Loodus ei andesta vigu (4)

Loodus ei andesta vigu!
Loodun on andnud kõik selle, mis on meie ümber. Kõik majad, autod, maanteed ja palju muudki on tehtud varadest, mille loodus on meile kinkinud. Ta on olnud inimeste heasüdamlik võõrustaja aastatuhandeid, kuid me kasutame tema vastutulelikkust lihtsalt ära. Varsti peaks tulema ju aeg, mil me auväärt kostitajal meie pahatahtlikkusest hing täis saab ning hakkab kätte maksma. Või on see aeg juba käes?
Arvestades inimkonna ajalugu, mis viib kümnete tuhandete aastate taha, pole aeg, kui elati veel loodusega tasakaalus, väga kaugele selja taha jäänud. Nimelt kolm-nelisada aastat tagasi püüti meie võõrustajaga olla nii heades suhetes kui võimalik. Elati arvamusega, et kui sa oled looduselt midagi saanud, pead ka vastu andma. Niisiis pöörduti erinevate jumalate poole, ohverdari kõiksugu taluloomi ning mõnedes hõimudes oli ohvrianniks isegi inimene ise- see ikka selleks, et kostitaja oleks meie vastu sama sõbralik, kui ta on alati olnud.
Viimaste aastasadadega on inimese ja looduse suhe aga tohutult muutunud. Inimpopulatsioon on selle ajaga ligi kümnekordistunud. See tähendab aga seda, et loodus ei suuda meile enam pakkuda seda, mida me vajame, ning me olema hakanud seda ise võtma ja võtma. Seda tehes oleme aga ökosüsteemi paigast ära löönud ning tarbime rohkem, kui meile on ette nähtud. Kasutame ressursse, mis on mõeldud teistele liikidele, ning muudame paljudele liikidele elukeskkonna kõlbmatuks. Näiteks kivisütt kaevandades ja seda hiljem töödeldes ladestame järelejäänud, meile kõlbmatu kõrvalprodukti mõnele põllule ning ajapikku on terve põld ladestatud söetuhka täis ja seega muudetud teistele elukõlbamtuks. Inimene kasutab ära ka paljude teiste liikide söögilaual oleva. Näiteks kalade ülepüük on ohuks peaaegu igas meres ning sellele võib järgneda nii mõnegi liigi väljasuremine.
Väga suureks probleemiks on ka metsaraie, sest selle tõttu kiireneb ohus olevate liikide väljasuremine, paljude elukohtade hävimine ning süsinikdioksiidi sisalduse suurenemine atmosfääris, sest just mets on see, mis seob väga suurel hulgal süsihappegaasi ning toodab sellest hapnikku. Lisaks metsaraiele aitab inimene CO2 sisalduse kasvule atmosfääris kaasa ka fossiilkütuste põletamisega. On ju autod ja muud sõiduriistad need, mis väga suurel kogusel süsihappegaasi eraldavad . Süsinikdioksiidi sisalduse suurenemine atmosfääris tekitab kasvuhooneefekti ning selle tulemusel kliima soojeneb. On välja arvutatud, et viimase paarikümne aasta jooksul on Põhjapoolkeral olev jääkilp vähenenud 40% võrra. Kõik on märk sellest, et midagi tuleks ette võtta, kuid ega inimene ei hakka mõtlema enne, kui tema või mõne lähedasega midagi halba juhtub.
Loodus annab meile aga järjest enam märke, et midagi kohutavat on toimumas. Ta on justkui heatahtlik politseinik, kes esimese eksimuse korral teeb hoiatuse , hiljem aga asja nii leebelt ei võta - siis saab juba karistada . Varem toimusid ju loodusõnnetused harva ning ei toonud kaasa väga suuri muutusi ja purustusi. Need olid justkui hoiatuseks. Nüüd on aga võõrustaja asunud tehtud vigade eest kätte maksma. Siin-seal on üha uuesti ja uuesti üleujutused, orkaanid ja muud sellised. Ka meie väikesesse Eestisse on see kohale jõudnud. Sel talvel sadas ju rekordilises koguses lund, mis tõi omakorda kaasa suured üleujutused nii mõnelgi pool üle Eesti.
On raske uskuda , et looduses toimuvad muudatused meid kuidagi ei muuda, sest nad siiski teevad seda. Looduse hävitamisel hävitame ka iseennast , kuna ilma keskkonna ja looduseta me ei saa. Arvan, et on viimane aeg loodust hoidma hakata, muidu lõppeb asi suure katastroofiga.