Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge
Add link

Kategooria loodus õpetus - 123 õppematerjali

Loodus >> Loodus õpetus
4
ppt

Loodus

Kermo Orgvee Kiudpilved asuvad 7-10 km kõrgusel.Kiudpilved on hõredad ja sulgjad. Kihtpilved on kihilised ja hallikad. Kihtpilved asuvad 300-700m kõrgusel. Rünkpilved asuvad erinevatel kõrgustel aletes 200m kuni 6000meetrini. Rünkpilved on nagu pallid. ...

Loodus õpetus - Keskkool
7 allalaadimist
24
pptx

Loodus

03.2014 Loodusreostus Reostus tekib, kui kahjulikud ained satuvad loodusesse sellises koguses, mis kahjustab inimest, loodust või keskkonda. Keskkonnareostuse piiramine on üks suuremaid probleeme maailmas. Peagi võivad suured piirkonnad muutuda elamiskõlbmatuiks ja mitmed taimed ning loomaliigid välja surra. Õnneks on tänapäeval hakatud sundima valitsusi ja tööstust reostust ohjeldama. VING JA HAIS Autod ja tehased paiskavad õhku ohtlikke aineid. Mõned gaasid kogunevad vihmapilvedesse, nii tekivad ohtlikud happevihmad. Süsinikdioksiid on üks nn. "kasvuhoonegaasidest", mis neelab päikesesoojust ja viib kliima soojenemiseni. CFC gaasid (klorofluorosüsivesinikud) hävitavad aga Maad ümbritsevat osoonkihti, mis kaitseb meid ohtliku kiirguse eest. Ka liigkõva müra on keskkonnasaaste, mis mõjub tervisele halvasti. Reostus * PRÜGIMÄED Prügi tekib tohutus koguse...

Loodus õpetus - Kutsekool
5 allalaadimist
1
docx

Loodus ja mina - lühijutt

Kuna inimese teadlikus tõusnud on hakkanud inimene loodust omakasu püüdlikult ümber kujundama. Looduse ümber kujundamine on jõdnud juba geneetilisele tasandile. Vanasti oskas inimene loodusest haigustele ravimit leida, kuid nüüd on teadmised ununenud. Minu ja looduse suhe on pealiskaudne kuna elan kortermajas. Minu kokkupuude loodusega on kooli tunnis või maal talus. Minu suurimad teadmised looduse osast on metsaga seotud. Tean metsa raieringi, metsakooslust ja loomastiku. Loodusesse tuleb suhtuda lugupidavalt ja säästlikult. Minu osas loodusesse säästlikult suhtuda on väike kuna ma tarbin lõpp produkti. Säästlikult saan toimida ainult maal talus kus ma kütan ahju puudega, see hõlmab ühekorraga soojuse kui ka toidu valmistamise. Metsast olen korjanud ka seeni, marju ja ravimtaimi. Korjates seeni pead teama millise...

Loodus õpetus - Põhikool
12 allalaadimist
0
jpg

Loodus õpetuse Kontrolltöö 7. klass

7. klassi Loodusõpetuse kontrolltöö koos vastustega. Rida B...

Loodus õpetus - Keskkool
3 allalaadimist
1
doc

Elurikkus on elujõud

Kõige väiksemaks organismide eristamise üksuseks on liik. Arvatakse et erinevaid liike on ligikaudu 1,6 miljonit. Erinevates maakera osades on suuri erinevusi nii elutingimuste kui ka liikide mitmekesisuses. Polaaralade elupaigad ja elutingimused on suurtel aladel üsna sarnased. Maapind on suurema osa aastast külmunud ning õhtutemperatuur on madal. Taimede kasvuks sobiv aeg jääb väga lühikeseks. Antarktise servaaladel kasvavad samblikud, samblad ja vetikad. Külmakõrbes puuduvad kõrged puud. Elu peitub peamiselt vees, kus on soojem. Vaalaliste, loivaliste ja veelindude toiduks on vees hõljuv plankton. Ka loomaliike on nii Arktikas kui ka Antarktikas vähe. Antarktika jääväljadel on peamisteks elusolenditeks pingviinid, Arktikas aga põhjapõder, karu ja väike näriline lemming. Ekvaatorilähedastel piirkondadel, kus on aasta ringi soe ja niiske, laiuvad liigirikkad vi...

Loodus õpetus - Keskkool
15 allalaadimist
16
odt

Laamtektoonika

Marko Häelm Tallinn 2011 1. Sisukord Sissejuhatus. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . 3 1.Laamtektoonika avastamine. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . 4 1.1. Pusklevad laamad. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 1.2.Avanevad ja sulguvad ookeanid. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .6 1.3.Mandrite rännuteed. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 2. Maavärinad. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . 8...

Loodus õpetus - Keskkool
23 allalaadimist
8
ppt

Eesti metsadest

Ivo Rohula Õpilane Kullamaa KK Mai 2011 Metsandussektor on Eesti majanduse oluline tugisammas Metsa majandamine tähendab metsa kasvatamist, kasutamist, korraldamist ja kaitset Riigimetsa heaperemehelik majandamine teenib tulu riigikassasse Riigimetsa heaperemehelik majandamine annab tööd tuhandetele inimestele RMK on riigimetsa hea peremees, kes majandab talle usaldatud vara säästvalt ja heaperemehelikult 13 puhkeala 5 rahvusparki, millest suurim on Lahemaa rahvuspark 40 erinevat muud kaitseala Mitmed erinevad looduskeskused Leidub palju metsaande nagu näiteks erinevad seened ning marjad Telkimis- ning lõkkeplatsid Loodusrajad Matkarajad Vaatetornid Kütitavad ulukid jagatakse suurulukiteks ja väikeulukiteks Suurulukid on põder, punahirv, metssiga, metskits, hunt, ilves, pruunkaru Väikeulukid on kobras ja erinevad linnud Metsad hõlmavad ligi 35% meie riigi pindalast ehk ligi 2,2 mln. ha Põhilised metsapuud on mänd, kuusk ja kask Männimetsad m...

Loodus õpetus - Keskkool
10 allalaadimist
8
pptx

Lehetäi

enamasti 24 mm Lehetäide liike on maailmas ligi 20 000 võib näha nii aias, põllul, metsas kui ka kodus lillepotis Toitumine lehetäid põgenevad lehtede alumisele küljele ja söövad rohkem taimemahla kui nende eluks vajalik lehetäide küüsi langenud taimed näevad üsna siirupised välja. Kuival suvepäeval on taimede kahjustus tugevam kui niiskel, sest lehetäidel tuleb päikesepiste vältimiseks rohkem juua Paljunemine Lehetäide kasvutsükkel on lühike, põlvkond järgneb põlvkonnale iga paari nädala tagant Elavad suurte kolooniatena, kus on iga eri kasvujärgud vastseid, tiivulisi ja tiivutuid isendeid. Suvel sigimise ajal on levikus ainult emased Uue koloonia rajamiseks piisab üksnes paarist emasest Isased ilmuvad välja alles sügisel. Lehetäid ja teised organismid Lehetäide nestet hindavad sipelgad, mesilased ja herilased Lehe...

Loodus õpetus - Keskkool
15 allalaadimist
2
odt

EESTI LOODUSKAITSE AJALUGU

Kuni I maailmasõja lõpuni (-1918) 2. Eesti I iseseisvusaeg (1918-1940) 3. Okupatsiooniperiood (1940-1991) 4. Eesti praegune keskkonnapoliitika (1991-) KUNI I MAAILMASÕJA LÕPUNI (-1918) Esimesed sugemed looduse kaitsmisega seoses Eestis ilmnesid 13. sajandi lõpul (1297), kui Taani kuningas Erik Menved keelas Tallinna lähistel asuval kolmel saarel metsaraie. 1644. aastal avaldas Urvaste pastor ,,Pikse palve", kus seisab Pühajõe reostamise vastu, 20 aastat hiljem laieneb Rootsi metsaseadus Eesti aladele, mis oluliselt säästab Eesti metsa alasid ning aitas kaasa kindlate liikide kaitsele. XVIII sajandil rajati umbkaudu 1300 mõisaparki, mis on rikastanud Eesti loodust ning aitanud kaasa taluhaljastusele. Klassikaline looduskaitse hakkas välja kujunema XIX sajandil, ku...

Loodus õpetus - Keskkool
7 allalaadimist
15
pptx

Merevaik

Vahel on merevaigu sees taimede ja putukate fossiile, need merevaigutükid on eriti väärtuslikud. Enamus merevaigust moodustus umbes 50 miljonit aastat tagasi. Page 2 Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Page 3 Leetu toovad merevaiku tormilained, mis merevaigu tükke meresetetest välja toovad. Leedus leitakse merevaiku põhiliselt Palanga ja Klaipeda vaheliselt alalt ning pärineb leht ja okaspuudelt. Merevaiku leidub peaaegu igal pool. Page 4 Click to edit Mas...

Loodus õpetus - Keskkool
4 allalaadimist
1
doc

Essee "Looduse kaitsmine ja säilitamine"

Loodus on eksisteerinud väga ammusest ajast saati, juba väga palju aega ennem inimesi. Mida on loodus inimestele pakkunud? Loodus on andnud neile söögi, varjualuse, kõik eluks vajaliku. Loodusesse tuleks suhtuda austusega ning olema tänulik selle kõige eest, mida ta inimestele pakub, kuid aja möödudes on loodusesse suhtumine muutunud enesestmõistetavaks ning üha vähem pööratakse tähelepanu looduse kaitsmisele ja säilitamisele. Inimkonna arenedes tõusid inimeste nõudmised ning hakati välja töötama uut tehnikat ning keerulisi tehnoloogiaid, paraku oli aga nii, et tihti kannatas selle tõttu ka loodus. Reostus, puuraie, kemikaalide kasutus, õhusaaste, liigne maapinna koormus.. kõik need märksõnad iseloomustavad looduse hävitamist. Aina populaarsemaks muutusid keerulised tehnoloogiad ning keemilised ained, sest t...

Loodus õpetus - Keskkool
31 allalaadimist
2
docx

Loodusõppeprogramm "Kohtume Metsas"

Loodusõppe programm ,,Kohtume Metsas`` Kõigepealt nägime lagendikku kus oli tehtud lageraiet sinna olid jäänud vaid mõned seemnepuud ,kust seemned kukkuvad maha ja millest kasvavad uued puud. Seejärel rääkisime hooldus raiest mis tähendab, et on osad puud maha võetud siis on teistel puudel rohkem ruumi kasvada. Määrasime ka valdava puuliigi .Võtsime viie meetrise nööri üks meist seisis ühe koha peal paigal ja teine kõndis ringi ümber tema ja luges ringi seest kokku kõik puud. Nii saimegi valdavaks puuliigiks kase. Taimerindejärjekord: samblad, rohttaimed, puhmad, põõsad, puud. lodumets on vesine segamets kus kasvavad valdavalt lepad. Veel mõõtsime me puu vanust. Torkasime puu sisse pulga ja võtsime välja ja siis lugesime rongad pulga sees kokku ja saimegi puu vanuse. puu kõrguse saime kui kõndisime puust nii mitme sammu kaugusele ,et sa nägid selle puu latva. Siis oligi puu kõrgu umbes sama mis sinu kaugus puust. ...

Loodus õpetus - Keskkool
4 allalaadimist
70
ppt

Loodusseadused

Loodusseadused rühmatööd Rait Rehemets 2008 Leonardo da Vinci "Inimese proportsioonid" "Loodus ei riku kunagi oma seadusi" Leonardo da Vinci ( 15.04.1452 -02.05.1519 ) Riigikogu ja Vabariigi Valitsus on kinnitanud hulgaliselt seaduseid ja määruseid , mis sätestavad meie toiminguid looduses. Nendest seadustest ja inimese tunnetusest sõltumatult toimivad aga looduses omad objektiivsed seadused. Sageli nimetatakse neid loodusseadusteks. Loodusteadused võimaldavad tunnetada loodusseaduseid. Seadus on üldine, objektiivne, püsiv ja paratamatu seos nähtuste või nähtuste külgede vahel. Seadusi saab avastada ainult praktika ja eksperimendi kaudu. Seadused on dünaamilised ( Newtoni seadused ) ja statistilised ( kvantmehhaanika). Loodusteaduste põh...

Loodus õpetus - Keskkool
8 allalaadimist
9
docx

Lepp

Kool 6.b klass Aleksandra Ruutsaar Sisukord Sissejuhatus .................................................................................................................. .............1 Sisu............................................................................................................... ............................2-4 Luuletus......................................................................................................... ..............................5 Kokkuvõte...................................................................................................... ..............................6 Kasutatud kirjandus...

Loodus õpetus - Keskkool
10 allalaadimist
4
doc

Piparmünt

Veel nimetatakse: Aiamünt, Piparmints, Vehverments, Vehvermänts, Vehvervents. Piparmündi päritolu ja omadused Münte teatakse 15 erinevat sorti. Farmaatsiatööstuses eelistatakse seda sorti, mis on pärit 18 s. Inglismaalt Surrey krahvkonnast. Teine tööstuses laialt kasutatav sort on Mentha Spicata, mis on ürgselt pärit Prantsusmaalt ja Põhja-Itaaliast. Seda sorti kasutatakse USAs närimiskummi-, kompveki- ja veinitööstuses. Piparmünt ei kasva Eestis metsikult, vaid teda kultiveeritakse. Piparmünt kuulub huulõieliste perekonda, on vähenõudlik, umbes 50 cm kõrgune taim. Varrest lähtuv roomav juurestik moodustab võsusid, mis võtavad juured alla ja nendest võsudest saab taime paljundada. Vars on peaaegu paljas, enamasti on ta neljakandiline ja harunenud. Lehed on tal vastakud, munajassüstjad, teravsaagjate servadega. Pealt on piparmündi lehed tumerohelised alt heledamad ja k...

Loodus õpetus - Keskkool
20 allalaadimist
2
doc

Kilpkonnad

Kilpkonni on umbes 250 liiki. Kilprüü ehk pantser kaitseb nende pehmet keha vaenlaste ja halva ilma eest, aidates ka maskeeruda. Enamikul kilpkonnaliikidel pole hambaid. Neid asendavad lõugadel olevad teravad servad, millega saab toidupalasid lahti rebida.Osa kilpkonni elab vees, ka meredes, osa on kuivamaaliigid. Nende elupaigad on väga mitmekesised ­ kõrbed, järved, troopikametsad, mäenõlvad, mererannikud, sood ja jõed.Kõik nad sigivad aga munedes. Munakurna paigutavad nad tavaliselt liiva kaevatud süvendisse, vahel ka lehtedesse või mõne looma urgu. Munasid on 1-150, oleneb liigiti. Kilpkonnad elavad kaua, tavaliselt 90-150 aastaseks kuid suured maakilpkonnad aga 200 aastaseks. Kilprüü Kilpkonnaliste rüü koosneb luuplaatidest, mis on kokku kasvanud roiete ja selgrooga ning moo...

Loodus õpetus - Keskkool
23 allalaadimist
5
doc

Tuhkur

Tuhkru keskmine eluiga on 7-10 aastat. Kehakaal on emastel ja isastel natuke erinev, kuid keskmiselt 1-2 kg. Suguküpsus saabub kuskil kuuekuu vanuselt ja innaaeg on emastel 1x aastas kevadel, aprillist kuni maini (oleneb isendist, mõnel ka varem-hiljem), pesakonnas on kuni 9 kutsikat, kes sünnivad esialgu väga pisikestena. Tuhkrul on üle keha näärmed, mis eritavad talle iseloomulikku lõhna/haisu. Samuti on tal saba all olemas näärmepaunad (haisukotid), kust ta ohu korral väga ebameeldivat ja teravahaisulist nääret välja paiskab. Isastel loomadel on hais vängem kui emastel. Tuhkrut vaktsineeritakse nagu koera ja kassi kolme kuu vanuselt marutaudi vastu ning talle väljastatakse Euroopa Liidus kehtiv tervisepass. Lisaks marutaudile tuleb vaktsineerida ka koertekatku vastu esimest korda kahekuuselt, teist korda kolmekuuselt ning siis aastas korra. O...

Loodus õpetus - Keskkool
17 allalaadimist
1
rtf

Mis on gravitatsioon

Ülejäänud vastastikmõjud on tugev vastastikmõju, nõrk vastastikmõju ning elektromagnetiline vastastikmõju. Gravitatsioonilise vastastikmõju käigus tõmbuvad [mass]i omavad kehad teineteise poole. Kehadele mõjuvat gravitatsioonijõudu väljendatakse valemiga F = G frac{m_1m_2}{r^2} kus F on gravitatsioonijõud, m1 ja m2 on kehade massid, r nendevaheline kaugus ja G gravitatsioonikonstant. Gravitatsiooniline vastastikmõju on võrreldes teiste vastastikmõjudega suhteliselt nõrk. Elementaarosakeste füüsikas on gravitatsioonil praktiliselt mõõdetamatu mõju. Küll aga on gravitatsioon oluline makromaailmas. Näiteks kosmilises mastaabis on gravitatsioonijõud praktiliselt ainus kehade liikumist mõjutav jõud. Selle põhjuseks on fakt, et (erinevalt elektromagnetilisest vastasmõjust) tekitab gravitatsiooniline vastasmõju ainult tõmbejõudu. Kuigi elektromagnetiline vastasmõju on gravitatsioonist 10...

Loodus õpetus - Keskkool
30 allalaadimist
13
ppt

Jõed

Jõgede tekkimine Sademed langevad maapinnale. Nad võivad: 1. Aurustuda tagasi atmosfääri. 2. Imenduda põhjavette. 3. Ülejäänud sademetest tekib maapinna süvendites vooluvesi. Jõe osad Ülemjooks suur lang kiire vool toimub uuristav tegevus (erosioon) settimist ei toimu Keskjooks vool rahulikum uuristav tegevus nõrk eelkõige uhtainete transportiv tegevus Alamjooks vesi voolab aeglaselt vooluga kohalekantud uhtained settivad, moodustades jõesette kuhjed ja delta Ee s ti J õ e g e d e s t · Vesikonnad · Narva-Peipsi vesikond (15 620 km2) · Soome lahe vesikond (9942 km2) · Väinamere-Riia lahe vesikond(14 468 km 2) · Saarte Vesikond((4140 km2) Võ h a nd u jõ g i ja Na rva jõ g i 162km Eesti pikim Jõgikond 1420m² Jõe...

Loodus õpetus - Keskkool
63 allalaadimist
11
doc

Veekogud

Ookeanid, mered ja soolajärved on soolaseveelised. Mageveekogud on jõed, mageveejärved ja enamik allikaid. Lisaks neile eristatakse ka riimveekogusid. Enamasti on need alla 18 promillise soolasisaldusega mered või lahed, kus merevesi seguneb jõgedest tuleva mageveega. Vee liikumise alusel eristatakse seisu- ja vooluveekogusid. Vooluveekogudele on iseloomulik vee pidev ühesuunaline liikumine, seisuveekogudes liigub vesi vastavalt tuule suunale või Kuu mõjule (tõus ja mõõn). Tekke järgi eristatakse looduslikke ja tehisveekogusid. Eestis leidub nii looduslikke (meri, järved, jõed, allikad) kui ka tehisveekogusid (veehoidlad, kanalid, kraavid, tiigid, karjäärid). Soolase veega on Läänemeri, mis tegelikult on riimveeline veekogu. Eestis on ligikaudu 1200 järve, millest umbes 1000 on looduslikud. Vooluveekogusid on Eesti territooriumil üle 7000, neist kümme on vähemalt 100...

Loodus õpetus - Keskkool
33 allalaadimist


Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun