Külma sõja algus (6)

Külm sõda
Ühel pool NSVL ja teisel pool lääneriigid. Aeg: Teise maailmasõja järgne rahuperiood 1945-89. Ida-Lääne poliitiline, ideoloogiline ja majanduslik konflikt. Pärast Hitleri purustamist püüdis Stalin kehtestada kontrolli kogu Euroopa üle.
Külm sõda kujutas endast Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastasseisu , mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. Vaenutsevad pooled ei olnud omavahel otseses sõjategevuses, kuid üritasid oma üleolekut majanduses, poliitikas, kultuuris, teaduses maksma panna (nt võidurelvastumine).
1946 9veebr pidas Stalin Moskvas kõne, kus rõhutas sõdade paratamatust kaasaegses maailmas. Tema kõne andis märku, et Nõukogude Liit valmistub konfliktiks Läänega. Vastukaaluks pidas kuu aega hiljem Churchill USAs kõne, kus kutsuti Läänt kommunismi leviku vastu üles astuma . Lääs ei tahtnud konfliktist NSV Liiduga kuuldagi ja oldi valmis tegema hoopis järelandmisi Stalinile. Sellest sai Stalin hoopis hoogu juurde, valmistudes hoogsalt uueks sõjaks. Pikkamööda hakkasid lääneriigid muutustele ikka reageerima .
Trumani doktriin
1947 kuulutas USA president Truman välja doktriini, mis seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise nii sise- kui ka välissurve vastu. Selle all peeti silmas kommunistide võimuhaaramiskatseid.
Marshalli plaan
Samal aastal kuulutas USA riigisekretäis Marshall välja ulatusliku abiandmisplaani sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Sellega loodeti aidata kaasa Euroopa majanduse ülesehitamisele ning nõrgestada komministliku kihutustöö mõju.
Berliini blokaad
1948 juuni ja selle käigus lõikas Nõukogude Liit Lääne-Berliini ära välismaailmast ( elekter , toit jm) lootes sellega linna põlvili suruda ja endaga liita. Lääne-Beriliin aga ei alistunud ja sai abi USA-lt, kes koos liitlastega neid õhusilla abil varustas. 324 päeva möödudes oli NSVL sunnitud blokaadi lõpetama. Berliini blokaadi võib lugeda avalikult külma sõja alguseks.
NATO
Põhja- Atlanti Lepingu Organisatsioon . 10 Euroopa riiki koos Kanada ja USA-ga 1949 aprillis. „Kui ühte selle osalist rünnatakse, astuvad teised tema kaitseks välja.“ Loodi, et seista vastu Nõukogude Liidu kasvavale agressiivsusele. Algul loodi Lääneliit (Brüsseli pakt – kommunistide võimuhaaramine Prahas pani lääneriikide kannatuse katkema), aga sellest jäi väheks, et seista vastu Moskvale .
Lisaks sõjalisele koostööle arendasid Euroopa riigid ka majanduslikku ning poliitilist koostööd. Prantsusmaa ja Saksamaa jätsid vanad vastuolud kõrvale ja et vältida uut sõda moodustati 1952 Euroopa Söe- ja Teraseühendus, millega liitusid ka Itaalia, Belgia, Luksemburg ja Holland . Sellest sai Euroopa Liidu eelkäija.
Korea sõda
Militaarse konflikti periood Põhja- ja Lõuna-Korea režiimi vahel suure sõjategevusega 25. juunist 1950 relvarahuni 27. juulil 1953. Pärast jaapanlastest vabanemist 1945 oli Korea jagatud kaheks: Põhja-Korea (Nõukogude võim ja kommunism , Kim II Sung ) ja Lõuna-Korea(USA väed ja 1948 sai sellest Korea Vabariik). 1949 lõpul tegi Kim II Sung Stalinile ettepaneku purustada Lõuna-Korea ja 1950 juunis tungiski Põhja-Korea kallele Lõuna-Koreale millega algas Korea sõda ja kestis kuni 1953.
Korea sõja puhkemine pani lööneriigid mõtlema Saksamaa relvastumisele ja NATO tähtsamad riigid sõlmisid Pariisis kokkulepped, mille kohaselt kaotati Saksa LV-s okupatsioonirežiim ja ta võis luua 12diviisi suuruse armee – Bundeswehr-i. Selle vastu rajasid NSV Liit ja temast sõltuvad Ida-Euroopa riigid nädala pärast VLO.
VMN ja VLO
Vastukaaluks Marshalli plaanile ja Lääne-Euroopa tihenevatele suhetele asutas NSV Liit 1949 jaanuaris koos rahvademokraatiamaadega Vastastikuse Majandusabi Nõukogu. Kui 1955 sai NATO liikmeks ka Saksamaa, sidus Nõukogude Liit oma Kesk- ja Ida-Euroopa satelliidid endaga, moodustades Varssavi Lepingu Organisatsiooni. Kui Lääne ühendused olid vabatahtlikud, siis VMN ja VLO olid vaid NSV Liidu diktaadi elluviimise vahendid.
Berliini kriis
1949.a. oli tekkinud kaks Saksa riiki. Saksa LV (Liitvabariik) ei tunnustanud Saksa DV-d (Demokraatlik Vabariik, NSVL mõju all), pidades end ainsaks saksa riigiks. Saksa LV poliitikat Saksa DV suhtes nimetati Hallsteini doktriiniks. SDVd tunnustasid vaid sotsialismimaad. NSVL tegi kõik selleks, et saavutada SDV tunnustamine lääneriikide poolt. 1958. nõuti, et lääneriigid viiks oma väed Lääne-Berliinist ära ja astuksid SDVga läbirääkimistesse. Järgnes vastastikune diplomaatiliste nootide vahetus paari aasta jooksul.
13.augustil 1961 püstitati Berliini müür - Lääne-Berliin eraldati müüriga, SLV ja SDV vahele ehitati tugev tõkete vöönd. Müüri ehitamise tegelikuks põhjuseks oli pidev põgenikevool idast läände. Tekkis oht, et Ida-Saksamaa jookseb niiviisi rahvast tühjaks. Berliini müür jäi püsima kuni 1989.aastani.
Võidurelvastumine
1950.-1980.aastatel oli rahvusvaheliste suhete üheks peamiskes valuküsimuseks võidurelvastumine. Nii Nõukogude Liidus kui ka USA-s kardeti vastase võimalikku sõjalist rünnakut. Samas üritati hoida vastaspoolt pidevas hirmus .Külma sõja aastail täiustati võidu kõiki massihävitusrelvade liike. 1950.aastail hakati N Liidus tootma esimesi kontinendivahelisi rakette,mis võisid tuumalõhkelaengu igasse maailma nurka.Veidi hiljem asuti ka USA-s selliseid rakette valmistama. Üha võimsamaks muutus tavarelvastus: tankid , suurtükid, lennukid jms. Võisteldi ka õhu-ja raketitõrjerelvade väljatöötamises. 1980 aastail alustas USA nn tähesõdade kava väljatöötamist. See oli katse luua kosmosesse kaitsekilp tuumarakettide vastu. Hirmkallis plaan jäi siiski teostamata. Võidurelvastumine viis selleni , et tuumalõhkepeade arv ületas mõistlikkuse piiri: olemasolevate pommide ja rakettidega oleks saanud hävitada mitu korda kogu elu Maakeral.
Hruštšovi „sula“
Tuli võimule pärast Stalini surma, kuid polnud eriti edukas. Ta võitles võimu pärast Beria ja Malenkoviga. Beria algul sai küll võimu kohe enda kätte ja alustas uuendusi , sest riik oli jäänud kehva olukorda. Paljudele ta muudatused ei meeldinud ja 26juuni 1953 Beria arreteeriti. Pärast Stalini surma lõppes massiline vägivallapoliitika ja jäine atmosfäär vabanes. Algul peeti Stalinit ikka veel pühaks ja tema süüst hakati tänu Hruštšovile räägima alles mitu aastat hiljem.
1956 veebr toimunud NLKP 20.kongressil pidas Hruštšov kinnisel istungil ettekande „Isikukultuses ja selle tagajärgedest“, milles esitas hulgalisest fakte stalini kuritegudest. Aastani 1989 jäi see lihtrahvale salastatuks ja see varjas ka võikamaid aspekte .
Ungari ülestõus 1956
Nõukogude-vastane ülestõus Ungaris. Toimus Budapestis Poola toetuseks. 1956 23okt tulid Ungari üliõpilased tänavaile meelt avaldama, nõudes enam poliitilisi vabadusi. Järgnevatel päevadel ühines nendega ligi 200 000 inimest. 4nov surusid Nõukogude väed ülestõusu maha, mille käigus hukkus tuhandeid inimesi.
Suessi kriis 1956
1952 toimus Egiptuses riigipööre ja monarhia kukutati . 1956 riigistas uue valitsus eesotsas Gamal A. Nasseriga inglastele kuulunud Suessi kanali. See tõi kaasa konflikti lääneriikidega. Soodsat olukorda oodaetes toetas NSV Liit Nasserit, varustades teda relvadega. 1956 sügisel ründas Egiptust inglaste mahutusel Iisrael ja peagi astusid viimase poolel sõtta Suurbritannia ja Prantsusmaa, kes lootsid taastada kontrolli Suessi kanali üle. ÜRO (eelkõige USA ja NSVL) sundisid sõdivaid pooli sõjategevust lõpetama. Seda ka tehti. Suessi kriisi tagajärjel vähenes Suurbritannia ja Prantsusmaa mõju maailmas, samal ajal suurenes NSV Liidu autoriteet Lähis-Idas.
Nõukogude Liidu vabariigid
Vene SFNV, Ukraina NSV,(jne..kõigi taha NSV) Valgevene, Usbek, Kasahh, Gruusia, Aserbaidžaan, Leedu, Moldaavia, Läti, Kirgiis, Tadžik, Armeenia, Türkmeen, Eesti.
Sotsialistlikud riigid
Albaania , Bulgaaria , Jugoslaavia , Hiina, Põhja-Korea, Kuuba, Mongoolia , Poola, Rumeenia , Tšehhoslovakkia, Ungari, Vietnam.