Loodus töötleht (0)

Karmen  Tamm 155144TABB24
Ärieetika – juhtumi analüüs
Antud analüüs käsitleb saates „Kaua võib“ esinenud Eesti Energia ja kasutaja vahelist 
juhtumit, link videole on viidatud antud töö lõpus.
Taustainformatsioon
Jaanuari alguses Albu külas Sõstra talus avastas ühel varahommikul talu  peremees  Aivo, et 
õues olevad elektrijuhtmed, mis asetsevad vaid sentimeetrite kaugusel majast, on põlema 
minemas – plastmass juhtmete juures juba sulas ning tilkus, suure tõenäosusega oli  leegi  veel 
ära  hoidnud  vaid väljas olev külm õhutemperatuur. Maja süttimise vältimiseks helistas ta Eesti
Energiasse ning  palus  neil fiidrist vool välja lülitada. Sealt vastati talle aga selgitusega, et 
sisse ning välja lülitamine läheb kasutajale maksma kokku 500 eurot, kuna ka antud 
ohuolukord jäi ka Eesti Energia vastutusalast välja, siis ilma rahata ei saa nad elektrit majast 
välja lülitada ning seega ka talu süttimist ära hoida. Sellist  summat  mees endale aga lubada ei 
saanud ning kuna  majapidamises  oli ka 7 last ei saanud ta võtta valikusse  varianti, et lülitab 
voolu sisse hiljem, kui on selleks raha kokku kogunud. (Kaua võib, 2016 )
Edasi pöördus peremees päästeametisse, kus suunati ta edasi Paide tuleohutusinspektsiooni. 
Ka sealt öeldi, et need on kaks erinevat asja - põlengu korral tuldaks muidugi kohe kohale, 
kuid ei ole võimalik sundida Eesti Energiat elektrit tasuta välja lülitama ning läbi selle 
põlengut ennetada. Varsti pärast seda avastas Aivo, et ka kaitse, mis on Eesti Energia plommi 
all, põleb. Uuesti Eesti Energiasse helistades ning seletades, et ta põleb ning peab kaitsme , 
mis on nende plommi all maha võtma, sai ta  vastuseks , et sellisel juhul saab ta  trahvi . Olles 
endast väljas sõimas ta telefonis rääkivat töötajat ning Eesti Energiat väga karmide 
väljenditega. Umbes pool tundi pärast seda jõudsid tema majja  elektrikud , kes eemaldasid 
plommi. Anti ka vahend, mis juhib voolu läbi isoleeri. Plommimine läks mehele kokku 
maksma 25 eurot. Otsene oht oli küll möödas, kuid antud koht juhtmetes jäi siiski 
tuleohtlikuks. Taluperemees üritas küll elektrimeestega rääkida elektri fiidrist välja 
lülitamisest – kuna antud fiidri all oli ainult tema  majapidamine , siis poleks sellest keegi teine 
ka kahjustada saanud. Elektrimeestel polnud siiski volitust selle tegemiseks ning olukord jäi 
ikkagi veel lahtiseks. (Kaua võib, 2016)
Eesti Energia klienditeeninduse osakonna juhtaja ütles juhtumi peale, et mehele selgitati 
telefoni teel tegelikult  rahulikult  ära, et antud tuleohtlik koht ei ole nende vastutusalas. Kuigi 
Karmen Tamm 155144TABB24
selgusetuks jäi ka tema jaoks, miks kaitse ise elektrit välja ei lülitanud, kuna selle eesmärgiga 
on see ju loodudki. Samuti nentis ta, et antud põlenguohtlikud kaablid ei kuulu ka 
välitingimustesse  ning on vaja välja vahetada. Eesti Energia võttiski ühendust vallaga, et 
7lapselise pere  juhtmed  nende rahastamisel korda teha. Albu vallavanem  käis ka olukorda 
maja juures koos elektrikutega kontrollimas ning saate lõpuks andis vald ka lubaduse peretalu 
kaablite vahetust rahastada. (Kaua võib, 2016)
Osapooled
Otsesed
Kaudsed
A – talu peremees
Talu elanikud ehk peremehe pere
B – Eesti Energia
Ettevõtte B töötajad
Albu vald 
Juhtumi analüüs
1. Eetiline probleem
Kas B käitus õigesti – keeldudes elektrit välja lülitamisest ilma tasuta, kuigi see oleks suutnud
päästa talu põlengust?
Kas A-st oli õige oma viha klienditeenindaja peal välja valada kuigi tema ei saanud sinna 
midagi parata ning kõigele lisaks polnud antud probleem ka nende vastutusalas?
2. Seaduslik pool
Juriidiliselt ei käitunud Eesti Energia valesti. Kuna nende  vastutusala  on kuni liitumispunktini
ja põlengu oht oli sellest punktist edasi, siis polnud nad kohustatud midagi tasuta tegema. 
Elektrikud läksidki kohale ka alles siis, kui oli  juttu kaitsme maha võtmisest, mis oli nende 
plommi all. 
3.  Abijuhised
Eesti Energia eetikakoodeks: (Sotsiaalse vastutuse…, 2014)
1. Oleme ausad ja usaldusväärsed ning nõustume ainult seaduslike kokkulepete ja 
tehingutega. 
2. Kasutame vara heaperemehelikult ja säästlikult. 
Karmen Tamm 155144TABB24
3. Me kohtleme kõiki  viisakuse , lugupidamise ja tähelepanuga. 
4. Hoidume suhetest avalikkuse, klientide, partnerite, konkurentide ja kolleegidega, mis 
mõjutavad või näivad mõjutavat meie erapooletust.
5. Me ei paku oma  tegevusega  tööandjale konkurentsi ega tekita ettevõtlusega tegelemisega 
tööandjale kahju. 
6. Juhindume igapäevatöös eetikakoodeksist.
Eesti Energia eetikakoodeksi eesmärk on tööalaste käitumisreeglite kindlaksmääramine. 
Eetikakoodeksi põhimõtete järgimist  ootame  kõikidelt töötajatelt, juhatuse ja nõukogu (sh 
nõukogu komiteede) liikmetelt kui ka koostööpartneritelt. Me usume, et eetikakoodeksi 
järgimine aitab kasvatada kontserni väärtust nagu selle eiramine võib kahjustada mainet. 
(Sotsiaalse vastutuse…, 2014)
Tehniliselt ei  astunud Eesti Energia ka oma eetikakoodeksi vastu. Telefoni teel öeldigi 
lugupidavalt, et kui pole raha, siis fiibrist elektri välja ei saa lülitada. Kuna antud probleem jäi
ka nende vastutusalast välja, siis ei olnud see tehniliselt nende muregi, mida lahendada vaid 
kliendi enda. Küll aga on nad nende eetikakoodeksi juures kirjas, et usuvad, et selle mitte 
järgmine võib kahjustada nende mainet. Ometi aga juhinduti ka praeguses olukorras 
koodeksist, kuid maine sai siiski kahjustada.
4.  Eetika   printsiibid  
a)  Utilitaarne printsiip 
1) Egoistlik analüüs 
• “Kas Eesti Energia käitumine tõi talle kuidagi kasu?” 
Kuna osaline A viis asja edasi meediasse, siis nende maine pigem  alanes . Kasulikum oleks 
olnud leida kohe leida mingi  kompromiss , kuid kuna lähtuti ainult seadusest ja vastutusalast 
ning ei mõeldud suuremalt, said nad ise lõpuks sellest kahju. 
•“Kas Eesti Energia käitumine toob talle kasu ka tulevikus?”
Kindlasti mitte, kuid kuna tegemist on suure ettevõttega ja üksinimesega, kelle lugu ei ole ka 
väga laialt levinud, siis arvatavasti tulevikus on see juhtum juba unustatud kõigi jaoks ning 
suuremat kahjumit nad sellest ei saa. 
2) Utilitarism  
Karmen Tamm 155144TABB24
“Milline käitumine maksimeerib kasu suurimale huviliste hulgale antud olukorras?” 
Kas ohuolukorra kohene mitte likvideerimine oli kasulik.. 
 ..ettevõttele? Ilmselt arvati alguses, et ei juhtumiga kaasne probleeme ning kuna nad 
seaduse vastu ei astu ning jäid ka oma eetikakoodeksi juurde, siis, et neile on antud 
olukord neutraalne  ega ei  puutu isegi n-ö asjasse. Kasulik see neile kindlasti 
lõppkokkuvõttes polnud kuna juhtum jõudis ka meediasse ning jättis neist halva mulje.
 ..kasutajale? Algsest sai ta suure šoki sellest, et maja põlema minemas ning abi pole 
ilma suurte rahasummadeta kuskilt saada. Hiljem aga tuli kasu sisse sellest, et sai 
kaablite vahetuseks rahastust vallalt ning tänu sellele tulevikus sarnaseid  olukordi  
täielikult vältida. 
 ..kasutaja  perekonnale ? Ilmselt oli ka perekond antud olukorras väga murelik, mis 
edasi võib juhtuda ning kardeti kõige hullemat. Kindlasti oli seal majas murelik 
õhkkond väga pikalt ka peale algse ohuolukorra likvideerimist. Kasu tõi sisse aga 
jällegi valla  rahastus  kaablite vahetuseks. 
 ..ettevõtte töötaja? Infotelefonis olnud klienditeenindaja sai  usutavasti suure šoki, 
kuid ei saanud ju siiski midagi muuta selleks, et ei saa tasuta seda olukorda parandada.
Kõigele lisaks sai ta lõpus ka sõimu osaliseks . Ilmselt oli ta väga  halvas  olukorras 
kahe otsese  osapoole  vahel. 
 .. vallale ? Valla maine ilmselt pärast kaablite  vahetuse  rahastamist tõusis, kuid otseselt 
muud kasu ta kiirest ohu mittelikvideerimisest ei saanud.
Laias  pildis  tõi kohene mitte ohulikvideerimine enamikele esialgu kahju. Hilisemalt sai ainult 
mitte-eetiliselt käitunud ettevõte kahjumit maine languse näol. Kasulikuks osutus ju 
peremehele kui ka tema perele täieliku kaablite vahetuse rahastus valla poolt. Samuti tõusis ka
arvamust vallast.
b)  Deontoloogiline printsiip
1)Õiguste-kohustuste printsiip
Ettevõte ei pidanud kinni  osalise  A turvalisuse ja heaolu tagamisest. 
2) Kategooriline  imperatiiv 
• Laiendatavuse printsiip – “Vali käitumine, mis võiks saada reegliks kõigile."
B oleks pidanud A-ga kiiremini  kompromissi  leidma ning mitte aega kulutama sellele, et enne
raha ja siis töö või siis hoopiski veel see, et pole nende vastutusala ega ka nende probleem.  
Karmen Tamm 155144TABB24
• Austuse printsiip
A-d ei vaadatud kui tõsise probleemiga inimest vaid lihtsalt kui veel üht klienti, kellel on 
probleem, mis pole nende vastutusalas ega ka nende probleem. Seega selle likvideerimiseks 
loodeti saada suurt summat, mida A-l anda polnud.
Eetiline lahendus
Kas B käitus õigesti? Kuidas vältida taolist olukorda tulevikus?
Algselt käitus ettevõte B kindlasti ääretult ebaeetiliselt ning vääralt. Ka elektrikud saadeti 
alles siis koha peale, kui tegemist oli plommi mahavõtmisega, mida kasutaja ise ilma trahvita 
teha poleks võinud. Hilisemalt küll võtsid nad siiski ise ka kontakti vallaga, et antud probleem
saaks lõpliku lahenduse. Kuid samuti võib ka eeldada, et üks põhjus, miks seda tehti oli 
selleks, et oma maine saate vaatajate silmis tagasi üles tõsta ja enda jaoks olukorda 
neutraliseerida ning leevendada.
Antud olukorda saaks tulevikus vältida, kui ettevõte oleks oma klientide suhtes tulevikus 
rohkem valmis kompromisse looma. Mõistetav on, et päris tasuta ju tööd ei saa teha, kuid 
samas seada teise inimese vara ohtu raha puudumise tõttu, on ka vale. Olukordades, mis on 
ohtlikud peaks  reageerima  kiiremini ning mitte eeskätt mõtlema ainult kasumi teenimisele. 
Kuid siiski jääb kripeldama küsimus – kas tõesti oleks  lastud mehe  majal  põlema minna kuna 
tal ei olnud raha kinni maksta fiidrist voolu sisse ja välja lülitust. 
Karmen Tamm 155144TABB24
Kasutatud allikad
Allas, A. Kaua võib. (2016). [WWW]   http://tv3play.tv3.ee/sisu/kaua-voib/693695 ?
autostart=true (06.03.2016)
Sotsiaalse vastutuse ja säästva arengu aruanne. Eesti Energia. (2014). [WWW] 
https://www.energia.ee/-/doc/10187/pdf/concern/csr_report_2014_est.pdf  (06.03.2016)