Jaapan ppt - kliima, asukoht, loodus (1)

J AAPAN
Geograafiline asend
· Asub Euraasia mandril,
Aasia maailmajaos.
· Lähimad naabrid Põhja-
Korea, Lõuna-Korea,
Venemaa
· Veekogudest piiravad
Ohotskoje meri(põhjas),
Vaikne ookean(idas),
Filipiini meri(lõunas) ja
J aapani meri(läänes)
Kuju ja asukoht
· Jaapan o n o mapäras e pikliku,
kaare s ja kits a kujug a riik.
· Jaapan as ub 45°ning
30°laius kraadide ja 149° ja 125°
pikkus kraadide vahe mikus .
· To kyo g e o g raafilis e d
ko o rdinaadid: 35° 41' N, 139° 45
E'.
· To kyo as ub Tallinnas t u. 7800
km kaug us e l.
Maavara ja laamad
· Maavarade s t le idub s e al
lubjakivi, väävlit ja kivis ütt.
· Jaapan paikne b Euraas ia
laama täie s ti ääre alal,
pe aae g u ko kku puutude s
Vaiks e o o ke ani laamag a.
Jaapan paikne b ko lme
mandrilava ris tumis ko has .
Maavärinad ja vulkaanid
· Ig al aas tal re g is tre e ritaks e 7000
kuni 8000 maavärinat, kuid
inimte g e vus e le nad e rilis t mõ ju
e i avalda, kuna e namik ne id o n
nii nõ rg ad, e t ne id is e g i e i
märg ata.
· Kuid o n e s ine nud ka tug e vamaid
maavärinaid, mille s o n tuhande d
hukkunud
· Paljud Jaapani mäe d o n
vulkaanilis e d, mille de s t 67 o n
aktiivs e d vulkaanid.
Kliima
· Ühe ks pe amis e ks kliima
kujundavajaks o n Jaapani me ri,
mis muudab kliima
mõ õ dukamaks : talve d o n
s o o je mad ning s ade me id
ro hke m.
· Ke vade l o n ilmad ag a s o o jad
ning päike s e pais te lis e d, mis
vas tanduvad s uve vihmade le ja
ro iutavale kuumus e le .
Sademetehulk
· Nii Ee s tis kui ka Jaapanis o n
s ade me te hulk s uur, kuid Jaapanis
s iis ki s uure m.
· Te mpe ratuur o n mõ ne de s
piirko ndade s talviti väg a madal ning
s uviti kõ rg e . Ee s tis s e e vas tu ag a
s uve d ja talve d üpris pe hme d.
· Erine vus e d tule ne vad ag a s e lle s t, e t
Jaapan o n ig as t külje s t ümbrits e tud
ve e ko g ude g a ning Jaapan as ub väg a
laial alal(laius kraadide po o le s t)
Õhu saastus
· Suurele ning kõrge rahvaarvuga
riigi kohta on omane ka kõrgem
õhusaastatus.
· Austus looduse vastu on
jaapanlaste loomuses sügavalt
juurdunud ning tänu sellele on kaua
vastu seistud paljudele
saastavatele tegudele.
· Näiteks on õnnestunud 20 aasta
jooksul takistada Tokyo Narita
lennujaama laiendamist .
· Samuti on vikerkaared J aapanis
harv nähtus.
Ilmastikukatastroofid
· 1923. aas tal hävine s 7,9-pallis e s
maavärinas pe aae g u täie likult pe alinn
To kyo , kus purune s 576 262 maja ja
hukkus 143 000 inime s t.
· 1995. aas tal tabas s ama
s aatus Ko be linna, kus purune s 488 222
maja ja hukkus 6427 inime s t.
· Kuna Jaapan as ub Vaiks e l o o ke anil
s ündivate tro o pilis te to rmide
­ taifuunide ­ te e l, s iis hilis s uve l ja
varas üg is e l Jaapanit tabavad taifuunid
põ hjus tavad üle ujutus i ja maalihke id
ning hävitavad viljas aake ja purus tad
maju.
Veestik
· Kuna Jaapan ko o s ne b
paljude s t s aarte s t, s iis o n tal
ka väg a pikk rannajo o n.
· Ve s i mäng ib Jaapani
maas tikupildis ja jaapanlas te
e lus väg a s uurt ro lli.
· Jaapanis o n palju mäe s tike s t,
me ts avahe lt alg avaid jõ g e s id.
Jõed ja järved
· Jaapani pikimad jõ e d o n
S himano (367km) ja
Is hikari(268km)
· Enamik jõ e d s aavad alg us e
mäg is te s t me ts ade s t, mis o n
Jaapanile is e lo o mulik.
· Jaapani s uure mad järve d o n
Biwa(670km²),
Kas umig aura(167,6km²) ja
S aro ma(151,9km²)
Veetaseme kõikumine
· Ve e tas e me tõ us o n kindlas ti
s uve kuude l, kuna s iis o n
vihmaho o ae g , mis hakkab s e al
maikuus t ning ke s tab
ke s kmis e lt 6 nädalat. Pe ale
s e da ag a vihm taandub ning
te mpe ratuur tõ us e b. S e e tõ ttu
pe ale vihmaho o ae g a ve e tas e
ka natuke ne lang e b.
Siseveekogud ja majandus
· S amuti o n Jaapanis ka
lae vatatavaid järvi, mida
e namas ti kas utataks e
turis mindus e ks ning kalas tus e ks .
· Mõ le mad te g e vus alad o n
Jaapanile majandus likult väg a
tähts ad. Kala o n s e al riis i järe l
te ine to iduaine ning s e e tõ ttu
s üüaks e s e da s e al väg a palju.
Mõned pildid
Tänan tähelepanu
eest!