1200 - Ristisõdijate vägi tuleb Liivimaale VALLUTUSE ALGUS 1201 - Riia linn 1202 - Mõõgavendade ordu 1206-1207 - Liivlased alistatud 1207 - Võnnu (Cesise) linnuse ehitamine (mõõgavendade keskus) 1208 - Ristiti seelid 1208 - Lätgalid õtsid vastu ristiusu SÕDA JÕUAB EESTISSE 1208 - Ungandisse tunditi sisse 1210 - Ümera lahing MUISTSE VABADUSVÕITLUSE ESIMENE POOL (1208-1218) 1211 - Mõõgavennad liitlastega piirasid sisse Viljandi linnuse, mis oli Sakala tähsaim keskus. Rünnak löödi tagasi. Kuna oli eestlaste poolel ka palju haavatuid, sõlmiti kuuendal päeval rahu. Üritati hävitada saksa kolooniat. Piirati sisse Turaida linnus saarlaste, läänlaste ja harjulaste poolt. Eestlased said raske kaotuse. 1212 - kolmeks aastaks sõlmiti vaherahu. Toreida rahu. 1215 - Tapatalgud Läänemaal. Piirati sisse Lõhavere linnus, mis kuulus vanemale Lembitule. Ristiti linnuse kaitsjad ja Lembitu.
Reisilaevade uputamisest tuli loobuda. Tulemuseks oli USA sõttaastumine 1917. aastal Inglismaa ja Prantsusmaa poolel. 7. Compiegne’i vaherahu 11. november 1918 Saksamaa pidi oma väed välja viima kõikidelt okupeeritud aladelt lisaks ka Elsass ja Lotringist ning Reinimaalt. Kogu sõjavarustus koos allveelaevade ja ookeanilaevastikuga tuli liitlastele üle anda. 8. Wilsoni 14 punkti sisu ning hinnang selle teostamisele 9. Versailles’ rahuleping 28. juuni 1919 Saksama ja tema liitlastega kas sõdinud või diplomaatilised suhted katkestanud riigid. Saksamaa pidi Prantsusmaale loovutama Elsass ja Lotringi, ning muid alasi Belgiale, Taanile, Poolale, Leedule ja Tšehhoslovakkiale. Saksamaa pidi vähendama sõjaväge 100 000 mehele, ei tohtinud kehtestada sõjaväekohustust, keelati omada lennuväge ja allveelaevu, pidi maksma kahjutasu võitjariikidele. 10. St. Germaini rahuleping Austriaga 10. septembril 1919
o lagunes Austria-Ungari: tekkisid Austria, Ungari, Tsehhoslovakkia o Venemaast eraldusid: Eesti, Läti, Leedu, Poola, Soome, tekkis kommunistlik Venemaa uue süsteemiga riik Saksamaa kaotas suure osa oma territooriumist, kaotas oma asumaad, kaotas suurriigi seisundi Sõja põhjustatud vastuolud jäid lahendamata, lepingute süsteemiga loodud poliitikas peitus uue maailmasõja alge Lõpp: 11.11.1918 Saksamaa kapituleerus, sõlmis liitlastega Compiegne'i vaherahu Miks Antant võitis????? Saksa väed olid kurnatud, rahvas kaotas usu oma armeesse, vale taktika, majandus ei suutnud rahuldada sõjaväe nõudmisi, Saksa liitlased jätsid ta maha Muutused ühiskonnas: elatustase langes, tekkis toidupuudus, levisid epideemiad, kehtestati üldine töökohustus mitmed väikesed riigid lootsid kehtestada iseseisvust (Soome, Eesti, Läti)
märtsi peatasid mässulised sõdurid keiserliku rongi 170 kilomeetri kaugusel Petrogradist, Malaja Visera jaamas. Keiser koos kaaskonnaga suundus edasi Pihkvasse Põhjarinde staapi. Oktoobrirevolutsioon Endiselt Esimeses maailmasõjas osalemine oli niigi välja kurnatud Venemaal veelgi sotsiaalseid probleeme süvendanud. Ajutine Valitsus ei soovinud alustada rahuläbirääkimisi Saksa Riigiga ja tema liitlastega ning paljude väeosade sõdurite ja madruste hulgas valitsesid allumatuse meeleolud. Oktoobrirevolutsiooni idee alguseks on loetud Vladimir Lenini poolt 16. (3). aprillil 1917 avaldatud Aprilliteese. Alates septembri lõpust rõhutas Lenin, kes varjas end tollal Venemaa Keisririigi koosseisu kuulunud Soomes ning hiljem Petrogradis põranda all, üha rohkem võimuhaaramise vajadust. Teda toetas Petrogradis tegutsev Lev Trotski. Asi oli selles, et oli
Tohutul hulgal oli võetud vange. Sõja hinnaks oli olnud peaaegu terve inimpõlve hukk. 6. Uuendused sõjas Selle sõja üheks märksõnaks oli kaeviku ehk positsioonisõda. Uued väe liigid olid: lennuvägi, tankivägi, õhukaitsevägi ja suurtükivägi. Tulid ka autod ning mootorrattad, tsepeliin ja ka kuulipilduja Maxim. 11 7. Rahulepingud 18. jaanuaril 1919 avati Pariisis rahukonverents, millest võttis osa 27 Saksamaa ja tema liitlastega kas sõdinud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Konverents lükkas tagasi USA presidendi Wilsoni laiahaardelise rahuplaani ning keskendus peamiselt Prantsusmaa ja Inglismaa huve arvestavate rahulepingute koostamisele. Kaotanud riikide esindajad kutsuti Pariisi alles rahulepingute allakirjutamiseks. Rahukonverentsi dokumentidest tähtsaim oli Saksamaaga sõlmitud Versailles'i rahuleping, mis kirjutati alla Versailles'i lossi peeglisaalis 28. juunil 1919. Selle
Samal aastal kuulutas USA riigisekretäis Marshall välja ulatusliku abiandmisplaani sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Sellega loodeti aidata kaasa Euroopa majanduse ülesehitamisele ning nõrgestada komministliku kihutustöö mõju. Berliini blokaad 1948 juuni ja selle käigus lõikas Nõukogude Liit Lääne-Berliini ära välismaailmast (elekter, toit jm) lootes sellega linna põlvili suruda ja endaga liita. Lääne-Beriliin aga ei alistunud ja sai abi USA-lt, kes koos liitlastega neid õhusilla abil varustas. 324 päeva möödudes oli NSVL sunnitud blokaadi lõpetama. Berliini blokaadi võib lugeda avalikult külma sõja alguseks. NATO Põhja-Atlanti Lepingu Organisatsioon. 10 Euroopa riiki koos Kanada ja USA-ga 1949 aprillis. ,,Kui ühte selle osalist rünnatakse, astuvad teised tema kaitseks välja." Loodi, et seista vastu Nõukogude Liidu kasvavale agressiivsusele. Algul loodi Lääneliit (Brüsseli
algas poltiililiste vastaste hävitamine *Maailmarevolutsiooni idee- bolsevikute soov muuta kogu maailm kommunistlikuks. See tõi kaasa revolutsiooni õhutamise ja toetamise mitmes riigis. Compiegn'i vaherahu (11.nov. 1918)- I maailmasõja lõpp. Saksamaa pidi oma väed välja viima okupeeritud aladelt ning ära andma oma sõjavarustuse. Pariisi rahukonverents: 18. jaan 1919 Pariisis, millest võttis osa 27 Saksa ja tema liitlastega sõdinud või suhted katkestanud riiki. Konverents lükkas tagasi Wilsoni laiahaardelise rahuplaani. Verailles rahuleping 28 jun 1919 sõlmiti Saksmaaga: *Saksamaa pidi loovutama kaheksandik oma aladest *pidi vähendama sõjaväge *ei tohtinud kehtestada sõjaväeteenistuskohustust *keelati omandada lennuväge ja allveelaevu *Tuli maksta reparatsioone sõja võitjatele. Rahvasteliit(1919):
· JÜÜTI MERELAHING 31.mai Taani ranniku lähedal, kumbki pool võitu ei saavutanud · Inglismaa liitlased hõivasid Saksa kolooniad Aafrikas, Aasias ja Okeaanias TAGAJÄRJED Saksamaa kokkuvarisemine · Venemaal tulid võimule enamlased sõlmiti idarindel 1917 lõpus vaherahu. · 1918 algul alustas Saksamaa uuesti pealetungi · märtsis sõlmisid bolsevikud Brestis rahu Saksamaa ja tema liitlastega · Venemaa loobus Ukrainast, Baltikumist ja isa alasid läks Türgile · Sakslased ei hoolinud rahust- vallutati Krimm, viidi väed Gruusiasse ja maabuti Soomes ·
Osales: 32 (27) riiki. Juhtrollis mängisid: 1. Prantsusmaa(G. Clemenceau) peaminister 2. Inglismaa (G.Lloyd) peaminister 3. USA (W.Wilson) president Konverentsil läks läbi kolme suure riigi tahe. Võeti vastu otsus luua rahvaste liit, mille ülesandekd kuulutati riikidevaheliste tülide rahumeelne lahendamine ja rahvuvahelise majanduse ja kultuurilise koostöö korraldamine. Otsused: 1. Töötati välja ja kiideti heaks rahulepingud Saksamaa ja tema liitlastega 2. Euroopas loodi uus poliitiline kaart. Uute riigipiiride määramisel ei arvestatud rahvaste tahet. 3. Loodi rahvaste liit 1920-1946. Peakorteriga Genfis. Versailles rahuleping on sõlmitud saksamaaga 1919 Juulis. 1. Saksamaa kaotas 1/8 teritooriumist. a.) Elsass ja Lotuing Prantsusmaale b.) Ponanimaa osa breisimaast ja Silusiast Poola alla. c.) Klaipeda läheb Leedule d.) Väiksemad alad Belgiale, Tsehhoslovakiale ja Taanile 2
H 7, lk 82 In idici (dat. s.) kohtus Extr rgnum (nom. s.) väljaspool riiki/võimu/valitsust Ab intestt (dat. s.) testamenti tegemata jätnud isiku poolt; seadusjärgne pärimine Pr patri (nom. s.) isamaa eest Ex dlict (abl. s.) süüteost/õigusrikkumisest Sine caus (abl. s.) põhjuseta/kohtuasjata Contr imperium (acc=nom s.) võimu vastu Ad arbitrum (acc=nom s.) kuni (kohtu)otsuseni Pr re (dat. s.) süüdlase kasuks Apud amcum (acc. s.) sõbra juures Sine pecni (abl. s.) (ilma) rahata Cum filis (abl. pl.) koos lastega D fact (dat. s.) faktiliselt, faktide põhjal Obligti (nom. s.) ex contract (abl. s.) lepingust lähtuv kohustus Contra hosts (nom. pl.) vaenlaste vastu Error (nom. s.) in negti (dat. s.) eksimus tehingu liigis Cum laude (abl. s.) kiitusega Ex auctritte (abl. s.) idicis (gen. s.) kohtu nimel Missi (nom. s.) in possessinem (acc. s.) vara andmine teise valdusesse Contr is (nom. s.) bell (gen. s.) ...
1945 – Harry Truman, võimekas ja kaugelenägev, valiti tagasi '48. Trumani doktriin- seadis USA eesmärgiks vabade rahvaste toetamise 1952 – Dwight D. Eisenhower, Trumani doktriin tema meelest liiga passiivne, lubas ikestatud rahvast vabastamiseks aktiivseid samme (jäi lubaduseks). 56 valiti tagasi, maj mõttes edukas ja populaarne. Eisenhoweri doktriin '57- aasia rahvaste aitamine. Endine NATO vägede ülemjuht 1960 – John F. Kennedy, noor demokraat, leidis, et ameeriklased peavad rajama õiglasema ühiskonna, kaotama vaesuse, jõudma kosmosesse. Tapeti 1963 Dallases. 1963 – Lyndon B. Johnson, asepresident, vähem karismaatiline. Eesmärgiks „suur ühiskond“ (kuristike tasandamine eri klasside vahel), valiti tagasi '64 1969 – Richard Nixon, alustas sõja „vietnamiseerimist“ ja rahuläbirääkimisi (Pariisi rahuleping '73), lubas lõpetada lubaduste inflatsiooni. Lahkus peale Watergate skandaali '74. 1974 – Gerald Ford, ilmetu president 1977 – Ji...
Tulenevalt riiklikest huvidest ning liikmesusest NATOs ja Euroopa Liidus tegutseb Eesti oma julgeolekupoliitikas järgmistes põhisuundades: · aktiivne osalemine NATO ja Euroopa Liidu struktuuride töös ning koostöö tõhustamine teiste liikmesriikidega; · osalemine oma kohustuste ja võimaluste piires rahvusvahelises julgeolekusüsteemis ja -koostöös, sealhulgas rahvusvahelistes kriisireguleerimis- ja rahuoperatsioonides; · koostöös liitlastega sõjalise riigikaitse arendamine Eesti kaitsevõime tagamiseks; · ühiskonna demokraatliku arengu tagamine ja riigi sisejulgeoleku tugevdamine; · ühiskonna sotsiaalse, majandusliku ja keskkonnaalase turvalisuse tugevdamine. Julgeolekupoliitika eesmärgi saavutamiseks tagab riik välispoliitilise tegevuse, sõjalise riigikaitse ning põhiseadusliku korra, rahva turvalisuse ja elutähtsate valdkondade kaitse vahendite rakendamise omavahelises kooskõlas
1) Maailm 20saj. alguses. Suurriigid: USA, Jaapan, Venemaa, Saksamaa, Austria-Ungari, Inglismaa, Itaalia, Prantsusmaa. · Tahtsid saavutada võimalikult suurt mõju kogu maailmas. · Hoolitsesid vähe arenenud rahvaste eest(levitada tsivilisatsiooni saavutusi). · 1905 Norra saab iseseisvaks · 1909 hakkab kujunema Lõuna-Aafrika Vabariik. · Suurirrigid jõuvad imperialismi. · Amerrika areneb kõige kiiremini. 20 saj alguse märksõnad ühiskonnale: · Kiire linnastumine. · Teaduse ja tehnika kiire areng · Globaliseerumine. · Väga erinevad sotsiaalsed liikumised. Tehnika areng: · kujuned oluliseks sõjas(Saksamaa) · laevad, ärijuhtimine, ajakirjandus · info levis kiiresti · maailm oli kättesaadavam · kiire linnastumine · autode massiline tootmine(USA ford) Globaliseerumine: · konkurentsi tug...
Semiidid arendasid sumerite kultuuri. Semiidi rahvaste rigid Akadi riik(23402160)peale sumerite vallutamist jõudis SargonI Vahemere rannikuni. Sargon oli I Mesop. Ühendaja ja impeeriumi rajaja. VanaBabüloonia(17921595)rajajaks hammurapi, allutas kogu mesop. Hammurapi koodeks sai eeskujuks teistele. Riigi purustasid hetiidid Assüüria impeerium(934609)assüüria tugevnes sõdades, kuningad olid sõjakad Uus babüloonia(626536)assüüria nõrgenes, babüloonia koos liitlastega vallutas assüüria, pärslased hävitasid riigi Mesopotaamia religioon ja kultuur Jumalad ja templid: Sumeri päritolu inimesenäolised jumalad, kes kehastasid loodusjõude Anujumalate isa taevas Enlilanu poeg, jumalate kuningas, valitses õhku ja maad Eamageda vee ja tarkuse jumal Samaspäikesejumal Estararmastuse ja sõjajumalanna Templid: tähendas jumakla kohalolekut ja kaitses linna. Tähtsaim oli temple linna kaitsejumalale. Enamlevinum oli tsikuraatastmiktempel
(Talvesõda). Soomlaste sõjaväejuhiks sai Gustav Mannerheim. Soome säilitas küll 3 iseseisvuse kuid pidi karjala alad Nsv liidule loovutama. 1940. aastal okupeeris Punaarmee Baltimaad ja võttis Rumeenialtära Bessaraabia. Samal aastal vallutas Saksa armee Norra, Taani, Luxenburgi ja alustas pealetungi Prantsusmaale. Saksamaale tuli appi Itaalia. 1941. aastal 22. juunil tungis Saksamaa koos liitlastega Nõukogude Liidu aladele. Algas Suur Ilmasõda. 7. detsembril 1941. aastal ründas Jaapan ootamatult USA mereväebaasi Pearl Harboris. Usa ja Jaapani vahel algas sõda. Hitleri vastu tehti liit, mida hakati nimetama Ühinenud Rahvasteks. Murrang II maailmasõjas Peale seda kui sakslased moskvas lüüa said otsustas Hitler lõunapool pealetungi korraldada. Kuid ka seal Stalingradi lahingus said Sakslased lüüa. 1943. aastal
Soldatite Saadikute Nõukogu juurde asutatud Sõja-Revolutsioonikomitee eesotsas Trotskiga, mille ülesandeks oli nõukogu kaitsmine, muutus bolsevike võimuhaaramise oktoobrirevolutsiooni staabiks. Lenin varjas ennast sel ajal Petrogradis konspiratiivkorteris. Võimuhaaramise käiku 6. 7. novembril juhtis Trotski. Pärast Ajutise Valitsuse arreteerimist moodustatud Rahvakomissaride Nõukogus sai Trotski Välisasjade Rahvakomissari koha. Järgnevate kuude jooksul ehitas Trotski oma liitlastega sisuliselt üles Punaarmee. Märtsis sai ta ka ametlikult selle juhiks ning hakkas selle tegevust suhteliselt edukalt koordineerima. Trotski osales ka Brest-Litovski rahu sõlmimisel. Tema poliitika oli äärmiselt originaalne: ta esitas oma kuulsa fraasi: "Ei sõda ega rahu!" ning püüdis sakslasi ja austerlasi segadusse ajada ning aega võita. Lõpuks sai sakslastel sellest jandist aga villand ning nad läksid üldpealetungile, vallutades Baltikumi, Valgevene ja Ukraina
inimesed pidi kinnitama kommunistlik partei · Gerontokraatia - valitsemis liik, kus valitsejad on oluliselt vanemad kui enamik riigi täiskasvanud elanikkonnast · Uus venestus laine NSV Liidus Välispoliitika · Praha kevad NSVL viis oma väed Tsehhoslovakkiasse, kuna kartis, et sealsed sündmused kanduvad üle, teistesse sotsialismi maadesse ning seega tugis NSVL koos oma liitlastega Prahasse 1968, surudes ülestõus maha. (ülestõusu eesmärk oli läbi viia reform, et sotsialism ei domineeriks enam nii palju) · Salt-1, Salt-2 · Afganistan 1979 NSVL viis oma väed sisse, et sealset olukorda stabiliseerida · Võidurelvastumine · Visiidid USA-sse, SLV-sse(Saksamaa Liitvabariik), Prantsusmaale Majandus · Defitsiit - puudujääk tootmises, altletikaubandus · Nn hankimine midagi pole saada, aga kõike on võimalik hankida
Inglismaa Võimule sai Tudorite dünastia, majanduslik areng oli kiire ning kuningavõim tugev. Prantsusmaa tsentraliseeritud riik kujunes 16. Sajandi alguseks. Linnad arenesid, tekkisid manufaktuuri, toodeti luksuskaupasid. Saksa-Rooma riik killustatus püsis, keisrit valisid seitse kuurvürsti, valiti teadlikult nõrk valitseja, et feodaalie sõltumatus säiliks. Venemaa Moskva vürstiriik tugevnes, vürst võttis Venemaa suurvürsti tiitli. Moskva suurvürstiriik koos liitlastega võitis mongoleid, kuid mongoli-tatari ike jäi püsima. Suurvürst Ivan III liitid Novgorodi ja Pihkvamaa. 19.Nimeta katoliku kiriku õpetusele iseloomulikke jooni. Katoliikliku õpetuse järgi moodustavad Kristuse lepitussurm inimkonna pattude eest ja pühakute heateod jumaliku armuvara, mida katoliku kirik jagab oma liikmetele seitsme sakramendi kui iseenesest mõjuvate õndsakstegevate vahendite kaudu. 20. Iseloomusta ordude ja kloostrite tegevust kõrg- ja hiliskeskajal.
kommunismi · Anti kokku 17. Riigile abi kokku 13 miljradi dollari eest · Nõukogude liidu all olevtel riikidel keelas stalin abi vastu võtta, ainsana ignoreeris seda Jugoslaavia ja sattus moskvaga teravasse vastasseisu. Berliini blokaad · Nõukogude liit lõikas lääne berliini ära välismaailmast(elektrist kütusest ja toiduainetest) lootes linna sel kombel põlvili suruda ning endaga liita. · USA suutis koos liitlastega õhusilla abil tagada lääneberliini varustamise ning 324 päeva möödudes oli NSV liit sunnitud blokaadi lõpetama · Berliini blokaadi võib lugeda avaliku külma sõja alguseks NATO · Lääne-euroopa asustatud liit et seista vastu järjest tugevnevale nõukogude liidule · Kui ühte osalist rünnatakse astuvad teised tema kaitseks välja · Majanduslik ja poliitiline koostöö Võidu relvastumine
Mannerheimili avaldatud pidevalt survet Nõukogude Liitu edasi tungimiseks kui tema keskendus tugeva kaitseliini ehitamisele. Sõda venis ja soomlased viiisd vanemad mehed rindelt ära ja panid nad äriga tegelema sest Soomel ei olnud enam piisavalt ressurse et sõda jätkata. Punaarmeel oli end kogunud ja oli nüüd ülekaal nii meeste osas kui ka relvadega. 1. Veebruaril 1943 Stalingradis alistus Saksa 6. Armee. Sõõjas oli saavutatud murdepunk, oli selge et Soome peab lahkuma sõjast ja liitlastega rahu sõlmima. Kuid Nõukogude Liit pakkus ebareaalseid rahu lepingut. Soome taganes ühelt kaitseliinilt teisele tekitades suuri kaotusi Nõukogude Liidule. See viimane lahng oli kõige raevukam. Stalin tahtis lisakaotusi vältida ja alustas rahukõnelusi. Taaskord oli rahutingimused karmid Soome pidi loovutama hiljuti vabastatud alad ja Viiburi, 1940 aasta piiri tuli taastada, Saksa väed tuli Sooest välja saata või interneerida, Soome pidi maksma Nõukogude Liidule maksam
Lääneliitlaste kontrolli all oleval Saksamaal olid tegevust alustanud demokraatlikud parteid ning tehti ettevalmistusi reformideks, Nõukogude tsoonis aga kehtestati kommunistlik diktatuur. 1948 aasta juunis alanud Berliini blokaadi käigus lõikas NSV Lääne Berliini ära välismaast st elektrist , kütusest ning toiduainetest , lootes sel moel linna põlvili suruda ja liita kommunismiga. Lääne- Berliin aga ei alistunud. Usa suutis koos liitlastega õhusilla abil tagada Lääne- Berliini varustamise ning 324 päeva möödudes oli NSV sunnitud blokaadi lõpetama. Berliini blokaadi võib ametlikult lugeda külma sõja alguseks. Külm sõda kujutas endast Lääne demokraatliku ja kommunistliku totalitarismi vastasseisu, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. Vaenutsevad pooled ei olnud küll otseses sõjategevuses , kuid üritasid oma üleolekut majanduses , poliitikas kultuuri ja teaduselus maksma panna. Toimus võidurelvastamine.
korralduses ja seada tingimused sõja kaotanud Keskriikidele . Versailles`i rahuleppega (1919) määrati kindlaks lõplikud rahutingimused Saksamaaga: Rahuleping allkirjastati aastal 1919. Saksamaa jäeti sellega ilma osast oma territooriumist, vähendati sõjaväge, keelati sõjateenistuskohustus, piirati laevastiku suurust. Maksta tuli reparatsiooni. 15-ks aastaks hõivati Reini jõe piirkond. Sõlmiti analoogseid rahulepinguid liitlastega. Rahvasteliidu põhikiri. Liidust jäi välja nt Usa, sest liit oleks ebatõhus. 10. Kodusõda Venemaal. Poola-Vene sõda. Kodusõja lõpp. Kodusõda Venemaal: Venemaal toimus Maailmasõjajärgne suurim kodusõda. Uute tekkinud valitsuste eesmärgiks oli ühtse ja jagamatu Venemaa taastamine. Sekkus Antant, võttes oma kontrolli alla Venemaa sadamad see aktiveeris Vene valgete tegevuse. Keiserlik Saksamaa sõlmis enamlastega kokkuleppe, tänu
ettepaneku sõlmida rahu. Saksamaa lükkab selle tagasi. 40. Esimese maailmasõja lõpp – Saksamaal puhkeb 1918 revolutisoon, keiser loobub troonist. Kuulutaakse välja Weimari vabariik. 11.nov 1918 kuulutatakse välja Compiegne vaherahu. Rahulepingu väljatöötamine – Versailles rahuleping 28.juuni 1919. 41. Saksamaa kapitulatsioon – Saksamaa kuulutatakse sõja põhjustajaks. 42. Pariisi rahukonverents – 18.jaanuaril 1919, kust võttis osa 27 Saksamaa ja tema liitlastega sõidnud riiki. Sülmitit Versailles’ leping Saksamaaga. 43. Versailles` rahuleping – 28.juuni 1919, eesmärgiks teha kokkuvõta I maailmasõjast, uue maailmakorralduse määramine. 44. Suur nelik - Suurde nelikusse kuulusid Itaalia peaminister ( Orlando ), Suurbritannia peaminister, USA president ja Prantsusmaa peaminister. 45. Suur kolmik - Aga peaotsustajateks olid siiski Prantsusmaa peaminister ( Clemenceau
Maalimsaõja aegsed konverentsid. 1941 atlandi harta usa ja inglismaa , et taastada kõigi sõja sokupeeritud riikide iseseisvus. 1943 teherani konverents usa, venemaa, inglismaa, teise rinde avamise küsimus ja nsv tunnustati 1941 aasta piirides 1945 jalta konverents samad inmesed, üro asutamise probleem kesk ja idaeuroopa jäeti venemaa alla saksamaa jagamine okupatsioonitsoonideks. 1945-1946 pariisi rahu konverents sõlmiti rahulepingud saksamaa ja tema liitlastega. Pidid maksam reparatsioone ja loovutama territooriume. Saksamaaga rahulepingut ie sõlmitud, küll aga võeti talt reparatsioone ja ta pidi loovutama ida preisismaa. Jaapaniga sõlmisid rahu kõik välja arvatud nsv, poola ja tsehhoslovakkia. Nürnbergi protsess Peeti kohut saksamaa sõjapelike üle. Neid süüstistati inmkuritegude vastu ja seda et nad said käske ülematelt arvesse ei võetud. Saksamaale pandi kogu vastutus sõja eest ja mrp salajast
KÕIKIDE VASTU* "Kogu võim Nõukogudele!" loosung, mis sai teoks.*veebruarist oktoobrini korraldati Ajutist valitsust pidevalt ümber* armee ülemjuhataja Kornilov- soovis taastada riigis ja armes korra* 25 okt1917haarasid enamlased võimu raskusdeta*Nõukogude valitsus jätkas sihipäraselt vana ühiskonna ja riigi hävitamist*enamlased hakkasid looma Punaarmeed*al 6jan 1918 ei olnud Rahvuskomiteede Nõukogu enam ajutine*3märts 1918 sõlmis enamlaste valitsus rahu Siga ja selle liitlastega, loovutades Baltimaad, Valgevene ja Ukrainia.*Venemaal puhkes kodusõda*1918 aastaks Vene riiki enam polnud* RASPUTIN*Peterburg muutis nime
välja 23. veebruaril Pärnus ja 24. veebruaril Tallinnas. 24. veebruaril moodustati Tallinnas praeguses Eesti Panga hoones ka Ajutine Valitsus, mille peaministriks sai Konstantin Päts. Iseseisev Eesti Vabariik oli sündinud. 1917. aasta novembri lõpus olid Saksamaa ja tema liitlased teinud idarindel Nõukogude Venemaaga vaherahu ja asunud pidama rahuläbirääkimisi. Nende katkemisel 1918. aasta veebruaris alustas Saksamaa 1918. aasta koos liitlastega idarindel uut suurpealetungi. Demoraliseerunud Vene armee taganes peaaegu vastupanu osutamata. Sakslased hõivasid mõne päevaga Eesti, Põhja-Läti, Valgevene ja Ukraina. 3. märtsil 1918 sõlmis Lenini valitsus Brest-Litovski rahulepingu. Venemaa väljus sõjast, loovutades 1918. aasta augustis Saksamaale ja tema liitlastele ka kõik õigused enamikule kaotatud aladest. 18. veebruaril 1918 tungisid Saksa väed saartelt Mandri-Eestisse ja 4. märtsil 1918 vallutati Narva. Eestis
Lepingu sõlmimisaeg ning koht polnud valitud juhuslikult: 28. juunil möödus viis aastat I maailmasõja ajaendiks olnud ertshertsog Franz Ferdinandi atendaadist. Versailles'i lossi Peeglisaal oli aga Saksa keisririigi väljakuulutamise koht. Ka Pariisi rahukonverentsi alguskuupäev polnud valitud juhuslikult. 18. jaanuar oli Saksa keisririigi väljakuulutamise kuupäev. · Rahulepingu esimese osa (26 artiklit, mis lisati ka Saksamaa liitlastega sõlmitud rahulepingutele) moodustas Rahvasteliidu põhikiri, teise osa Saksamaaga sõlmitavad rahutingimised. Nende kohaselt: Marjanne Priidik 12.c klass · Saksamaa pidi andma Prantsusmaale tagasi Elsassi (Alsace) ja Lotringi (Lorraine), loovutama alasid Taanile, Belgiale, Leedule, Poolale ja Tshehhoslovakkiale. · Ühtekokku kaotas Saksamaa kaheksandiku oma pindalast ning kaheteistkümnendiku elanikkonnast
oktoobril 1917 võtsid enamlastele alluvad väeüksused Peterburi oma kontrolli alla. Vormistati II nõukogude kongress enamlaste võimu ülemineku, mis moodustas Rahvakomissaaride Nõukogu, liidriks sai Lenin. Võeti vastu rahu- ja maadekreet, rahudekreedis pöörduti maailma poole ettepanekuga alustada rahuläbirääkimisi. Maadekreediga likvideeriti mõisnike suurmaaomandus. 8)Pariisi rahukonverents Avati jaanuaris 1919 Pariisis. Lõppes jaanuaris 1920. Sellest võttis osa 27 Saksamaa ja tema liitlastega sõdinud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Lükati tagasi Ameerika presidendi laiahaardeline rahuplaan. Keskenduti peamiselt Prantsusmaa ja Inglismaa huve arvestatavate rahulepingu koostamisele. 9)Versailles' rahuleping sõlmiti 28.juunil 1919 liitlasriikide ja Saksamaa vahel Pariisis. 10.jaanuaril 1920 jõustunud leping lõpetas ametlikult I ms. Rahulepingu säteted: Saksamaa pidi loovutama kaheksandiku oma aladest.
Suunduti Põhjamerre, 31.mail toimus Jüüti merelahing. Saksamaa sai lüüa ja oli sunnitud loobuma mõttest purustada Inglise laevastik. Hõivati ka Saksa kolooniad Aafrikas, Aasias ja Okeaanias. Sõja lõpp ja tagajärjed Saksamaa kokkuvarisemine 1917. aasta riigipöörde tagajärjel tulid Venemaal võimule bolsevikud e. enamlased. Sõlmiti idarindel olevate sakslastega vaherahu. 1918. aasta alguses alustas Venemaa uuesti pealetungi, kuid juba märtsis sõlmisid bolselviku Saksamaa ja tema liitlastega rahu. Nüüd oli Saksamaal võimalik idarinde sõjamehed samuti läänerindele appi saata. 1918. oli läänerindes juba pea 80% sõduritest. Sama aasta märtsist juulini võtsid sakslased ette 4 suur pealtundi. Antant organiseerib eduka kaitse ja 1918. septembris alustas vastupealetungi. Compiegne'i vaherahu Antandile ei suudetud vastupanu osutada, see tõi kaasa sisepoliitilise kriisi, mis kasvas üle revolutsiooniks. Saksamaa varises sõjaliselt kokku. 11.november
täieõiguslikud kodanikud). Ühiskonnas peeti riiklike huvisi tähtsamaks kui indiviidi huvisid. Ateenas peale türannia kukutamist kehtestati kõigile kodanikele võrdsed võimalused. Ka vaestel soodustati võimalust riigiasjades osaleda. Soloni reformidega pandi alus demokraatlikule riigile. Kuna Pärsia sõdade ajal arendasid ateenlased endale tugeva laevastiku, said nad ühineda ka mereliiduga ning kiirelt peale seda said ateenlased liitlased enda võimu alla. Kuna liitlastega tehti ühiskassa, kuhu kõik pidid maksma, arendas Ateena selle rahaga enda laevastikku. Katsed liidust lahkuda summutati relvadega. Sellega tõusis vaeste kodanike osatähtsus (nad olid madrused ja sõudjad ehk nad tagasid sõjalise ja poliitilise võimsuse). Riigi juhiks sai 5 saj Perikles, kellega kujunes riigist välja demokraatlik riik. Aristokraatidel polnud siis eesõigusi ning seadusesilma ees olid kõik kodanikud võrdsed ning said võrdselt anustada riigi ellu
vaherahukokkuleppele. 1918. Aasta oktoobirs asus rahu otsima ka Austria-Ungari. Austira kapituleerus 3. Novembril 1918. Kuna vabariik kuulutati välja Weimaris siis hakkati seda riiki nimetama Weimari vabariigiks(saksamaa). 11. Novembril 1918 kirjutas Saksa delegatsioon Compiegnei metas kindral Fochi staabivaguin alla Compiegne vaherahule, mis lõpetas Esimese maiilmasõja. 18. Jaanuaril 1919 avati Pariisi rahukonverents, millest võttis osa 27 Saksamaa ja tema liitlastega kas sõdinud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Rahvuskonverest dokumentidest oli tähtsaim Saksamaaga sõlmitud Versaillesi rahuleping, mis kirjutati alla Versailles lossi peeglisaalis 28. Juunil 1919. Lõpuks tuli hüvitada võitjariikide sõjakahjus ehk maksta reparatsioone. Pariisi rahvuskonverentsi käigus sõlmitud rahulepingute koostisosaks oli Rahvasteliidu põhikiri. 1922. Aasal kukutasid ülestõusnud sultani ning kuulutasid 1923
sõjakahjude eest reparatsioonimakse. Rahulepingu jõustumine · Rahulepingule kirjutasid alla 26. riigi ja sõja kaotanud Saksamaa esindajad. Hiina keeldus alla kirjutamast. · USA, Ecuador ja Hidzaz ei ratifitserinud 28. juuni 1919 allakirjutatud Versailles'i rahulepingut. Rahulepingu rikkumised · USA sõlmis 25. augustil 1921. Saksamaaga separaatrahulepingu, hiljem sõlmiti sarnased lepingud ka Saksamaa liitlastega I maailmasõjas. · 1924. aastal koostatud Dawesi plaani alusel määrati reparatsioonide summaks 21 miljardit kuldmarka (2 miljardit aastas). Koostatud plaan võimaldas Saksamaal saada majanduse arendamiseks 800 miljonit kuldmarka laenu, 1929. aastal täiendati maksmise korda Youngi plaaniga. Saksamaa venitas reparatsiooni maksetega, kuni 1931. aastal loobus üldse nende maksmisest Herbert Hooveri moratooriumi alusel.
Lähte Ühisgümnaasium Hiroshima pommitamine 6. august 1945 Ilmuvad massihävitusrelvad Referaat Koostaja: Tauri Turk Lähte 2008 Sisukord Pommi transport..........................................................................................................................3 Mida aatompomm suudab?.........................................................................................................3 Aatompommi katsetamine..........................................................................................................3 Rahumeelne rahu.........................................................................................................................4 Rahumeelse rahu lahendamine.........................................................................................4 Jaapanlaste vastupanu....
Toimusid küll ägedad lahingud Põhja- Aafrikas Suurbritannia asumaadel, kuid britid jäid endiselt peale. 4. Miks alustas Hitler sõda NSVL vastu ja kuidas arenes sõjategevus idarindel 1941-1943? (Leningradi blokaad, Moskva lahing, Stalingradi lahing) Molotovi-Ribbentropi paktiga lubasid NSVL ja Saksamaa teineteist 10 aasta jooksul mitte rünnata, kuid kumbki riik ei plaaninud seda plaani täita ja mõlemal oli plaanis teist rünnata, aga Saksamaa jõudis oma liitlastega ette ja tungis 22, juunil 1941 NSVL aladele. Saksamaa okupeeris Baltimaad ja jõudis välja Moskva ning Leningradi lähistele, kuid vallutada neid Hitleri vägedel ei õnnestunud. 1941. aasta lõpul toimus Moskva all võimas lahing, mis lõppes Saksa vägede taganemisega. 1942. aasta lõpul ja 1943 aasta algul sattus Stalingradi lähistel umbes 300000 meest Punaarmee piiramisrõngasse, toimusid verised lahingud ja Saksa väed said lüüa. 1943
Vietnami. Tõukeks sai 1964 Tonkingi lahe intsident. Johnson väitis, et USA laeva oli tulistatud. USA Kongress võttis vastu otsuse, millega lubati presidendil rakendada Indohiinas USA sõjaväeüksusi. • Vietnami sõda peeti kolmes osas: 1. 1946–1954 Põhja-Vietnami ja koloniaalvõimu taastada püüdva Prantsusmaa vahel 2. 1964–1973 sõdisid kommunistliku bloki toetatud Põhja ja Lõuna-Vietnami sissid ning USA koos liitlastega. See lõppes neljapoolse rahuleppega aastal 1973, kogu sõda aga kaks aastat hiljem kahe Vietnami ühinemisega. 3. 1979 veebruarist märtsini peetud lühike kuid verine piiritüli Hiina ning Vietnami vahel. Mille tulemusi võib siiani vietnamis näha, kuna hiinlased kasutasid taganedes põletatud maa taktikat. • Sõjas hukkus 2 miljonit vietnamlast. USA lennukid viskasid riiki üle 7 miljoni tonni pomme . Ameeriklasi hukkus sõjas ligi 59 000 ja haavata sai ligi 300 000 inimest
Laevastikus vähendati oluliselt laevade arvu. Keelati ehitada ja omada allveelaevu. Kindralstaap saadeti laiali. 4) Reparatsioonide maksmise kohustus: Saksamaa kui sõja süüdlane ja alustaja peab maksma reparatsioone st. korvama võitjate sõjakulutused. Üldsumma suhtes pooled kokkuleppeni ei jõudnud, millest tulenes ka reparatsioonide maksmise probleem Rahulepingud allkirjastati ka Saksamaa liitlastega: Saint-Germaini rahu Austriaga - 1919: Austria pidi loobuma Lõuna-Tiroolist; tunnustama Ungari, Tsehhoslovakkia, Poola ja Jugoslaavia iseseisvust; ei tohtinud liituda Saksamaaga; sõjaväe piiriks oli 30 000 kutselist sõjaväelast. Neuilly rahu Bulgaariaga 1919 Trianoni rahu Ungariga 1920: Ungari kandis vastutust sõja algatajana; pidi loovutama alasid; sõja suuruseks 35 000 meest. Serves`i rahu Türgiga 1920 see ei jõustunud, uus rahuleping pärast Mustafa Kemali
sõjaväekohustuse ja moodustama oma sõjaväe ainult vabatahtlikest. Laevastikus vähendati oluliselt laevade arvu. Keelati ehitada ja omada allveelaevu. Kindralstaap saadeti laiali. 4) Reparatsioonide maksmise kohustus: Saksamaa kui sõja süüdlane ja alustaja peab maksma reparatsioone st. korvama võitjate sõjakulutused. Üldsumma suhtes pooled kokkuleppeni ei jõudnud, millest tulenes ka reparatsioonide maksmise probleem Rahulepingud allkirjastati ka Saksamaa liitlastega: · Saint-Germaini rahu Austriaga - 1919: Austria pidi loobuma Lõuna-Tiroolist; tunnustama Ungari, Tsehhoslovakkia, Poola ja Jugoslaavia iseseisvust; ei tohtinud liituda Saksamaaga; sõjaväe piiriks oli 30 000 kutselist sõjaväelast. · Neuilly rahu Bulgaariaga 1919 · Trianoni rahu Ungariga 1920: Ungari kandis vastutust sõja algatajana; pidi loovutama alasid; sõja suuruseks 35 000 meest. ·
Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Pfalzi Fredrik I (1720-1751) Süüdi mõistetakse ja hukatakse kaks väepealikku: Lewenhaupt ja Buddenbrock. 1745. a. Vene-Rootsi kaitsepakt Rootsi on sisuliselt Venemaa vasall. Kübarad otsivad kontakte võimalike liitlastega: 1747. a. liit Prantsusmaaga ja Preisimaaga. Venemaa ja Taani kallaletungioht sõda jääb ära Rootsi liitlaste ja sõjaks valmistumise tõttu. Pfalzi Fredrik I (1720-1751) ``SUUR DALARNA TANTS`` 1743. a. juuni viimane suur talurahvaülestõus Rootsis. Dalarna talupojad läksid Stockholmi ja nõudsid Taani kroonprintsi kuningaks tunnistamist. Sõjavägi ründas talupoegi, 140 said surma ja sajad haavata.
Paljude ajaloolaste arvates märgib Trumani doktriini väljakuulutamine külma sõja algust. 7, Kirjelda Berliini blokaadi. Milliseid arusaamu muutis see poliitikas? 1948. aasta juunis alanud berliini blokaadi käigus lõikas Nõukogude Liit Lääne-Berliini ära välismaailmast, st elektrist, kütusest ning toiduainetest, lootes linna sel kombel põlvili suruda ning endaga liita. Lääne-Berliin aga ei alistunud. USA suutis koos liitlastega õhusilla abil tagada Lääne-Berliini varustamise ning 324 päeva mööduses oli NSVL sunnitud blokaadi lõpetama. Blokaad tekitas Saksamaa lõpliku lõhenemise: kolmes läänetsoonis kuulutati välja Saksa LV, idatsoonides Saksa DV. 8, Kirjelda võidurelvamist. Kes sellest võitis ja kes kaotas? Põhjenda.Võidurelvastumine Mõlemad pooled üritasid välja töötada uusi ja võimsamaid relvi, millega loodeti ära hoida vastase võimalikku rünnakut
Mida tähendab mõiste "külm sõda"? külm sõda- demokraatlike lääneriikide ja kommunistliku riikide vastasseis peale II maailmasõda. 5. Nimetage külma sõja puhkemise põhjus. Põhjus: kahe vastandliku leeri kujunemine peale II maailmasõda. 6. Milles seisnes külma sõja olemus? Tooge neli näidet avaldumisvormide kohta. 1) Vastastikune propaganda ja luure. 2) Vastandlike sõjaliste blokkide moodustamine (NATO ja VLO) ning võidurelvastumine. 3) Sõditi teise leeri liitlastega. 4) Pakuti üksteise vaenlastele sõjalist ja majanduslikku abi. 7. Mis sündmustega algas teie arvates külm sõda? Põhjendage oma valikut. Sündmus: Külma sõja põhjuseks oli kahe vastandliku leeri kujunemine peale II maailmasõda. /Berliini blokaad Põhjendus: Kuhjuvad pinged Moskva ja tema äsjaste lääneliitlaste vahel./Ehitati Berliini müür, mis eraldas kaht erinevat ideoloogiat ja samuti süvendas pingeid. 8. Nimetage kaks sündmust, mida võib nimetada külma sõja lõpuks?
motoriseeritud diviisi 5.juulil algas pealetung Kurski kaarel. Venelased teadsid sakslaste plaane, paiknemist ja rünnaku algusaega. Olid koondanud sinna tunduva jõudude ülekaalu. 12.juulil läksid venelased pealetungile ja 23.augustit loetakse lahingu lõpuks ja sellega läks idarindel initsiatiiv venelaste kätte. b) USA ja GB tegid dessandi Sitsiilias. Selle peale Itaalias sisekriis ja kuningas tagandas Mussolini 25.juulil 1943 ja septembris sõlmis uus Itaalia valitsus liitlastega vaherahu. Sellega polnud sakslased nõus - okupeerisid septembris Põhja- ja Kesk-Itaalia, vabastasid Mussolini ja panid ta uuesti enda loodud Salo vabariigi etteotsa. Itaalias jätkus nüüd saksa vägede tugev vastupanu liitlaste edasitungile. 2. Teherani konverents 1943 - Roosevelt, Churchill, Stalin - liitlased avavad teise rinde Prantsusmaal - NL kuulutab peale Saksamaa purustamist Jaapanile sõja - NL tunnustas Poola eksiilvalitsust - liitlased tunnustasid NL 1940.a
kapituleerumise aktile 3. Jaapani purustamine a) 1945.a. algul USA rünnakud Jaapani saarte vastu, kus ameeriklased kandsid raskeid kaotusi b) 5.augustil alustas Jaapani vastu sõda ka NSV Liit, rünnates Mandzhuuriat c) sõja kiiremaks lõpetamiseks kasutas USA tuumapommi: · 6.augustil Hiroshimale ja 9.augustil Nagasakile d) 2. septembril 1945 kapituleerus Jaapan tingimusteta 4. Rahulepingud a) Pariisi rahukonverentsil (juuli-okt.1946) sõlmiti rahulepingud Saksamaa liitlastega (It., Rum., Bulg., Ungari ja Soome). · Saksamaaga rahu ei sõlmitud - jagati liitlasriikide vahel 4 okupatsioonitsooniks b) Jaapaniga rahuleping San Franciscos (1951), millele N. Liit alla ei kirjutanud (Kuriilid!) 5. ÜRO asutamine San Francisco konverentsil (apr.-juuni 1945) a) ÜRO Peaassamblee 51 liikmesriiki b) ÜRO Julgeolekunõukogu tähtsaim otsustusorgan (5 suurriiki vetoõigusega USA, N.Liit, Ingl., Prants., Hiina) 6
Kreeka-Pärsia sõdade järel: Tugevamad polised: 1) Aristokraatlik SPARTA PELEPONNESOSE LIIT ( Sparta ja dooria päritolu Lõuna-Kreeka polised ). Sõjaväe peamine jõud: JALAVÄGI 2) Demokraatlik ATEENA ATEENA MERELIIT ( Ateena ja joonia päritolu polised ). Sõjaväe peamine jõud: LAEVASTIK Võitlus käis ülemvõimu pärast! Peleponnesose sõda ( 431-404 eKr. ) : Sõja tegevus venis: Sparta koos liitlastega saavutas edu lahingutes maal Ateena omas ülemvõimu merel Pöörde sõjas saavutas Sparta tänu Pärsiale, kelle abiga ehitati laevastik ja suudeti Ateena alistada. Sõja tulemus: Sparta domineeris Kreekas kuni 371 eKr. Ateena Mereliit saadeti laiali Ateena pidi lammutama ,,pikad müürid" Kreeka poliste langus: Sparta ülemvõimu lõpetas kaotus Teeba vägedele Leuktra lahingus 371 eKr.
sõlmiti Berliinis Kolmikpakt, mille allakirjutanud võtsid enda peale kohustuse üksteist igati toetada. 1940a hilissügisel ründas Itaalia Kreekat. Kreeklased panid ägedalt vastu ja itaallased jäid hätta. Saksa väed tungisid Kreekasse ja Jugoslaaviasse ning varsti olid mõlemad riigid alistatud. 4Saksamaal tungib kallale NSV liidule.Hitler ja Stalin lubasid üksteist Molotovi-Ribbentropi pakti järgi 10 aastat puutuda aga nad mõlemad valmistusid üksteise ründamiseks.Saksamaa koos liitlastega jõudsid ette, tungides 1941.a. 22 juuni NL aladele. Algas sõda mida Venemaal nimetatakse Suureks Isamaasõjaks. Saksamaa hõivas suurema osa NSV Liidu Euroopa osast(ka Baltimaad) . Saksa väed jõudsid ka pealinna Moskva ning Leningradi lähistele , kuid vallutada neid ei suutnud. 1941 a. lõpus toimus Moskva all võimas lahing, millega punaramee sundis sakslasi NSV Liidu pealinna alt taganema. 5Jaapan ründab USA-dJaapanlaste plaanide vastu oli USA. 7 dets 1941a ründas Jaapan
tüdimus, puudus laskemoonast, ravimitest, toiduainetest, trantsport ja side olid ülekoormatud, mehed olid rindel, tagalas tööjõu puudus, kodanlus nõudis endale poliitilisi õigusi. Ajend naiste meeleavaldus naistepäeval 23. veb 1917, naised nõudsid leiba ja sõja lõpetamist, rahulik meeleavaldus kasvas rüüstamiseks. Oktoobripööre Bresti rahu 1918 a. märtsis sõlmisid bolSevikud Brestis rahu saksamaa ja tema liitlastega nende esitatud tingimustel. Venemaa loobus ukrainast, baltikumist ning osa alasid läks türgile. Sakslased ei hoolinud kokkuleppest ja vallutasid krimmi, viidi väed gruusiasse ja maabuti soomes. Compiegne'ivaherahu11.november 1918.a. kirjutati Compiegne'I metsas alla vaherahule, mis lõpetas I maailmasõja. mobilisatsioonsee mõjutas tunduvalt rahvastiku arengut ja teravdas äärmusteni sotsiaalprobleeme. tsepeliinAsi, millega tehti esimene õhurünnak.
Iga väiksematki katset kommunistidele vastu hakata karistati erakonna keelustamise, laialisaatmise ja selle liikmete represseerimisega. Eesmärk oli alles jätta vaid need parteid, mis olid valmis kuuletuma kommunistidele. Kogu seda süsteemi nimetati uueks demokraatiaks ehk rahvademokraatiaks. Riike, kus selline süsteem kanda kinnitas, nimetati rahvademokraatiamaadeks. Saksamaa peale Teist maailmasõda. 1946-1947 toimus Pariisi rahukonverents, kus kirjutati alla rahulepingud Saksamaa liitlastega (Itaalia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria ja Soome), kuid Saksamaa endaga rahu ei sõlmitud. Seega formaalselt jäi sõjaseisukord Saksamaa ja liitlasvägede vahel püsima. Saksamaa tuleviku üle oli mäletatavasti otsustatud Potsdami konverentsil (17.07-02.08), kus osalesid Suurbritannia poolelt Churchill (alates 29.07 uus peaminister Clement Attlee), Stalin ja ameeriklastest president Truman. Osa Ida-Preisimaast koos Königsbergi linnaga läks NSVL-i koosseisu
Laevastikus vähendati oluliselt laevade arvu. Keelati ehitada ja omada allveelaevu. Kindralstaap saadeti laiali. 4) Reparatsioonide maksmise kohustus: Saksamaa kui sõja süüdlane ja alustaja peab maksma reparatsioone st. korvama võitjate sõjakulutused. Üldsumma suhtes pooled kokkuleppeni ei jõudnud, millest tulenes ka reparatsioonide maksmise probleem Rahulepingud allkirjastati ka Saksamaa liitlastega: · Saint-Germaini rahu Austriaga - 1919: Austria pidi loobuma Lõuna-Tiroolist; tunnustama Ungari, Tsehhoslovakkia, Poola ja Jugoslaavia iseseisvust; ei tohtinud liituda Saksamaaga; sõjaväe piiriks oli 30 000 kutselist sõjaväelast. · Neuilly rahu Bulgaariaga 1919 · Trianoni rahu Ungariga 1920: Ungari kandis vastutust sõja algatajana; pidi loovutama alasid; sõja suuruseks 35 000 meest.
esimest korda tanke. 5) Cambrai lahing 1917, nov-dets õhuvägi-turmtuli-tankid-mehed 6) Jüüti 1916, Suurbritannia ja Saksamaa kaotus Juuli 1918 uueks ülemjuhatajaks saab Ferdinard Foch, kelle käe läbi algas Antandi ülekaalukate jõudude vastupealetung. Kaotus kaotuse järel tabas Keskriike, kuni nad majanduslike ja sõjaraskuste all kokku vajusid. Esimesena palusid vaherahu Bulgaaria ja Türgi, siis Austria-Ungari ning viimaks Saksamaa koos liitlastega. 9.novembril toimub Novembrirevolutsioon, kus Saksa keiser Wilhelm II põgeneb riigist, võimu haaravad sotsialistlikud erakonnad ning kuulutatakse välja Weimari ehk Saksa vabariik. Samal ajal algavad ka avalikud vaherahuläbirääkimised Antandiga. 11.november 1918 kell 11:11 sõlmitakse Compiegne vaherahu, millega Saksamaa tunnistab oma lüüasaamist ning vaherahu tingimuste eesmärk oli muuta Saksamaa liitlaste ees jõuetuks, et sundida teda hiljem aksepteerima
NSVL mõjusfääris olevatel riikidel keelas Stalin abi vastu võtmise ära. Ainsana ignoreeris seda Jugoslaavia ning sattus seetõttu Moskvaga teravasse vastuseisu. 4. Külma sõja I konflikt Esimene konflik, millest sai ,,külm sõda" alguse, loetakse Berliini blokaadi 1948-1949 aastal. Selle käigus NSVL lõikas Lääne-Berliini 324 päevaks ära välismaailmast. (st elektrist, kütusest ning toiduainetest, lootes linna sel viisil põlvili suruda ning endaga liita). USA suutis koos liitlastega 324 päeva möödudes asju sisse viia ning NSVL oli sunnitud blokaadi lõpetama. 5. NATO, VLO NATO- 10 Euroopa riiki koos Kanada ja USA-ga asutasid 1949 a. aprillis Põhja- Atlandi Lepingu Organisatsiooni e. NATO. Selle põhimõte: kui ühte selle osalistest rünnatakse, asuvad teised ta kaitseks välja. VLO- e. Varssavi Lepingu Organisatsioon. Kui 1955 a. sai NATO liikmeks ka Saksamaa, sidus NSVL oma Kesk- ja Ida-Euroopa satelliidid endaga, moodustades VLO
Jüüti lahing, mis oli ajaloo suurim merelahing. Sõja lõpuks ei suutnud Saksamaa Inglise mereblokaati ja laevastikku purustada. Tänu merelahingule said liitlased hõivata samal ajal Saksa kolooniaid Aafrikas. Aasias ja Okeaanias. 1917.aastal toimus Venemaal riigipööre. Võimule tulnud bolsevikud sõlmisid sakslastega vaherahu, kuid Saksamaa kasutas Venemaa nõrkust ära ja alustas järgmisel aastal uut pealetungi. Samal aastal sõlmisid bolsevikud Brestis rahu Saksamaa ja tema liitlastega ning bolsevikud loobusid Ukrainast, Baltikumist ning osa endale sai ka Türgi. Saksa väed aga eirasid rahu ja vallutasid Krimmi, läksid Gruusiasse ja ka Soome. Venemaa lahkumisele sõjast sai Saksamaa paigutada idarinde väed läänerindele. 1918.aastal võtsid Saksa väed ette 4 suurt pealetungi, mis aga ei tasunud ennast ära. Antandi vägedel oli edukas kaitse ja nad korraldasid vastupealetungi. Saksa väed olid liiga kurnatud ning neil ei jäänud muud üle kui paluda vaherahu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
