametlikuks keeleks.
Ühtlasi on see ka maailmas esimeseks viipekeeleks, millel on ametliku keele staatus.
1994. aastast alates õpetatakse seda kõigis UusMeremaa kurtide koolides.
Pinnamood
UusMeremaa on geograafiliselt noor, valdavalt mägine maa; rohkem kui 12% sellest
asub kõrgemal kui 1000m, 67% vahemikus 2001000 m ja ülejäänu madalamal kui
200m üle merepinna.
Uus Meremaa asub Vaikset ookeani ümbritseval vulkaanilisel alal.
Saared on seismilised, kuid vulkaanilist tegevust on praegu vaid Põhjasaarel
Kliima
Suurem osa UusMeremaast asub parasvööndis läänetuulte valitsemisalal, ainult
äärmine põhja osa ulatub lähistroopilisse vöötmesse.
Kliima on mereline, ühtlane ja pehme.
Keskmine temperatuur on talvel põhjaosas 12, lõunaosas 5°C, suvel vastavalt 19 ja
14°C
LõunaAlpide läänenõlvakuil sajab kuni 7500 mm/a, idaosas on tunduvalt kuivem.
Põhjasaare lääneosas sajab keskmiselt kuni 1600, idaosas 1300 mm/a.
Veestik
LõunaAlpide kõrgeimaid mägesid katavad igijää ja ­lumi, suurim liustik on Mount
Cooki idanõlvakult laskuv vormirohke Tasmani liustik.
UusMeremaal on palju veerikkaid jõgesid (pikim Waikato 445 km).
Palju on ka järvi, nii vulkaanilisi kui tektoonilisi ja liustikutekkelisi (suurim Taupo 606
km2, sügavaim Hauroko 462 m).
Kuulumine majandus organisatsioonidesse
APEC ­ (AsiaPacific Economic Cooperation) Aasia ja Vaikse Ookeani
Majanduskoostöö Organisatsioon
OECD ­ (Organisation for Economic Cooperation and Development) Majandusliku
Koostöö ja Arengu Organisatsioon, 30 liikmesmaad
SPF ­ (Pacific Islands Forum) Vaikse Ookeani Saarte Ühendus (tõlge ligilähedane)
SPC ­ (Secretariat of the Pacific Community) Vaikes Ookeani Kogukonna Sekretariaat
(tõlge ligilähedane
Rahvastik
Vanuseline struktuur:
014 aastaseid: 21,4%;
1564 aastaseid: 66,9%;
vanemaid: 11,7%
Keskmine vanus meestel 32,92 ja naistel 34,4 aastat.
Keskmine eluiga meestel 75,67 ja naistel 81,78 aastat.
Rahvaarv kasvab aastas 1,02%.
Sünde 13,9, surmasid 7,53, migratsiooni vahe 3,83.
Trantsport
Ehkki UusMeremaa mõlema peasaare liiklusolud on head, on Põhjasaare maantee ja
raudteevõrk Lõunasaare omast tunduvalt parem.
Rahvusvaheline lennujaam on Aucklandis, Wellingtonis ja Christchurchis.
Maanteid on 49 550 km,
Raudteid 4040 km,
Kaubaveoks sobivaid siseveekogusid 1609 km.
Turism
Aasta jooksul (11.2004 ­ 11.2005) külastas UusMeremaad 2 394 862 turisti.
Enim turiste saabus Austraaliast ja Suurbritanniast.
Turistid tulevad UusMeremaale, kuna sealne pinnamood on väga eriline ­ leidub
kõrgeid mägesid, madalaid tasandike, vulkaane ja kuumaveeallikad.
Loodus
UusMeremaa loodus on väga omalaadne: eelkõige eraldatuse, ent ühtlasi üsna suure
pindala ja vahelduvate loodusolude tõttu. See kauge ja kaunis paik on ühtaegu
omapärane loodusmuuseum, aga ka hoiatus selle eest, mida mõtlematu inimtegevus
võib endaga kaasa tuua.
UusMeremaa taimestik ja loomastik on ainulaadne, kogu maailmas.
Enamik siin kasvavaid okaspuid, õistaimi ja sõnajalgu levib ainult UusMeremaal.
Saarte looduse omapära hulka kuulub kindlasti ka sealne linnustik.
Enne inimese tulekut oli UusMeremaal arvatavasti 60 linnuliiki, kellest 40% on
nüüdseks välja surnud.
UusMeremaal pole mürgiseid ja surmavaid sipelgaid, skorpione, madusid, kaane ja
vapsikuid ning kuni inimesi tulekuni polnud ka kiskjaid, mis ongi võimaldanud siin
ellu jääda nii lennuvõimetutel lindudel kui ka paljudel teistel ainulaadsetel loomadel.
Loomariik on samuti eripärane: imetajaid on väga vähe.
UusMeremaal pole roomajaid ja konni on vaid kolm liiki.
Konnad on siin väikesed, alla viie sentimeetri suurused loomad, kelle ribid pole
ühenduses selgrooga. Nad ei krooksu, nagu konnale kohane, vaid heal juhul piiksuvad
jõetult, sest kõrvu neil pole ja nende liigikaaslased ei kuuleks niikuinii häälitsemist. Ka
kullese staadium puudub: konn areneb hoopis munas.
UusMeremaa sisalikud seevastu ei mune, vaid sünnitavad elusaid poegi.
Siin leidub veel teisigi kummalisi elusolendeid, nagu lennuvõimetu kärbes, tigu, kelle
koja läbimõõt on kümme sentimeetrit, koopas elavad ja jaaniussi kombel helendavad
putukad ning üle meetri pikkused helendavad vihmaussid.
UusMeremaa omalaadsele loodusele on ohuks kujunenud inimene ja siia sisse toodud
võõrliigid. Praegu kontrollitakse iga UusMeremaale saabuva välismaalase pagas
korralikult läbi, et ei toodaks sisse seemneid ega muid taimeosi, rääkimata
kõikvõimalikest elusorganismidest.
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Kasutatud kirjandus
http://et.wikipedia.org/wiki/UusMeremaa
http://www.miksike.com/docs/referaadid2007/uusmeremaa_lauriloo.doc
http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel403_381.html