Loodus ei andesta vigu. Meie suurepärane planeet Maa on miljardite aastate jooksul kujunenud siin Linnutee galaktikas väävlihunnikust elu eksistentsi allikaks. Miljonite aastate jooksul on kujunenud selle planeedi loodus. Sadade tuhandete aastate jooksul on siin välja kujunenud primaatidest inimesed. Tuhandete aastate jooksul on inimeste seas tekkinud tsivilisatsioon. Sajandite jooksul on saanud agraarühiskonnast tarbimisühiskond. Kõik elusolendid Maal saavad tunda, mida meile emake loodus pakub. Saame tunda selle igat vilja. Kahjuks ei oska me seda hinnata ning hoolimatusest tingitud vead jätavad oma jälje. Kas emake loodus suudab meile andestada vead? Kaua aega on suutnud Maa end ise reguleerida
Loodus ei andesta vigu Inimese eluspüsimiseks on ülima tähtsusega erinevad loodusressurssid, nagu näiteks puhas vesi ja viljakas muld, mis kannab endas loodusande. Viljaka mulla juurde oleks vaja aasta ringset püsivat kliimat ,mis aitaks loodusandidel kasvada kiiremini ja ka teistel hooaegadel ,mitte ainult suvel.Puhas vesi on väga tähtis ja ilma selleta ei saa kuhugi, kuid erinevad tegurid saastavad vett.Puhta vee saastamist põhjustavad paljud tegurid nagu näiteks suure arvu masinate kasutamisega, mis väljutavad väga palju mürgiseid gaase. See võib põhjustada väga halva pöörde meie kliimas. Fakt ,et masinad heidavad suuri koguseid mürgiseid gaase , põhjustab Maa kaitsva osoonikihi hõrenemist, mille tagajärjel suureneb päikese intentsiivsuse mõju ning mis lõpuks ilmneb kliima rohke soojenemisega , on üsna hirmuäratav ning näitab suunda eelkõige meie elu hävimisele.Sellest hoolimata , et osoonikiht vajaks aegamööda taa
Loodus ei andesta vigu Miljoneid aastaid tagasi algas meie koduplaneedil elu- ainuraksetest organismidest alates läbi keerukate muundumiste ja uuenemiste kõrgemate eluvormideni.Läbi ajalooetappide võib jälgida looduse imepärast võimet saavutada täiuslikkus ning elimineerida kõik, mis takistab selle saavutamist. Loodus on harmooniline tervik, inimene kuulub siia maailma ühe tema osana. Inimese arengulugu on planeedile Maa esitanud mitmeid väljakutseid. Primitiivses ühiskonnas elati kooskõlas loodusseadustega, elulaad oli maalähedane, inimkond ei koormanud loodust veel eriti oma olemasoluga.Seoses tsivilisatsiooni edasiarenguga olukord muutus-praeguseks on inimühiskond tervikuna paljude enese sooritatud vigade pärast mitmete probleemide ees. 19
Loodus ei andesta vigu Ajal, mil maailm murrab pead, mida teha lähiajal ähvardava energiakriisiga, on jäänud kahe silma vahele, et vahepeal on saabunud veekriis, mis on kujunenud kõige tõsisemaks tevishoiu- ja keskkonnaprobleemiks maailmas. Maa pinnast on ligikaudu 72% kaetud veega, kuid sellest 97% on soolane, 2% jääs, seega vaid 1% on kõlblik joogiveeks, toiduvalmistamiseks, pesemiseks või põllukultuuride kasvatamiseks. Viimasel paaril sajandil on vee tarbimine kasvanud kiiremini kui rahvastik ning maailma veeressursid on jaotunud äärmiselt ebaühtlaselt: mõnel pool tuntakse teravat veepuudust, teisal teevad muret üleujutused. Vastavalt elatustaseme tõusule kasvab ka igapäevane veekasutus. Samal ajal, kui vaesuses elav Afganistani perekond peab hakkama saama 10 liitri veega päevas, raiskab keskmine USA perekond 600 liitrit. Suurimad veekulutajad on maailmas põllumajandus, tööstus ja kodune majapidamine. Näiteks Indias annab
Loodus ei andesta vigu Industrialiseerimisprotsesside tulemusena hakkas inimkond järjest enam loodusvarasid tarbima ning heitmeid loodusesse paiskama.Keskkonnaprobleemid on seoses maailma rahvaarvu ja tööstuse arenguga kogu maailmas viimase paari sajandi jooksul globaalseteks muutunud .Globaalsed keskkonnaprobleemid on põhjustanud õhu saastumise , vee reostumise ja jäätmete kuhjumise . Õhk on elukeskkonna tähtsamaid komponente.Ilma toiduta suudab inimene vastu pidada mõne nädala ja ilma veeta mõne päeva , aga õhuta suudab ta elus püsida vaid mõne minuti. Inimtegevus rikub tihti looduslikult kujunenud atmosfääriõhu keemilist koostist, näiteks fossiilsete kütuste põletamine paiskab õhku hulgaliselt saasteaineid. Õhku heidetud saasteained mõjuvad inimese tervisele , kahjustavad taimi ning muudavad elukeskkonda tervikuna .Atmosfääri paisatud saasteained tekitavad happevihmu ,osoonikihi kahanemist ja kasvuhooneefekti. Õhu kaitseks on paljude tööst
LOODUS EI ANDESTA VIGU Kaunis, salapärane ja lummav stiihia, peites endas mitmeid saladusi kõike hõlmavate protsesside toimumisest. Iga päev on nagu paradiisis ärkamine, kui oskame märgata seda piiramatut kaunidust, mis meid igapäevaselt ümbritseb. Meie imepärane loodus, mis armastab jäägitult selle planeedi igat eluvormi, alustades primaatidest, lõpetades inimsoo suurvaimudega. Tänutäheks kostitab kõikvõimas meid päikesetõusu ja -loojangutega, kustutab lõpmatut ja igikestvat janu vihmapiiskadega, tõrjub pahameelt vikerkaare ja sünget väsimust lumeräitsakatega. Ning see kõik on oskuslikult sümbioosusesse sätitud, pakkudes külluslikult kogemusi siin, Maal, elades. Oleks me vaid nii targad, et oskaks kogu seda
meie viimaste aastakümnete väärtegude tagajärgedele. Kuuleme igapäevaselt erinevate meediakanalite kaudu uudiseid, kus arutatakse globaalse soojenemise tõsidusest, prügi üleküllusest ja loomaliikide väljasuremisohust. Mõned on altid probleeme endale teadvustama, teised on aga valmis pöörama selja. Eestlased on juba vanast ajast tuntud kui loodusrahvas. Tuhandeid aastaid tagasi suhtusid meie maa inimesed loodusesse äärmise aukartusega. Meie jaoks oli loodus nagu kristlastele Jeesus pühak, keda tuleb austada. Uskusime, et puudel on tervendav energia ja emakese looduse väljavihastamise eest saab karistada äkki võikski tänavust kliimasoojenemist tõlgendada kui planeedi pahameelt inimsoo väärtegude üle. Kui märkame inimest metsa alla ükskõikselt prügi viskamas, siis tekib küsimus kus inimene parasjagu oma mõtetes asub. Kas tõesti on tänapäeva inimene niivõrd ükskõikne ja kalk
AFORISMID 1. Ära üritagi öelda , et sul on kahju või ära ürita teha kõike õigeks . Ära raiska oma hingetõmbeid , sest on liiga hilja , on liiga hilja 2. Kõik need momendid , mis on möödunud me üritame neid tagasi saada ja neid olematuks teha . 3. Ennast korrateski saab olla kordumatu isiksus! 4. Iga kõrkuse taga on oma nõrkus. 5. Kes julgeb ennast kõverpeeglist vaadata, sellele inimesele ei ole ka põhjust näpuga näidata. 6. Taganejagi komistab ja enamasti oma saamatuse otsa. 7. Tulijat iseloomustatakse välimuse põhjal, minejat tegude järgi. 8. Iseloomujooned vajavad soodsat pinnast, et täies hiilguses õide puhkeda. 9. Kergem on näidata näpuga teise inimese kui iseenda peale. 10. Hing saab kergesti täis, rahakott aga mitte kunagi. 11. Enesekiitust ei pea teostama alati kiituse vormis. 12. Mida vähem on meil vigu, seda paremini saame nendest aru ja julgemini oleme valmis neid ka teistele tunnistama. 13. Soovide täit
annaabi.ee 
50 punkti
~ 1 leht
109 laadimist
4 arvamust 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid