50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2010-09-26
Kuupäev, millal dokument üles laeti
109 laadimist
Kokku alla laetud
4 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Kabi3
Õppematerjali autor
Tallinna Kalamaja Põhikool Globaalne Soojenemine Referaat Tallinn 2011 1 SISUKORD 1. Mis on globaalne soojenemine? 2. Kasvuhooneefekt ja kasvuhoognegaasid - Põhilistest kasvuhoognegaasidest 3. Loodus ja süsihappegaas 4. Temperatuuri mõõtmine 5. Temperatuur ja sademed 6. Tormid ja ekstreemne ilm 7. Maailmamere veetaseme tõus 8. Liustikud ja polaaralad 9. Ökosüsteemid ja põllumajandus 10. Amazonase vihmametsad 2 1. Mis on globaalne soojenemine? Globaalne soojenemine on atmosfääri ning ookeni keskmise temperatuuri tõus teatud aja jooksul.
SISUKORD ANNOTATSIOON....................................................................................................................1 SISSEJUHATUS........................................................................................................................2 1.GLOBALISEERUMISE ISELOOMUSTUS..........................................................................3 1.1.Globaliseerumise tunnused................................................................................................4-5 1.2. Mida on globaliseerumine kaasa toonud..........................................................................6-7 1.3. Mis on tsivilisatsioon?......................................................................................................7-8 1.4. Globaliseerumine arvud ja faktid......................................................................................8-9 2.ÜLEVAADE OLULISEMATEST GLOBAALPROBLEEMIDEST.....................................9 2.1.Rahvastikuprobleemi
Teame mida need protsessid reaalselt teevad ökosüsteemides. 3. Mida ja kuidas saab teha? Alternatiivid, ei ole ühte ja õiget lahendust. Looduskaitsebioloogia on elurikkuse kaitseks vajalike rakendusliku eesmärgiga uuringute kogum. Objekt ja lahendusviisid on mitmekesised (loodusteaduslikud aga ka sotsiaalteaduslikud). Tänapäeval räägime kogu elurikkuse kaitseks aga anname aru ei see kogumahus ei ole võimalik (mikroobide kaitse..). Kui inimest ei oleks toimib loodus kahe protsessi tulemusena: 1. Aeglased evolutsiooniprotsessid 2. Ökoloogilised seosed, mis moodustuvad lühiajalisemalt ja mille piires liigid ja nende keskkond niimoodi suhtestuvad, et evolutsioon võtaks mingisuguseid suundasi. Looduskaitsepsühholoogia – bioloogiliste objektidega tegelemine, nendest arusaamine ja mis me sellest arvame ja kuidas selle tulemusena käitume. Ökoloogiline majandusteadus – väärtustatakse midagi. Tegeleb sellega kuidas looduse hüved
Teame mida need protsessid reaalselt teevad ökosüsteemides. 3. Mida ja kuidas saab teha? Alternatiivid, ei ole ühte ja õiget lahendust. Looduskaitsebioloogia on elurikkuse kaitseks vajalike rakendusliku eesmärgiga uuringute kogum. Objekt ja lahendusviisid on mitmekesised (loodusteaduslikud aga ka sotsiaalteaduslikud). Tänapäeval räägime kogu elurikkuse kaitseks aga anname aru ei see kogumahus ei ole võimalik (mikroobide kaitse..). Kui inimest ei oleks toimib loodus kahe protsessi tulemusena: 1. Aeglased evolutsiooniprotsessid 2. Ökoloogilised seosed, mis moodustuvad lühiajalisemalt ja mille piires liigid ja nende keskkond niimoodi suhtestuvad, et evolutsioon võtaks mingisuguseid suundasi. Looduskaitsepsühholoogia – bioloogiliste objektidega tegelemine, nendest arusaamine ja mis me sellest arvame ja kuidas selle tulemusena käitume. Ökoloogiline majandusteadus – väärtustatakse midagi. Tegeleb sellega kuidas looduse hüved
(7) Kui ma sind õigesti tunnen, siis vaatasid sa juba algusest peale selle järele, mida see kiri toob sulle kingituseks. Uuri teda hoolikalt ja sa leiad. Minu mõtteviisi üle pole sul vaja imestada; ikka veel olen ma helde võõrast vara jagama. Miks ütlesin "võõrast"? Iga hea mõte, tulgu ta kellelt tahes, kuulub mulle. Nagu see, mida on öelnud Epikuros: "Kui elad looduse järgi, pole sa kunagi vaene; kui väärkujutluste järgi, siis ei muutu sa kunagi rikkaks." (8) Vähe ihkab loodus, väärkujutlus tohutult. Koondugu sinu kätte paljude rikaste omandus, kandku sind saatus üle eravaranduse võimaliku piiri, katku ta sind kullaga, riietagu purpurisse, viigu luksus selleni, et sa maa varjad ära marmoriga. Olgu sul võimalik rikkusi mitte ainult omada, vaid ka nendel tallata. Lisandugu kujud ja maalid ja kõik see, mida kunstid luksuse tarbeks on välja ponnistanud. Kõigest sellest õpid sa ainult veel rohkemat ihkama. (9) Loodusega kooskõlalised
isegi väita, et üksainus Delfi templi raidkiri1 pakub tähtsama ja sügavama õpetuse kui kõik moralistide paksud raamatud. Niisamuti on käesoleva arutluse teema minu meelest üks huvitavamatest probleemidest, mida filosoofia üldse saab püstitada, aga paraku ka üks okkalisemaid, mida filosoofid võivad lahendada püüda -- sest kuidas tunda inimeste ebavõrdsuse allikat, kui me ei alusta inimeste endi tundmisest? Kuidas saaks inimene jõuda nii kaugele, et näeks ennast sellisena, nagu loodus ta lõi, hoolimata kõigist muutustest, mille aegade ja asjade vahetumine on pidanud tema algses konstitutsioonis tekitama? Kuidas teha vahet sellel, mis on inimeses algupärane, ja muutustel või lisandustel, mille on tema algsesse olekusse toonud mitmesugused asjaolud ja tema enda arengud? Just nagu Glaukos,2 kelle välimust aeg, meri ja rajud olid nõnda palju moonutanud, et ta meenutas pigem metselajat kui jumalat, nõnda on ka inimhing niiöelda peaaegu tundmatuseni muutunud --
Kuid veistele oli vaja karjamaad ning nii algas ulatuslik metsade maharaie ja põllumaa rajamine. Metsade maharaie sai põhjuseks muldade erosioonile, veereziimi muutustele, paljude kasulike taimede ja loomade hukule. Veelgi suurem kahju sai alguse tööstuse arenguga ning paljudel maadel tuleb tänapäeval juba metsa sisse vedada (Holland). Nafta, gaasi, vedelkütuse jt. kasutamise tulemusena hakkasid biosfääri kogunema nende ainete jääkproduktid ning loodus ise ei suutnud enam hakkama saada kogu selle reostusega, mille tagajärjeks on vee, õhu, mulla jm. reostumine. See mõjub aga hukutavalt lindudele, loomadele, taimedele aga ka inimesele endale. Tekkis vajadus looduse kaitsmiseks. Loodus- ja keskkonnakaitse areng maailmas Vaadeldes kas kogu maailma, mingit kindlat piirkonda või ühte kindlat riiki, saame alati rääkida:
Enim ohustavad meie julgeolekut kliimamuutused 28.04.2007 00:01 Margaret Beckett, Suurbritannia välisminister Kliimamuutustest tingitud loodusõnnetused õõnestavad kogu maailma julgeoleku alustalasid, hoiatab Suurbritannia välisminister Margaret Beckett. Viimasel ajal on ÜRO Julgeolekunõukogu aruteludel tihti tõstatatud kliimamuutuste probleemi. Kongo saadik lausus selle kohta järgmiselt: «Mitte esimest korda maailma ajaloos ei toimu sõjalised kokkupõrked maa, joogivee ja rikkuste pärast, kuid võrreldes varasemate konfliktidega on olukord nüüd mitu korda tõsisem.» Prantslaste arvates on tegemist lausa inimkonna tulevikku ohustava küsimusega. Belglaste sõnul peab aga võitlust loodusjõududest tuleneva ohu vastu alustama meie julgeolekukäsitluse ümbersõnastamisest. Probleem on selles, et me ei saa enam lubada endale seisukohta, nagu ei muutuks planeedi olukord praegusega võrreldes. ÜRO peasekretär Ban Ki Moon sõnas, et meie keskkonna olukord on vägagi mur
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid